1930. aastatel Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemine 1930. aastatel oli oma olemuselt üsna sarnane, kuid leidus ka mitmeid erinevusi. Viimased olid tingitud diktaatorite nägemusest, milliste vahenditega oma võimu kindlustada ja kuidas riik ootuspäraselt võimsaks muuta. Itaaliat juhtinud diktaatorit Benito Mussolinit ja Saksamaad Adolf Hitlerit ning Nõukogude Liitu Jossif Stalinit ühendab suure, võimsa, "karmi käe" poliitikaga riigi idee ning ulatusliku propaganda elluviimine. Mussolini eesmärgiks oli muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise tugevuse saavutamise ja Versailles' rahulepingu "ahelatest" vabastamise poole. Stalin võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks. Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis kindlustada ning saavutama ka majanduslikud eeldused. Kõigis kolmes riigis kehtis üheparteisüsteem
1. Millised filmis tõepähe esitatud väited ei vasta tõele? Tooge nii palju näiteid kui võimalik. Kus võimalik - parandage valeäide õigeks. Juudid nakatavad katkutõvega, tüüfusega jne. See on vale, sest see väide on stereotüüp, mis ilmus nende eluviisi tõttu(nt kaubandus ja tihe ränne). Peale selle natsid ise realiseeris seda, kui piiris pääsu veele ja söögile getos. 2. Milleks oli natsidele vajalik ja kasulik juudivastane propaganda? Propaganda aitas rakendada juudivastaseid seadusi, mis piiris nende kodanikuõiguseid. See viis kokkuvõttes genotsiidile, mis oli natside rassipoliitika osa. 3. Selgitage ja tooge näiteid - mille alusel saab väita, et tegemist on propagandafilmiga? Selle filmi näite varal me võime näha, et sakslaseid kutsuti üles negatiivsele suhtumisele juutidesse. Seda tehakse juutidest stereotüüpide abil (nt et juudid tahavad maailma võim)
Realism ja sotsialistlik realism kujutavad mõlemad tööstseene ning lihtrahva tegemisi. Erinevused: Impressionism erineb oma maalimisviisilt realismist ja sotsialistlikust realismist, mis on oma maalimisviisilt päriselu jäljendavad. Impressionism seevastu on maalimisviisilt moderne ning uuenduslik. Sotsialistlik realism on erinev kõigist teistest kolmest voolust, sest see vool oli ainuke riigi poolt vastuvõetav maalimisviis NSVL ajastul ja see tegi sellest voolust justkui propaganda, samuti oli selle kunstivoolu ideeks võidelda kosmopoliitsuse vastu. Kuid linnaelu kujutamine oli üks põhilisi teemasid impressionismi puhul. 2. Miks totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Mis eesmärk kummalgi(realism, abstraktsionism) suunal oli? Totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti, sest abstraktne kunst oli tavaliselt individualistlik ning uuendusmeelne. Kuid need kaks
Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu Eestlastel ei ole läbi ajaloo olnud kerge elu, tänapäeva laste ja noorte jaoks on see ettekujutlematu, kuna kogu nende sünni ja viimaste konfliktide vahele on jäänud pikk ajajärk. Viivi Luige teos “Seitsmes rahukevad” joonistas kujutise raskustest, mis esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel. Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt sotsialistliku v...
NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 7. Iseloomusta sotsialistlikke riikide koostööd a) majanduses b) sõjalises valdkonnas. Majanduses Loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) 1949. aasta jaanuaris. Pidi aitama
Käsumajandus –majandus, mida riik jäigalt ja bürikraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Dissident – teisitimõtleja 3. Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia. 4. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 5. Berliini ülestõus. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s
NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 7. Iseloomusta sotsialistlikke riikide koostööd a) majanduses b) sõjalises valdkonnas. Majanduses Loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) 1949. aasta jaanuaris. Pidi aitama
ei puutuks kokku meediaga. Kõik meie otsused, teadmised saavad mõjutatud meedia poolt, kuna see saadab meid igal ajahetkel. Meediatööstuse alla kuulub näiteks reklaamindus, televisioon, ajakirjandus, raadio jne.. Kuna see on meie ümber enamuse osa ajast, mõjutatakse selle kaudu inimesi väga palju. See on selge, et meedia mõjutab inimesi. Selle kaudu on võimalik muuta inimeste arvamusi, otsuseid, heaks arvamisi jne.. Näiteks kasutatakse meediat propagandana. Venemaal on propaganda kasutamine täiesti tavaline. Televisioonis ja ajakirjanduses väidetakse, et Ukraina andis end vabatahtlikult Venemaa käe alla. Putin niiöelda päästis Ukraina kriisist ning inimesed usuvad seda. Kindlasti on seal ka inimesi, kes teavad, mis tegelikult toimub, kuid teisele inimesele on väga raske vastu väita tema tõekspidamistele. Kui inimene on midagi pikka aega uskunud, siis on raske tema uskumust ümber lükata, kuna inimene ei taha tunnistada endale vigasid.
inimeste teavitamine, inimeste mõjutamine, inimeste integreerimine teistega. Muidugi on muutunud vahendid ja meetodid nende eesmärkide saavutamiseks, nagu on muutunud ka ühiskond” Edward Bernays Suhtekorralduse ajalugu Jäljed aegade algusest Varane kommunikatsioon Sumer, Babüloonia, Assüüria, Pärsia Egiptus Iisrael Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Aristotoles, Gaius Julius Caesar Propaganda alus Congregatio de Propaganda Fide propago - levitada Rajas paavst Gregorius XV aastal 1622 Rooma kuuria kongregatsioon, mis vastutab misjonitöö ja teiste sarnaste tegevuste eest Ameerika – Inglismaast eraldumine Paul Revere, Benjamin Franklin, Samuel Adams jt Iseseisvusdeklaratsioon; põhiseadus, õiguste deklaratsioon Phineas T. Barnum Phineas T. Barnum (1810-1891); showman, tsirkuseomanik; “The Greatest Show on Earth” Moto: the public be fooled Röövelparunid
juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid
Jälgiti käske, vähem iseseisvust. NSVL hoidis alistatud rahvaid kontrolli all. Lapsed olid samuti kommunistlikus parteis, muidu said karistada. Välismaalt ära lõigatud. - Majandus - Siis li plaanimajandus ja kõik tehti Moska käskude järgi (hiljem kohalik plaan). Kolhoosid ja sovhoosid. Puudus eraettevõtlus Olid turud. Põllumajandus ja seakasvatus olid tähtsad. Kaevandati põlevkivi ja fosforiiti, saatedi venemaale. Masinaehitus. - Kultuuris - Kommunistide propaganda. Sotsialistlik realism. Punkarite ja hipide liikumine. Joodi palju. - Hariduses - Fokuseeriti Nõukogude ajaloole, propaganda. Õpetati NSVL põhiseadust.
infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Sel aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi (kirjanikke, kunstnikke, teadlasi), kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuigi nende looming jäi suuremale osale kodueestlastele kuni 1970 aastate lõpuni kättesaamatuks
niivõrd ulatuslik terror. Sellele aitasid kaasa riigijuhi küllalt head suhted katoliku kirikuga. Sellegipoolest võeti majandus riigi kontrolli alla ning riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. 20.sajandi alguses tekkinud kolm enim silmapaistnud diktatuuri olid üsna sarnased. Kõigis oli kehtestatud üheparteisüsteem, vangilaagrid, salapolitsei ning tugev propaganda. Lisaks sisepoliitilistele sarnasustele oli ka nende välispoliitika ja eesmärk samasugune - luua naaberalasid okupeerides võimas suurriik. Samuti oli kõikide antud riikide ühiseks jooneks sõjatööstusele suunatud ning riigile allutatud majanduspoliitika. Ideoloogialt sarnanesid kõige rohkem Itaalia ja Saksamaa, kes rõhusid rahva ühtsusele. Nõukogude Liit üritas inimesi ühendada aga klassi põhimõttel. Nendele näidetele toetudes
tekkeaeg peale I maailmasõda peale I ms. (um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemine Otsene demokraatia Autoritaarne ja
· Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid o Sisevaenlasteks teised rahvused (juudid, mustlased või slaavlased) · Vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. o Saksamaal Gestapo o Nõukogude Liidus GPU, hiljem NKVD · Puudus mitmeparteisüsteem või võimude lahususe põhimõte. ULATUSLIK PROPAGANDA Totalitaarne riik · Võimul üks partei ja üks ideoloogia. · Rahva hirmutamine sise- ja välisvaenlasega. · Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. · Propaganda ja tsensuur. · Majandus riigi kontrolli all. · Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamine. · Demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine -> repressioonid. · Juhikultus. Kommunistlik Venemaa Miks? · Sõja mõju Vene-Jaapani sõja kaotus. I maailmasõja inimakotused ja majandusraskused.
abil(kino, pildid,peeti kõnesid) natsi-saksamaa suhtekorraldus eestis I iseseisvus periood, algusaastad ilmusid esimesed juhitud komunikatsiooni tegevused, propagandakäsiraamatud. kui saabus vaikiv ajastu siis moodustati eesti riiklik propagandatalitluse, mis tegeles nt ka tsensuuriga kõik autoritaatsed riigimehed pidasid vajalikuks lastega ühele pildile jääda, suurteks teemadeks olid sotsiaalteemad nagu nt karsklus, heategevus ja ka propaganda. propageeriti riiklikke ja rahvuslikke väärtuseid, toimusid ka eestistamise kampaaniad, tutvustati eestit välismaale. taasiseseisvunud eesti: 1990 hakkasid toimuma regulaarselt pressikonverentsid, valiti valitsuse pressisekretär. 1992 tekkisid esimesed pressiesindajad ja selle kohased ametikohad ministeeriumis. sõdadevaheline periood suhtekorralduseteooria mis on teooria? kokku pandud väga paljude inimeste teadmiste, kogemuse, analüüsi põhjalt.
Miks tekkisid 1950-1960. a maailmas sõjad ja kriisid? Peatselt peale Teise Maailmasõja lõppu tekkis maailmas uus tõsine vastasseis. See toimus kahe üliriigi- Ameerika Ühendriikide ning Nõukogude Liidu vahel ning seda hakati nimetama külmaks sõjaks. Külm sõda mõjutas maailmapoliitikat ning rahvusvahelisi suhteid veel pea 40 aasta vältel. Kahe peamise külmas sõjas osaleva riigi NLi ja USA tohutu sõjalise võimsuse tõttu vältisid mõlemad riigid üksteisele otseselt sõja kuulutamist. Selle asemel toimus pidev võitlus oma mõjusfääride laiendamise pärast, mis puudutas eelkõige riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka. Selline võitlus toimus kõigil mandritel, kuid eriti teravalt Euroopas, Lähis- Idas ja Kagu-Aasias. Juba 1950ndate aastate algul tekkis tõsisem kriis Kagu-Aasias. Peale Teist Maailmasõda jagatud Korea poolsaar oli jagatud põhjas kommunistliku Korea Rahvademokraatilku Vabariigi ni...
anonüümseks. Internetis suhtlevad inimesed ikkagi ju hüüdnime all. Ajalehtede interneti väljaanded omavad ka positiivset teenust, nimelt koheselt pärast artikli lugemist on sul võimalik näha mida kaasrahvas arvab, lisaks on sul ju võimalik edastada sinna ka oma kommentaar. Tihti küll minnakse kommentaaridega liiale, kuid enamjaolt on ned ikkagi loetavad. Meedia üheks kõige negatiivsemaks pooleks on propaganda. Seda probleemi esineb suhteliselt tihti. Rahvale ajatakse lihtsalt põhimõtteliselt jama pähe. Ajalehed on paksult sellist juttu täis, et meil on majanduskriis ning see erakond suudab kõik korda teha. Tegelikult see nii pole. Ükski erakond ega ka mingi riigiametnik ei ole võimeline riigi majandust korda teha. Majanduskriis on niikaua, kui see on ka meie naaberriikidel ning maakera suurematel valitsevatel riikidel. Meie sõltume neist. Nii kuidas neil majandusseis on, nii on ka meil
valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõik 1 eluala esindajad ja vahendama nende soove- mõtteid valitsusele. Panid kehtima trükikodade tsensuur (tähendas opositsiooni suu lõplikku sulgemist). Valitsusele sobilikku infot jagas ajakirjandus. Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles ka nn. Rahvusterviklikkuse õhutamisega. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. 1935.a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s asendunud autoritaarse diktatuuriga. 3) Okupatsioon ja vapside riigipöördekatse Opositsioon sai uut elujõudu 1935.a. suvel, kui vabanesid arreteeritud vapsid. Nad asusid kohe aktiivselt tegutsema, kritiseerides avalikult valitsuse ebaseaduslikku tegevust ja tagasipöördumist demokraatliku riigikorra juurde
afekt-tundepuhang aferist-petis,õnnekütt areen-esinemisväljak bakalaureus-esimene teaduslik kraad banaalne-labane bareljeef-skulptuur,kus kujutis seisab pinnalähedase kõrgendina baseeruma-tuginema blamaaz-teotus,häbi bravuurne-hoolimatu,uljas brigadir-juht,sõjaväeline auaste daatum-kuupäev defekt-rike puuedegenerant-mandunud isik defitsiitne-haruldane degenerant-mandunud isidk dekadents-allakäik deklamatsioon-ilulugemine delegaat-saadik demograafiline-rahvastikku puutuv desarmeerima-varustama dotatsioon-riiklik juurdemaks eksemplar-üksikese fajanss-peen valge savi filigraanne-peen,viimistletud homogeenne-välimust muutma karakull-lambanahk kineetika-liikumist uuriv teadusharu kontingent-määratud kogus kontseptsioon-vaadete süsteem konverteerima-muutma misjon-kristlik äratustöö nihilism-seaduste mittetunnistamine nivelleerima-tasandama panderoll-postisaadetis paradksaalne-mõistusvastane,absurdne tendents-suunitlus trafaretne-harilik,kulun...
kodanikuvabaduste riigi juhtimises. olemasolu. a) kindel juht a) rahva määrav osa. b) sala- ja b) kodanikuvabaduste- julgeolekuteenistu ja õiguste olemasolu. ste loomine Kehtib võimude c) ainupartei lahususe põhimõte ning d) propaganda. rahvas valib oma esindajad. Tekkeaeg Peale I maailmasõda Peale I maailmasõda (umbes 1930.) Valimisõigus Meestel alates 21. Mitte kellelgi pole eluaastast, naised algul õigust, kuna võim on alates 30. eluaastast, koondunud ühe isiku hiljem see ebaõiglus kätte.
Rahu ajal suudavad erinevad rahvad üksteisega neutraalselt suhelda. Tehakse majanduslikku koostööd, inimesed reisivad väljaspool kodumaad, kus neisse suhtutakse austusega. Pinged tekivad riikide vahel tänu resursside ebaühtlasele jagunemisele ning riigijuhtide soovile neid omada.Eesmärkide saavutamiseks kasutakse rahvast kui relva, et saavutada oma tahtmime. Valitsejad üritavad näidata sõda postiivsena, mis tooks parema tuleviku, kuid reaalsus on kaugel sellest. Propaganda on võimeline inimeste kriitlise meele alla suruma ning panema elanikkonna teist rahvast vihkama.Samas rindel olles mõistetakse, et rahvas, keda peetakse vaenlaseks on tegelikult samasugused inimesed kui nad ise. Clint Eastwood filmis ,,Kirjad Iwo Jimalt" näitab, kuidas Jaapanis tehtud propaganda paneb inimesi mõtlema ameeriklastest kui alatutest inimestest. Kui ameeriklasest sõdur Sam saab kuuli tabamuse ning võetakse kinni, annab
KÜLM SÕDA Külm sõda algas pärast Trumani doktriini aastal 1947 ja lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega aastal 1991. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis, kus rakendati psühholoogilise sõja võtteid nagu hirm, võidurelvastumine ja propaganda. Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Selle all mõistetakse tehnikat, religiooni, kauneid kunste (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid), haridust ja meediat. Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri? Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng
Enamasti kujutati alasti meest, mis oli aaria rassi ideaal. Alasti naisi kujutati harvemini. Tuntuimateks skulptoriteks tol ajal olid Arno Breker ja Josef Thorak. Arno Breker oli 3 tuntud kui Hitleri lemmikkunstnik. Ta on suurel hulgal tuntud inimeste pronksportreesid valminstnud, näiteks Adolf Hitler'i, Albert Speer'i, Richard Wagner'i, Paul von Hindenburg'i ja paljude teiste. Skulptuure asetati avalikesse kohtadesse propaganda eesmärgil. Näiteks uue riigikantselei hoone ees olevad kaks kuju, die Partei ja die Wehrmacht kehastasid natsipartei ja armee aariapärast olemust. Arhidektuur Natsismile omane arhidektuur sai alguse kui sai valmis Zeppelinfeld staadium Nürnbergis, kus hakati regulaarselt paraade ja muid üritusi pidama. Kolmanda Reiigi arhidektuurile võib omaseks pidada suurusehullustust. Kuid Hitleri kõige suuremaks arhidektuuriliseks eesmärgiks võiks pidada
Ajaloo kontrolltöö Küsimused: 1. Milles väljendus demokraatlik laienemine pärast esimest maailmasõda? 2. Iseloomusta üht demokraatliku riiki (USA, Inglismaa, Saksamaa). 3. Millised olid 1929-1933 aastate majanduskriisi põhjused? 4. Dawes plaan. 5. Mis iseloomustab autoritaarset diktatuuri? 6. Mis iseloomustab demokraatlike riikide ja diktatuuririikide majandust, ühiskondliku elu ja poliitikat, kultuuri ja ideoloogiat? 7. NSV Liit (Lünktest). 8. Itaalia ja Saksamaa (Allikaülesanded). Vastused: 1. a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult. Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat. Nt: anti naistele valimisõigus. 2. USA: · Aren...
Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laevastikuüksusi. Juuni 1940 marssis sisse okupeeriv Punaarmee Ametisse määrati kommunistide valitus ja Johannes Vares-Barbarus, kes Moskvas kinkisid Eesti Stalinile.
Külm Sõda Trumani doktriin- 1974a USA presidendi H. Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan- 1947a Marshalli pakutud Euroopa taastamise kava. Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis Külma sõja põhjused: -Vastandlikud ideoloogiad -aatomirelva olemasoli nii USA-l , kui NSVL-il -USA tõus peale II-MS juhtivaks riig...
4) Rahvasteliit ei jõudnud lahendada kriise, kus osalesid suurriigid. Demokraatlik ük: rahval määrav osa ük-a tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade. Autoritaarne ük: enamik Euroopa diktatuure 1920-1930a. Ka Eesti: Päts sooritas 1934a sõjaväelise riigipöörde. Võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei saa osaleda riigi juhtimises. Stalin(1879-1953): kõigutamatu NSVL liider/ juht 1930-ndatel
esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannitoast surnuna; hüvastijätukirjad; ta maeti 3.detsembril 1946 Tallinna Metsakalmistule. Looming 1918. aastal esimene luulekogu "Fata-Morgana"; II luulekogu "Inimene ja sfinks"(1919); Järgnevatel aastatel: "Katastroofid" (1920); "Kolmnurk" (1921); "Vahekorrad" (1922); "Geomeetriline inimene"(1924); "Multiplitseeritud inimene"(1927); "Tulipunkt"(1934); "Kalad kuival"(1937) jpt.
Boriss Jeltsin Greetel Kala ja Maritta Mägi Boriss Jeltsin ● Boriss Nikolajevitš ● 01.02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige
Moskva laiendas oma mõju ka Aasias ja Aafrikas, kus tekkisid nn sotsialstliku orientatsiooniga riigid, keda NL toetas rahaliselt ja majanduslikult. NLi võimuga ühtlustati riikide poliitiline elu NLi eeskujul. Ühepartei süsteem kommunistliku partei kontroll. Mitmes riigis võis vormiliselt olla ka teisi parteisid, aga neil polnud mittemingisugust võimu. Partei juhti kutsuti pea- või esimeseks sekretäriks. Oluliseks toeks olid julgeolekuorganid, tsensuur ja ulatuslik propaganda. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud, osades riikides oli siiski ka eraomand (vähesel määral). Majanduselu tugines plaanimajandusele. Pearõhk rasketööstuse arendamisele. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile. Organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel majandusraskustest üle saada. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon, 1955. aastal, loodi NATO vastukaaluks.
Kirjeldatu väljendas olukorda ühiskonnas, kogu maailmas, kuid eelkõige Prantsusmaal. Esimene maailmasõda 20nda sajandi suursündmus. Maailmas toimuv peegeldus väikese ajanihkega ka kunstis. Impressionistide pildid kujutasid sõjaeelset aega. Kujutatav on võrreldes positiivemad ja helgemad. Piltidel, skulptuuridel kujutati nähtavat. Näiteks skulptor Edgar Degas valmistas hobuseid ja baleriine pronkskujudeks. Sõja ajal ei saa mööduda kunstist kui propaganda vahendist. Soodustati kunsti, mis oli kooskõlas riikliku ideoloogiaga. Eelnevalt sai räägitud põgusalt riigijuhtide, suurkujude rollist ühiskonnale ja seeläbi kunstile. Läbi maalide, skulptuuride saab edukalt teostada isikukultust. Saksamaa sõjaaegsele riigijuhile keiser Wilhelm II-sele on püstitatud mausoleum Doornis. Venemaa tolleaegsest riigijuhist Nikolai II-st on maalitud palju portreesid. Tundub, et esimese
Valitses tsensuur kõige üle, mis kirjutati ja avaldati. Nõukogude liidus kommunism, Ideoloogia,partei Mõlemas riigis 1 valitsev Saksamaal natsism. ideoloogia ja partei. Kontroll massikanalite üle Propaganda Suur roll. Üritati inimesi uskuma panna, et see, mida võimulolev partei teeb on õige. Saksamaal inimesed, kes ei olnud vaenalsed, elasid suhteliselt normaalselt. Riigi eesmärk oli rahvale hea elujärg tagada. Nõukogude liidus oli näljahäda.
· rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahääletus · VAPSID ( vabadussõdalased) organisatsioon loodi pärast Vabadussõda, et kaitsta osalenute huve. Kindral LARKA ja ADVOKAAT SIRK vastu, sest muudatused on liiga vähesed. · Vapside põhiseadus läheb hääletusel läbi, põllumehed ja Päts toetavad. · LARKA riigipea · 12.märts Pätsi ja Laidoneri riigipööre Vaikiv ajastu 1930ndad
( August Eesti NSV konstitutsioon, ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism. Nõukogude propaganda. Repressioonid Siseasjade rahvakomissariaat. Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele. Suvesõda- 1941 aasta. 22. juuni 1941 Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. 7.07 ületasid Eesti piiri. L- Eesti vallutati kiirelt. Stabiliseerus Pärnu- Vändra- Türi- Põltsamaa- Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn. Metsavennad- metsavendade
-Soome TV saated -laev Georg Ots (arvukalt turiste, jõudis Lääne kultuuri ja tarbesemeid) Kuldsed 60ndad -lõppeb Praha kevadega -iseloomulik: olude liberaliseerimine / rahvuskommunistid (usuti, et praegust poliitika reziimi saab inimlikustada, demokratiseerida) / noorte aktiivsus (tegutsesid EÜE Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev & EÕM Eesti Õpilasmalev) / kujuneb eestlaste poliitiline liit Venestamine 1978 -Karl Vaino parteijuhiks -kakskeelsus propaganda -teadustöid kirjutati venekeeles -protest venestamise vastu -1980 noorsoorahutused (protestid üliõpilaste ja kooliõpilaste seas) -1980 40 kiri (taheti juhtidaa võimu tähelepanu ühiskonna probleemidele -> maailma tähelepanu, venestamispoliitika nõrgenes)
Kirill Žukov AA-16 Võõrsõnad 1.enormne- määratu suur Osaleda soovis enormne hulk kunstnikke. 2.massiivne – raske Massiivne propaganda kutsub sööma Eesti toitu. 3.raporteerima – teadeannet tegema. Akt reguleerib tehingute raporteerimist. 4.simuleerima – teesklema,matkima Venemaa simuleerib lendu Marsile. 5.defekt – viga Kohvimasin oli väikese defektiga. 6.manipuleerima – käsitsema Ma ei poolda suuri manipulatsioone,aga ebameeldiva vistriku eemaldan küll. 7.piloteerima – piloodina juhtima Testid piloteeriti ja valideeriti. 8
Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Abiturient,absoluutne,abstraktne,absurdne,adekvaatselt,afekt,aferist,afiss,afisi,akadeemik,akrobaat,alfabeet,alkohol,anekdoot,annulleerima,aplodeerima,areen,ar kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, ...
manipuleerimisest võimu nimel. Esimene, mis sellisel juhul silmapaistvamaks peetakse, on Nõukogude Liidu revolutsioonne kunst. Kommunistlik partei on sunnitud otsima lahendusi; et ülistada reziimi, valib ta midagi niisugust, mille kaudu on võimalik tekitada sidet rahvaga, s.o konstrueerida niisugune meetod, mis edastaks inimestele sõnumeid, ning selleks on kunst. Valitsus haarab enda käte alla kogu kultuuri sfääri ning Leninistlik-Stalinistlik propaganda püstitab kunstnike ees suuri ülesandeid, et varjata rahva ees tegelikkust. Antud kunstiliiki nimetame ,,sotsiaalseks realismiks". Lev Trotski nimetab kunstiks seda, milles sisaldub protest tegelikkuse vastu, vaatamata, millisel kujul ta esineb. Kunsti peaeesmärgina võib siinpuhul nimetada sotsiaalset kriitikat erinevatel sajanditel. Kunstis peab säilima siirus, mida näiteks Nõukogulik totalitaarsus maha surus. Raamatud, filmid, maalid,
"Adolf Hitler ja lapsed" Raamat räägib Hitleri eluajast ja oli trükitud propaganda eesmärgiks. Tegevus paigaks oli euroopa. Raamatus räägitakse, kus Hitler on sündinud ja kus ta kodu on. Rõhuti kõvasti veel sellele kuidas Hitler armastas lastega suhelda ja oli ka mainnitud et Adolf kaitseb eesti lapsi ja ka nende isasi ja emasi kurjade ja halvade Moskva enamlaste eest. Peategelaseks on Adolf Hitler ja lapsed. Tähtsaimateks sündmusteks on see kuidas füürer lastega suhtleb ja suurt rõhku oli pööratud ka Hitleri pildistamist koos lastega.
Külm sõda NSVL ja USA vastasseis. Neid nim. üliriikideks - nii tähtsad riigid, mis mõjutasid tervet maailma. Bipolaarne maailm - pärast II MS muutus maailm kaheks. Ühel pool USA ja need riigid kelle julgeolek sõltus USAst ja teisel pool NSVL ja tema sõltlased. Külmal sõjal on mitmeid avaldumis vorme - *võidu relvastumine, *luure tegevus (sõjaline luure, majanduslik luure-NSVL), *endale liitlaste otsimine vastaste poolelt, *propaganda, *ideoloogiline, *kultuuriline, *kriiside tekitamine, *konfliktide tekitamine. Eesmärk oli nõrgestada teisi (oma vastasied). Ei saanud sellest tegelikku sõda, kuna mõlemal poolel oli olemas tuumarelv. 1947 võeti USAs vastu Truumani doktriin - USA president Truuman tegi ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi Kreekale ja Türgile, keda ähvardas Nõukogude oht. Kommunismi pidurdamise doktriin - enam edasi ei saa. USA lubas, et edaspidi aitab riike, kes vajavad abi (sõjaline, majanduslik abi) Marshal...
Külm sõda Külma sõja põhjused: Kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias Külma sõja relvad: Majandus, poliitika, ideoloogia, propaganda Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, mis toetas vabu rahvaid nii välis- kui ka sisesurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik
nimega ,,Endla". Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor, solistide kollektiiv ja väike orkester.Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö, rahvalooming ja kunstilise isetegevuse arendamine kuulus viimaste ülesannete hulka. Ettekirjutustele, pidevale kontrollile ning ruumide remondi-probleemidele vaatamata suudeti ära teha suur töö rahvakultuuri arendamisel. Eesti Vabariigi algus-aastad olid keerulised nii majanduslikult kui kultuuriliselt, kuid tegevus kultuurimajas jätkus. Populaarseks kujunesid noorte rockikontserdid nii kultuurimajas, kus tegutses Nõmme
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õpik lk 135 ja 145 küsimused. 2. TV lk 68-69 ülesanded. 3. Kuidas on omavahel seotud kultuur ja Külm sõda? Too näiteid. Külma sõja ajal ei suhtlenud NSVL ja Lääneblokk omavahel. Sellest hoolimata toimus kultuuris areng. Kultuur(kino, teater, kunst jne) teenisid sageli propaganda eesmärki. Kui suhted muutusid vabamaks segunesid ka kultuurid ja idablokksi algas läänestumine. 4. Kuidas kasutati sporti Külma sõja vastasseisus? Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. 5. Mida tähendab massikultuur ja elitaarkultuur? Too näiteid kummagi kohta. Massikultuur ehk keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa
PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur
kirjastusühisuse halb majanduslik seis, sest neil oli palju laene ja võlgasid. Postimees oli olnud liiga kritiseeriv valitsuse suhtes ja see maksis neile kätte. Tõnisson eemaldati lehest. Valitsus soovis välja lõigata ajakirjanduses kritiseeriva poole, sest Postimees oli ainus, kes seda viljeles. Lugejatele sooviti näidata rahulikku ja head poolt elust. Tasalülitatud ajakirjandus Ajalehed pidid järgima Riikliku Propaganda Talituse ettekirjutusi, karistused karmid (sulgemised). Kuna riigis kehtis kaitseseisukord s.t. väljaannete sulgemine oli väga lihtne- kui valitsusametnikele kasvõi midagi lehe juures ei meeldinud, oli põhjust seda sulgeda. Poliitiliste ja ühiskondlike arutelude kadumine, artiklite lühenemine, üldinimlikud teemad. Ajakirjade arvukus kasvas, sest need viljelesid „kergemaid“ teemasid, õpetasid inimesi jne. : Ajakiri Kõigile, Huvitav Zurnaal, Maret jt
partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Majanduspoliitika: Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika
· Konservatisvm ideaalne ühiskonna areng, lihtrahavas ei tohi osaleda poliitikas · Dominioon briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi võis riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini · Isolatsionism - Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika · Demokraatia kriis demokraatlike ideede võim langes järsult · Propaganda inimeste meelsuse pidev töötlemine · Interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. · Sõjakommunism kodusõja eelne poliitika · Uus majanduspoliitika kodusõja järgne poliitika, vabam kui sõjakommunism · Industrialiseerimine suutööstuste eelisareng · Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. · Kollektiviseerimine eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne
8. Vale. Korporatiivne süsteem tuleb alles II maailmasõjas. B. Totalitaarne riik: Demokraatlik riik: Venemaa USA Poliitiline elu Juhikultus + 1 partei Mitmed parteid Majandus Plaanimajandus (riik juhib Turumajandus majanduse elu) Kultuur ja igapäevaelu Propaganda Sõnavabadus C. Sõda asus põhiliselt Prantsusmaal, kaotati palju inimesi (11 miljonit hukkunut). Inglismaal ka palju hukkunuid, lisaks lasti põhja palju inglise sõjalaevu (700 000 hukkunut). USA kaotused olid väikesed (2000 meest). Prantsusmaa on Saksamaa naaber ( 1870 ja 1914 ründas Saksamaa Prantsusmaad). Inglismaa on üle mere naaber ja USA üle ookeani naaber. Saksamaal sõda ei toimunud aga seal oli toidupuudus, Prantsusmaa oli segi pekstud. D. 1
A. Kinnine süsteem - keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes. B. Avatud süsteem - Keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni välikeskkonnale. !1 Sidusrühma teooria: • Esmased - kliendid; töötajad • Teisased - huvigrupid Grunig’i neli suhtekorralduse mudelit: • Pressiagentide mudel - propaganda • Avaliku informatsiooni mudel - ühesuunaline; tõesus on oluline • Kahesuunaline asümmeetriline mudel - Võim on saatjal, eesmärgiks mõjutada vastuvõtjat nõustuma ja toetama organisatsiooni & tema otsuseid / tõekspidamisi jne • Kahesuunaline sümmeetriline mudel - Mõlema poolne mõistmise ideaal; mõlemad pooled valmis muutuma; põhjalikud uuringud. Strateegilise planeerimise mudelid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
