naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Mänguväljak peab olema muru - või kunstkattega ristkülik pikkusega 90 -120 meetrit ja laiusega 45 - 90 meetrit. Rahvusvahelistes mängudes on vastavad mõõtmed 100 - 110 ja 64 - 75 meetrit. Kaks pikemat joont on külgjooned ja otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Mänguolukorras, kus pall ületab täielikult külgjoone, pannakse see mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab otsajoone (va väravapostide vahe), jätkub mäng väravaesise lahtilöögiga (palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna väravava Mänguaeg kooneb kahest 45- minutilisest poolajast ja nende vahel on 15-minutiline poolaeg. Sageli esineb olukordi, kus mänguaeg venib pikemaks (vigastused jm seisakud)
Tema reeglina peakohtuniku tööd üle ei võta. Kuues ja seitsmes kohtunik on UEFA-s hetkel eksperimentaalne.Mänguväljak peab olema kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon . Ettenähtud pikkus on 90-120 meetrit laius 45-90m. Rahvusvahelistes mängudes on vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit. Väljak on tähistatud joontega , mis piiravad väljaku alasid.Kaks pikemat joont on küljejooned,otsmisi jooni nimetatakse värava ehk otsajoonteks.Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone väljaarvatud väravapostide vahelt on see samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravahi lahtilöögiga. Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse,mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga
FIFA MM 2010 Finaalis) on kuues ja isegi seitsmes kohtunik asekohtunik. Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 meetrit, laius 4590, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100110 ja 6475 meetrit. Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (väljaarvatud väravapostide vahelt), on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija).
algasid alles 1965 aastal. Teletorni maksumuseks tuli 200 miljonit , mis oli kuus korda rohkem kui alguses oli arvatud. Põhjus, miks see nii kalliks läks, kuigi kattekomponendid ja tuled saadi Liitvabariigist, tuli enamus asju sisse importida: liftid ja kliimaseaded Rootsist ja aknad Belgiast. Torni ehitamine oli keerukas. Terasest palli raam tõsteti hiiglasliku kraanaga õhku. Kui saadi sammas alt valmis tõsteti hiiglaslik pall samba otsa. Pärast enam kui nelja aastat tööd, oktoobris 1969 aastal avati Berliini teletorn pühalikult tollase riigi presidendi Walter Ulbrichti poolt. Teletornist tuli linna valitsev kõrgus. Teletorn unustab sotsialismi aja ja räägib võidujoovastusest sotsialismi üle. Bruno Flierl, kes oli tuntud saksa arhidekt ja samas ka arhidektuuri kriitik, väitis et metallist kera samba otsas meenutab Nõukogude liidu Sputnikut ja teletorn peaks seega sümboliseerima Saksamaa tehnilist paremust
tiirlemise ümber Päikese. Newton on tuntud ka liikumise seaduspärasuste avastajana, sellekohaseid kolme seadust tuntaksegi Newtoni liikumis- ehk mehaanikaseadustena. Newtoni esimene seadus on, et liikumatu ese jääb liikumatuks ning ühtlase kiirusega liikuv ese jätkab ühtlase kiirusega liikumist, kuni välisjõud seda ei mõjuta. Ma olen kindel, et see väide on tõene, sest ükski keha ei liigu, kui seda olekut ei mõjuta välisjõud. Näiteks seisev pall jääb niikaua liikumatuks, kuni sellele ei avalda mõju väline jõud. Newtoni teine seadus väidab, et eseme liikumine ehk asukoha muutus oleneb esemele mõjuvast jõust ja eseme massist. See on kindlasti nii, sest kui me lööme palli, liigub pall talle rakendatava jõu suunas. Veel kinnitab seda fakti ka see, et bussi on raskem lükata, kui sõiduautot, sest ese mille mass on suurem on ka inertsem- see tähendab, et on vaja rohkem jõudu kiirenduse saavutamiseks.
Kuiva õhu temperatuur muutub kõrgusega umbes üks kraad iga saja meetri kohta, kui aga õhk pallis on nii niiske, et pallis on veepiisad, mis soojenemisel aurustuvad, siis muutub temperatuur 0,6 kraadi saja meetri kohta. Vee kondenseerumine annab soojust juurde, aga aurustumine neelab seda. (Anttila jt, 1996; Nirgi, 2001) Kui välisõhu temperatuur kahaneb kõrgusega sama palju kui õhu temperatuur pallis, siis on õhk pallis alati sama tihedusega kui väljaspool seda. Kui pall ise ei kaaluks midagi, jääks see samale kõrgusele, kuhu see tuuakse. Sellist olukorda nimetatakse neutraalseks kihistuseks. (Anttila jt, 1996) Kui välistemperatuur kahaneb kõrgusega kiiremini kui pallis, siis ülesviidud pallis on õhk alati hõredam ja soojem kui ümbritsev õhk. Sellepärast tõuseb see järjest kiirenevalt nii kaua, kuni selle seined paisumist kannatavad. Allatoodud pall on aga külmem ja tihedam kui ümbritsev õhk ja see jätkab langemist kuni jõuab maapinnale
Mustad augud Mis on mustad augud? Mustad augud koosnevad ainest, mis on ülitihedalt kokku surutud. Seepärast on mustad augud on niisugused kosmilised kehad, mis omavad väga suurt külgetõmbejõudu. Põhimõtteliselt võiks igast kosmilisest kehast teha musta augu, kui õnnestuks nende külgetõmbejõudu suurendada. Kui viskad palli Maa pinnalt õhku, võid kindel olla, et, kui pall jõuab teatud kõrguseni, kukub ta tagasi maapinnale. Mida kõrgemale palli visata, seda kõrgemale ta lendab, sest pall saab visates suurema kiiruse. Kui pall saaks kiiruse 40 000 km/h, siis ületaks jõud, millega me palli üles tõukame, Maa külgetõmbejõu ja pall lendaks kosmosesse. Kui aga Maa suruda kokku pisikeseks 1 sentimeetrise läbimõõduga keraks, ilma, et Maa ainest midagi kaotsi läheks, siis suureneb Maa külgetõmbejõud nii suureks, et Maa muutub musta augu sarnaseks
VÕETA? 4. LAHENDUS 5. Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa. Mis see on? 5. Lahendus KUU 6. Hanerivis lendas üks hani ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 6. vastus 5 7. Kellel on lemmikloomaks kalad? A. Britt elab punases majas B. Rootslasel on koer lemmikloomaks C. Taanlane joob teed D. Roheline maja asub valgest vasakul E. Rohelise maja omanik joob kohvi F. Inimene, kes suitsetab Pall Malli, kasvatab linde G. Kollase maja omanik suitsetab Dunhilli H. Inimene, kes elab keskmises majas, joob piima I. Norrakas elab esimeses majas J. Inimene, kes suitsetab Blendi, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kellel on lemmikloomaks kass K. Inimene, kellel on hobune, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kes suitsetab Dunhilli L. Inimene, kes suitsetab Bluemastersi, joob õlut M. Sakslane suitsetab Prince' N. Norrakas elab sinise maja kõrval (tema majast järgmine maja on
Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja levinuimaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Ajalugu Iluvõimlemine on üks vanemaid spordialasid maailmas. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal algul vabavõimlemisena, kuid hiljem võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid kurikad, pall, tamburiin ja hüpits. Võimlemisliikumine hakkas edasi arenema 1922. aastal Berliinis toimunud konverentsil ,,Esteetiline keha liikumine", kus tehti esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakati õpetama võimlejaid läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool ja võimlemist hakati nimetama ,, modernseks võimlemiseks". Iluvõimlemine kui spordiala sai alguse endises Nõukogude Liidus. Esimesed NSVL meistrivõistlused toimusid 1949. aastal
Liikumise pealt palli saanuna võib mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema. Samas võib liikumise pealt palli saanuna ka seda põrgatama asuda. Põrgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees. Kui mängija vastavaid põrgatusi ei tee, nimetatakse seda "jooksuks". 11.Selgita mõistet "3-sekundiala". Sinu vastus oli: Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt. 12.Nimeta erinevaid sööduviise Sinu vastus oli: Korvpallis jagatakse söödud kahte suurde rühma: kahe- ja ühekäesöötudeks. Sööte sooritatakse paigalt, liikumiselt ja hüppelt ning koos teiste mänguvõtetega.
Soodsate võimaluste arv, et võistkonnas on 2 väga head sportlast ja 2 mitte väga 5! head sportlast: n = C 22 C 52 = 1 = 10 ning vastav tõenäosus: 2!3! m 10 2 p (C ) = = = n 35 7 2. Karbis on 9 valget ja 7 musta palli. Leidke tõenäosus, et karbist a) Juhuslikult võetud pall on valge; kogu võimaluste arv n1 = 16 , soodsate võimaluste arv m1 = 9 ; tõenäosus, et m1 9 juhuslikult võetud pall onvalge, on: p( A) = = n1 16 b) Juhuslikult korraga võetud kaks palli on mõlemad valged; 16! Kogu võimaluste arv pallide kahekaupa võtmiseks: n 2 = C162 = = 120 ,
Tallinna Inglise Kolledz VÕRKPALL Referaat Koostaja: ................. Tallinn 2009 Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest.
Relatiivsusteooria 1905-1916 aastail avastas ja tõestas Einstein välja uue ajalisi ja suhteid käsitleva teooria- relatiivsusteooria. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteoorias aga käsitletakse ühtlast sirgjoonelist liikumist. Üks relatiivse füüsika suurusi on kiirus. Kiirus on alati suhteline millegagi, oleneb mille suhtes me seda vaatame. Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Seisvat või paigal olevat keha ei ole olemas. Isegi kui vastav keha ei liigu meie silmade ees millegagi, liigub see koos Maa pöörlemise ja tiirutamisega siiski. Seega ei ole olemas keha, mis ei liigu. Kui ka mõni taustsüsteem ongi praktilisem, siis tegelikkuses vastavad sellele inertsiaalsüsteem, mis tähendab, et füüsikaseadused on igalpool samad ja ei muutu.
Myanmar (Birma) Mari Pall 12.A Põllumajandus Üle 59% SKT-st Annab tööd 2/3- Riisipõld le Irrawaddy Riis, moonid, opiaadid Eksport Kalandus Irrawaddy delta Kalavõrgud, Mangroovid väiksed paadid Kala, krevetid, kilpkonna munad Eksport Irrawaddy delta Metsandus ½ riigi territooriumist Vihmametsad Lehtpuumetsad Eksport Tänan kuulamast!
25 *** See, kes vähekene sööb Hiiretips läks kartuleid keetma see ka mängib ja teeb tööd. Tipa-tapa kanale. Mitte tervislikult tea. Sidus kõrvad põlleks ette, Jätku saia, isu head! Pani panni tulele. *** Võttis kahvliks käpaküüne, Hüppab pall, jookseb pall, hakkas putru maitsema. Kuigi jalgu pole all. Sabaots läks sõlmest kinni, Jookseb pall, hüppab pall, Hakkas katuleid segama. Ja jalad on tal all. *** *** Mõmm mõmm, mõmm mõmm, Sill soll külm bassein, Naerab karjujõmm. kui sa hullad vees. Olen hirmus unine, Kurvalt, lõbusalt, kurvalt lõbusalt,
dx 4 p 0,01 r 5 sub_main sub_vnachalo pall ball dver dverca fon mouse hiir1 fon cheese fon cheese hiir2 sub_pall sub_dver [ball>polka] [dvercal>kletka] [paus] [ball.incrementleft] ...
b) Korgist pallist, mis on kaetud sünteetilise riide või nahaga ning mille ümber on lendu stabiliseerivad suled c) Plastikust pallist, mis on kaetud sünteetilise riide või nahaga ning mille ümber on lendu stabiliseerivad suled 2. Mitme punktini käib üks geim? a) 24 punktini b) 22 punktini c) 21 punktini 3. Sulgpalli mängitakse... a) üks ühe vastu b) kaks kahe vastu c) kuni kolm kolme vastu 4. Vali õige väide a) Platsi piirile kukkunud pall loetakse väljas olevaks b) Platsi piirile kukkunud pall loetakse sees olevaks 5. Kui pikka vahemaa läbib mängija tüüpilises kahegeimilises mängus? a) 1,6-2 km b) 1,8-2 km c) 1,4-2 km 6. Kui kõrge on sulgpalli mängus võrk? a) 135 cm b) 145 cm c) 155 cm 7. Milliste mängudega sarnaneb sulgpall kõige enam? a) Indiaca b) Tennis c) Võrkpall 8. Täida lüngad Mängijad löövad reketitega .............................
temperatuur Allikas: EMHI 2. Kliimarekordid Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades? Kõrgeim mõõdetud temperatuur (Võru) 35,6 ºC Kõige kuivem kuu (Võru) 0mm 3. Kliimanormid Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid Kuu T T Sademed Sademed Sademed Sademed Tuul Tuul Pilvisus Pilvisus Virtsu Võru mm mm päevad päevad m/s m/s Pall Pall °C °C Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru J -3,0 -5,1 47 41 11 11 4,6 3,3 6,4 8,1 V -4,3 -5,2 34 31 8 9 4,2 3,0 5,7 7,5 M -1,3 -1,0 35 30 8 9 4,1 2,9 4,9 6,6
Tõenäosusteooria (II) Tihti võib sündmusi vaadelda koosnevaina lihtsamatest sündmustest. Näiteks, olgu ühes urnis 4 valget ja 3 punast kuuli ning teises urnis 6 valget ja 3 punast palli. Kummastki urnist võetakse üks pall. Vaatleme järgmisi sündmusi: C võetud pallide hulgas on vähemalt üks punane pall, D mõlemad võetud pallid on punased. Me võime need sündmused esitada järgmiste osasündmuste (nn elementaarsündmuste) kaudu: A esimesena urnist võetud pall on punane B teisest võetud pall on punane Sündmuse C võime esitada niimoodi: toimub sündmus A või toimub sündmus B või toimuvad mõlemad sündmused A ja B. Sündmuse D võime esitada aga nõnda: toimub sündmus A ja toimub sündmus B. Tõenäosusteoorias antakse selliselt moodustatud sündmustele omaette nimetused. Sündmuste A ja B summaks nimetatakse sündmust C, mille korral toimub vähemalt üks sündmustest A või B (s.t toimub sündmus A või toimub sündmus B
#1 viskab vastu lauda, võtab lauapalli. Söödab 2-le, kes liigub keskringi suunas põrgatusega. Sealt söödab 3-le. Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne. Kui 3 otsa on tehtud- söödad paarilisele, kes kordab sama tööd. Harjutus 55. Joonis60. Töö- Viskaja ootab kolonnis, koonusest u 3-4 meetrit eemal ja spurdib siis j - lõikega kui eelmine viskaja on võtnud oma laua ning on valmis söötma. Koonuse juures mängija teeb pöördega 1-2 pidurduse ja läheb kahelt jalalt hüppelt viskele.
Sveits 3 1 1 1 1:1 4 Honduras 3 0 1 2 0:3 1 M - mänge; + võidud, = viigid, kaotused 1. Turniirtabel 2. Maskot 2010. aasta jalgpalli MM-i ametlik maskott on "Zakumi". ZA tähendab Lõuna-Aafrikat ja kumi tähendab paljudes LAV-i keeltes '10'. Zakumi on kollast ja rohelist värvi. 3. Pall Ametlik pall 2010. aasta MM-il on Adidase toodetud "Jabulani", mille nimi tähendab suulu keeles "toob rõõmu kõigile". Pallil on 11 erinevat värvi täpselt sama palju on ametlikke keeli LAV-s ning sama palju on korraga ühe meeskonna mängijaid platsil. Oma eelkäijatest ehituselt erinev
Soome keele kontrolltöö 5.kl Tõlgi Soome keelde! Tere Head Aega Mida sa teed? Sa oled mulle võlgu! Soome keel Eesti keel Pall (nt: me mängime palli) Televiisor Tõlgi eesti keelde! Moi Mitä On Mitä teet mistä sinä puhut? Näkemiin En usko sinua Milline on soome lipp ja vapp? Vaatame üle! Töö toodud? Vaatame üle kõik Teine oli lihtne,eks Kolmas oli ka lihtne 4 oli ka lihtne,isegi liiga lihtne
Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT; m=V; V = Svt; seega Q= SvtcT Pall visati vertikaalselt üles ja ta kukkus maapinnale tagasi 8 s pärast. Leida algkiirus, millega pall üles visati ja suurima tõusu kõrgus. Palli ülesviskamisel on tema üleslendamine ja allakukkumine sarnased st ajad, teepikkused, kiirused on võrdsed ning peegelpildis. Seega saab ülesannet algkiiruse leidmiseks vaadata nii nagu keha kukkus teatud kõrguselt ja omandaks igas sekundis lisakiirust vaba langemise kiirenduse g arvelt. Seega suurima tõusu kõrgus on määratud valemiga h=gt 2/2, kus t=4 s ja seega saame ligikaudu 80 m. Kiirus vastavalt v=gt=40 m/s
KOLME KATKU VAHEL Jaan Kross (Balthasar Russowi romaan) Lehekülgede arv: 266 Kujundanud: U.Ploomipuu Tegelased: Pall (Balthasar Russow), Paap, Härra Henrik Claesson Horn, Soome Hertsog Johan, härra Henning, härra koadjuutor, Kaspar, kaupmees Kyrö, Epp, Kati- tädi, Jakob, Jürgen, Kimmelpenning Meus, Annika, Märten, Katharina, Rissa Siimon, Doktor Friesner. 1.Ennustamine Millest võiks raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Kuna jutt oli Balthasar Russowist, Jutt käis ühest eesti soost poisist, kes õppis Tallinnas koolis,
Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcΔT; m=ρV; V = Svt; seega Q= SvtρcΔT Pall visati vertikaalselt üles ja ta kukkus maapinnale tagasi 8 s pärast. Leida algkiirus, millega pall üles visati ja suurima tõusu kõrgus. Palli ülesviskamisel on tema üleslendamine ja allakukkumine sarnased st ajad, teepikkused, kiirused on võrdsed ning peegelpildis. Seega saab ülesannet algkiiruse leidmiseks vaadata nii nagu keha kukkus teatud kõrguselt ja omandaks igas sekundis lisakiirust vaba langemise kiirenduse g arvelt. Seega suurima tõusu kõrgus on määratud valemiga h=gt 2/2, kus t=4 s ja seega saame ligikaudu 80 m. Kiirus vastavalt v=gt=40 m/s
"Karje" Edvard Munch Sümbolism "Elutants" Edvard Munch Sümbolism "Metsavaim" Odilon Redon Sümbolism "Lootus" Gustav Klimt Sümbolism "Kalevipoeg kivi heitmas" Kristjan Raud rahvusromantism "Kalevipoeg kellukest helistamas" Oskar Kallis rahvusromantism "Lennuk" Nikolai Triik Rahvusromantism Tallinna Draamateater A. Bubõr Juugend Antonio Gaudi juugend "Danae" Gustav Klimt juugend Art Deco naistemood Marimekko Paimio sanatoorium Alvar Aalto "Pastill" Eero Aarnio "Pall" Eero Aarnio Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst "Pehmed kellad ja sulav aeg" Salvador Dali Salvador Dali teater-muuseum Figuereses, Hispaanias
Sitasitikas Geotrupes stercorarius Elupaik Ø Igal mandril peale Antarktika Ø Eelistavad märga ning sooja ilma Toitumine Ø Fekaalid Ø Lihasööjad (Deltochilum valgum) Paljunemine Paarituvad maa all Ø Ø Kui pall valmis saab siis muneb emane munad sinna sisse. Arenemine Läbib täieliku Ø Metamorfoosi (moonde) Ø Vastsed elavad sõnniku pallis ning toituvad neid ümbritsevast sõnnikust. Faktid Ø Suudavad lükata kuni 50 korda oma keharaskust. Ø Mõned liigid olid iidses Egiptuses pühad Kasutatakse hiina meditsiinis Ø Ø Raviks 10 haigusele (soovitatavalt) Täname tähelepanu eest !
lennukiga, nii et isal oli palju vaba aega ja ta sai golfi mängida mitu korda nädalas. Phil’i teatakse väga heana lähimängus, see on sellepärast, et ta harjutas igal õhtul enda tagaaias kõige rohkem lähimängu. Mickelson lõpetas San Diego High Schooli 1988 aastal. Mängustiil Phil Mickelsoni mängustiili kirjeldtatakse rohkem agresiivsena ja kõrgelt sotsiaalsena. Tema strateegia on tavaliselt niisugune, et kui ta on raskes olukorras näiteks, pall asetseb halvasti või puu on ees siis tavaliselt valib ta riskantse tee. Mängustiilis on tal rohkem lähimäng tugevam, drivid ei ole tal kõige sirgemad ,aga suhteliselt pikad. Kõik ootavad temalt lähimängus suuri tegusid. Lähimängus teatakse niisugust lauset nägu „Phil flop“, mida isegi mina teen sõpradega suvel bunkritest lüües. See käib niimodi, et sa paned kepi laba täiesti lahti, teed täis svingi ja proovid palli piisavalt kõrgele õhku
KORVPALL MIS ON KORVPALL KORVPALL ON SPORTMÄNG MIDA MÄNGITAKSE KAHE VÕISTKONNA VAHEL. MÄNGU EESMÄRK ON VISATA PALL VASTASTE KORVI. KORVI LANGENUD PALLID ARVESTATAKSE VÕISTKONNALE PUNKTE. VÄLJAK KORVPALLI AJALUGU KORVPALLI LEIUTAS 1981 SPRINGFIELD (USA) KOHALIKU ÜLIKOOLI KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA JAMES NAISMITH. 1892 PEETI SEAL AMETLIK KORVPALLI TURNIIR USAST LEVIS KORVPALL SPORTMÄNGUNA MÄNGIJATE POSITSIOON TAGAMÄNGIJA-EGUTSEBT TAVALISELT OMA VÕISTKONNA RÜNDE AJAL KESKJOONE JA KOLMEPUNKTIJOONE VAHEL.
Abja Gümnaasium Krete Allik OÜ VolleyS Äriplaan Abja-Paluoja 2015 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ÜLDOSA................................................................................................................................3 1.1 Äriidee kirjeldus................................................................................................................3 1.2 Asukoht..............................................................................................................................3 1.3 Töötajad.............................................................................................................................3 1.4 Vajalikud vahendid............................................................................................................4 1.5 Al...
Korvpall Korvpall on sportmäng , mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ajalugu[ Esimene korvpalliväljak Springfieldikolledžis Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith
Võistkondade paremusjärjestuse selgitamiseks järjestatakse võistkonnad kogutud punktide alusel, kus kõige rohkem punkte kogunud võistkond on esimene ja vähim punkte kogunud viimane. 1. Palli võivad mängijad hankida oma väljakust väljaspool, kuid seejuures mõlemad jalalabad ei tohi ületada maas või õhus olles välja piirjooni. 2. Palli võib platsil visata ainult see mängija, kes püüab palli õhust või saab selle maast. Vastasel korral antakse pall üle vastastele. 3. Mängija, kes palli eest põiklemisel astub kasvõi ühe jalaga oma väljaku piirjoontele või sellest üle, loetakse tabatuks ning peab lahkuma väljakult. 4. Kui palli visanud võistkonna mängija astus joonele või sellest üle tabades palliga vastast, siis tabamus ei loe ja pall läheb üle vastasvõistkonnale. 5. Mängijat ei loeta tabatuks: kui ta püüab vastase visatud palli kinni;
.................................................................................................................. 22 Lisa 2. Töö protsess ....................................................................................................................... 29 3 Sissejuhatus Tennis on reketispordiala, mida saab mängida individuaalselt ühe vastasega või paarilisega kahe mängija vastu. Mängu eesmärk on lüüa pall väljaku sisse ning üle võrgu samal ajal pannes vastane eksima. Tennis mängib nii Eestis kui maailma spordimaastikul suurt rolli, sellepärast soovib autor tutvustada tennise ajalugu, Eesti tennise sündi ja peamisi kõige tähtsamaid tenniselööke ning nende tehnikat. Praktilise töö eesmärgiks oli tutvustada peamiste tenniselöökide tehnikat ja löögiliigutust, lisaks teada saada Eesti ja ka maailma tennise algete kohta.
Arhiiviteatis on välja antud vastuseks päringule Viktor Kruusi töötamise kohta Koeru metskonnas. Koeru metskonna 29.04.1982. a tööle võtmise käskkirjaga nr 42-k võeti Viktor Leonidi p Kruus alates 26.04.1982. a tööle III kat. raietööliseks. Alus: LVMA. V-453.1.549. Koeru Metskonna 27.01.1989. a töölepingu lõpetamise käskkirjaga nr 15-k vabastati Viktor Leonidi p Kruus töölt 31.01.1989. a ENSV TööK § 35 p. 3 alusel omal soovil. Alus: LVMA. V-453.1.603. M.Pall Merle Pall Tartu osakonna juhataja 744325, [email protected] Riigilõiv 15 eurot. Alus: riigilõivuseaduse § 346 Arhiiviteatise väljastamine
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest)
Graafika 1 Tuginedes harjutustele ning kaustas Harjutused (Graafika_Näited.x Demod toodud näidetele valida ja realiseeridaise omapoolne üles used (Graafika_Näited.xls) ja daise omapoolne ülesanne Graafikaobjektid Shape-objektide põhiomadused Shape-objekti mõned meetodid Objekti liigutamine Veski. Liikumine. Lõpmatu kordus Auto testimine Pall & Must auk Vettehüpped Protseduurid Liigu_1 ja Liigu_2 ning funktsioon P_nrk Jälitamine Auto ringliiklus Lennuk Seosed kasutaja ja ekraani koordinaatide vahel Liikumine trajektori järgi Graafikaobjektid. Klass Shape ja sellega seotud põhiklassid Chart Worksheet Graafikaobjektide klassiks on Shape. Kõik lehel asuvad Shape-objektid kuuluvad kollektsiooni (objekti) Shapes. 0..1 Viitamine Shape-objektile...
Avatud süsteem – mõjutatakse väliste kehade poolt, antakse/saadakse väljast energiat või ainet. 11)SELETAB NEWTONI III SEADUSE OLEMUST – MÕJUGA KAASNEB ALATI VASTUMÕJU – Newtoni III seadus – kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab leiduma tingimata mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F = -F Näide : Sama suure jõuga, millega pall põrkub, mõjutab maa palli tagasi. 12)TUNNEB MÕISTET KIIRENDUS JA TEAB, ET SEE ISELOOMUSTAB KEHA LIIKUMISOLEKU MUUTUMIST – Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiiruse tähiseks on valemites a ja mõõtühikuks 1m/s2. Kiirendus = (lõppkiirus – algkiirus) / vahe aeg 13)SELETAB JA RAKENDAB NEWTONI II SEADUST – LIIKUMISOLEKU MUUTUMISE PÕHJUSTAB JÕUD – Newtoni II seadus – Kui kehale mõjub jõud, siis saab
paralleelselt põrandaga). Võib järgida ka üldisemaid mõõte: - 150-165 cm pikk – palli diameeter 55 cm - 165- 180 cm pikk – palli diameeter 65 cm - 180+ cm – palli diameeter 75cm 2. Mitte loobuda täielikult kontoritoolist, kuna fitnesspallil istumine suurendab koormust alaseljale ja nõuab lihaselt rohkem tööd, et säilitada keha asendit. Korraga võiks istuda pallil 20- 30 minutit ja siis vahetada pall tooli vastu 20-30 minutiks. Alustada võiks 2-3 korda päevas pallil istumisega ning vaikselt suureneda korduste arvu (nt 3 kuu pärast istud iga tund natuke aega pallil). 3. Fitnesspall ei ole imevahend, kus ei ole võimalik vale rühiga istuda. Istudes on õige asend järgmine asend (liiguta näiteks puusi küljelt küljele, lase selg küüru ja siruta, tee puusaringe). Alaselja koormuse vähendamiseks loobi töö juures asju maha ning korja need ette kummardades üles. 4
kinni püüda. Kui nõust on kõik paberitükid otsa saanud, hakatakse õpetaja korralduse peale neid ämbrisse tagasi korjama. Nõu uuesti täis korjatud võib tegevust korrata! TEEME VÕIDU! Vanus: ... 3 Koht: toas, õues Laste arv: 2-10 Aeg: 10 30 minutit Eesmärgid: *laps oskab tasakaalu hoida *laps naudib kehalist aktiivsust ja tunneb mängust rõõmu *laps oskab täita antud korraldusi Vahendid: pall, kast, nöör (kleeplint) Tegevuskäik: Teatevõistluse tüüpi tegevus. Lapsed võistlevad paaris/grupiti. Tehakse valmis (koos lastega, siis jääb neil paremini meelde, kuidas mängida) mängurada. Kõigepealt asetatakse põrandale nöör (ei tohi olla väga paks, muidu ei saa peal kõndida) /kleeplint sirgelt/kumeralt, seejärel asetatakse kast kuhu pannakse sisse pall ( ; ). Laps kõnnib mööda nööri/kleeplinti ja jookseb kastini, võtab kastist palli ja jookseb
Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine
Geoloog-maakera kihiline ehitus,arenguloo uurimine(maavarad, ehitus)Siseehitus:Maakoor- mandriline(70-80km,settekimid,graniit,basalt)) ja ookeaniline(-20km,settekivimid,basalt).Vahevöö- ülemine astenosfäär ja alumine.Tuum-välisja sisetuum.Tihedus kasvab sügavam, suure rõhu tõttu.Litosfäär-maakoor+ülemine vahevöö.Konvektsioonivoolud-tuumas soojenevad ained, liiguvad litosfääri,kuna vahevöö on jahe siis osakesed jahtuvad ja langevad tuumani tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin- seismilistest lainetest(lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda) põhjustatud maapinna võnkumine.Kehalained:piki ja ristilained ja Pinnalained:kõige suurema purustusjõuga.Nõlvaprotsessid:varisemine,libisemine,voolamine, nihkumine.Richteri skaala(magnituud,mõõdetakse vabaneva energia hulka,seismograafika)Mercalli skaala...
Võrkpalli reeglid Väljaku mõõtmed on 18x9m. Naiste võrgu kõrgus on 2,24m. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, serv mis viib palli vastase väljakupoolele. Igal võistkonnal on õigus registreerida mänguks 12 mängijat, sealhulgas üks spetsiaalne kaitsemängija - libero. Tema riietus erineb värvilt võistkonnakaaslaste omast. Libero mänguala piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten. Üldse on võrkpallis karistusi neli: suuline, märkus koos kollase kaardi näitamisega, eemaldamine koos punase kaardi näitamisega ja diskvalifitseerimine. See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldam isega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese ko...
KEELEMÄNGUD LASTEAIALE Õpetajate valmistatud materjalid Tallinn 2009 2 SISUKORD: § Arvu- ja numbrilaud § Jutupilt “Kevad” § Luuletuste kotike § Lastega valmistatud ühislugemise raamatud § “Olen hea jutustaja!” § Õpime aastaaegasid § Piltidega illustreeritud luuletused: arusaamist toetav visuaalne materjal luuletuste õppimisel ja teisi selle materjali kasutamise võimalusi § Toidupüramiid § Riimilift § Seeriapildid § Mõistatuspildid § Seinad kui keeletugi − seinamaterjalid § Sünnipäevarong § Koos lastega valmistatud materjal 3 § Teemaraamatud § Kostüümid, peakatted, maskid § Häälikuloto § Kassi ja hiire loto − mäng tegusõnade õppimiseks/kinnistamiseks § Mäng “Kes selles majas elab?” § Mäng ”Naljakas lause” § Mäng “Nipitiri” § “Õige või vale?” §...
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kumb pall on suurem ? :D Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
raamatutäit. Harrastab pikamaajooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb meeleldi lugejatele. Abielus ja väikese Herberti isa. Mati Väike Mati põrandal miini tagus Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus Väike Mati suuga katsus voolu pinget Pärast seda Matil polnud enam vere ringet Väike Mati sõrme pistis pepu auku Pärast seda kuulsid teised hirmsat pauku Väike Mati pani sõrme ninna Pärast jäi see hoopis kinni sinna Mäng Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on trammi all "NÄE" Soolikad ja keel üksik jalgki tõmbleb veel Inimesi nagu muda kõigil silmad punnis peas Arstil käes on juba nuga sebib puruks laste seas Tõnul pole enam käsi väiksel Jussil puudub p... Arstid õmblemast ei väsi niiti täis on asfalttee Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on surnukuuris Puhkavad seal lina all nagu loomad oma puuris Terminaator Kõik ei ole lehmasitt mis haiseb nagu pask
" Juhendame. ,,Täna me jätkame meie mänge keelekesega." 1.2. Ettevalmistus häälikuseadeks 1.2.1. Foneemanalüüs ,,Alguses mängime ühte mängu. Kuula! Sõnad: KALA, PANN, KANA, LAEV, Mina ütlen sulle sõna, sina ütle kas selles NAEL, NINA, LILL, LINA, PALL. sõnas on l-i või mitte. Iga kord kui sõnas Kui laps jääb hätta, siis hääldan aeglasemalt on l häälik annan ma sulle ühe õielehe. või häälimine! Üritame ühe ilusa lille nendest kokku saada. Esimene sõna ......"
L K L U U L E T A K L D A K V A R E L L KATEL PLIIATS AKVARELL KUUSIK PLIIT AUSTER LAAST PULSS HAISTMA LAKK RANITS HELI LILLED TANTS ISTE LUIK TASS KAART LUSTIMA KAAS MAKK KAMIN KASSIKULD PALL PANNAL KAST PIME
Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad)
Jaan Rannap Jaan Rannap Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 aastal ) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. 3. septembril 2011saab armastatud lastekirjanik, rohkete värvikate poisteraamatute ning loodusest ja loomadest pajatavate teoste autor 80aastaseks. Esimese Eesti Vabariigi ajal sündinud Rannap õppis küll Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika ja füüsikateaduskonnas, kuid sattus tänu juhusele tööle omaaegsesse koolilastele mõeldud ajakirja ,,Pioneer", mille toimetajana töötas 20 aastat. 1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994)...
Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud pinnal, siksakina, suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, ese...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
