mängijaid ja enamus, koguni 80%, mängijatest on mustanahalised. Tagasi asja sportlikuma poole juurde. 1950'ndatel aastatel võitis Minneapolis Lakers, keda juhtis George Mikan koguni 5 meistritiitlit. Kuna tol ajal jäid skoorid liiga väikeseks, sest mängijad viivitasid pealevisetega väga kaua, siis 1954. aastal tutvustas NBA maailmale esimest 24 sekundi reeglit ja viske kella. See tähendas seda, et kui meeskond ei suuda 24 sekuni jooksul pealeviset teha, siis läheb pall automaatselt vastasmeeskonnale üle. Kui 1956. aastal liitus Boston Celticsi meeskonnaga, kuhu juba kuulusid Bob Cousy ja treener Red Auerbach, keskmängija Bill Russell algas meeskonna suurepärane ajastu, kus 13 hooaja jooksul võideti 11 meistritiitlit. 1959. aastal liitus liigaga keskmängija Wilt Chamberlain, kellest sai 1960'ndatel aastatel liigas üks suurimaid individuaalseid staare. Talle kuulub kaks siiani kehtivat rekordit ühes mängus 100 punkti ja 55 lauapalli.
siis kõik pulma külalised istuvad. Pulma mängude mängimine on tähtis. Tänapäeval on kindlad mängud pulmapidude pruutpaari testimine, mille käigus testitakse, kas pruutpaar on valmis elus edasi minema. Nendeks võib olla lapse mähkimine, puu saagimine, nööbi õmblemine ja muud tegevused. Pruutpaari testimisele võivad järgneda erinevad võistlusmängud, mille käigus peokülalised tutvuvad teistega. Seda saab teha näiteks pallimänguga. Muidugi ei pea see pall olema tavaline pall vaid võib olla apelsin, õun vms, mis meenutaks väikest palli. Mängu põhimõte on selles, et see asetatakse lõua alla ja antakse edasi ilma käte abita kõrval oleva pulmakülalisele. Kui aga mängu käigus kukub pall maha, siis on palli mahakukutaja mängust väljas. Sama mängu saab teha ka muude asjadega, nt tikutoosiga nina abil. Üks vahva mäng on veel ,,õunasöömine". Selleks, et seda mängida on vaja kaks veeanumat, vett ja õuna
Peale liikumist mängija pöörab võrgu poole ja seejärel pidurdab, teine jalg tuleb kõrvale õlgadelaiusesse harkseisu, kõverdab jalgu ja käed samal ajal liiguvad veidi allapoole. Äratõukamise ajal esimesena alustavad liikumist käed, siis jalad. Õhus mängija viib küünarliigesest veidi kõverdatud käed üle võrgu. Ülakeha on kergelt ettekallutatud, sõrmed harali ja pinges, peopesad paralleelselt võrguga. Kui pall läheneb, siis sirutatakse küünarliigesest pingestatud käed otse ette. Samal ajal peopesad risti palli teele ette asetatud ja sõrmed liiguvad ette-alla. (A. Beljajev, M. Savin, 2002) 7 3.2. Grupisulustamine Grupisulustamine toimub kahe või kolme mängija osavõtul. Kehtivad kõik individuaalse sulustamise tehnika reeglid, lisaks on väga oluline sulustajate koostöö.
Võru murde tekstid. Toim. A. Sepp. (= Eesti murded VI.) Eesti Keele Instituut. Tallinn. Lonn, Varje, Ellen Niit 2002. Saarte murde tekstid. Toim. E. Juhkam. (= Eesti murded VII.) Eesti Keele Instituut. Tallinn. Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn. Norvik, Piret 2001. Käsmu randlaste jutte. Eesti Keele Instituut. Tallinn. (+ CD) Univere, Aili 1996. Idamurde tekstid. Toim. V. Pall. (= Eesti murded IV.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn. Sõnaraamatud Eesti murrete sõnaraamat, I köide. Koost. A. Haak, E. Juhkam, M. Must, M. Mäger, H. Neetar, S. Nigol, E. Niit, V. Oja, V. Pall, E. Ross, A. Univere, H. Viires. Toim. H. Neetar, E. Niit, E. Ross. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19941997. Eesti murrete sõnaraamat, II köide. Koost. A. Haak, E. Juhkam, M. Must, H. Neetar, S. Nigol, E. Niit, V. Oja, E. Ross, H .Viires. Toim. A. Haak, E. Niit, V. Oja, A
nklast saadav kütusekogus ei vasta tellitule? us vastab tellitule) us ei vasta tellitule) rineb tellitud kütusekogus oluliselt. müra mõjutab raamatupidajate töövõimet. ümne raamatupidajaga katse töövõime hindamiseks nii vaikuses kui ka müras. miseks töövõime erinevuseks 2,6 ja standardhälbeks 2,8 (vaikuses oli keskmine töövõime näitaja 18,9 ning müras 16,3 pall on töövõime parem. Kontrollige oletuse paikapidavust olulisuse nivool 0,05. õjuta raamatupidajate töövõimet) tab raamatupidajate töövõimet) erine vastused oluliselt. Müra mõjutab raamatupidajate töövõimet. 19,4 liitrit standardhälbega 0,25. 18,9 ning müras 16,3 palli).
Teatud aja möödudes kordub kõik ikka ja jälle uuesti. Vahelduvad öö ja päev Vahelduvad talv ja suvi Kordub lindude ränne igal kevadel lõunast koju pesitsema Ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nimetatakse võnkumiseks. Võnkumine on perioodiline liikumine, mis kordub võrdsete ajavahemike tagant ja esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. Niidi otsa riputatud pall Kork lainetel 2. Võnkumiste liigid Võnkumised Vabavõnkumised Sundvõnkumised Võnkumine toimub Võnkumine toimub süsteemisiseste mingi välise jõudude mõjul. perioodilise süsteemi mõjul.
1. Ma Me 2. Sa Te 3. Ta Nad Eesti keeles on kaks aega: olevik ja minevik Muutumatud sõnad: Neid sõnu ei saa käänata ega pöörata. 1. Sidesõnad (NT: ja, ning, ega, või, siis, kuid, vaid, et) 2. Hüüdsõnad (NT: ahhoi, tere, ohoh, hurraa, kurat) 3. Määrsõnad (NT: eile, homme, mullu, hästi, halvasti, kössis, kõveralt, veidi, natuke, pilgeni, veidi, natuke, alla andma) 4. Kaassõnad kaassõnad kuuluvad nimisõnade juurde. (NT: pall veeres laua alla) HARJUTUS 1: Täna on teine september. Üks ei tea mis teine teeb. Kumbki film polnud huvitav. Asesõna, nimis., verb , omadus. Klassivenna karvane koer kipub kõiki hammustama. nimis, omadus., nimis.,tegus, asesõna, tegus. Direktor armastab autoga kiiresti sõita. Nimis.,tegus, nimis, määrs,verb Peale lõunat saabub meie kooli uus õpilane. Kaassõna, nimi.,tegus, pöörds.,ases, omadus., nimis. Mehed istusid rikkaliku laua taha. Nimis
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ IV 1.Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine? Pöörlemine-on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Punkte läbivat sirget kutsutakse pöörlemisteljeks. N:Maa pöörleb ümber oma telje, "vindiga" löödud pall pöörleb, propeller pöörleb Tiirlemine-on keha ringliikumine ümber punkti, mis asub väljaspool seda keha. N:Kuu tiirleb ümber Maa, Maa tiirleb ümber Päikese, aga ka kärbes võib tiirelda ümber lambi. 2.Kirjuta pöördenurga def valem, defineeri selle alusel pöördenurk, pöördenurga ühik. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Raadius joonistab pöördenurga.
ELEKTRILAMBID SISUKORD ELEKTRILAMBID Valgustit ostes tuleb silmas pidada ka seda, milline pirn sinna sobib. Eriti oluline on see siis, kui pirn läbi põleb ning tuleb mi nna poodi uut ostma. Kõige lihtsam on muidugi vana pirn koos sokliga kaasa võtta ja paluda müüjalt samasugust. Neile aga, kes elektrist ja lampidest enam huvitatud, tutvustame koduseid valgusallikaid. Hõõglambid Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas. Pika arengutee jooksul on lambi valgusviljakus kasvanud rohkem kui kümme korda. Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 510% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 10001500 tundi (kõige lühem teiste valgusallikatega võrreldes). Valmistatakse ka pika elueaga lampe (2500 tundi), valgusfoori lampide tööiga on juba 8000 tundi. Müügil on väga erinevaid hõõglampe. Kasutatavamad on ümarad klaar- või mattlambid. Suundvalgustites tarvitatakse pe...
[6,18,54] 6. Leia geomeetrilise jada kuues liige, kui teine liige on 20 ja kolme esimese liikme summa 1 a on 70. 320;1 Vihje: Kui a 2 = 20, siis a1 = ja a 3 = a1 ..... 1 4 q 2 7. Kummipalli põrkekõrguse ja langemiskõrguse suhe on . See pall langes 8,1 m 3 kõrguselt. Mitmendal põrkel oli palli põrkekõrgus 1,6 m? [4. põrkel ] 8. Kui suureks kasvab 10 000-kroonine hoius 10 aastaga pangas, mis maksab 3 % intressi aastas? [13439] 9. Kaie uus auto maksab 190 000 krooni. Tarkpead väidavad, et auto hind kaotab oma väärtust 15% aastas. Leia kui palju maksab täiskroonides Kaie auto nelja aasta lõppedes?
Füüsika teame ja ei tea Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust väga põhjalikult. Koolis õpitakse füüsikast osa sellest suurest teadusest. Teaduslikumal tasemel tegeletakse igasuguste kehade- ja nähtustega spetsiaalsete vahenditega mõnes laboris. Füüsika on väga lai mõiste. Me võime visata palli õhku ja hõigata, et see on füüsika. Pall kukub alla Maa külgetõmbejõu mõjul. Selle jõu avastas Isaac Newton 18. sajandi alguses. Võime öelda, et Newtoni seadused on ühed füüsika ja meie elu aluseid. Kui Maa meid ei tõmbaks enda poole tänu tema enda massiivsuse tõttu võrreldes inimestega, see tähendab, ei kehtiks gravitatsioonijõud, ei saaks toimuda elu. Eeltoodud näide on üks väike osa tervest loodusteadusest. Miks, miks ja veel kord miks? Seoses füüsikaga esineb väga palju küsimusi
Näide: Mänguasjade rühmitamine, lapsed otsivad rühmas sarnaseid mänguasju nukud, karud, klotsid, pehmed asjad, kõvad asjad, väikesed asjad, suured asjad. 4. Too 2 näidet järjestamise tegevustest lasteaias Järjestamine esemete ja nähtuste korrastamine võrdsustunnuse alusel. Näide: Laual on kümme pliiatsit, kõik erineva pikkusega. Õpetaja palub lastel need ritta panna pikkuse järgi. Näide: Liikumistunni ruumis on palju erinevaid palle, õpetaja valib neist 7, hüppe pall, korvpall, põrkepall, tennisepall jne. Ning palub lastel teha pallidest rivi, alustades kõige väiksemast. 5. Lasteaia matemaatikas on kõik tegevused nii käelised kui ka sõnalised. Mida see tähendab? Näiteks järjestamisel ja rühmitamisel sa käelise tegevuse puhul paned asjad ritta ning suulise tegevuse puhul seletad, mis tunnuste alusel ja miks sa seda tegid. Sama on ka numbrite õppimisel, käelise tegevusena kirjutad numbrit, suulise tegevuse puhul hääldad. 6
omadused. - Näide: juustu lõigates aina väiksemateks tükkideks, ei säilita ta enam oma omadusi ning lõpuks ei saa seda nimetada enam juustuks. Mida väidab energiamiinimumi printsiip? Too näide. - Energiamiinimumi printsiip väidab,et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. - Näide: kui ebatasasel maastikul peaks pall kaduma minema, siis tasuks teda otsida madalamatest kohtadest, mitte künkatippudelt. Kõigil veerevate kehadel on püüd pidama jääda paika, mille asukoht on kõigist võimalikest madalaim. Asukohta, kus Maa külgetõmbe energia on väiksem. Mida väidab tõrjutuse printsiip? Too näide. - Tõrjutuse printsiip väidab,et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. - Ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse
Esseistika traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid.
Alvar Aalto. Orgaaniline disain. Kohalik materjal. Aarne Jacobsen. Mööbel, tarbeesemed. Orgaaniline materjal, vorm. Eero Aarnio, karikatool. Kosmoseajastu mõju. Alvar Aalto oli Soome arhitekt ja disainer. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas”.Aalto esindab funktsionalismi. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks Paimio Sanatooriumiga, ajalehe Turun Sanomat kontorihoone ja Viiburi raamatukoguga. Turun Sanomat kontorihoone Paimio Sanatoorium Viiburi raamatukogu Hooned on funktsionaalsed, lihtsa disainiga ja ilma igasuguste kaunistusteta. Aaltol on oma isikupärane arhitektuuri stiil, ta projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruum...
inimesed vahel ei pane ise tähelegi kui nad ülekoormust taluvad. Alles siis, kui lihased ja liigesed kannatada on saanud, märgatakse, et asi on jama. 2. Riskihinde arvutus: a. Teisaldustöö hinnang 400 korda vahetuses; 3-5 tundi; Aja hinnang 6 palli b. Teisaldatava raskuse massi hinnang Teisaldatav mass 10-20kg; Massi hinnang 6 palli c. Kehaasendi hinnang Raskuste tõstmine seistes sirgelt; Asendi hinnang 1 pall d. Töökeskkonna tingimuste hinnang Tööks piisavalt ruumi, põrand tasane, hea valgustus; Tingimuste hinnang 0 palli e. Arvutus (6+1+0)*6=7*6=42 3. Riskitaseme määramine Riskihinne 42; Riskitase 3; 4. Koormus suur, võimalik füüsilise ülekoormuse tekkimine ka füüsiliselt tugeval töötajal, vajalik töökoormuse muutumine ja töökoha ergonoomiline ümberkujundamine 5. Abinõud terviseriski vähendamiseks
Me vaatame piltide reaalsust, mitte pilte reaalsusest Meedia osatähtsus kasvab iga päevaga. Kõik uudised, sündmused, juhtumised on meile kõigile kättesaadavad. Meedia väljaanded valivad, millest me huvitume ja meie, rahvas, valime, millest huvitub meedia. Kogu see uudiste ringlus on justkui mäng, pall keerleb kord ühel pool, kord teisel pool. Ajalehed, ajakirjad pole enam pelgalt uudise täpseks kirjelduseks, see on vahend näidata arvamust ja mõjutada rahvast. Suhtumine uudisesse oleneb uudise edastamise meetodist.Halba uudist saab edasi anda nii, et lugejad lõpus hoopis kurikaelale kaasa tunnevad. Muidugi on vastand see, kui räägitakse heateost sellises võtmes, et inimene tegeleb mingi teemaga vaid tähelepanu köitmise eesmärgil. Selliseid asju juhtub meedias tihti,
kuuluvad ja võtmeid omakorda (eelkõige privaatvõtit) vaid koos vastava PIN-koodiga. Krüptovõti – koodiga võti, mida kasutatakse kiipidel 16. Kohalelennanud vares krüpto-operatsioone sooritada ei saa – ta ei tea PIN-koode. Krüpto-operatsioon – koodidesse sissehäkkimine 17. Aga mobiiliäpp annab loomulikult varakult teada, kui nutistu vajab uusi akusid. Nutistu – asi, mis on tulevikustatud(uuendatud IT-ni) 18. "Helendav pall tõusis puude tagant ja liikus minu suunas, alguses arvasin, et tegu on ülivõimsa prožektoriga, aga kõik muutus selle jaoks liiga kiiresti." Prožektor – helgiheitja 19. Ametivõimud kontakteerusid ruttu Briti Kuningliku Mereväega ja sealt saadeti tuukrid asja uurima. Tuukrid - teaduspäästemeeskond 20. Päikese on tugevalt elliptiline, selle periheel ehk Päikese massikeskmele lähedasim punkt on vaid 0,6 astronoomilist ühikut. Elliptiline - Väljajätteline
· uurida saalikäsipalli mängijate füsioloogilisi aspekte ja võrrelda neid rannakäsipalliga. 3 KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.KÄSIPALLIMÄNGU ÜLDISELOOMUSTUS Käsipall on võistkonnamäng, kus kahe vastastikuse meeskonna mängijad tegutsevad vaheldumisi nii rünnaku- kui kaitsemängus, sõltuvalt sellest kes võistkondadest omab palli ning kes omakorda püüab seda endale saada. Põhieesmärk meeskondlikul rünnakul on pall viia läbi või mööda vastasvõistkonna kaitsest ning saavutada värav. Kaitsva meeskonna põhieesmärk on aga vältida vastastel värava saamist ning segada ründemängijaid võimalikult palju ja võita pall enda valdusesse nii kiirelt kui võimalik. Võit käsipallis, nagu teistelgi taolistel aladel, on see kui suudetakse visata rohkem väravaid kuivastasmeeskond (Sibila jt., 2004). Käsipall on väga kiire, dünaamiline ja kaasakiskuv mäng, milles kasutatakse paljude
nimetatakse pesadeks. Kui mängija läbib kõik neli pesa väljakul, saab meeskond punkti. Kui üks mängija jääb seisma enne nelja pesa läbimist, peab ta ootama, kuni meeskonnakaaslane lööb, et edasi joosta läbi pesade. Kui ta läbib kõik neli pesa ühe jooksuga, nimetatakse seda kodujooksuks. Kaitsva meeskonna eesmärk on takistada ründavat meeskonda punkte saamast mitmel erineval viisil. Peamine neist on püüda kinni ründava meeskonna löödud pall ning viia see pesani enne seda, kui ründava meeskonna mängija selleni jõuab. Kui kaitsemeeskond suudab panna pesa kinni enne kui teine meeskonna mängija sinna jõuab, läheb too mängija mängust välja meeskond saab kirja outi. Samuti läheb mängija välja mängust, kui on kolm korda pallist mööda löönud kogunud kolm outi. Kui ründaval meeskonnal koguneb kokku kolm outi, vahetuvad pooled - kaitsemeeskond asub ründama ja ründemeeskond kaitsma. Iga vahetus on üks söötmisvoor
mõelda. Kas saab midagi juhuslikult tekkida või juhtuda. Kas juhus on tegelikult üldse olemas? Võtame näiteks Viking Loto loosimise, tundub ju täiesti juhuslik, mis numbrid loositakse. Tegelikult on tulemus juba sellest hetkest ette määratud, kui käivitatakse loosimismasin. Pallide asetus, keerlev rootor, puhuv ja imev õhk ning masina kuju on peamised faktorid selles mis numbrid lõpuks võidavad. Loosimise ajal tundub pallide liikumine olema kaootiline, täiesti juhuslik, kuid pall liigub täpselt ja ainult nii, nagu teda mõjutavad eelnimetatud faktorid. Kuidagi teisiti tegelikult lihtsalt ei saaksi, ei ole teist võimalust. See kehtib aatomite ning algosakesteni välja, osakesteni mis moodustavad kogu meie maailma. Kõik mõjutab kõike. See tähendab, et saatus on olemas, mitte küll mingi müstiline või kõrgem jõud, vaid lihtne loogiline järeldus lähtudes tänapäeva teadusest. Mida rohkem selle teooria peale mõelda, seda kaugemale me jõuame eelnevalt
Quarterback: mängujuht saab tsentrilt palli ja annab selle kas jooksjale või söödab ette püüdjatele. Offensive guard: siseblokeerija neid on kaks. Asuvad tsentrist vasakul ja paremal ning kaitsevad mängujuhti blokeerides vastase kaitsjaid. Offensive tackle: välisblokeerija neid on samuti kaks. Asuvad siseblokeerijate kõrval ning olenevalt rünnakuskeemist kaitsevad kas mängujuhti või jooksjat. Halfback: jooksja üritab, pall süles, jõuda võimalikult kaugele vastase väljakupoolele. Wide receiver: püüdja kaks osavate kätega kiirt ääremängijat. Pärast palli lahtimängu jooksevad kindlaid marsruute ja üritavad püüda mängujuhi söödetud palle. Tight end: suur püüdja hübriidpositsioon, kus ta võib olla püüdja rollis või ka välisblokeerija rollis. Fullback: suur jooksja kaitseb mängujuhti ning võib olla ka jooksja rollis. Kaitseliini positsioonid:
Nt: puhkusereisil tuttavaga kokku sattumine. 11. Printsiip: (füüsikaline) looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Nt: jää sulab päikesesoojuse käes. 12. Atomistlik printsiip: loodusobjekte pole võimalik lõputult jagada endiste omadustega osadeks. Nt: küttepuud. 13. Energia miinimum printsiip: kõik iseeneslikud protsessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. Nt: palli kaotamine künkal, otsime seda madalamatest kohtadest, sest pall veereb allapoole. 14. Tõrjutusprintsiip: kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Nt: vanni minnes, vanni veetase tõuseb. 15. Superpositsiooniprintsiip: mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiib ei kehti. Nt: magnetväljad. 16. Absoluutkiiruse printsiip: kõigi vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus. Nt: valguse kiirus. 17. Erinevused: Klassikaline mehaanika: max kiirus alates valguse kiirusest, aegruum.
*Nutella 100g Vahusta munavalged. Sega nutellaga ning jälgi, et sa liiga kõvasti ei segaks. Võid lisada söögisoodat. Seejärel vala vormi ja küpseta 200 kraadises ahjus 10minutit või enam. JUUSTUKÜPSISED Vaja on.. Võid 100g Juustu 100g 3 Munavalget 1g soola tl söögisoodat Soovi korral lisa paprikapulber. Vahusta munavalged ja sega need juustu ja toasooja võiga ühtlaseks. Seejärel lisa söögisooda ja soola (kui soovid ka paprikapulbriga). Seejärel tee sellest üks suur pall ja pane see kausiga umbes 10minutiks külmkappi. Seejärel võta see välja ning rulli. Tee valikuliselt sellest kujundid ja küpseta 200 kraadi juures 10-15 minutit. ÕUNAMUFFINID Vaja läheb.. 1 pakk pudingipulbrit 400ml piima 2sl suhkrut 250g pehmet võid 45grammi tuhksuhkrut 6mini-sõõrikut Suhkur Punane toiduvärv 6-8 soolapulka vms 12 mündilehte Valmistamine Keeda pudingipulbrist, piimast ja suhkrust vastavalt juhendile puding. Kata see jahtumise ajaks toidukilega. Samal ajal
1. Suur, kujult nagu hane muna, lameda põhjaga ja kuue auguga. 2. Väike, kujult nagu kana muna. Ajalugu ja areng Selle unikaalse puhkpilli päritolu pärineb kiviajast ja on palju pistmist algse Hiina jahipidamistavadega. Sageli iidsel ajal inimesed ühendasid kivi või mudapalli nööriga ning tulemust kasutati metsloomade jahiks. Mõned pallid olid seest tühjad, mis võimaldasid visates teha palju helisid. Mõndadel inimestel pakkus heli mõnu ja õppisid, kuidas visata pall õhku. Järk-järgult "meteoorkivist" sai muusikainstrument, mida me teame kui "Xun". Arheoloogid on avastanud laeva-flöötidel, nagu xun, ühist Xia dünastias. Puhkpillil oli kolme sõrme augud ja sel saab mängida do, mi, so, la ning fasismi. Kuju vahend ja mitmeid sõrme augud xun nagu me teame seda täna standardiseeriti ajal Shang dünastia. Enamikul selle ajastu xunidel oli viie sõrme augud ja toodeti heli palju parem kvaliteediga. Nad olid võimelised tootma kõiki
Suurima populaarsuse on ta saavutanud Soomes, Rootsis ja Sveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan). Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglitest · Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi. · Väljaku mõõtmed on 20×40 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune piirdeaed. · Värava mõõdud on 160×115 cm, sügavus 65 cm. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida ainult väravavaht. · Hokikepp on valmistatud plastmassist, klaasplastist või muust sünteetilisest materjalist. Kepi vars võib olla maksimaalselt 95 cm pikk. Väravavahil ei ole hokikeppi.
" · Ütle "Hakkame mängima!" kõrge hääletooniga. · Anna kaisukaru lapsele ja küsi, mida karu tema arvates ütleb. · Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad. · Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni. VEERE, VEERE VURINAGA Maimik on jõudnud ikka, kus palli veeretamine pakub lõbu. · Istu lapsega põrandale. Hüüa last, et ta sinu poole vaataks ning veereta siis pall temale . · Õhuta last palli tagasi veeretama. · Palli veeretades ütle: "Ma veeretan palli sulle. Vurr!" · Kui laps veeretab palli sulle tagasi, ütle: "Veereta pall emale/isale! Vurr!" · Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates. MÄNGIME KLOTSIDEGA · Mängida võib ka poest ostetud klotsidega, kuid palju toredam on klotsid ise valmis meisterdada. · Valmista klotsid näiteks väikestest koorepakkidest. Kleebi neil otsad kinni
Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Halljänes Liiginimi eesti Halljänes keeles Liiginimi Lepus europaeus Pall. ladina keeles Rahvapärasei Haavikuemand, kikk-kõrv d nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 50...70 cm Kehamass 3...7 kg Levik Eestis ja Levinud Põhja-Aafrikast Lõuna-Skandinaaviani. Ida Maailmas suunas on levinud Uuraliteni ja Lõuna-Siberi steppideni. Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. Arvukus Ligikaudu 40 000 isendit Eestis Elupaik ja -viis Ta on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke
Näiteks: 1) Krista Piir 666 4587 [email protected] 2) nime ei pea uuesti esitama, kui koostaja ja allkirjastaja on samad isikud. tel 666 4587, [email protected] 3) Kui kirja kavandi ettevalmistamisel on osalenud mitu koostajat, võib iga koostaja andmeid täiendada tema poolt ettevalmistatud sisulist valdkonda iseloomustava märksõnaga. Karin Toots (finantsküsimused) 666 4578, [email protected] Mirje Pall (juriidilised küsimused) 666 4579, [email protected] Pealkiri- garantiikirjal puudub pealkiri. Pealkirja asemel vormistatakse pealkirjaväljale kirja liiginimetus GARANTIIKIRI (suurtähtedega). Vormistatakse enne teksti, umbes 9,5cm lehe ülaservast. Nimetavas käändes, punktita lõpus. Näiteks: Tekst- kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. Garantiikirja tekst võib olla väga lihtne ja sisaldab väidet, et midagi garanteeritakse.
Füüsikasse tuli töö mõiste koos masinate ja mehhanismide loomisega s.o. möödunud sajandil. Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee. Liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee (Maa külgetõmme laeva liikumisele). Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Töö (A) on võrdne kehale mõjuva jõu (F) ja selle jõul läbitud teepikkuse (I) korrutisena. Sirgjoonelisel liikumisel, kus liikumissuund ei muutu, on teepikkus võrdne nihke pikkusega (s). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud). Füüsikas mõeldakse võimsuse (N) all töö tegemise kiirust. Keha või kehade süsteemi...
rühi. Gymstick on teleskoopehitusega kepp, mis on kõikidele sobiv lihtne ja efektiivne treeninguvahend, millega saab teha sadu efektiivse mõjuga lihase- ja venitusharjutusi. Gymsticki erisuseks on takistuse reguleerimise võimalus ka liigutuse ajal. Võimalik on sooritada ka mõjusaid tasakaaluharjutusi, samuti eri spordialade harrastajatele mõeldud spetsiaalharjutusi. Gymsticke on saadaval ka erinevate raskusastmetega. Fitpall on suur pall, mille peal istudes lamades või mille peale toetudes on võimalik sooritada erinevaid harjutusi. Võimalik anda tugevat koormust kõikidele lihasgruppidele, arendada kehavalitsemisoskust, tasakaalu ja liigeste liikuvust. Sobiv kõigile, eriti aga neile, kellel suur koormus jalgadele on vastunäidustatud. Hüppenööriga on võimalik sooritada erinevaid hüppeid. Hüppenööritreening aitab saada siredaid sääri ja kobedaid kintse
Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6.
Oskar Luts ja ,,Kevade". Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu ,,Kevadet" ? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja ikka ning jälle tunneme me rõõmu, vaadates ka samanimelist filmi. Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat ,, Kevade". Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba ,,Kevade" esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,...
Tekib u-239, -aktiivne, poolestusaeg 23 min. Tekkiv plutoonium on sarnaste omadustega nagu U-235, st temaga saab tekitada ahelreaktsiooni ehk tuumaplahvatust, kasutada tuumakütusena. Kriitiline mass osutub et ahelreaktsiooni tekkimiseks tavatingimustes on vaja et U kogus ületab üht kindlat väärtust. Seda kgoust millest alates algab iseeneselik ahelreaktsioon nim kriitiliseks massiks. Tavaolukorras on selleks 50kg kerakujulin U-235 pall. Tuumareaktor - Algselt saadi tuumaenergia kätte plahvatuslikult tuumapomm(k > 1). Hiljem õpiti energiat kätte saama pideva protsessina, mis väljendus tuumareaktoris. Selleks, et energia eralduks pidevalt peab neutronite paljunemistegur k=1. Piltlikult öeldes tuleb reaktsioonist väljuvatest 2-3st neutronist lubada edasi reageerida ainult ühel. Reaktoris osa neutroneid aeglustatakse (raske vesinik) niivõrd, et ta ei ole suuteline U- 235 lõhustama
osakesed on pidevad liikumises, osakesed mõjutavad üksteist tõmbe ja tõukejõuduega. 7. Kaootiline liikumine- korrapäratu liikumine. Agregaatolekud: Tihke, gaasiline, vedel, plasma. 1. Gaasiline- Ei püsi koos, hõljub ringi, molekulide vahel palju vaba ruumi, selle tõttu ei ole molekulide vahel tõmbejõudusid ja selle tõttu ei püsi ka gaas koos. Gaas on kokkusurutav. Kokkusurutud gaas on elastne nt: pall põrkab. 2. Vedel olek- Vedelik on voolav, püsib sulgemata anumas, mingil määral omab juba kuju nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik on tihedam, kui gaas. Molekulid liiguvad kaootiliselt. 3. Tahke aine- Omab keha kuju, järelikult molekulide vahel on tõmbejõud. Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja amorfseteks
Need tundusid nii huvitavad. Tõid selle koju ja see tõusiski lakke ning võis seal olla piisavalt kaua. Kunagi ei mõelnud ma, miks see üldse nii on. Alles hiljem koolis füüsikat õppides sain teada, et nähtus toimus seepärast, et heeliumi tihedus on palju väiksem kui õhu tihedus. Sellepärast võib heeliumit täis õhupall olla kergem kui õhk. Sellisel juhul on üleslükkejõud suurem kui raskusjõud ja pall tõusebki üles. Lihtne ja loogiline, ent vaevalt ma 6-aastase lapsena seda mõistnud oleks. Füüsika on üks loogilisemaid asju siin maailmas. Füüsika nähtused on need, mis meid päevast päeva ümbritsevad ja millega me igapäev kokku puutume, ise sellest arugi saamata või mõtlemata, et mõnel tegevusel või nähtusel võiks midagi füüsikaga pistmist olla. Nt iga inimene on kindlasti piisavalt tark, et mitte minna pankranniku serva peale nii, et oleks võimalik libastuda
VÕRDLE tohoh TÄHTEDE ARV MUUTUB F ja S H ALATI KAHE TÄHEGA ! aitäh ÜLIPIKK PIKK ÜLIPIKK ÜLIPIKK PIKK ÜLIPIKK säh kett keti kett pall palli palli noh lapp lapi lappi konn konna konna voh tukk tuka tukka kass kassi kassi viuh jah
tarkusi ei jõua ükski inimene ära õppida, kuna neid on siia maailma nii palju kogunenud ning tuleb aina juurde. Sellegi poolest peab igaüks olema haritud. Kuid miks? Kas üldse on mõtet õppida, mida õpituga on võimalik saavutada? Inimesed tekkisid maale kunagi väga ammu. Nad hakkasid kohe õppima selliseid oskusi nagu jahtimine, varjualuste ehitamine, suhtlemine jne. Õpetati oma järglasi ning järglased omakorda õppisid veel juurde uusi tarkusi. Ja nii see tarkuste pall veerema hakkaski, mida aeg edasi, seda targemaks said inimesed. Tänapäeval on teadmised väga suured, kuid need kasvavad veelgi. Uue elaniku sünniga algab tema arenemine. Väike laps arendab kogeb maailma erinevate esemete suhu panemisega ehk maitsmisega. Veel õpib kõndima, siis rääkima, edasi läheb lasteaeda, kus arendatakse lapse mõtlemist ja käelisi oskusi. Erinevalt täiskasvanutest, kes vaatlevad esemeid
Laenamine kui tänapäevane elustiil Elu meie ümber tundub olevat parem kui ei kunagi varem. Inimesed julgevad tarbida, vajadusel laenu võtta. Võlgu elamine ja laenamine pole iialgi varem olnud nii lihtne kui praegu. Piisab isegi sõnumist ning juba laekub raha kontole. Enamikus peredes on krediitkaart või järelmaks. Lisaks kodulaenule tahab iga kuu maksmist ka autoliising. Võib-olla ongi viimane aeg elutempot veidi pidurdada, et sellest nõiaringist välja saada ? Miks ja millest on need probleemid täpsemalt tekkinud ning milline oleks kõige optimaalsem, vahest ka produktiivsem lahend ? Eesti majanduse juures on praegu tõenäoliselt käes hetk, mil algab restruktureerimine, kus on selge, et see, mida varem tehti ja mille märksõnaks oli odav tööjõud selle peal ei saa enam edasi konkureerida. Eesti majandus ei ole negatiivses seisus, sest Eesti on olnud kompetentsem enamikust Kesk- ja Ida-Euroopa...
Vahel tuleb last lausa mängima õpetada. Tähendused ja seosed hakkavad siis lapsele külge ka igalt poolt mujalt, televisioonist, täiskasvanute omavahelisest suhtlemisest jne. Kõik nähtu lülitatakse mängu. Kui lapsevanem tahab näha, milline ta on, on tal lihtsalt vaja jälgida oma laste mängu. See, mida sealt näha võib, ei pruugi olla meeldiv, kuid kindlasti õpetlik. Hiljem, kooli minnes, vajavad lapsed oma mängudeks ruumi, vahendid valivad nad juba ise pall, tasod, spinnerid, kummikeks jms. Sellel perioodil on juba raske kontrollida mõjutusi, mis mängu sisu määravad. Ja tundub, et siis enam ei püütagi seda nii väga kontrollida. Lastel puudub spetsiaalne koht, kus mängida ja nii muutub mängukeskkonnaks klassiruum või lausa koridor, mis pole kindlasti soodne paik niivõrd tähtsa asjaga tegelemiseks. Mängukeskkonda luues kas kodus, lasteaias või isegi koolis, tuleks arvestada sellega, et see oleks turvaline
Füüsika X Tööleht nr 4. Kehade vastastikmõju. Jõud 1. Kehade vastastikmõju Kui pall vee alla suruda, tõukab vesi ta jälle pinnale; sportlane sikutab tõstekangi maast lahti. Selliseid näiteid on palju, nad on kõik väga erinevad, aga omavahel on neil siiski ühine joon – ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Neid näiteid ühendab nähtus, mida füüsikas nimetatakse vastastikmõjuks. Kehade vastastikmõju tõttu muutub: Keha kiiruse arvväärtus Keha kiiruse suund Keha kuju
Ühtlaselt muutuv liikumine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes keha kiirus muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtalselt muutuvat liikumist nimetatakse ka kiirendusega liikumiseks. Jaguneb: 1. ühtlaselt kiirenev liikumine 2. ühtlaselt aeglustuv liikumine 3. ühtlane liikumine Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus. Kiirenduse tähis a Valem : Ühik: Liikumisvõrrand. Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil. S=teepikkus Vo=algkiirus A=kiirendus Xo=algkoordinaat T=aeg V=lõppkiirus Valem: Näited: Dünaamika: Dünaamika- füüsika osa, mis uurib kehade vahelist vastasmõju. Külgetõmbejõud Hõõrejõud Elastsusjõud Veojõud Newtoni seadused: 1.seadus: on olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase ...
Elust Margus Hunt on eesti kettaheitja, kes sündis 14. juulil 1987 KarksiNuias. Ta on 205 cm pikk ja 2006 aastal kaalus 115 kilogrammi. Kergejõustiku juurde sattus Margus 1999. aasta sügisel, kui juhuslikult nägi ta pealt KarksiNuia staadionil treener Rein Ahuni treeningtundi. Ahun kutsus teda kohe selles treeningus osalema andis ketta pihku ja läksidki kettasektorisse. Algusaastatel ei läinud tal kettaheites nii hästi kui praegustel kõrvalaladel kuulitõukes ja vasaraheites. 2000. aasta hooajal oli tema nö paraadalaks vasaraheide sel hooajal võitis Eesti Meistrivõistlustel Bvanuseklassis vasaraheites teise koha. Samal võistlusel kettaheites ei pääsenud ta aga finaaligi. Juba järgneval hooajal sai tema lemmikalaks kettaheide 2001. aastal sai ta Eesti meistriks Bvanuseklassi kettaheites. Sellelt võistluselt võitis veel hõbemedalid kuulitõukes...
Korteri Korteri Elektri- Külma vee Eesnimi Perenimi number pindala kulu Külm vesi Elanikke tasu Killu Ülle 103 45,7 m² 246 kwh 3,4 m³ 2 2,38 kr Paju Triin 104 58,1 m² 263 kwh 4,0 m³ 3 2,80 kr Päike Kaidi 102 95,3 m² 290 kwh 4,8 m³ 4 3,36 kr Kalamees Kaarel 107 46,3 m² 208 kwh 3,2 m³ 2 2,24 kr Lill Malle 108 65,1 m² 224 kwh 4,3 m³ 3 3,01 kr Kask Tiina 110 42,4 m² 196 kwh 3,0 m³ 1 2,10 kr Kapp Sander 101 102,0 m² 274 kwh 4,4 m³ 4 3,08 kr Pähkel Paul 105 58,1 m² 243 kwh 3,5 m³ 3 2,45 kr Vaarikas Rulle 109 48,9 m² 217 kwh 2,9 m³ 2 2,03 kr Maasikas ...
Ajalugu Esimene patent kirjutusmasinale 1714. aastal Inglismaal, autoriks Henry Mill Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874, sellega algas kirjutusmasinate massilise tootmise algus Sõrmistiku ühtlustamine 1898. aastal Toronto konverentsil Masinakirjas on sõrmede paigutust nimetatud Qwerty- süsteemis ja Dvoraki- süsteemis Kirjutusmasinad läbi ajaloo (1) Esimene edukas tootmisse jõudnud kirjutusmasin oli taani pastori Malling Hanseni poolt leiutatud "Kirjutus pall". See masin meenutas oma välimuselt nõelapatja. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (2) Kirjutusmasinad läbi ajaloo (3) Aastal 1880 ilmus Ameerikas müügile kirjutusmasin Caligraph. Sellel kirjutusmasinal oli täisklaviatuur ja eraldi klahvid suurtele ja väikestele tähtedele. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (4) Järgmine täisklaviatuuriga kirjutusmasin The Smith Premier tuli välja aastal 1890 saavutas omal ajal väga suure populaarsuse. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (5) 18...
37. Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel 38. Proovide kodeerimine, kodeerimise eesmärk ja selle olulisus 39. Milliseid näpunäiteid tuleks jälgida proovide mälumise juures proovide hindamisel. 40. Arvestuslik tahkete ja vedelate proovide kogus assessori kohta (üldine kokkuleppeline suurus). Tahked: 15-30g vedelad: 50-100 ml 41. Neutalisaatorid ja nende kasutamise eesmärk 42. Kaalukoefitsendid ja tähtsus toodete pall hindamisel. 43. Skaalad, mida kasutatakse lihatoodete hindamisel 44. Skaalad, mida kasutatakse piimatoodete hindamisel- nt juustu hindamisel 45. Katsekabiinide kasutamise eesmärk, kabiinidele esitatud nõudmised 46. Sensoorika laborile esitatud nõudmised (millised ruumid peaksid olema?) 47. Nõuded, mis on esitatud sensoorse analüüsi läbiviimiseks kasutatavatele nõudele 48. Laboriruumide planeering (miinimumnõuded, maksimumnõuded) 49
eksisteeris kaks mängureelglite varjanti. Professor J. C. Thring Uppinghamist oli avatud trükis 10 reeglit. 1848. a. olid kirja pandud teised üksikasjalikumad määrused, - Cambridge'i jalgpalli reeglid. Nende arutamine tekitas kaks leeri. Cambridge'i variandis palli kandmist ei mainitud, mäng oli rajatud triblamise põhimõttele, millele baseerub ka kaasaegne jalgpall. Ent mõned esindajad peamiselt tuntud Blackheath'i klubi, jäid kindlaks, et palli tohib kinni hoida, temalt pall ära kiskuda. See grupp ei pooldanud Cambridge'i reegleid, Blackheath'i fraktsioon jäi vähemusse. Asutatiliit The English Football Association (FA). Jalgpall lõhenes kaheks: nn. liidujalgpalliks ja Rugby kooli traditsioonidel baseeruvaks mänguks, mida pooldas Blackheath'i klubi. Teine fraktsioon i taganud oma seisukohtadelt ja asutas 1871. aastal The Rugby Unioni. Kõrvalpõikena olgu märgitud et Rugby on väike linnake sadakond miili Londonist loode
Litosfäär-Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. Mineraal -kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Maak- mineraalne maavara. Settekivim-kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim. Kivimite ringe-järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimi...
............................................................................................ 21 LAULA JA RÄÄGI.............................................................................................................. 21 HERNED JA PORGANDID................................................................................................ 21 PEEGLIMÄNGUD.............................................................................................................. 21 OTSI, KUS ON PALL ........................................................................................................ 22 TULE VÄLJA! ................................................................................................................... 22 KUKU! ............................................................................................................................... 22 HELIDE MAAILM .................................................................................................
h0=1*1/3h=> h=3m 4. Keha m=4kg libiseb alla 2m kaldpinnast, mille kaldenurd on 30o. Fr=m*g ( kehale mõjuv raskusjõud) Frk=Fr * sin (raskusjõu projektsioon kaldpinna teljel) A=Frk * s= 4*10*0,5*2= 40J 5. Sama mis 1 variant 6. Pall m=100g langes 15m kõrguselt. 10m kõrgusel oli kiirus 8m/s, arvuta Ek ja Ep 10m kõrgusel. Arvuta palli mehaaniline koguenergia langemise algul ja 10m kõrgusel. Kui suur on takistusjõudude töö esimese viie meetri läbimisel? Kui suur on keskmine õhutakistusjõud? m=0,1kg 10m kõrgusel: h0=15m Ek10= mv22= 3,2J h=10m v=8m/s Ep10= mgh= 9,8J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
