Нарвская Кесклиннаская Гимназия 12 А класс Варшавская Полина Влияние академической гребли на организм молодого человека исследовательская работа Руководитель: Гусева М.С 2013 Нарва Оглавление Введение……………………………………………………………………………………………3 Глава I. Гребной спорт, как способ укрепления организма ……………………………………..5 1.1 История развития академической гребли как спорта ………………………………...5 1.2 Влияние физической активности на организм молодого человека……….………...7 1.3 Возможности и преимущество тренировок по академической гребле……………...9 1.4 Аэробная и анаэробная выносливость …………………………………………...…..11 1.5 Влияние частоты сердечных сокращений на физическую нагрузку ……………….13 Глава II. Задачи, методы и организация исследования……...
Raskolnikovi ja Razumihhini iseloomujoonte erinevus Rodion Romanovits Raskolnikov ja Dmitri Prokofits Razumihhin olid samuse ülikooli tudengid,kes said omavahel hästi läbi.Tänu elu keerdkäikudele läks Raskolnikov Razumihhini juurde tööd paluma,kuid lõi siiski viimasel hetkel käega ja jalutas minema.Razumihhin otsustas ta ülesse otsida ja oma abi pakkuda niipalju,kui oli võimalik. Ülikoolikaaslaste elus muutus seeläbi paljutki. Razumihhin erines Raskolnikovist üsna palju.Razumihhin sai kõigiga alati hästi läbi ja oli igati abivalmis noormees.Selle tõenduseks võib tuua kasvõi selle,kui Raskolnikov otsis ta esimest korda ülesse ning läks tema pisikesse toakesse ning küsis kas ehk Razumihhinil on ka temale pakkuda mingisugust tööotsa.Razumihhin pakkus talle kohe,et Raskolnikov võib pool tema tööst endale saada ja võib tõlkida saksakeelseid artikkleid ning palga jagavad pooleks,kuna tööjaotus o...
html (22.11.2016) 7. - (2014). . http://info-shkola.ru/rol-iskusstva-v-zhizni-cheloveka/ (27.11.2016) 17 , . , , . , . , . , . , . , , . , . - , . , . 18 RESÜMEE Selles uurimistöös teemal "Kunsti roll kaasaegse noormehe elus", räägitakse erinevate kunstialade tähtsusestinimesteelus. Seetõttu, töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas kunst mõjutab inimese vaimse kultuuri moodustamist. Ka autor soovis tekitada inimestes huvi kunstimaailma vastu. Eesmärkide saavutamiseks ja probleemide lahendamiseks olid kogutud ja analüüsitud materjalid, mis on esitatud teoreetilises osas. Praktilises osas viidi läbi küsitlus õpilaste hulgas, et teada saada nende suhtumist kunsti
toonides. Just nagu Tuglasele kombeks. Lugu algab meresõiduga ja kõik muu, mis merel toimus. Kuni jõudsid meremehed tundmatu saareni. Edasi minnakse paadiga, mille peal on väike seltskonda ja noor laevapoiss. Järgmisel hommikul ärgates näeb poiss, et teda on üksi saarele jäetud. Poiss kohtab hiiglasi. Hiiglasnaine viib ta nende elamise juurde, kuhu ka poiss jääb. Aeg läheb ja poisist saab ka juba noormees. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on nii joobnustav kui ka kurnav. Noormees püüab korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust tühjaks kurnab, enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta merel, nähe erinevaid laevu, tundes tulitavat päikest ja meeletut nälga. Öösiti käib ka randades. Kodumaale jõudes saab aru, et miski pole endine ja rändab aina edasi.
Maailma lõpus Lühikokkuvõte. Merereisijad jõuavad tundmatu saareni ja väike seltskond läheb paadiga maale, teiste hulgas ka noor laevapoiss. Hommikul ärgates avastab noormees, et ta on üksinda saarele maha jäetud. Noormees kohtab hiiglasi, tütart ja tema isa, kes võtavad ta enda juurde elama. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on väga väsitav ning sellepärast püüab noormees korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta maailmas ringi kuni jõuab koju. Kuid ka kodu ei paku talle enam rahuldust, inimesed on võõraks jäänud. Nii jääbki noormees maailma ringi rändama. Peategelase iseloomustus.
Kasutame raskusjõu valemit F = mg, kuna m = mn + mk siis saame S=? F = (mn + mk)g. F=? Me asendasime raskusjõu valemis massi neiu ja kelgu p=? massi summaga. Nüüd kasutame rõhu valemit Paneme jõu asemel raskusjõu väärtuse, samamoodi teeme ka pindalaga. 2. Vastus: kelgu rõhk koos neiuga maapinnale on ligikaudu 1421 Pa. 3. Leia 50 kg noormehe rõhk maapinnale, kui tema kingataldade pindala on 290 cm2. Lahendus: Ülesande lahendamisel teisendame 290 cm2 ruutmeetriteks ning kasutame rõhu arvutamise valemit ning raskusjõu valemit F = mg. Andmed: Lahendus: S = 290 cm2 = Kasutame kahte valemit. 0,029 m2 Algul arvutame välja noormehe raskusjõu, kasutades g = 9,8 N/kg raskusjõu valemit : F=? p=? Nüüd kasutame rõhu valemit 4
ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. II vaatus 2.pilt Violetta sõbratari Flora juures on ball. Violetta saatjaks sellel ballil on Parun Douphol, Alfredo istub kaardilauas ja võidab palju raha
Ukraina pulmad kestavad ühe nädala ( sõltub). Üheks tähtsaks pulmakombeks peetakse kosjaskäiku, kus peigmees teeb pruudile abielu ettepaneku. Peigmees tuleb koos oma sugulastega ja perekonnaliikmetega pruudi majja. traditsiooni kohaselt ei tohi neiu rääkida kuna tema eest rääkivad vanemad, kes osutuvad otsustajateks, kas pulmad toimuvad või mitte. Kui pruudi vanemad on nõus, paneb isa oma tütre paremat kätt peigmehe peopessa. Ukrainas on traditsiooniks, et pulmakleidi peab ostma noormehe pere. Võimalusel võivad seda õmmelda noormehe sugulased. Kombeks on ka pruudi juuste punumine patsi ning kaunistamine värviliste paeltega, mis on omakorda kaetud looriga. Viimasel päeval enne pulma on kombeks neiul riietuda ukraina traditsiooniliste riietesse. Lauldes ja jalutades mööda küla koos oma sõbrannatega peab pruut astuma igasse majja ning kutsuma kõiki oma pulmadele. Pulma päeval vara hommikust hakatakse pruuti riidesse panema ning ilusaks tegema. Ukraina rahva
,,Maailma lõpus" analüüs Loo alguses kirjeldatakse meeste laevasõitu ja merel toimunut. Seda kuidas nende eest oli must sein ja kuidas nad vaeva nägid, et sellest pääseda. Saarele jõudes tabas noormeest õnnetus, teised olid ta maha jätnud. Edasistes sündmustes tuleb tegemist hiidnaise ja mehega. Sellest kuidas noormehe ja hiidnaise vahel tärkas kirg, mis aga hiljema lõppes traagiliselt. Selles loos on väga paljusid asju kirjeldatud värvidega. Värvide kirjeldusest on detailselt aru saada tegelikku pilti. Punased ja heledad toonid kirjeldavad helgemaid situatsioone ja tumedad värvid süngemaid situatsioone. Sõnalist suhtlemist seal ei toimu. Loo põhilisteks tegelasteks on noor mees ja hiidnaine. Väga detailsel kirjeldatakse mehe ja naise vahelist armastust.
Nagu eelpool mainitud, oli Raskolnikov pärit maalt ning tema rahaline seisukord ei olnud sugugi hea. Tudeng elas võlglasena kitsas katusekambris, tööd tegi harva ja lõpuks oli ta sunnitud oma väärisesemeid pantima. Selline elu võib inimese paratamatult hulluks ajada ning viia kuriteo sooritamiseni. Olles kursis liigkasuvõtja hea majandusliku seisuga ja soovides saaki kasutada oma uue elutee alustamiseks, tappis Raskolnikov rikka naise. Peale mõrva algaski noormehe hulluse ja haiguse seisukord, mille käigus esinesid tal (õigustatud) paranoiad, ta pani muretsema oma sõbrad ja pere, ning lõpuks mõistis, et vastupidiselt varem arvatule, ei suuda ta mõrva oma hinges varjata. Nimelt oli Raskolnikovil teooria, et inimesed on jaotatud kaheks "harilikeks" ja "haruldasteks". Kui esimesed on lihtsalt inimkonna jätkamiseks vajalik mass, siis viimased olid edasiviiv jõud ja nad võisid enda südametunnistusele voli anda vajaduse korral kuritegusid sooritada
Me ei saa vabaneda oma minevikust ja me peame sellega leppima, mitte püüdma seda hävitada. Me saame vaid muuta oma tulevikku. Dorian aga vabanes enese teadmata hoopis oma tulevikust, mitte minevikust. 4) Miks lord Henry manipuleerib Dorianiga? Lord manipuleerib Dorianiga, sest peab teda atraktiivseks. Sümpaatseks hakkas ta poissi pidama juba enne temaga kohtumist, kui kuulis, millise lummusega kunstnik teda kirjeldas. Eriti lihtsaks osutus manipuleerimine just noormehe mõjutatavuse ja ülima siiruse tõttu. Dorian ei mõista tegelikult, mida hedonism enesega kaasa toob. 5) Mida lord Henry Dorianile rõhutab, õpetab? Henry rõhutab Dorianile seda, et tegelikult pole sügavamatel tunnetel tähtsust. Kõik on pinnapealne ja igav ning tüütab kiirelt ära. Omalt poolt soovitab ta noorukile hedonistlikku maailmavaadet, mis peab tähtsaks vaid ihade ja naudingute nimel pingutamist. Eriti rõhutab
Minu jaoks oli see esmakordne ooperikülastus. Ootasin suure huviga, millest ooper räägib ning mida see endast õieti kujutab. Kõige meeldejäävaim on esimene vaatus, kui kardinad olid eest ära läinud ja avanes ilus vaatepilt lavale kauni Violetta saolngis toimuvale luksuslikule ballile. Pärast haigust pöördub Violetta tagasi endisesse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis. Ballil kohtab ta kenat noormeest Alfredot. Noormehe tähelepanu lõbustab Violettat, kuid samas liigutab teda uue austaja siiras hoolitsus. Kahekesi jäädes kõneleb Alfredo talle oma armastusest. Meelitustega harjunud Violetta kuulab teda naerdes, kuid noormehe avameelsus ei jäta teda ükskõikseks. Violetta on segaduses, sest Alfredo siirad sõnad ja puhtad tunded avasid talle uue maailma, mida noor naine oma sisimas oli alati otsinud. Väga kaunis oli esimese vaatuse lõpus kõlanud Violetta laul
Lefroy läheb onu soovitusel metsa jalutama ning muusika sel ajal on järsk ning selles on mingisugune turtsatav toon, sest Tom on pärit linnast ning ei naudi vist eriti metsas oksade vahel, lompide sees kõndimist. Samal aja kõnnib Jane metsas ning muusikat kuulates tundub, et tema naudib metsas jalutamist väga, sest muusika läheb üle õrnaks ja sujuvaks. Kui Jane Tomi märkab muutub muusika trotsivaks ja sisse tulevad stakaatod. Sellest järeldan, et Jane on noormehe peale pahane, kuna too oli tema kirjutist solvanud. Muusika läheb üle humoorikamaks, kui Lefroy kukub oksade vahel tuuseldades ja hüüab Jane'i, kuid Jane eirab teda. Pärast esimest balli filmis, kui Jane kirjutab ärritunult, samas ka huvitunult Lefroyst on muusika kiire ja lõppeb järsult. Jane'i arvamus temast on veel halvem, sest noormees oli eelmine õhtu, ballil tantsides, öelnud Jane'i kohta midagi, mis neidu hämmastas.
Vokaal laulis erinevates oktavites. „Head ööd“ pala rääkis hüvasti jätust ja „Tuulelipp“ räägib valust, mida noormees tunneb, vaadates oma armastatu maja tuulelippu, kui ta lahkumas on. 2 3. Külmunud pisarad Meloodia on väga nukker, kuid laulev. Alguses on keskmine tempo, mis muutus pala keskel kiiremaks. Dünaamika on läbivalt sama valju. Klaver mängib keskmises registris. Pala kirjeldab noormehe imestust, et ta pisarad on külmunud, kuigi need on tekkinud kirglikult kuumast armastusest. Paljudes teisteski palades kirjeldatakse ümbritsevat loodust või situatsioone. Lõpus muutub dünaamika ootamatult forteks, mis iseloomustab noormehe rahutut emotsiooni. 4. Tardumus Klaver alustab pala prestissimo tempoga, mis jääb kestma kogu pala vältel. Pala edastas justkui kaootilist emotsiooni minu jaoks. Räägitakse endiselt valust ja pettumusest
näidendit valvab ja dirigeerib. Anton Tsehhov-i näidend põhineb armastusest, kus tegelased on omavahel tihedalt seotud ning armastust on kõigil jagada, kuid siiski ei ole see näidend põrmugi õnnelik. Kõik on küll armunud, kuid vähesed üksteisse. Pigem on näidendis armukolmnurgad, kus saab alati keegi kannatada. Selle näidendi puhul on tegelase Treplevi armastus kauni noore neiu Niina vastu küll suur, kuid kuna Niina ei ole temast huvitatud, lõppeb noormehe jaoks see siiski enesetapuga. See kõik on väga tragöödiline, ning sellist lugu on tänapäeval raske leida. Noorena näen ma igapäevaselt, kuidas alles eelmisel nädalal tüdrukule armastust tõotanud noormees on juba leidnud endale uue silmarõõmu. On kaotatud sõna armastuse tähendus, kus nüüd kasutatakse seda kui igat teist sõna, öeldes seda paremale ja vasakule, tegelikult mitte kunagi seda tegelikult mõeldes
Pantheon Madelleine'i kirik Tähe võidukaar A.Canova ,,Lamav Veenus" Admiraliteedihoone Peterburis Iisaku katedraal Viitna kõrts Saku mõis Suure-Kõpu mõis Hõreda mõis Riisipere mõis TÜ peahoone JACQUES-LOUIS DAVID Horatiuse vanne Tapetud Marat Sabiinitarid Madam ja monsenjöör Lavoisier Madame Recamier Napoleon Alpe ületamas Napoleoni kroonimine Napoleon oma tööruumis JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES Autoportree Suur supleja Suur odalisk Noormehe portree Napoleon Türgi saun
Olles varem tuttav vaid Wilde muinasjuttudega, ootasin midagi enamat, muinasjutulist, lummavat. Loomulikult seda teos ka oli, ja rohkemgi. Kuid esialgu, jälgides lihtsat suhtlust (small-talki) ja tegelasi lihtsalt tegelastena, ei pakkunud see midagi peale lord Henry vaimukuste. Oma eksimust mõistsin Doriani metamorfoosi alguses. Tekkis suurem huvi lord Henry kui Doriani suhtes. Rikutus on pahatihti huvitavam kui süütu lapselikkus. Mulle meeldis see pahelisus, millega Harry tundis mõnu noormehe pea segiajamisest, see, kuidas ta sai tiivad, teades et Dorian teda ammulisui kuulab. Huvitavalt kumas kirjastiilist völja autori homoseksuaalsus, varemgi kui ma selles päris kindel olin. Seega on veidi raske piiritleda Harry ja Doriani tegelikku suhet. Ilmselt olid nad siiski eelkõige sõbrad, alles seejärel oli Harry Doriani vaimseks juhiks ja õpetajaks. Kaheldav on, kuivõrd kasulik see lord Henry mõju Dorianile tegelikult oli, kaldun arvama et
, ,,Kalur ja tema Hing". · Kiredraama ,,Salome" · Komöödiad ,,Leedi Windemere'i lehvik" , ,,Tähtsusetu naine" , ,,Ideaalne abikaasa" , ,,Kui tähtis on olla tõsine". Peateos ,,Dorian Gray portree" · ,,Dorian Gray portree" on Wilde'i esimene ja ainuke romaan. · Peategelane oli Dorian Gray. Tähtsamateks tegelasteks peale imekauni noormehe Dorian Gray on kunstnik Basil Hallward, lord Henry Wotton ja näitleja Sibyl Vane. · Lugu põhineb kirjanduses korduvalt kasutatud muinasjutulisel motiivil. Kunstnik Basil maalib erakordselt kaunist noormehest Dorian Grayst võrratu maali ja too soovib, et juhtuks võimatu - tema säilitaks pildi asemel nooruse ja ilu. Sedasi juhtubki - kõik noormehe tehtud halb talletub halastamatult portrees, nii et igavesti ilus modell ei suuda lõpuks seda jälkust taluda
Tartu Tamme Gümnaasium 26.11.2012 Elurindel muutusteta "Ta langes oktoobris 1918, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus vaid ühe lausega: Läänerindel muutusteta," lõpetab E.M.Remarque oma jutustuse ühe noormehe elust esimese maailmasõja sündmustes. Tahaks öelda, et jutustuse selle sõja sündmustest ühe noormehe elus, kuid paraku lõpevad jutustus ja elu ammu enne sõja lõppu. See lause võtab väga ilusasti kokku mõtte, mis iseloomustab riigi valitsuste, juhtide või muidu kõrgemate isikute suhtumise üksikinimestesse sõjas. Kuid lugedes hakkasin üha enam mõtlema, et see pole nii ainult sõjas. Ja ei kehti ainult tähtsamate inimeste suhtumise kohta
vahetanud või politseist abi ei otsinud. Kui püüan vastust leida tegelaste käitumisest, saaksin öelda, et see oli auasi nagu ka korduvalt filmis mainiti. Kuid kas au eest peaksime taluma sellist alandamist ning andma selle eest oma elu? Mina nii ei arva. Leian, et see film oli hea näide sellest, kuidas taolises olukorras käituda ei tohiks. Loomulikult ei saa siinkohal unustada tegelaste hingeelu, mis mõjutas oluliselt sündmuste kulgu. Mõlema noormehe kodune elu oli võrdlemisi raske. Kaspar elas vanaemaga, kes temas pidevalt kahtles. Joosep elas küll vanematega, kuid neile ta loota ei saanud, sest kaitseväelasest isa poleks mõistnud, kuidas tema poeg saab olla naerualune. Lisaks ei rääkinud noormees kodus midagi eelkõige oma tervise huvides. Seega oli üheks suureks probleemiks pidev hirm järgmise päeva ees. Kuna noormehed abi ei saanud, õigemini nad ei otsinudki seda, tegutseti omapäi
ooperisse pidutsema tulla ning Dorian ongi otsustanud, et tema elu saab nüüdsest valitsetud olema vaid kirgedest. Järgneva 18 aasta jooksul eksperimenteerib kõikvõimalike pattudega, olles haaratud Lord Henry kingitud raamatust. Ühel õhtul külastab Basil Doriani, et pärida temalt aru levivate kuulujuttude kohta pahelisest elunautlemisest. Dorian ei eitagi oma liiderlikkust ning viib Basili portree juurde, mis on nõnda võigas kui noormehe sooritatud patud kokku. Vihastudes süüdistab Dorian Basilit oma saatuses ning pussitab kunstniku surnuks. Seejärel santazeerib Dorian oma keemikust sõpra Alan Campbelli, et ta muudaks Basili laiba olematuks. Lootes põgeneda oma südametunnistuse eest, hulgub Dorian oopiumiurgastes. James Vane on aga samuti merelt naasnud ning püüab tabada Doriani, kui kuuleb inimesi nimetamas teda Prints Võlujaks. Dorianil õnnestub siiski James üle kavaldades, pannes ta
Enamus õpilastest on rumalad talupojad, kes tahavad saada preestriks ainult sellepärast, et töö oleks kergem ja talvel kõht täis ja soe tuba. Poissi koguni ähvardatakse - ta peab ringi liikuma rauast sirkliga, et oleks võimalik ennast kaitsta. Täielik mandumine on see, mida Julien seal tunneb. Ta näeb suurt vaeva et mitte lasta sel kõigel endale mõjuda. Julien üritab naiste kaudu end karjääriredelil üles upitada Esimene samm noormehe unelmate täitumise teel on koduõpetaja koht Verrieres'i linnapea de Renali juures. Juba 30. eluaasta künnise ületanud majaproua armub koduõpetajasse ja ka Julien, kes oli esialgu mõelnud üksnes naise vallutamisele, haaravad armutunded. Karjääriredeli järgmiseks astmeks saab Pariisi aadliku de La Mole'i sekretärina tema tütre Mathilde'i armastuse võitmine. Julien on veel vaid sammukese kaugusel ihaldatud eesmärgist abiellumisest ja husaariohvitseri
mölla, on Fredil vastus juba olemas. ,,Olen suureks kasvanud ja elu on muutunud. Nüüd on mul kohustused ja pole enam aega elust mõnu tunda." Meel läheb kurvaks nii Fredil kui ka mul seda lugu kuuldes aga selline see elu kord juba on. Toetav pere ,,Olen väga tänulik oma perele. Ema ja isa on mind alati mu tegevustes toetanud. Isegi väike õde, kes vahel on jube tüütu, on aidanud mind hädast välja kui vaja." Küsimus, kas ta on midagi halba ka teinud nooremana, paneb noormehe algul mõtlema. Lõpuks raputab ta pead. ,,Ma ei ole enda teada kunagi mingi pättusega hakkama saanud. Suitsu pole teinud, juua mulle ei meeldi, narkost hoian kaarega eemale ja kuritegusi pole kavaski sooritada. Sõpradega sai kunagi igasugu krutskeid tehtud aga ei midagi kriminaalset. Võib-olla olengi taolise korraliku käitumisega vanematelt toetuse teeninud." Fredi korralikkus võib tunduda igavana aga tänapäeval näeb harva selliseid süütuid noori
see esile juba esimestest taktidest: helilooja ei kasuta traditsioonilist ooperiavamängu, vaid kirjutab intiimse prelüüdi mis viib meid kohe draama keskpunkti: selles on tundeid, valu ja inimlikku kaastunnet. Sündmustik 1-2 vaatus I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest
Raamat räägib noormehest nimega Werther. Nooruk kohtab ühel peol Charlotte' (edaspidi Lotte) ja Werther armub. Noore mehe õnnetuseks on Lotte juba kihlatud ning nende suhe peab jääma vaid sõpruseks. Werther saab heaks sõbraks ka noore neiu kihlatu Albertiga. Noor Werther kannatab armuvalu all, sest Lotte teda vastu ei armasta. Et leevendada seda tohutut piinlemist, proovib nooruk kätt ametnikuna kodust eemal, kuid ka see ei vähenda valu. Werther suundub tagasi kodukülla Wahlheimi. Noormehe kurvastuseks on selle aja jooksul jõudnud Lotte ning Albert juba abielluda. Tagatipuks palub neiu Wertheril neid enam mitte nii palju külastada. Niimoodi ei suuda noormees enam edasi elada ning laenab Albertilt püssi. Jättes Lotte abikaasale kirja laseb noor Werther ennast maha.
Fridebert Tuglase novell ,,Maailma lõpus" Fridebert Tuglase sümbolistlik novell on otsene edasiarendus "Kalevipoja" teekonnast maailma lõppu. Merereisijad jõuavad tundmatu saareni ja väike seltskond läheb paadiga maale, teiste hulgas ka noor laevapoiss. Hommikul ärgates avastab noormees, et ta on üksinda saarele maha jäetud. Noormees kohtab hiiglasi, tütart ja tema isa, kes võtavad ta enda juurde elama. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on nii joobnustav kui ka kurnav. Noormees püüab korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust tühjaks kurnab, enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta maailma erinevates nurkades, kuni jõuab koju. Kuid ka kodu ei paku talle enam rahuldust, inimesed on võõrad, liiga piiratud ja mõistuslikud. Nii jääbki noormees maailma rändama.
Arhetüüp - Narkissos Narkissos Vanakreeka mütoloogias jahimees Erakordne ilu ja enesearmastus Ennustati pikka elu, kui ennast ei näe Äärmiselt uhke - tõukas eemale kõik, kes armastasid Nemesis ahvatles noormehe tiigi äärde - armus omaenese peegelpilti ning suri Nartsissism Enesearmastuse, -imetlemise ja veetlusjõu suunamine iseendale. Normaalse nartsissismiga inimene ei pea teisi halvustama, et oma enesearmastust välja elada. Haiglaslik nartsissism - nartsissistlik isiksushäire Alaväärsus kompleksi kompenseerimine teisi alavääristades Terve nartsissim - inimese visioonid ja arusaamad enese suhtes. Mõiste sünd Psühhoanalüüsi käigus 1931
Vanakreeka skulptuur Koostas: Päivi Margna Arhailine ajajärk e. vana aeg 600480 e. Kr Vanakreeka skulptuur Naise kujuke ehk Kore, u 650 a e. Kr. Kored Noormehe kujuke ehk Kuros u 600 a e. Kr Kuros Apollon autor Cytharede. Klassikaline ajajärk e õitseaeg 480323 e. kr Vanakreeka skulptuur Apollon autor Cassel. Atleet autor Polykleitos. Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri ...
Naine aga rööviti rannast ja viidi Cuba saarele, kus ta Palermo kuningale kinkida taheti. Gianni sai röövist teada ja läks Cuba saarele. Ühel ööl said nad Restitutaga kokku, armatsesid Restituta juures, aga niipea kui koitis valgus, tuli tervenenud kuningas naise tuppa ja nägi neid kahte alasti üksteise kõrval. Ta vihastus ja käskis nad tuleriidale seada just selliselt nagu nad olid, alasti ja siis kindlal ajal põletada. See teade aga levis kuninga admirali kõrvadeni, kes noormehe ja naise ära tundis, kui neid vaatama läks ja palus nad vabastada. Palermo kuningas kahetses oma tegu ja vabastas noored, andis neile riided ning lasi nad paari panna. 7. novell Thevatoros(hiljem Pietro) on armunud oma isanda härra Amerigo tütresse Violantesse. Pikemat aega ei näidanud nad teineteisele oma tundeid, aga ühel päeval maalt kodu poole kõndides, kui rahet sadama hakkas, pidid nad minema onni varju ja seal oli vaid üks terve nurk, seega pidid nad lähestikku olema
ning varjama oma tapatööd. Selle varjamine muutis ta ebakindlaks ning pani ta korda saatma veel mõningaid mõtlematuid tegusid. Claudius oleks saanud end säästa kõikidest probleemidest, kui poleks enda venda tapnudki. Ahnus ajab upakile ning sellega ei pruugi saavutada alati kõike head. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas üle kõige Hamletit. Printsi vanemad tahtsid neid paari panna, kuid Polonius oli vastu, sest umbusaldas noormehe armastust. Ophelia oli alandlik ning kuulas isa käsku mängida raskesti kättesaadavat. See aga ei tasunud end ära, sest Hamlet ei vaevunudki teda taga ajama. Ophelia uskus algselt siiralt Hamleti armastusse ning tundis end väga halvasti, kui viimane ta eemale tõrjus. Ophelia oli ka kaval ning otsustas samuti hullu mängida nagu Hamlet. Võibolla lootis ta, et prints teda lõpuks märkab. Kuna ta armastas Hamletit südamest, ei
Siiski on iga elusolend omamoodi ja erineva isiksusega. Kui aus olla ,siis ma ei oska tuua välja konkreetseid omadusi, mis teevad ühest inimesest igava inimese ja teisest jällegi huvitava. Ehkki kindel on see, et inimesega, kes ilmselgelt on minust elukogenum ja kellel on rohkelt teadmisi, ei hakkaks mul igav. Selliselt inimeselt on midagi õppida, ning seda enam, et sündides oleme kõik saanud kaasa loomupärase soovi teadmisi omandada. Kui vaadata iseenda, õpilase rollis oleva noormehe vaatevinklist, siis , mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja? Hea õpetaja on kindlasti rahumeelne. See omadus on õpetajate seas hinnatud. Seda just seetõttu, et aina rohkem on peredes vabakasvatust, ning teismeliste ja lastega toimetulekuks on vaja konkreetsust, kuid samas ei tohi kaotada tasakaalu, et mitte muutuda kärsituks ega närviliseks. Ma pean tunnistama, et ma sügavalt austan õpetajaid, kes suudavad kõigest hoolimata, külma närvi säilitada
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
Basil palub, kas Dorian lubaks teha endast portree sellest sai meistriteos. Basil'i meelitused ja sõnad toitsid aina Doriani, mille tõttu noormehe enesehinnang tõusis muudkui kõrgemale. Kunstnik on maalides üha rohkem Graysse kiindunud ning tahaks teda ainult endale hoida, kuid kunstniku sõber, Henry Wotton, kes on väga jõukas, sooviks osta endale Doriani protree ning ühtlasi ka tutvuda temaga. Mõistagi ei ole autorile meeltmööda Doriani tutvustamine, sest eelkõige muretseb ta noormehe rikkumatuse pärast. Paraku läheb kõik nii nagu elus minema pidi ning Henry kohtub Dorianiga, millest algab omamoodi armuafäär. Henry Wotton pani Doriani mõtlema oma ilu üle. Tahtis talle mõista anda, et ilu ja noorus ei ole igavene ega püsiv ja neid tuleks igati ära kasutada, kui veel vähegi võimalust on. Kaotades justkui oma süütus ja hinge puhtust, hakkab teda painama hirm surma ja ilu kadumise ees.
2012. aastal dotsent Pille Lille ja prof. Jaakko Ryhäneni lauluklassis. Magistrikraadi omandas ta samas interpretatsioonipedagoogikas klassikalise laulu erialal. Ooperi ,,Armujook" sisuline iseloomustus: ,,Armujook" on segu armastusloost ja huumorist. Tegevustiku aeg ja koht on maakoht Sitsiilias, Lõuna-Itaalias 1930. aastatel. Lühike kokkuvõte: Noor naiivne Nemorino on armunud rikkasse ja kapriissesse Adinasse, kes jääb noormehe vastu ükskõikseks. Soolapuhujast ränd-doktor Dulcamara veenab Nemorinot ostma viimase raha eest kindlasti toimivat armujooki, mis tegelikkuses on vaid pudel veini. Hoolimata Nemorino pingutusist, ei pööra Adina noormehele tähelepanu ja naudib hoopis maffiapealik Belcore seltskonda. Meeleheitel Nemorino astub sõjaväkke, et teenitud raha eest veel üks pudel armujooki osta. Liigutatuna tunnistab Adina lõpuks, et ka tal on noormehe
,,Isa Goriot" Vasta küsimustele. Võid kasutada teost. 1. Miks arvasid kostilised pr Vanquer' vaesemate kilda? 2. Mille põhjal otsustasid pr Vanquer ja köögitüdruk Sylvile, et härra Goriot peab nelja- viit armukest? 3. Miks suleti Rastignaci ees Restaudide uks, kuigi tutvus Anastasiega algas noormehe arvates paljutõtavalt? 4. Miks oli Goriot' kahe tütre vahel tekkinud rivaalitunne? 5. Kuidas õnnestus Rastignacilil hankida raha (rätsepalt ei loe välja seda sõna) frakkide ja tänavaülikonna tellimiseks? 6. Miks läks Rastignac mängupõrgusse ning millin oli ta mänguõnn? 7. Mille ostis Goriot Rastigncile ja kuidas olid seejuures mängus ta enda huvid? 8
Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsusega inimene on olude ohver. ,,Külmale maale" Jõuka Nirgu talu ääremail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere ema kolme alaealise lapsega ja haigevoodist tõusnud vanem poeg Jaan on sattunud väljapääsmatusse viletsusse. Võimatus perele tööga elatist teenida ja ülekohtused solvangud tõukavad ausameelse, kuid nõrga loomuga noormehe kurjale teele. Algul nõustub ta vargust varjama, siis võtab ise kuritööst osa. Jaanile vastandub kalk ning variserlik Virgu Andres. Siiski leevendab üldist rusuvat ja lootusetut õhkkonda Virgu Andrese õilsameelne tütar Anni, kes südame sunnil läheb koos Jaaniga vangi ja Siberisse. Romaan sisendab arusaama ühiskond on nii halvasti korraldatud, et osal tema liikmeist puudub võimalus inimväärseks eluks. AJALOOLINE TRILOOGIA ,,Mahtra sõda"
,,Polkovniku lesk" Juhan Smuul Tegelased: Lese tütar Ta on elus teinud kolm suurt tegu: vallutanud endale mehe frontaalrünnakuga, värvinud pea lillaks ja sünnitanud tütre. Lese koduabiline arglik nagu algaja kerjuse palve, ta pole veel hall ega kanna halli, kuid mõjub igati hallina. Lese tütretütar ilus, noor, roos ja siil, vanaemaga oli neil sõjaseisukord, sest lesk oli valinud lapselapse väimehe kandidaadiks noormehe, kes tütretütrele sugugi ei meeldinud. Tütretütre kavaler Tavaline, põlatud positiivse välimusega, suurte käte ja siilisoenguga. Lese sõbranna 1905. Aasta väljalase, tema nägu väljendab piina Remark Ilmub imeilusa naise kujul, ta tahab uuesti sündida, mitte enam sõnana inimestele mõjuda. Polkovniku lesk üsna viisakas vormis, elav ja volüümikas nagu kuldne sügis, ta eest on hoolitsenud tema arstid, kes ei tea midagi.
südametunnistuse järgi", noormees peab vägivalda võimalikuks ja õiglaseks. Raskolnikovi arvates võiks vägivalla abil maailma ebaõigluse õiglaseks muuta. Ta jagab inimkonna, et see ei muutuks mõrtsukate pesaks, kaheks leeriks: kurjusele ja passiivsusele alistunud enamuseks ja maailma ümber kujundavateks geeniusteks. Raskolnikovi teooria on kokku pandud võõrastest, vastuolulistest vaadetest ja tsitaatidest, mis praktikas kohe kokku vajub. Vastuolu valitseb noormehe ideede ja tegelikkuse vahel juba selleski, et kuigi ta on ratsionaalse idee pooldaja, käitub ta elus vastupidi jagab raha välja, ise seda lugemata. Dostojevski näeb noorte kuritegevuse põhjusena positiivse idee puudumist, pole millessegi uskuda, midagi austada ja millegi poole püüelda. Raskolnikov ei kasuta röövitud rahast sentigi. Pärast mõrva pole talle enam tähtis ei iseenda ega inimkonna heaolu. Tema hinge valdab õudus ning temasse sigineb vaenutunne isegi oma ema ja õe
Noormees uppus ning Echo ei suutnud midagi teha. Kui Narkissos karjus oma peegelpildile ,,Jää hüvasti!", sai Echo seda vaid korrata. Kui Narkissose vaim ületas jõe, mis piirab surnuteriiki, kummardus ta üle paadiserva viimast korda heitma pilku oma peegeldusele vees. Nümfid hakkasid Narkissose ilusat keha otsima, et seda matta, kuid teda ei leitud. Paigas, kus noormees oli lebanud, õitses uus lill, mida hakati Narkissose järgi hüüdma nartsissiks. Teine lill, mis tuli maailma nägusa noormehe surma läbi, oli hüatsint. Oli hüatsindipidu, kus Apollon ja Hyakintos tegid sõbralikku võistlust, kes ketta kaugemale heidab. Apolloni ketas läks kogemata vales suunas ja purustas Hyakintose lauba. Apollon kohkus hirmsasti, kui nägi oma sõpra verisena ja surnukahvatuna. Apollon võttis ta kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid oli juba hilja. Hyakintose pea langes norgu nagu lilleõis, mille vars on murdunud. Apollon põlvitas tema juures ja nuttis sõpra taga
,,Polkovniku lesk" Juhan Smuul Tegelased: Lese tütar Ta on elus teinud kolm suurt tegu: vallutanud endale mehe frontaalrünnakuga, värvinud pea lillaks ja sünnitanud tütre. Lese koduabiline arglik nagu algaja kerjuse palve, ta pole veel hall ega kanna halli, kuid mõjub igati hallina. Lese tütretütar ilus, noor, roos ja siil, vanaemaga oli neil sõjaseisukord, sest lesk oli valinud lapselapse väimehe kandidaadiks noormehe, kes tütretütrele sugugi ei meeldinud. Tütretütre kavaler Tavaline, põlatud positiivse välimusega, suurte käte ja siilisoenguga. Lese sõbranna 1905. Aasta väljalase, tema nägu väljendab piina Remark Ilmub imeilusa naise kujul, ta tahab uuesti sündida, mitte enam sõnana inimestele mõjuda. Polkovniku lesk üsna viisakas vormis, elav ja volüümikas nagu kuldne sügis, ta eest on hoolitsenud tema arstid, kes ei tea midagi.
Nõnda saab lugeja osa ühe noore mehe loost, kus on ilu, armastust ja kannatust. "Noore Wertheri kannatuste" suured teemad on loodus ja armastus. Armastus looduse vastu, armastus kättesaamatu naise vastu. Wertheri kannatused tulenevad ühepoolsest armastusest noore ilusa Lotte vastu, keda ta oma uues kodukohas tundma õpib. Lotta on juba kihlatud ja Werther saab sõbraks Lotta kallimaga. Kogu olukord kulmineerub väljakannatamatu piinaga noormehe hingele. Tahtmata kellelegi haiget teha, otsutab ta ise loobuda, võttes endalt elu. Ühe sümbolina on teoses kasutatud loodust. Kui ilm on tormine, on ka Werther tormine. Mida halvemaks läheb ilm, seda halvemaks läheb noormehe vaimne tervis. Werther oli võlutud küla kaunist loodusest, olles samas ka ise nagu tükike loodust. Ettearvamatu, tormine, päikseline. Fr. Tuglas "Maailma lõpus" "Maailma lõpus" jõuavad merereisijad üksikule saarele. Hommikul ärgates avastab
Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria polistes. · Sageli leitud haudade juurest. · Tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodani...
T 7) Peamiseks allikaks etruski kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad.T 8) Etruski kunstist võtsid roomlased üle pronksivalu oskuse.T 9) Enamik rooma jumalaid on üle võetud alistatud rahvaste usundeist.?T 10) Rooma tähtsaimaks uuendusi võimaldavaks ehitusmaterjaliks sai lubjast ja kruusast betoon.T 2.Joonista ja nimeta kreeka samba kapiteelide 3 stiili!/6/ 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kouros-alasti noormehe kuju 2) Karüatiid-lage hoidev, kandev naisekuju 3) Kanoope-inimpeakujulise korgiga urnid 4) Akvedukt-veejuhe 5) Termid-saunakompleksid 6) Basiilika-äri-ja kohtuhoone 4.Nimeta!/10/ 1) Nn. Lõvide värava tähtis ehituslik võte.Kolmnurkne kiviplaat värava kohal, mis jagab raskused võrdselt mõlemale poole 2) Ateena linna kaitsja ja tema kuulsaima templi asukoht./2/Athena ja tema tempel parthenon asub ateena akropolil 3) Kreeka vaaside jaotuse alus
saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada.
tegemata jätnud. Talle ei meeldinud, et tähelepänu oli koondunud plakatile "KAITSKE MEIE METSA", poiss viskas paberi maha ja allkirjastas selle oma jalajäljega. Tugevat kasvu Waldemar, käskis Mariol suu kinni pidada ja õpetajale mitte ühtki piuksu teha. Anette astus viimase kasuks välja ning lubas ise juhtunust Tschernyle ära kaevata. Jõhkard ei teinud sellest väljagi, äkkitselt hoidis Priimula käes joonlauda ja virutas sellega vastu noormehe nina. Waldemar hoidis ninast kinni, sõrmede vahel tuli natuke verd. Järsku ei olnudki tema nahkne püksirihm enam nii lai ja padruneist rasked revolvrid oli ta vist ka kaotanud. Anett oli klassikaaslaste jaoks väike ja tähelepandamatu, ta püüdis olla alati tagaplaanil. Aga Mario kaitseks suutis ta küll välja astuda. See tähendab, et tüdrukul oli üsna suur kiindumus noormehe vastu. Õpetlikjutt, selle kohta, et ei tasu "halle hiirekesi" alahinnata
saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada.
Raamatu lõpus leiab Kadri oma isa üles. Kasuema Silvia Rannamaa Peategelased - Kadri, kasuema, isa Kadri - vaikne, rahulik, tagasihoidlik, abivalmis Kasuema - õel, kuri Isa - valetaja, põgeneja, tore Kõrvalised tegelased - Urmas, Anne Põhiline tegevus toimub internaatkoolis - sinna sattub Kadri kasuema tahtel. Esialgu oli Kadril väga raske, aga hiljem sai ta hästi hakkama ja leidis palju sõpru.Ta saab tuttavaks noormehe Sveniga, kellega ta hakkab käima. Internaatkoolis saab Kadri endale kasvandiku, pisikese Sassi, kellega nad on kogu aeg koos. Raamatu lõpus sureb Kadri hea sõber Enrico.
Arhailine kunst Arhailline kunst 600-480 e Kr. või 660480.Arhailine ajajärk on kreeka kunsti esimene ajajärk - sellele järgnevad klassikaline ja hellenistlik periood. Välja kujunenud kreeka kunstist kui sellisest saabki rääkida alates umbes aastast 600 e Kr, kui Kreeka mandrialal oli tsivilisatsioon saavutanud arengutaseme, mis soosis kultuuri arengut. Eeldusi kõrgetasemelise kultuuri arenguks oli palju: majanduslik tõus, kaubandussidemed paljude teiste piirkondadega, ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumal...
Tähe võidukaar Napoleoni kroonimine(DAVID!!!!) 2.JACQUEL-LOUIS DAVID(1748-1825), prantslane Horatiuse vanne, peateos Sabiinitarid Madame Recamier Madam ja monsenjöör Tapetud Marat Napoleon Alpe Napoleon oma Lavoisier ületamas tööruumis 3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi, kõige parem maailviimistleja Autoportree Suur supleja Noormehe portree Napoleon Suur odalisk Türgi saun(viimane maal) 4.Klassitsim Venemaal Admiraliteedihoone Peastaabihoone Iisaku katedraal Peterburis(2 tiiba, torn 72 m) 5.Klassitsism Eestis Viitna kõrts Saku mõis Kõpu mõis Hõreda mõis Riisipere mõis(suurim) Krause-Tartu ülikooli peahoone ROMANTISM 19.saj I pool 1
juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. Kirjanduses tegi alguses ilma futuristina, avaldades kogumiku „Lendavad sead” trükitud kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele Teine loomingu suur teema on külaelu - „Jüripäev” (1921)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
