Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viea. 2.2 Mõõtmised kruvikuga 1) Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil. 2) Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3) Mõõdan antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutan katsekeha keskmine paksus ja tema vea Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelisse. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. 845417 Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem – 0 mm. Detail M41 Katse di , mm d-di , mm (d-di )2 , mm2 nr. 1. 2,85 0,02 0,0004 2. 2,85 0,02 0,0004 3. 2,90 -0,03 0,0009 4. 2,85 0,02 0,0004 5
Istmesoojendus Voltmeetri kasutamine Kütusepump 27.29 Pinge V 10.96 V Pihusti 15.3 Temp. andur 0,479 Pihusti 1,0 eelsüüteküünlad 1,2 Temp. andur 1,638 k Pöörlemisandur 0,558 m Näidikud Pingelangu mõõtmine Voolu arvutamine Lambi ühendus
Energia Lisett Kööts, 8.b Mis on energia? Füüsikaline suurus Liigid Kineetiline Potentsiaalne Mõõtmine Töö kaudu Jäävuse seadus Energiaei teki ega kao vaid muundub Üldises tähenduses Loodusnähtus Mis tahes energia muundumine Aitäh kuulamast!
· Mõõdetakse potentsiaalide vahet indikaatorelektroodi ja võrdluselektroodi vahel · Indikaatorelektroodi potentsiaal sõltub lahuses oleva iooni kontsentratsioonist E = E0 + RT / (nf) In c E0 konstant R = 8,314 J/K mol T temperatuur, K N laeng F = 96485 C/mol Faraday konstant Igale ühendile on iseloomulik standardpotentsiaal, mille juures see reageerib elektroodil. Potentsiomeetriat saab kasutada juhul, kui toimub mingite laengute liikumine. pH mõõtmine klaaselektroodiga pH mõõtmise puhul räägime vesinikioonidest. Ioonselektiivsed elektroodid - klaaselektroodid - tahke membraaniga elektroodid koostise modifitseerimisega saab määrata F, Cl-, Br, I- jne. - Kristallmembraanelektroodid membraaniks on monokristallist või kristallpulbrist plaat - Vedela membraaniga elektroodid membraaniks on vedela ioonvahetajaga täidetud poorne tahke kandja - Gaasitundlikud elektroodid
Täitja(d): Töö tehtud: 19.märts 2012 Aruanne esitatud: märts 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koormuse mõju võimendi selektiivsusele. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik 1. Koostatud võimendi skeem Joonis 1
E = Ag/AgCl/KCl Zn millest Zn = Ag/AgCl/KCl E sellest tingituna on tabelis B elektroodi potentsiaali avaldis mõõdet = Ag/AgCl/KCl ± Emõõdet Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures normaalpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. Katseandmed esitatakse järgmiselt. A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =(+)mõõdet (-)mõõdet E´´arv = (+)teor (-)teor Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,716 0,714 0,750 0,1m 0,05m (+)mõõdet ja (-)mõõdet võetakse tabelist B (+)teor ja (-)teor võetakse tabelist C B. Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Jrk. Element E´mõõdet mõõdet=Ag/AgCl/KCl±E´mõõdet mõõdet teor nr.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut zzzzz zzzzz zzzzzzzIAPB Töö nr 4 nimetusega JUHUHÄLBED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitus Kõvadus on materjali võime vastu panna...
Küsimuste vastused aines MI.0868 Elektrontahhümeetria 8. Trimble S6 suudab mõõta prismale keskmistes ilmastikutingimustes 2500 m, Long Range mode-l maksimum 5500 m, kõige lähemale saab mõõta 0,2 m. Laseriga saab typical mode-ga konkreetsele objektile mõõta ~600-800 m, puust konstruktsioonile 400- 800 m, metall konstruktsioonile 400-500 m, heledale kivile 400-600 m, tumedale kivile 300-400 m, peegelkleepsule (20 mm) 1000 m. Tabel 2. Laseriga kaardile mõõtmine Head Normaalsed Ebasoodsad ilmastikutingimused ilmastikutingimused ilmastikutingimused (m) (m) (m) Valge kaart (90% 1300 1300 1200 peegelduvus) Hall kaart (18% 600 600 550 peegelduvus)
Nad ei allu mingitele seaduspärasustele, sest nende põhjused on juhuslikku laadi. Juhuslike vigade mõjust mõõtmistulemustele võib lahti saada katseandmete vastaval töötlemisel. 3. Eksitused on vead, mis moonutavad jämedalt mõõtmistulemusi. Nende hulka kuuluvad vale lugem, andmete valesti üleskirjutamine jne. Eksitused tuleb mõõteandmete töötlemisel kui mitteusaldusväärsed kõrvale jätta. 25. Pinge mõõtmine - Pinge mõõtmiseks ahela osas kasutatakse voltmeetrit, mis lülitatakse selle osaga rööbiti. Voltmeetri mõju vähendamiseks ahela tööle peab voltmeetri sisetakistus olema suur võrreldes ahela osa takistusega. Voltmeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui pinge suurus pole ligikaudu teada, siis tuleb valida kõige suurem piirkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus
saavutatud näiteks trafo abiga. Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 400 / 690 V, siis tuleb mootorit samasse toitevõrkuoptimaalse töö tagamiseks ühendada kolmnurka, sest siis langeb igale mähisele pinge 400 V. Kui ühendada see mootor tähtühendusse langeb mähistele aga pinge 230 V ning mootori ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud. Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda tööstuslikku elektrivõrku, kus on kolmefaasiline toide liinipingega 690 V. 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse elektriahelasse järjestiku nii, et tema mähist läbib kogu ahela voolutugevus. Järelikult ampermeetri sisetakistus on väike. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine sildava takistiga. Sildav takisti (ka šunt) - erikonstruktsiooniga takisti, millega laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda. Magnetelektrilisele
Mõõtmised: Ülesanne: Määra silindri ruumala V=pi/4 x Druudus x l 4 x 3.8 x pi/4 = 11,932 cm kuubis Delta X / X juuksekarva mõõtmine Pikkus: 168 mm Diameeter: 0,8 mm V= pi/4 x 0.64 x 168 =84,45mm kuubis Micromeetriga Diameeter 0,5 mm
Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4
Töövahenditena vajad: ajamõõtjat, vaatluslehte, kirjutusvahendit või arvutit Internetiühendusega. Aja mõõtmisel fikseeri tegevusliigi sooritamisele kulunud aeg minuti täpsusega. Ära võta Vaatluseks vajalikud töövahendid ja arvesse väga lühikesi tegevusi (nt alla 30 sekundi kestvaid aja mõõtmine tegevusi) Aja mõõtmine toimub kokku 100 minutit, iga tegevuse algus Aja mõõtmine fikseeri kellaajaliselt veerus "algus" Vaatluse käigus erista kolme tegevust: efektiivne töö, vaba aeg, Tegevusliigi määratlemine: potentsiaalne vaba aeg ja mõõda tegevustele kulunud aega
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP 14) Albert Lumera PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST Referaat Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 1. Palkseina erinevad nurgalahendused ja nurgalekete mõõtmine ....................................4 1.1 Neli erinevat nurgalahendust ...................................................................................4 1.2 Hoonepiirete õhulekete mõõtmine ..........................................................................5 2. Katsetulemused ja nurgatappide paremusjärjestus..........................................................6 KOKKUVÕTE...................................................................................
Nimi................................................................Klass................Kuupäev.................. Tööleht nr 6 Mõõtmine/mõõteriistad 1. Vanasti kasutati mõõtühikuid, mille pikkus võis piirkonniti oluliselt erineda. Leia internetist, milliste suuruste mõõtmiseks loetletud ühikuid kasutati, ja kirjuta need õigesse lahtrisse pang, nael, küünar, karaat, penikoorem, toop, puud, jalg, vaat, süld, solotnik, kantjalg Pikkusühik Massiühik Ruumalaühik 3.
(allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 2,344 5,494336 128,544 16523,56 1 2500,3 26 2374,1
LABORATOORNE TÖÖ NR. 9 Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga Töökohal on kõige lihtsam pinnakaredust mõõta pinnakaredusetalonidega. Need on väikesed plaadikesed, millele on imiteeritud (kriibitud) vastavad pinnakaredused ja mõõtmine käib nende võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki ebatäpne ja teda kasutatakse üha vähem. Täpsemalt saab pinnakaredust mõõta kas profilomeetriga või profilograafiga. Need on keerukad ja
Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 27.10.2011 10.11.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained ja töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1. Katseseadeldis (vt joonist 5.1) koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist (a), mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles
kujuneb järk-järgult nende elutegevuse käigus. Eksisteerivad individuaalsed (üle- ja alahindamine; üle- ja alamõõtmine demonstreerimisel), vanuselised ja soolised eripärasused aja määratlemises vanusevahemikus 6-17. Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida ning üldistada saadud katsetulemusi, kus kajastusid laste individuaalsed iseärasused ajalise intervalli määramisel, demonstreerimisel ning taasesitamisel. Uurimise alla võeti ka ajataju mõõtmine vanuselisest aspektist. Metoodika Katses võttis osa 392 inimest, vanuses 6-17. Eelkoolilastega viidi eksperiment läbi lasteaias, teistega aga koolides. Iga vanuse kohta oli umbes 30 katsealust, pooled neist tüdrukud ja pooled poisid. 6-aastaste seas aga oli 30 tüdrukut ja 30 poissi. Kooliealised olid rühmitatud kolme vanusegrupi alla: 7-10, 11-14 ja 15-17. Meetodiliseks võtteks olid ajalise intervalli määramine, demonstreerimine (mõõtmine) ning taasesitamine. .
ühtlustavad nähtused nagu läänestumine · kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · Haridus- ja teadusalase koostöö tihenemine Lisaks... · Poliitikas riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL · Keskkonnaalane koostöö RV-d konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta) Globaliseerumise mõõtmine · Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. · Majanduslik integratsioon RV kaubandus ekspordi/impordi % SKPst Välismaised otseinvesteeringud (% SKPst) Välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Sotsiaalne Väliskülastusi üle riigipiiri (turism) RV-d rahaülekandeid
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H Mõõteskeem 1 Mõõtetulemused Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga 48°36' 48°12' 49°12' 48°40' 130°60' 131°56' 131°28' 131°28' 360°14' 0°14' 96°02' 95°50' 96°18' 96°03' 84°02' 84°02' 84°04' 84°03'
0 TSÜKKEL Kõik, mis jääb allapoole hoone 0:0'i. Mõõtmine. Pikkus Mõõdulint Nurkade Nurgik, mõõdulint ning 3,4 ja 5 Klle Malliga Vertikaalsus Nöör, vesilood Horisontaalsus Vesilood RADOON ... on värvita, lõhnata inertne radioaktiivne gaas. Radoon tekitab kopsu vähki. Eestis kehtestatud piirnorm on 1200Vq/m3 Ehitus tegevus on piiratud kui radioon sisaldus pinnases ületab 50. Radiooni kaitse.
hinnata kordusmõõtmisi tehes; sellisel juhul on tegemist B-tüüpi määramatusega. Mõõteriista poolt tekitatud mõõtemääramatus 16.3. Kuidas vähendada A-tüüpi mõõtemääramatust? A-tüüpi määramatust saab vähendada mõõtmiste arvu suurendamisega 16.4. Mis arv võetakse mitme mõõtmise puhul mõõtetulemuseks? Aritmeetiline keskmine 16.5. Kuidas saab määrata täpset mõõtetulemust? Absoluutselt täpne mõõtmine pole põhimõtteliselt võimalik. Erandiks on siin vaid juhud, kui mõõtmine seisneb mingi täisarvu määramises. See võib olla näiteks pendli võngete arv või mingisse kindlasse vahemikku langevate mõõtmistulemuste arv. 16.6. Kui suure jõuga mõjutavad vastastikku Päike ja Maa? Nende massid on vastavalt 2 1030 kg ja 6 10 24 kg ning nende vaheline kaugus 150 106 km. 11
o Nõustamine käsimüügis olevate ravimite tarvitamise osas o Reviprotseduuride tegemine o Laboratoorsere uuringute tegemine o Tervisehoiuteenuste osutaisega seotud dokumentide väljastamine 11. Millises vanuses lastele viib õde läbi ennetavat tervisekontrolli? Tõmba joon alla õigetele vastustele! 2kuud, 4.5kuud, 7 kuud, 2 aastat, 4 aastat 12. Nimeta pereõe tegevusi patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks. o Pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine o Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine o Nägevusteravuse hindamine o Kuulmistervavuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3 m kauguselt) o Luu ja lihaskonna vaatlus ning hindamine o Rühi hindamine o Sugulise arengu hindamine ja jälgimine o Kopsude ja südame auskulatsioon o Kõhu palpatsioon o Vererõhu mõõtmine o Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine o Kehatemperatuuri mõõtmine o Otoskopeermine
pindpinevuse katses lahendatakse probleem, miks liuskur saab veepinnal püsida. Eelnevalt tuleks märgamisega seoses arutada, kas liuskuri jalad saavad vees märjaks. Vee reostumise näitlikustamiseks võib veele lisada nii lahustuvaid (sool, väetised) kui lahustumatuid (liiv, õli) aineid ja proovida neid siis veest kätte saada ehk vett puhastada. 1.3 ÕHK. ILM (14 tundi) Õppesisu Õhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine. 3 Põhimõisted: õhkkond, õhk, gaas, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, tuul, tuule kiirus, tuule suund, kondenseerumine, pilved, sademed, veeringe, ilm, ilmastik, hingamine, põlemine,
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga Sügavuskruviku otstarve ja ehitus Mõõteskeem: 1 Mõõtetulemused: Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm. 1 53,6 (50-75) 53,90 53,94 53,92 53,92
• Kulukäitur - reiside arv – Kulukandjad: busside puhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõidulehtede trükikulud, sõiduplaani koostamine iii. Juurutamise protsess o Kulukandjate valik o Protsesside ja tegevuste määratlemine o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine o Kulukogumite moodustamine o Kululiikide (ressursside) arvutamine o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele o Aruandluse kujundamine 2. Kulude juhtimine (loengu 6 algus) a. Mõiste, sisu, funktsioonid
Peale katsetamist toimub materjali värvuse muutuse hindamine hall-valge etalonskaala järgi ning värvuskoordinaatide mõõtmisel kolorimeetriga. 2. Töö käik 2.1. Töö vahendid 1. Katsetatav materjal 2. Valge testriie 3. Käärid 4. Hõõrdeseade 5. Hall-valge etalonskaala ja hall etalonskaala 2.2. Tegevuskava 1. Lõigata uuritavast kangast välja kaks katsekeha mõõtmetega 150x120 mm 2. Võtta valge testriide karbist kaks katsekeha. 3. Teostada proovi ja testriide värvuse mõõtmine kolorimeetriga. 3. Kuiva hõõrde puhul: Kuiv testriide proov kinnitada hõõrdeseadme „sõrme“ külge ja kinnitada klambriga. Uuritava materjali proov kinnitada seadmelauale parema poolega ülespoole. Liigutada seadmelauda 10 korda edasi-tagasi. Liikumise pikkus – 100 mm. 4. Märja hõõrde puhul: Märja katse jaoks ette nähtud testriide proov niisutada ja väänata välja,
10 Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? 11 Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? 12 Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? 13 Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel? 14 Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised on olulised etapid teadusliku teadmise saavutamisel? 15 Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? 16 Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia? 17 Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik? 18 Mis on SI ja milles on selle olulisus? 19 Mis on mudel? Mõned head näited. 20 Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid mõõdame? 21 Mida tähendab võrdeline sõltuvus? Mõned head näited. 22 Kuidas modelleerida neid füüsikalisi suurusi, mille juures suund on oluline (kiirus, jõud)?
e arv aadressid IP aadress jagatav jagatav (broadcast) e max arv aadress aadress 172.21.81. 255.255.255. 172.21.81. 172.21.81. 172.21.81.1 172.21.81. 3 27 30 96 224 97 98 26 127 2. Spektri mõõtmine Mõõta spektrianalüsaatoriga 2 WLAN tugijaamast kiiratavate signaalide spekter, kui mõlema tugijaama kaudu võrku ühendatud arvutitest laaditakse alla faili. Ühe tugijaama võrguga (,,orinoco", kanal 1) on ühendatud arvuti nr 5 (kontrollida, et see arvuti poleks kaabliga arvutivõrku ühendatud, seadistusi muuta pole vaja), kus andmeliikluse tekitamiseks laadida alla suurt faili lehelt: http://192.168.252.21/suurfail.htm. Samuti oma seadistatava WLAN tugijaama kaudu tuleks alla laadida
eelnevatest õppekavadest, sest seal toetatakse kõige enim last, tema individuaalsust, loovust, arengut ning ka sellele on mõeldud, et iga laps on erinev ning neid ei saa ühtemoodi toetada, kasvatada ja õpetada. ,,Elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine" oli iga kvartali kohta 6 valdkonda, mille eesmärkideks olid: sensoorsed kujutlused, esemete järjestamine/klassifikatseerimine, orienteerumine ruumis ja ajas, kujundid, esemete hulkade võrdlemine, mõõtmine, loendamine, matemaatiliste jutukeste koostamine. 2008.a õppekavas valdkond Matemaatika õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki, järjestab esemeid suuruse ja asnditunnuste põhjal, tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; mõtestab loengamistegevust ja seoseid arvude reas; mõistab mõõtmistegevus ja olulisemaid mõõtühikud; tunneb ja kirjeldab
Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil ...
) KONSTRUKTID Konstruktivism – teadmine on kokkulepe • Konstrukt: kokkulepitud ühisarusaam (mõnedele uskumus, mõnedele kahtlusobjekt), mida taastoodetakse sotsiaalse suhtluse käigus • Konstrukti muutumine: kool, sooline võrdõiguslikkus, Konstantin Päts, HIV/AIDS • Teaduslikud konstruktid: hoiak, väärtused, organisatsioonikultuur, neurootiline isiksus, fundamentaalne atributsiooniviga • Teadus: konstruktide loomine, mõõtmine, debatt SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD • Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine.
· Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. · Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine. · Keha mõõtmetega arvutamine on kaudne mõõtmine. · Mida suurem on keha mass, seda tugevamalt maa keha enda poole tõmbab. · Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine · Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade mass
takistus vähenenud. Ampermeeter mõõdab nii voltmeetrist sisetakistusest läbiminevat voolu kui ka takistist läbiminevat voolu, mis sumeeruvad Millal on osutimõõteriistaga mõõtmiselt mõõteviga väiksem ? Siis kui mõõteriistad ei ole veel soojenenud. Siis kui välised elektromagnetväljad ei häiri mõõteriista tööprotsessi. Siis kui on valitud kõige sobivam mõõtepiirkond Vahelduvvoolu aktiivvõimsuse mõõtmine Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur Ampermeetri ülekandetegur 0,4 0,01 Wattmeeteri ülekandetegur 1,25 Mõõteaparaatidelt loetud näidud Asend I, R=75 Asend II, R=82 U I P U I P 41,5 22 3 46,5 22,5 3,5 70 37,5 8,5 73 36 8,5
Laboratoorne töö 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH- meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid: 0,05-0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ~0,01M NH3H2O lahus, 2M HCl, CH3COOH ja NH3H2O lahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts HCl või H2SO4, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid
Materjalid- loorpaberid, paikamispaberid, filterpaberid, papid, vildid, tugimaterjalid, liimid, kemikaalid. . 10. mida tähendab paberi kuivpuhastus- mehaaniline paberi puhastamine pindmisest mustusest kustutuskummi, skalpelli või kuiva pintsli abil. 11. milleks mõõdetakse paberi pH-d millseid võimalusi selleks on Paberi pH näitab paberi happelisust, mille järgi otsustatakse edasised tööprotsessid. pH mõõtmine indikaatorpaberiga * pH mõõtmine indikaatorpliiatsiga mõõtmiine pH-meetriga paberimassis pH meetriga paberi pinnalt 12. milliste meetoditega on võimalik vähendada paberi happelisust Paberi happelisus väheneb paberit pestes. 13. milleks kasutatakse paberi pesemist Paberit pestakse happelisuse vähendamiseks ning mustuse ja paberit lagundavate jääkainete väljapesemiseks. Pesus välja tulnud liimaine asendamiseks tõmmatakse paber
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukuj...
(Nienstedt jt 2007: 215). Võib juhtuda nii, et kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks. Sellel momendil nõrgeneb heli järsult ja pehmendavad teravad tõuked. Sellel hetkel mõõdetav näit on diastoolne vererõhk. Diastoolset vererõhku ei saa määrata palpeerimise teel, seda võib teha ainult kuulatledes. (Nienstedt jt 2007: 215). 2.3. Vererõhu mõõtmine mõlemal käel Patsient võib paluda tervishoiutöötajat, et ta mõõdaks vererõhku mõlemal käel. Vererõhu mõõtmisel mõlemal käel võivad toimuda erinevad indikatsioonid. Tervidhoiutöötaja peab valima suurimat vererõhu näidist. Inimestel, kellel erineb vererõhk rohkem kui 10 mmHg, võivab saada südameatakki või ajurabandust. Need juhtumid võivad leiduda inimestel, kes on vanemaealised. Selleks, et vältida nendest juhtumitest tuleks kontrollida oma vererõhku üsna
Alustatud esmaspäev, 18. märts 2013, 13:28 Olek Finished Lõpetatud esmaspäev, 18. märts 2013, 13:32 Aega kulus 3 minutit 55 sekundit Hinne 30,00, maksimaalne: 30,00 (100%) Küsimus 1 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida nimetatakse koostamiseks? Vali üks: a. Toorikute täpne koostootmine b. Toodete koostudeks lahtivõtmine ümbertöötlemiseks c. Tooriku või toote üksikutest osadest ühenduste moodustamine. d. Toorikute või toodete üksikute osade lõplik töötlemine Tagasiside Õige vastus on: Tooriku või toote üksikutest osadest ühenduste moodustamine.. Küsimus 2 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnoloogiliseks protsessiks nimetatakse: Vali üks: a. Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti vaid mehaaniline töötlemine b. Detaili valmistamist treimise, freesimise, puurimise ja lihvimisega c. Tootmisprotse...
Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral Tootja otsib võimalikult soodsat tootmisvõimalust Tarbija tarbib võimalikult soodsat toodet/teenust · 14. Ressursside kasutus Vabaturumajanduse tingimustes määrab ressursside kasutuse turg ehk tarbija ja tootja Nõudlus vs pakkumine Tarbijad maksimaliseerivad oma kasumilikkuse, tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi · 15. Majanduse väärtuste mõõtmine SKP sisemajanduse koguprodukt (in.k GDP) Riigis teatud aja jooksul (tavaliselt aasta lõikes) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus ( lõpptarbimisse läinud kaubad/tooted, vahe-tarbimist ei arvestata ) SKT Sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud, sh vahetoodangu müük RKP riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigi residentide (ka välismaal) poolt toodetud lõpphüviste väärtust · 16. SKP arvestamine Lõpptarbimine - kaubad ja
1. Riigi geodeetilise võrgu jagunemine. I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks, Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks I, II ja III klassi võrguks, Mareograafiliseks võrguks. 2. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. 3. Joone mõõtmine lindiga Joone pikkuse mõõtmisel selgitakse mitu korda mahub lindi pikkus mõõdetava joone pikkusesse, millele lisandub jääk. Mõõtmist teostatakse samaaegselt kahe mõõtjaga. Selleks,et jäägi mõõtmine toimub vigadega peab lindi null olema tagumise mõõtja poolel. Mõõdetud joone pikkus d saadakse valmiga d=20(30,50,100)n+jääk, kus n on tagumise mõõtja käes olev mõõtevarraste arv ja 20(30,50,100) on lindi pikkus meetrites. Joone mõõtmisi teostatakse vähemalt
mida nad näevad. Nii toimivad näiteks mõned inimnäo või satelliidipiltide tuvastusalgoritmid. Antud pratkikumis kasutame madalama taseme masinnägemist piirjoonte tuvastamisel ning lihtsamate mõõtmiste teostamiseks, kasutades selleks programmi National Instruments Vision Builder AI. Praktikumi ülesanded: 1) Tutvumine ülalmainitud programmiga 2) Keha olemasolu kontroll masinnägemise abil 3) Keha mõõtmine masinnägemise abil 1 Keha olemasolu kontroll masinnägemise abil Selle ülesande tarvis oli antud 3 pilti sprai-pudeli kaelast, millest kolmel oli kork peal, kuid ühel ei olnud. Programmi abil tuli kindlaks teha korgi olemasolu hoolimata pudeli asukohast pildil. Selleks määrame kõigepealt objekti, mille kaudu pannakse paika kordinaatsüsteem. Kõigepealt paneme
kõrgtasemel, seega teadusliku metroloogia ülemine tase. 2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning mõõtmistega tootmistasemel. 3. Legaalmetroloogia tegeleb õiguslike küsimustega mõõtmistega seoses, nt taatlus. 2. MÕÕTMISE JA MÕÕTESUURUSEGA SEOTUD MÕISTED Mõõtmine on praktiline tegevus, millega saadakse üks või mitu väärtust, mida saab põhjendatult omistada mõõdetavale objektile. - mõõtmine ei ole otseselt rakendatav kvalitatiivsete tunnuste korral; - mõõtmine tähendab suuruste võrdlemist, kuid hõlmab ka objektide loendamist; - mõõtmine eeldab, et mõõdetav parameeter on sobiv mõõtetulemuse kasutuseesmärgiga ning on olemas mõõteprotseduur ja kalibreeritud mõõtevahend ning kindlaksmääratud mõõtetingimused. - ainehulga mõõtmist, mille käigus määratakse uuritavas objektis ühe või mitme aine sisaldust,nimetatakse sageli keemiliseks analüüsiks.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 10: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Töö nr: 6 Nimi: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Kuupäev: b) Magnetvälja uurimine Kursus: 08.10.2012 Koostanud: Jana Paju TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida arvuti avaliku kasutamise ja kuvariga töötamise nõudeid. 2. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. 3. Õppida neid suurusi mõõtma. TÖÖVAHENDID „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 556) Hetkel kehtiv. „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ Sotsiaalministri määrus n...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID Uurida arvutiga töötamisega seotud nõudeid. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. Õppida neid suurusi mõõtma. Tutvuda põhimõtetega, mille abil on võimalik hinnata töökoha ergonoomilisust ja mõju tervisele.
a.1 kasutatud kirjanduse loetelus esimesena esinevat Valgu artiklit, samas kui viide Valk, s.a.2 märgib teist artiklit. 4 Ehkki üldiselt ollakse arvamusel, et inimese intelligentsus on päritav ning et see elu jooksul oluliselt ei muutu, on siiski võimalik IQ testide sooritusvõimet parandada (Russell & Carter, 2009, lk 8). Vaimsete võimete testid Veidi ajaloost Vaimsete võimete mõõtmine sai alguse Prantsusmaal, kui Prantsuse valitsus palus 1904. aastal psühholoog Alfred Binet´l leida meetod, mis aitaks eristada ,,intellektuaalselt normaalseid" (intellectually normal) ja ,,vähem arenenud" (inferior) lapsi. Selle eesmärgiks oli panna viimatinimetatud erikoolidesse, kus nad saaksid rohkem individuaalset tähelepanu, seda eelkõige õppimise efektiivsuse parandamiseks (IQ Test: Where Does..., s.a.). Seejuures hoiatas Binet
3. Mõõtetulemused Mõõte- Mõõtetulemused Ovaal- Kruv.kompl., siht 1 2 3 Keskm. sus mõõtepiirk I-I 149,97 149,98 149,99 149,98 0,01 138-150 II - II 149,98 149,98 149,97 149,97 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Laagri siseläbimõõdu mõõtmine sisekruviku abil. Sisekruviku seadsime nulli kalibreerimis pukiga. Mõõtsime laagri sisemõõdu.
· Koduloomad · Loomade toitumine · Loomade kasvamine · Loomade kordamine · õhiteadmised loomadest Tööraamatu 2. osas õpitakse inimese välisehitust, toitumisvajadusi, tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tehakse tutvust ka temperatuuri, massi ja pikkuse mõõtmise ning võrdlemisega. Teema ILM on esitatud 23 leheküljel ning INIMENE 37 leheküljel. Teema ILM alateemad on: · Ilma tunnused · Õhutemeratuur ja selle mõõtmine · Ilvisus · Sademed · Tuul · Ilmastikunähtused · Soe ja külm ilm · Ilmamuutuste õhjused · Äikseaiste mõju · Tuule mõju · Veekogude mõju · Maastiku mõju · Vee ringkäik · Teema "Ilm" kordamine · õhiteadmised ilma kohta Teema INIMENE alateemad on: · Inimese välisehitus · Kere · ea · Käsi · Jalg · Keha mõõtmed · ikkuste võrdlemine ja mõõtmine · Toit ja toiduained · Kaalumine · Toiduakendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
