Energia (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Mehaaniline töö ja energia

Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga, keha liigub mingi mida kehad on jõu mõjul võimelise tegema Kasutatavad 1J (1dzaul) 1J (1dzaul) 1W (1 vatt) mõõtühikud 2.

Mehaanika

2

docx

Mehhaaniline töö, energia ja võimsus

Mehhaaniline töö, energia ja võimsus Kõik kolm on füüsikalised suurused (töö, energia, võimsus). 1. Mehhaaniline töö Mehhaaniliseks tööks nimetatakse kehale mõjuve jõu ja selle jõu mõjul läbitud nihke korrutist. A – mehhaaniline töö A=F*s See valem kehtib juhul kui jõu ja nihke vaheline nurk on 0 kraadi. SI-s [A] = 1N * 1m = 1J (džaul) 2. Mehhaaniline energia Energia on füüsikaline suurus. E – mehhaaniline energia SI-s [E] = 1J Energia on töö mõõt. Kui kehal on energiat, siis keha saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on kahte liiki: 1. Ep – Potentsiaalne energia Ep = mgh 2. Ek – Kineetiline energia Ek = mv2 / 2 Kui näiteks auto kiirus suureneb 3 korda, siis kineetiline energia suureneb 9 korda. Energia jäävuse seadus Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle ühelt kehalt teisele. 3. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus.

Füüsika

2

rtf

Füüsika (töö ja energia)

Töö- f.s, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A=F*s Kasutegur- suurus, mis näitab kui suur osa kogu tehtud tööst moodustab kasulik töö. Võimsus- f.s, mis näitab kui palju tööd tehakse ajaühikutes. Tähis: N Ühik: W N= N= 500w- st ühe sekundi jooksul tehakse 500J tööd. Energia- f.s, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tähis: E Ühik: J Energia liigid: 1) Kineetiline energia - liikuva keha energia. Sõltub: 1) Massist 2) Kiirusest Tähis: Ek Ühik: J Ek= Kui mass suureneb mingi arv korda siis suureneb ka kineetiline energia sama palju. Kui kiirus muutub mingi arv korda siis muutub kineetiline energia sama arv korda ruudus. 2) Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia Tähis: Ep Ühik: J Ep= Energia jäävuse seadus:

Füüsika

38

doc

Füüsika EKSAMIPILETID

11.2. Mis on töö mõõtühik? Töö mõõtühik on džaul. 11.3. Mis on võimsus, kuidas arvutatakse ja milline on mõõtühik SI süsteemis? Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. N = A/ t Mõõtühik on vatt. 11.4. Milline on hobujõu ja SI võimsuse ühiku vaheline seos? Hobujõu suurus on 735,499 vatti 11.5. Mille arvel tehakse mehaanikas tööd? Mehhanikas tehakse tööd energia arvelt. 11.6. Arvuta 200 g massiga kehale mõjuv resultantjõud, kui ta liigub kiirendusega 3 m/s2. 8  12. P 12.1. Milline on liikuva keha energia? Tooge näiteid selliste omadustega kehadest. Kineetiline energia on energia, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest. E = mv² / 2

Füüsika

1

doc

Füüsika. Töö ja energia.

Füüsika. Töö ja energia. Energia jaotusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandubühelt kehalt teisele. Mehaaniline töö: Füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. A= Fs, tööühik on 1 J. Energia: Keha võime teha tööd. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. *Kineetiline energia: Liikuvad kehad omavad. Sõltub keha massist ja keha kiirusest. *Potentsaalne energia: Vastastikmõjus olevad kehad omavad seda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki, ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsus: Füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega N=A/t Võimsuse ühik on 1 W. 1 W= 1J/1s Kang: Lihtmehhanism. On tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu

Füüsika

6

odt

Optika ja Mehaanika

Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. o Kehade vastastikmõju tõttu muutu vastastikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. o Raskusjõu arvutamine: F = m * g o Töö ja energia o Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Tähis: A Mõõtühik: 1J (dzaul) Valem: A = F s o Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Tähis: N Mõõtühik: 1W  Valem: N = A / t o Energia on keha võime teha tööd

Füüsika

1

odt

Töö ja energia

Näiteks mootori võimsus 200w näitab, et mootor teeb 1s jooksul 200 J tööd Võimsus, kui keha liigub ühtlaselt, siis võib liikuvapanev keha võimsuse leida valemist n=fv N-võimsus[n]=1w, F-jõud[f]=1N, v-kiirus [v]=1m/s. Tööd tegeva keha puhul võib kasulik olla ainult osa tööst. Kasutatakse kasuteguri mõistet. Müü= Nkasu/nkogu Nkas- kasulik võimsus, Nkogu- kogu võimsus, müü- kasutegur. Tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides. 3) ENERGIA energia liigid : mehaaniline energia, mikroosade vastastikenergia, tuumaenergia, valguseenergia, tuulenergia jms. ENERGIA EI TEKI EGA KAO VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE JA KANDUB ÜHELT KEHALT TEISELE. Mehaaniline energia jaguneb A) keha liikumise kineetiline energia, Keha kineetiliseks energiakts nim keha massi ja kiiruseruutu poolt korrutist Ek=mv2/2 Ek-kineetiline energia [Ek]=1J, m -mass [m]=1kg v-kiirus[v]= 1m/s. Kui keha kiirus

Füüsika

4

doc

Jõud, impulss ja energia

Jõud, impulss ja energia KT 1. VARIANT 1. Kineetiline ja potentsiaalne energia, energia jäävuse seadus Kineetiline energia on keha liikumise energia. Ek=mv2/2 ­ (m ­ mass, v ­ kiirus ja J) Potentsiaalne energia on energia, mis on kehal tänu tema asukohale (kõrgusele) pinnasuhtes Ep=mgh ( m-mass, g - raskuskiirendus, h ­ kõrgus, J ­ dzaul) Visates palli horisontaalselt üles muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks. Õhutakistust mitte arvestades võrdub palli Ep algse Ek-ga kõige kõrgemas kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus ­ Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)