50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lisettkts
Õppematerjali autor
Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga, keha liigub mingi mida kehad on jõu mõjul võimelise tegema Kasutatavad 1J (1dzaul) 1J (1dzaul) 1W (1 vatt) mõõtühikud 2.
Mehhaaniline töö, energia ja võimsus Kõik kolm on füüsikalised suurused (töö, energia, võimsus). 1. Mehhaaniline töö Mehhaaniliseks tööks nimetatakse kehale mõjuve jõu ja selle jõu mõjul läbitud nihke korrutist. A – mehhaaniline töö A=F*s See valem kehtib juhul kui jõu ja nihke vaheline nurk on 0 kraadi. SI-s [A] = 1N * 1m = 1J (džaul) 2. Mehhaaniline energia Energia on füüsikaline suurus. E – mehhaaniline energia SI-s [E] = 1J Energia on töö mõõt. Kui kehal on energiat, siis keha saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on kahte liiki: 1. Ep – Potentsiaalne energia Ep = mgh 2. Ek – Kineetiline energia Ek = mv2 / 2 Kui näiteks auto kiirus suureneb 3 korda, siis kineetiline energia suureneb 9 korda. Energia jäävuse seadus Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle ühelt kehalt teisele. 3. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus.
Töö- f.s, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A=F*s Kasutegur- suurus, mis näitab kui suur osa kogu tehtud tööst moodustab kasulik töö. Võimsus- f.s, mis näitab kui palju tööd tehakse ajaühikutes. Tähis: N Ühik: W N= N= 500w- st ühe sekundi jooksul tehakse 500J tööd. Energia- f.s, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tähis: E Ühik: J Energia liigid: 1) Kineetiline energia - liikuva keha energia. Sõltub: 1) Massist 2) Kiirusest Tähis: Ek Ühik: J Ek= Kui mass suureneb mingi arv korda siis suureneb ka kineetiline energia sama palju. Kui kiirus muutub mingi arv korda siis muutub kineetiline energia sama arv korda ruudus. 2) Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia Tähis: Ep Ühik: J Ep= Energia jäävuse seadus:
Füüsika. Töö ja energia. Energia jaotusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandubühelt kehalt teisele. Mehaaniline töö: Füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. A= Fs, tööühik on 1 J. Energia: Keha võime teha tööd. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. *Kineetiline energia: Liikuvad kehad omavad. Sõltub keha massist ja keha kiirusest. *Potentsaalne energia: Vastastikmõjus olevad kehad omavad seda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki, ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsus: Füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega N=A/t Võimsuse ühik on 1 W. 1 W= 1J/1s Kang: Lihtmehhanism. On tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu
Jõud, impulss ja energia KT 1. VARIANT 1. Kineetiline ja potentsiaalne energia, energia jäävuse seadus Kineetiline energia on keha liikumise energia. Ek=mv2/2 (m mass, v kiirus ja J) Potentsiaalne energia on energia, mis on kehal tänu tema asukohale (kõrgusele) pinnasuhtes Ep=mgh ( m-mass, g - raskuskiirendus, h kõrgus, J dzaul) Visates palli horisontaalselt üles muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks. Õhutakistust mitte arvestades võrdub palli Ep algse Ek-ga kõige kõrgemas kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2
Näiteks mootori võimsus 200w näitab, et mootor teeb 1s jooksul 200 J tööd Võimsus, kui keha liigub ühtlaselt, siis võib liikuvapanev keha võimsuse leida valemist n=fv N-võimsus[n]=1w, F-jõud[f]=1N, v-kiirus [v]=1m/s. Tööd tegeva keha puhul võib kasulik olla ainult osa tööst. Kasutatakse kasuteguri mõistet. Müü= Nkasu/nkogu Nkas- kasulik võimsus, Nkogu- kogu võimsus, müü- kasutegur. Tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides. 3) ENERGIA energia liigid : mehaaniline energia, mikroosade vastastikenergia, tuumaenergia, valguseenergia, tuulenergia jms. ENERGIA EI TEKI EGA KAO VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE JA KANDUB ÜHELT KEHALT TEISELE. Mehaaniline energia jaguneb A) keha liikumise kineetiline energia, Keha kineetiliseks energiakts nim keha massi ja kiiruseruutu poolt korrutist Ek=mv2/2 Ek-kineetiline energia [Ek]=1J, m -mass [m]=1kg v-kiirus[v]= 1m/s. Kui keha kiirus
27 Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus? 28 Mis on kiiruse muutumise kiirus? Miks see nii oluline on? 29 Milles on aine ja välja erinevus? 30 Kuidas Newtoni III seadus seostub gravitatsioonivälja mõistega? 31 Mis põhjustab muutusi liikumises? 32 Kuidas keha mass mõjutab keha liikumist, eelkõige liikumise muutumist? 33 Mis on jõud? Mis on inerts? --------------- 34 Mis on printsiibid? Kas printsiibid kirjeldavad või juhivad maailma? 35 Millest Maailm koosneb? 36 Mida tähendab energia jäävus? VASTUSED: 1) loodus on kõik mida ei saa inimene kontrollida.Loodus vastandub tehislikkusele(loodus ei ole näiteks kunst,poliitika) 2) kõigile inimestele ühine keskkond mis jääb väljaspoole konkreetse inimese mina tunnetuse piire. 3) Vaatlus ja katsed(selleks et ka teised tulemustest teada saaksid peab levitama infot,tulemused registeerima ning need kirja panema nii,et oleks kõigile mõistetav
hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus ja lämmastik on taimede toitaine. Biosfäär-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste ainete süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. (Ruumilises mõttes hõlmab biosfäär hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ning kogu pedosfääri. Fotosüntees-on klorofülli sisaldavais taimeosades lühilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess, mille anorgaanilistes ühendites moodustub orgaaniline aine. Reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Fotosüntees on keemiliselt higamise vastand. Põlemine-on aine ja gaasi vahel toimuv eksotermiline reaktsioon, mis toimub tavaliselt õhus, kui põlev aine ühineb hapnikuga. Kiire põlemine-eraldub suur soojushulk ja valgusenergia hulk. N: küünal Aeglane põlemine-toimub madalal temperatuuril, ilma leegita. N: hingamine Rooma klubi-(1968 a
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid