KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. (0)

KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.
1.Tööülesanne.
Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine.
2.Töövahendid.
Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud ,mōōdetavad esemed.
3.Töö teoreetilised alused.
Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks .Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged.
Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus
D - katsekeha materjali tihedus
m - katsekeha mass
V - katsekeha ruumala
Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe.
4.Töö käik.
1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul .
2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed.
Mōōtmistulemused paigutame tabelisse , näiteks
Mõõdud
d1(mm)
d2(mm)
h(mm)
V(mm³)
m(g)
D(kg/m³)
Tulemused
Messing
23,76
14,18
26,82
7656,16
63,8
8,3*10³
Teras
24,48
24,48
7681,27
60,8
7,9*10³
Alumiinium
21,61
30
11003,24
30,4
2,7*10³
Teras
25,51
7,95
8051,34
62,8
7,9*10³
Arvutuskäik:
1. D=m/V=63,8g/7656,16mm³=0,0083g/mm³=0,0083*10– 3 kg/10– ⁹m 3=0,0083*10⁶ kg/m–3=8,3*103kg/m3
2. D=m/V=60,8g/7681,29mm³=0,0079g/mm³=0,0079*10– 3 kg/10– ⁹m 3=0,0079*10⁶kg/m–3=7,9*103kg/m3
3. D=m/V=30,4g/11003,24mm³=0,0027g/mm³=0,0027*10– 3kg/10– ⁹m3=0,0027*10⁶kg/m³=2,7*103kg/m3
4. D=m/V=62,8g/8051,36mm3=0,0079g/mm3=0,0079*10– 3kg/10– ⁹m3=0,0079*10⁶kg/m³=7,9*103kg/m3
Järeldus:
Töö käigus saime teada, et kõik kaalutud ja mõõtud kehad olid erinevatest materjalidest . Igal metallil on oma tihedus ja oma mass. Mõned tulemused ei tulnud välja, sest võib olla me mõõtsime natukene valesti.Igal metallil on oma tihedus ja oma mass. See võib olla ka inimese viga
RASKUSKIIRENDUS
1.Tööülesanne.
Maa raskuskiirenduse määramine.
2.Töövahendid.
Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.
3.Töö teoreetilised alused.
Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse.
Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:
kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus.
Katse nr.
l,m
n
t,s
T,s
T²,s²
gi, m/s²
-gi,m/s²
1
0,76
20
35
1,75
9,8
0,1
2
0,55
20
29,5
1,48
9,91
-0,01
3
0,81
20
36
1,8
9,9
00
4
0,73
20
33,7
1,69
10
-0,1
5
0,41
20
25,6
1,28
9,9
0
6
0,82
20
36,1
1,81
9,9
0
Arvutuskäik:
T1=t1/n=35/20=1,75
T2=t2/n=29,5/20=1,48
T3=t3/n=36/20=1,8
T4=t4/n=33,7/20=1,69
T5=t5/n=25,6/20=1,28
T6=t6/n=36,1/20=1,81
g=(4²*l)/T²
g1=4²*0,76/1,75²=9,8 m/s²
g2=4²*0,55/1,48²=9,91 m/s²
g3=4²*0,81/1,8²=9,9 m/s²
g4=4²*0,73/1,69=10 m/s²
g5=4²*0,41/1,28²=9,9 m/s²
g6=4²*0,82/1,81²=9,9 m/s²
=gi1+gi2+...+gi6=9,9
=9,81-9,9=0,09
Järeldus:

Kvaliteedi ja süstemaatiline viga = 9,9%.
Viga tekkis ebatäpse mõõtmise pärast (nööri käsitsi mõõtmine; võnkumise aja mõõtmine).