a. suvel? Kas nende läbirääkimiste õnnestumine oleks II maailmasõja võinud ära hoida? Põhjenda! Stalinil oli kõik sõjaks vajalik juba ettevalmistatud, Hitler vajas Stalini abi ning oli samuti pigem sõjaks valmis ning samal ajal hakkasid ka Inglased valmistuma sõjaks. Seega oli vähetõenäoline, et läbirääkimised õnnestuvad. Kui, aga NSVL oleks suudetud Saksamaa vastu suunata, oleks siiski sõda tulnud. MRP sõlmimine kindlustas samuti sõja kindlat tulekut. 11. Täida tabel MRPst! Millal sõlmiti? Mis oli kirjasNSVLile MRPga Saksamaale Kuidas on seotud Mis oli Stalinisalajases MRPga MRP ja II kaugem eesmärklisaprotokollis maailmasõja MRPd sõlmides? puhkemine? 1939.23.aug Jagati ära Ida-Soome, Eesti,Algselt Leedu,See kindlustas
Umsiedlung Hitleri kutsel lahkuvad sakslased Eestist/ Baltimaadest, sakslaste lahkumine ,,Juunipööre" - oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu abil Eesti kommunistide poolt korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 1))Eesti iseseisvuse kaotust soodustas: 1) baaside lepinguga nõustumine ei hakatud sõjaliselt vastu 2) MRP pakti sõlmimine Saksamaa ja NSVLi vahel. II MS algus. 2)) Juunipööre rahvale vastumeelt? a) Sest selle tagajärjel astub eesti NSVLi. b) Heisati punane lipp pika Hermani torni c) Hõivati avalikke asutusi d) Ei saanud valida seda kabinetti 3)) Massiküüditamine 1941- juuniküüditamine 14. juuni 4)) Natsionaliseerimine riigistamine 5)) J. V. Barbarus - uue valitsuse juht ( nõukogude nõudel moodustatud), pärast juunipööret 6)) O. Tief EV valitsuse viimane juht 1944 7)) J
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Kui 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahulepingule, deklaleeris Nõukogude Venemaa, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta...". 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga ja alles nüüd saabus võimalus hakata juba pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Iseseisvuse aastate jooksul võeti Eesti vastu Rahvasteliitu (1921. aastal), arendati välja Euroopa tasemel seisev rahvuskultuur ja ka majanduses paranes seis. Siiski oli palju negatiivset, mida tuli läbi elada: 1929. aasta suur majanduskriis, 1934. aasta sõjaväeline riigipööre ja head ei tõotanud Baltimaadele ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kuid millised olid kõige määravamad aspektid, miks Eesti kaotas 1940. aastal isese...
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suverää...
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Ra...
1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa R...
jõuga 2. Versaille's rahuleping oli Saksamaa suhtes ebaõiglane ja saksa rahvas oli valmis selle eest kätte maksma 3. Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et saada oma käsutusse valutatud maade tööstus, tooraine ja odav tööjõud 4. Lääneriikide lepituspoliitika julgustas Saksamaad agressiivsele tegevusele 5. Nõukogude Liit taotles sotsialismi laiendamist lääne suunas 6. MRP muutis Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlasteks ja see soodustas Saksamaa poolt sõjategevuse algust 7. Rahvasteliit ei suutnud oma ülesannet täita Vastaspooled teises maailmasõjas Ühelt poolt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Kolmikpakt Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia Teiselt poolt: Nõukogude Liit, Inglismaa, USA liitlased Hiljem Prantsusmaa (1944) ning peaaegu kogu ülejäänud maailm
Hirvepark on dendroloogiliselt liigirikas ja huvitava ajalooga park Tallinnas Toompea klje all. 1959 aastast on park looduskaitse all ning on kantud koos vanalinnaga UNESCO maailma-prandi nimistusse. Kuid Hirveparki peetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise smboliks. 1987 aastal, Falcki tee poolsetel treppidel, kogunesid inimesed esmakordselt avalikult Nukogude okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud, mis
Kas Esimese maailmasõja tulemused aitasid kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Peale Esimest maailmasõda loodi Rahvasteliit. Iga rahvas pidi minema oma kodumaale. Kuna Rahvasteliit ei tulnud toime oma ülesannetega, et sõjakaid suurriike ohjeldada, soodustas juba seegi teise Maailmasõja puhkemist. Sõlmiti ka MRP. Loodi Versailles rahuleping, ka seegi osutus ebapüsivaks. Olen arvamusel, et Rahvasteliit oleks pidanud mõned muudatused tegema, et tulla toime oma ülesannetega. Versailles rahuleping sõlmiti ainult teatud tingimustega. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandikku võrra. Reini jõe äärde moodustati demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma
Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke - Loodi vastajõud eestlaste iseseisvumisele - 1988 oli kujunenud Eestis kolm poliitilist jõudu o Rahvuslikud jõud o Impeeriumimeelsed jõud o RR + rahvuskommunistid EKP-st EKPs 110000 inimest neist 50% eestlased - 16 november 1988 Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni o Ükski Moskva sead...
Ajalugu KT Joonas Sild Teise Maailmasõja eel • 1930 tahtsid Saksamaa ja Venemaa vallutada üha suurimaid riike. • Müncheni kokkulepe (1938) ja see sõlmiti Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. See sisaldas uute maade vallutamist. • Suurbritannia ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, et ennast kaitsta sõja eest ja 1938a loobusid sellest, kuna nad nägid mida Saksamaa teeb. • MRP oli kasulik Saksamaale, kuna nad said endale uued alad ja NSVL – abil said kaitstud sõja eest. Molotovi-Ribbentropi • Osapooled: Nõukogude Liit ja Saksamaa. • 22 Aug 1939 • Sakslased pidid saama endale osad riigid ja Venemaa teised. Teise Maailmasõja algus • Puhkemise põhjused: Poliitilised eeldused, Majanduslikud eeldused ja Ideoloogilised eeldused. • Alguse sai sõda aga 1 sept 1939. Saksamaa tungis sisse Poolasse.
üle minna. Oma uuenduste tulemuste ees lõi kartma ka Gorbatsov. Suhete reguleerimine Läänega Relvastuse vähenemine: Kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Piirkondlike konfliktide lahendamine (Afganistanist NSVL-i väed välja). Inimõigused: NSV Liidust lubati välja rännata, vabastati enamik poliitvange, hõlbustusid läbirääkimised. Rahvuslik vabadusliikumine NSV Liidus Perestroika võimalusi kasutasid ärakõige enam Baltimaad. MRP salaprotokollide avalikustamise ja tühistamise nõudmine. Lääne avalikkuse tähelepanu tõttu ei julgenud võimud demonstratsioone keelata ega laiali ajada. Loominguliste liitude pleenumid-mõned kommunistid kritiseerisid olukorda Baltimaades. Laulev revolutsioon- toodi välja rangelt keelatud olnud Eesti sinimustvalge lipp ja nõuti Eestile vabadust. Loodi Rahvarinne, kus teatati, et kehtivad ainult need NSVLiidu seadused, mis on ENSV Ülemnõukogus kinnitatud
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustun...
1. IIMS 01.09.39 Saksa väed ründasid Poolat. Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Auli Vaino ja Greete Karl Taasiseseisvumise eeldused • NSVL kriis • Perestroika • NSV Liidus toimunud riigipöördekatse • Fosforiidikampaania 1987./88. aasta sündmused/olulisemad inimesed • Fosforiidikampaania • MRP Avalikustamine • Eesti Muinsuskaitse Selts • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei • Loominguliste liitude ühispleenium • Eestimaa Laul • Vaino Väljas Eestimaa Laul • 11. september 1988 • Kokku tuli 300 000 inimest • Üleskutse taastada omariiklus • Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule • Püüti rahvas ajaloomälu taastada Fosforiidikampaania • Rahumeelne vastupanuliikumine fosforiidikaevandustele • 1987-1988
Eesti II maailmasõja ajal II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17
MRP=MP*MR, kus MR tähistab piirtulu; 2) täiendav tulu, mis saadakse tootmistegurite hulga suurendamisel ühe ühiku võrra MRPL=TR / L, kus MRPL tähistab töö piirprodukti tulu ja TR firma kogutulu. Piirprodukti väärtus (VMP) kujutab endast tootmisteguri piirprodukti (MP) väärtust, mida väljendatakse selle teguri abil valmistatava hüvise turuhinna (p) kaudu. VMP=MP*p VMP ja MRP seos Täieliku konkurensti turul MRP=VMP, sest p=MR Mittetäieliku konkurentsi turul MRP VMP, sest pMR; MRPL=MP*MR Töötajate Tootmiskogus Ühiku hind (p) Kogutulu MRP(MP * Piirtulu (MR) Piirprodukt (MP) arv (L) (TP) (TR) MR) p*TP TR : L TR : TP TP : L 1 5 19 95 95 19 5 2 9 15 135 40 10 4
· Järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tsehhoslovakkia. · Oli teada, et järgmine ohver Poola. · 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat. · Läbirääkimised NSVL-ga, et viimane Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. MRP · Suvi 1939 - kõik trumbid Stalini käes, kõnelused Lääneriikide ja salaja Hitleriga. · 23. aug. 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSVL mittekallaletungilepingu MRP (kestus 10a.) · Stalinile oli kasulik, kui Hitler ründab Poolat, et vallandada uus maailmasõda. Kui Euroopa nõrgestunud, siis saab Stalin ise Euroopa vallutada. · MRP salajane lisaprotokoll: jagati ära Ida-Euroopa - NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu. · Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. · Uus maailmasõda võis alata! Maailmasõja algus · MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. · Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. · sept
8) 1939 Saksamaa viis väed Klaipedasse 9) 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa ja NSVL mittekallaletungileping 10) 1939 Tsehhoslovakkia asemele tekkis iseseisev Saksast sõltuv Slovakkia 1. Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed; Põhjused: Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotovi-Ribbentropi pakt) Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Saksa olukord: Versailles'i lepingut peeti ebaõiglaseks II Maailmasõja eelprooviks peetakse Hispaania kodusõda
Hariduselu Kirjandus Kunst Muusika Teadus Teater Sport Elulaad ja olme 1922 fašistid Itaalias võimule 1928 Stalin kindlustab võimu Nõukogude Liidus 1933 natsid Saksamaal võimule 1935 Inglise Saksa mereväeleping 1935 Itaalia tungib Etioopiasse 1938 märts Anšluss 1938 sept Müncheni sobing ◦ lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia jagamine 23. aug 1939 MRP 1. sept 1939 Teine maailmasõda 15.09.1939 Orzeli juhtum 28.09. vastastikuse abistamise pakt ◦ 25 000 NSVL sõdurit 1939/1940 baltisakslaste lahkumine nov 1939 Talvesõda 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust 16. juuni 1940 ultimaatum 17. juuni nõukogude vägede sissemarss Narva diktaat ◦ infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla ◦ keelati meeleavaldused ◦ eraisikud pidi
Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul aval...
AJALUGU 9. KLASSILE – KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS II MAAILMASÕDA (1.09.1939-2.09.1945) 1. Puhkemise eeldused ja põhjused Versailles’ süsteem oli kokku varisemas, ka Rahvasteliit ei suutnud suurriike ohjeldada. Hitler soovis I maailmasõja järel loodud süsteemi likvideerida ning MRP sõlmimine lisas talle veelgi kindlust. Stalin kavatses laiendada oma piire läände. Et tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 2. II maailmasõjale eelnenud sündmused Hitler okupeeris 1938. aastal Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud.
Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5 Koguprodukt, TP 0 8 14 18 21 23 Piirprodukt, MP 8 6 4 3 2 a) täida tabel b) kui suur on neljanda töötaja MRP, kui firma tooteühiku hind on konstantselt 3 €?. 9 c) mitu töötajat firma palkab, kui firma tooteühiku hind on konstantselt 3 € ja töötajakrooni turupalk on konstantselt 15 €
Jalta konverents- 4.-11. Veebruar 1945 Krimmi poolsaarel Musta Mere ääres. Osalejad: Suurbritannia- W.Churchill USA- F.Roosevelt NL- J.Stalin Jalta konverentsi otsused: 1) Saksamaa peab tingimusteta kapituleeruma 2) Saksamaa ja Berliin jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Saksamaalt tuleb nõuda sõjakahjude hüvitamist 4) Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5) Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25.aprill 1945 6) Lääneriigid lubasid NL tagasi anda kõik need isikud, kes olid sõja ajal läände pagenud. 4D poliitika: Saksamaa suhtes otsustati kasutusele võtta: tuli demilitariseerida- maha relvastada, demontaaz- saksa sõjatööstuse purustamine, denatsifreerida- vabastada natsi ideoloogiast. Saksamaa tuli demokratsiseerida. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on ki...
Eesti taasiseseisvumise mõte eestlaste seal liikus juba perestroika ajal mil karmimad tinimused olid pehmendatud, mille ebaõnnestumine soodustas taasiseseisuvmist. Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus o...
II Maailmasõda Põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tulemused: · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga
Kirjandus. Ajastust: Perestroika-M.Gorbatsov 1980- 40 kiri 1980- Moskva OM 1987 23.august Hirvepargi miiting MRP tühistamise nõue 1988.aprill- loomeliitude pleenum Tallinnas Muinsuskaitsepäevad Tartus Mai- levimuusikapäevad Tartus 1988. Juuni öölaulupeod Tallinnas Laulev revolutsioon 1988 11. September massiüritus"Eestimaa laul" Avalikud jõulupühad 24.02.1989 ametlik EV aastapäev 23.august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest): Uus põlvkond:
Natside imedemaa Nimi siia reale. Välja on toodud liigeste/jäsemete amputeerimine. Seda tehakse tasuta ning igale maale/riigile. Pildil on välja toodud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Poola mehel on jalg küll ära amputeeritud kuid seda pole õmmeldud ega mingit sidet pole peal. Seda see ,,tasuta" vist tähendabgi? Uksel seisab doktor kellel on käes lihanuga, ning ust valvab haakristi märgiga valvur, kellel on väga totter naeratus peas. Kuid doktoril on vist süda paha, sest tal on nägu väga krimpsus peas. See kõik toimus aastateil 1939. Eestlasel, lätlasel ja leedulasel on näod väga kurvad, ma arvan et neil on ajude asemel hernetera, et tasuta amputeerimiskeskusesse minna. Eestlasel lõigati küljest kaks sõrme, mis olid sõja ajal kuuliga pihta saanud, nimelt oli liigesed tal alusad, ning ta ei suutnud seda valu enam edasi taluda, edasi mis juhtus? K...
kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(ei tea kas see päris sobib siia) Muu maailm ei pannud tähele seda, kuidas 1940. aasta juunis nõukogude liit oma kohalviimist suurendas ja alustas okupatsiooni. Tuues sisse lisavägesid Eesti alale.
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
Teise maailmasõja võitjad ja kaotajad Teine maailmasõda on üks ohvrite rikkamaid perioode maailma ajaloos. Võrreldes esimese maailmasõjaga oli ohvreid ja pururstusi veelgi rohkem. Teine maailmasõda kestis alates 1.september 1939 kuni 2. september 1945. Sõja puhkemise põhjuseid oli mitmeid - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP, Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Samuti arenes sõjavarustus hoogsalt. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, Stalin aga tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Juba sel samal aastal alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma ka kõigist oma liitlastest. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla ...
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades selle eest vastutasuks algul NSV Liidu mõjusfääri kuulunud Poola territooriumi. MRP sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. Poola purustamine (1.sept 1939) ja kummaline sõda (1939-1940) Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept
This leads to improvements in the processes that build in quality by eliminating the root causes of defects. Heijunka (hi-JUNE-kuh) is a Japanese word for leveling. It is part of the lean methodology of process improvement that helps organizations match unpredictable customer demand patterns and eliminate manufacturing waste by leveling the type and quantity of production output over a fixed period of time. MRP ja ERP süsteemid Kiisler ptk 7 lk 203-210 Märksõnad: MRP lk 203, MRP-II lk 206, keskne tootmiskava lk 204, materjalispetsifikatsioon lk 205 (bill of materials) Struktuurijooniseid ja ERP andmefaile ei ole vaja pähe õppida, nii detailseks eksamil ei lähe MRP I – arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavat materjalivaru. MRP-põhimõte lähtub eeldusest, et kui on teada, millist
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe
Balti Kett Kristi Lember Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XIÕA Sisukord · Balti kett · Juhid, organisaatorid · Põhjus, rahvustunne · Balti keti marsuut · Balti keti loosungid · Tagajärjed · Pildid · Kasutatud materjal Balti Kett · Oli rivi mis loodi kolme Balti riigi vahel Läti, Leedu ja Eesti, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet · Toimus 23.08.1989 · See oli 620 km pikk · Selles osales 2 milj. inimest kellest 400000 olid Eestist · See ulatus Tallinnast Vilniuseni Juhid, organisaatorid · Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded (Eesti rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajudis) ja Balti nõukogu · Idee väljakäija Edgar Savisaar · Korraldustõid kordineeris Andrus Öövel Põhjus, rahvustunne · V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud ...
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu:
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soo...
tegevusele rahva eludega. Sõja võidu võimalus oli väikene isegi liitudes nii Läti kui Leeduga. Venemaa oli võitmiseks liiga suur ja liialt hästi relvasatud. Milline oli 1939. aasta Baaside lepingu rahvusvaheline taust? Esita 2 olulisemat sündmust mis mõjutasid Eesti ajalugu. 1) Allvee laeva seilamist eesti vetes sai tuua ettekäändeks baaside lepingu sõlmimiseks. 2) MRP 3) Baltisakslaste lahkumine 4) talvesõja ajal startisid eestist vene lennukid soome peale
6. Millised olid Gorbatsovi esialgsed plaanid? Ta pooldas muudatusi, kuid lootis käsumajandust ja NSV Liitu päästa. 7. Milles seisnes 1988.a poliitilise reformi kava? 1) Kehtestada presidentaalne valitsemine. 2) Kutsutakse kokku Rahvasaadikute kongress. 3) Kohalike küsimustega tegelevad parteikomitee asemel rahvasaadikute nõukogud. 8. Too näiteid vabadusliikumiste arengu kohta. 1) 1986-1987 keskkonnakaitse alased liikumised 2) 23.augustil 1987 MRP salaprotokollide avalikustamise nõue 3)1988. a. kevad-suve laulev revolutsioon Eestis 4) 23. augustil 1989 toimus Balti kett. 9. Mida tähendas Breznevi doktriinist loobumine? Iga rahvas valib ise oma tee. 10. Millistes Ida-Euroopa maades toimus võimu üleminek demokraatlikele jõududele rahumeelselt? Poola, Ungari, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria. 11. Kuias sai teoks kahe Saksa riigi taasühinemine? Taasühinemine toimus valemi järgi
Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944-2000 Sõjaaegsed ja järgsed ajad on alati rasked ja koormavad nii rahvale kui ka rahvale. Periood 1944 kuni 1990 oli Eestimaale kui ka eesti rahvale väga raske aeg. 1944. aastal jõudis Teine maailmasõda Eestisse. Teine maailma sõda tagajärjel vähenes Eesti rahvastik rängalt ligi 280 000 inimese võrra. Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, nad olid kindlad, et olemasolevat reziimi on võimalik parandada. 1960. aastatel noorte aktiivsus kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944. aastal algasid Eestis massilised arreteerimised ja saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeriti umbe...
lähikondlastel Gerontokraatia valitsejad on oluliselt vanemad, kui on enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast Otto Tiefi valitsus sept. 44 , üritati taastada iseseisvust enne okupeerimist Kresteni komisjon 1000 lk raport , mis tegelikult toimus baltimaades 1940 Rahvamajandusnõukogu vähendada üleriigiliste keskministeeriumide võimu ning võimaldada kohalikele suuremat autonoomiat Balti apell kiri ÜRO'le, avaldada MRP aegne lisaprotokoll NLKP juhid: · 18-24 Lenin · 24-53 Stalin - stalinism · 53 Beria · 53- 64 Hrustsov sulaaeg · 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon
Millised olid eestlaste valikuvõimalused teises maailmasõjas? Eestlastel oli valida kas sõdida koos Saksa armee või Punaarmeega. 1939. aastal sõlmitud MRP salaprotokolli järgi kuulusid Balti riigid Nõukogude Liidu võimu alla. Eestlastele tegi eriti keeruliseks sõja alguse see, et tolleaegne president Konstantin Päts oli sunnitud Moskvaga allkirjastama nn vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel loodaks Eestis Punaarmee baasid. Kindlustamaks mere piiri paigutati esimesed Punaarmee baasid Lääne- Eesti saartele ning läänerannikule. Eesti muutus NSV Liidust sõltuvaks. Eesti tulevik oli sellega määratud. Ametlikult okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi 17. juunil 1940 ning viimane nimetati Eesti NSV-ks sama aasta 21. juulil. Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta massiküüditamisega. Tänu sellele võitlesid Eesti mehed Punaarmees peamiselt sunniviisiliselt. 20. juulil 1940 korraldati üldmobilisatsioon ning...
hallata, et toime tulla ootamatu nõudluse muutumisega. MRP (materjali nõudluse planeerimine), selle lähenemisviisi eesmärk on vähendada nõutud varude taset läbi toodangu plaani, et hinnata vajadusi. Eesmärk on säilitada piisavad varusid, et tootmine ei katkeks. 4 JIT (just parajal ajal), JIT süsteemidega püüatakse vähendada nii transpordi kui ka kaubapuuduse kulusid. Peamine erinevus MRP ja JIT vahel on see, et MRP süsteemide toodangu plaan on rahuldada hinnanguline müügivajadus, luues seeläbi laos valmistoodete varud. Samas JIT süsteemide toodangu plaan on täita tarbijate nõudmised ning seega praktiliselt kõrvaldades valmistoodang. 1.2 Kaupade vastuvõtt ja ladustamine Majandustegevuses on suur osa ka tellitud kaupade kättesaamisel ja hoiustamisel. Vastuvõtmisel on kõige olulisem vastutada kahe asja eest: otsustada, kas nõustuda tarnega ning tuleb kontrollida kogust ja kvaliteeti
5s mudel Sort- kõik vajalik välja, igal asjal oma koht, värvide järgi soteerimine Set in order or strughten- pane asjad õigesse järjekorda kasutamiseloogikas Shine- hoia kõik alad puhtad Standardize- tee kõik ühtseks ning siis on kõigil asjast ühesugune arusaam. checklistid sellele samuti ning üks standard on puhtuse hoidmine. Sustain- hoia ja järgi reegleid ning arvesta teistega. hoia korda ning hinda teiste panust Material Requirements Planning MRP ERP - ettevõtte ressursside haldamiseks MRP – materjalide/ võimsuste planeerimine Esimeseks sisendiks kliendi vajadus, kuid võib olla ka prognoos, tellimus. MRP protsess: Haruta lahti peamist tootmisplaani (MPS) Tee kindlaks, mis komponente ja pooltooteid vajatakse Uuri, kas vajalikud komponendid ja pooltooted on saadaval Iga vajaliku kuid puuduva komponendi või pooltoote puhul tee kindlaks, millal töö peab algama, et see
massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised. 1991 a. toimus Balti liiduvabariikides referendum iseseisvuse küsimuses ja 20. augustil toimus Eesti Vabariigi Ülemnõukogude otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport) (lk 77); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused ...
1.Kuidas oli Eesti iseseisvuse kaotusega seotud MRP ja baasideleping? Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Kaasnesid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 2.Mis on baasideleping, kes ja millal selle sõlmisid? Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas.
juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju
See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! Balti kett Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, Balti keti. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
