Ka Eestis tõusis lugemisoskajate arv. · I. Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?" Valgustus see on inimese väljumine omasüülisest alaealisusest, püüe alati ja igas olukorras mõelda ise. · Järk-järguline sekulariseerumine · Absolutistliku riigikorra asendumine demokraatlikuga · Nn kolmanda seisuse esilekerkimine · 1776 Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon, 1789 Suur Prantsuse revolutsioon, valgustunud monarhiat tolereeritakse · Liberalismi ning inim- ja kodanikuõiguste sünd · Rahvahariduse areng ja kirjaoskuse massiline levik lugemisrevolutsioon · Loodusteaduste ka antropoloogia tormiline areng · Tööstuse areng . käsitöö asendumine tööstusliku tootmisega, manufaktuuride ja vabrikute tekkimine · Kaunid kunstid on imnese vaba arengu ja kasvatuse teenistuses Kanti määratluse järgi on valgustus inimese pääsemine omasüülisest alaealisusest. Meie
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. ...
54 Peagi põgenes ta Itaaliasse ja pärast vahelduva eduga peetud veriseid võitlusi andsid Dionysiose sõjamehed ka Ortygia saare Dionile üle. Kuid Dion (valitses 357 354) polnud huvitatud vabariigi taastamisest türannia eelsel kujul. Ta suhtus demokraatiasse ülimalt kriitilisel ja püüdis kehtestada Platoni riigiõpetuse vaimus aristokraatlikku monarhiat. Dioni idealistlik ja arrogantne paindumatus rikkus suhted sürakuusalastega. Vihatud ja pooldajatest ilma jäänud Dion mõrvati 354. a. ühe senise võitluskaaslase poolt. Järgnes veelgi suurem kaos. Ortygial tõusid võimule Dionysiose poolvennad ja lõpuks naases Itaaliast ka Dionysios ise. Enamus Sürakuusast allus türannile aga vaid nimeliselt. Muud linnad oli järkjärgult Sürakuusa valitsejatest lahku löönud. Kuid see ei toonud neis
on kõige ühtsem, järjepidevam, seostab kõige paremini era ja avalikku huvi, ei saa end kadestada ega olla lõhestatud enda vastu, võimujärglus tagab autoriteedi jätkumise ja kodusõja vältimise, kuigi omad puudused on ka kuningavõimul. Et kord on kord (ja see on ühiskondliku lepingu peamine eesmärk!), siis ei tohiks Hobbesi arvates ka eristada "head demokraatiat pahast anarhiast", või "head monarhiat pahast türanniast". Valitsemine on õigustatud nii kaua, kuni on tagatud kord. Suverääni võim kehtib seega nii kaua, kuni ta täidab oma eesmärki, milleks on tagada alamatele turvalist elu. Kui ta seda enam ei tee, siis kodanikel on õigus suveräänist lahku lüüa. Raamatu kolmandas osas põhjendab Hobbes, miks ei ole seni inimesed sellise korrani jõudnud ning leiab, et peapõhjuseks on religioon kui selline ja kristlik usk. Religioon on Hobbesi arvates vaid
hakkab kohe toimima. Tuleb arvestada rahva vaimu. Seadusandja peaks sotsiaalseid vajadusi arvestada ka siis, kui see tema enda põhimõtetega pole eriti kooskõlas. Rahva vaimu arvestamine on oluline ka õigussubjektide seisukohalt vaadates. Inimene täidab seadusi siis, kui ta tunneb, et need on tema enda mõtted. Võrdsuse ja ebavõrdsuse vaim eksisteerivad samuti ühiskonnas. Need on seotud riigivormidega. Võrdsuse vaim seondub demokraatiaga, ebavõrdsuse vaim juhib reeglina türanniat, monarhiat. Võrdsuse vaimu ei tohi ülemäära olla kui seda hakatakse ebaproportsionaalselt üleval hoidma, siis see võib viia demokraatia hävimisele. 19.sajandil tekkis ka konfliktiteooria, mille üks tuntumaid esindajaid on Karl Marx (1818- 1883) Saksa majandusteadlane, filosoof ja sotsioloog, kes tegi majandusteaduslikke uuringuid Saksa ühiskonnas ja empiirilise materjali alusel julges välja pakkuda oma seisukohad, mis paneb ühiskonna arenema ja mis selle võimalikuks teevad. Mistahes
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
Rõhutab, et kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ja et see põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Leidis, et üleminek monarhialt vabariigile on võimatu, kuna monarhiad on teistsuguse süsteemiga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses Aga (nagu Montesquieu) ei usu, et tänapäevast monarhiat (Prantsusmaa) saaks muuta vabariigiks: a. vabariigid on võimalikud väiksel territooriumil b. põhinevad sotsiaalmajanduslikul võrdsusel c. eeldavad kodanikuvoorust 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni ajal domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilise monarhiaga võrreldes. 1792 kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ja
ise selles protsessis. Tõlkimine oli valikuline, Katariina II valis ise osad, mida tõlkida despootiakriitika jäeti välja. Katariina II tõestas sellega kuulumist valgustusfilosoofia ringkonda. 1760ndate alguses hakkabki Vm-l ametlik valgustusfilosoofia areng. Katariina II tuli troonile pärast riigipööret, mitte pärimisliini pidi. Seetõttu oli tal vajadus ennast troonil tõestada. Ta oli Peeter I poliitika kandja, tema teebki Vm-l õiget monarhiat. Entsüklopedistid olid valgustusteooria mõtte kandjaks. Tänu neile sai populaarseks selline hoiak, et ideed valitsevad maailma ja õige riigitegelane peabki saama õpetust filosoofidelt ja peab ka valitsema, toetudes filosoofilistele ideedele. Peeter I ja Katariina II olid mõlemad kirjavahetuses Pr filosoofidega. Üks filosoof lükkas kirjavahetuse tagasi Rousseau. Diderot väitis kirjas Katariinale, et Pugatsovi mässu põhjuseks peeti pärisorjust ja pärisorjus tuleks kaotada
Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monrhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Piiratud monarhia on monarhia alamliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esindaja poolt, kellega tal tuleb arvestada. Piiratut monarhiat on ajaloos esinenud seisuslik-esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. sajanditel ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu, see oli põhimõtteliselt nõuandva pädevusega.
Ülestõus puhkes ka soomuslaeval Botjomkin. Oktoober. Ülevenemaaline poliitiline üldstreik. Töötasid ainult haiglad ja veevärk. 17. oktoobri manifest: Lubati rahvale anda demokraatlikud vabadused. Inimestele lubati isikupuutumatust. Lubati laiendada valmisõigust. Lubarti kokku kutsuda riigi duuma (parlament). Saadi õigus õiguse moodustada ühinguid. Venemeel olid poliitilised parteid: Kadettide ja Oktobristide Partei. (Loodi 1905.) Oktobristid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat. Kadetid konstitutsioonilist demokraatiat. Sotsiaaldemokraadid - juht Plehhanov. Lõhenesid 1903 kaheks: Bolsevikud - enamlased. Mensevikud - vähemlased. Anarhistid - juht Bakunin. Mustsada liikumine - tsaari võimu ägedad toetajad. Koosnes põhiliselt asotsiaalidest ehk lumopenproletariaadist. Korraldasid linnade tänavatel pogromme revolutsionääridel. Detsember. Toimusid relvastatud ülestõusud mõnedes Vene linnades (Nt Moskvas). 1906 - tegevust alustasid karistus salgad
Kõik on võrdsed (proletariaat, kapitalism). Lenin viis Marxi teooria ellu kommunism pidi olema õiglane ühiskond. Sotsialismi eesmärk oli klasside kaotamine. Lenin moodustas bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel tehtavad muudatused on aeglasemad, kuid rahulikumad. 19.sajandi lõpul hakkasid sotsialismi õpetused levima ja said väga populaarseks näiteks Saksamaal ja Inglismaal. Liberaalid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat ja vabaturumajandust. Liberaalid hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega.
Kõik on võrdsed (proletariaat, kapitalism). Lenin viis Marxi teooria ellu kommunism pidi olema õiglane ühiskond. Sotsialismi eesmärk oli klasside kaotamine. Lenin moodustas bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel tehtavad muudatused on aeglasemad, kuid rahulikumad. 19.sajandi lõpul hakkasid sotsialismi õpetused levima ja said väga populaarseks näiteks Saksamaal ja Inglismaal. Liberaalid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat ja vabaturumajandust. Liberaalid hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega.
Valitsust juhib peaminister). Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariikliku valitsemisvormiga riikide hulgas on ka selliseid, kus leidub nii presidentaalsuse kui ka parlamentaarsuse tunnuseid Tuntuim selliste hulgas on Prantsusmaa, kui presidentaalse ja parlamentaarse vabariigi tunnustega on ka meie põhjanaaber Soome. Tuleb ka mainida, et valitsusvormide puhul ei saa nii monarhiate kui vabariikide puhul välistada diktatuuri (nt absoluutset monarhiat võibki pidada diktatuuri üheks vormiks). Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles selle juhil (diktaatoril) on mitte millegagi piiratud, jõule toetuv ja seadustega kitsendamata võim. Diktaatoril puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Autoritaarne diktatuur (piirdutakse võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning muudesse eluvaldkondadesse sekkutakse vähe. Neis sisaldub tavaliselt ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee)
Kõik on võrdsed (proletariaat, kapitalism). Lenin viis Marxi teooria ellu - kommunism pidi olema õiglane ühiskond. Sotsialismi eesmärk oli klasside ära kaotamine. Lenin lõi bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel tehtavad muudatused on aeglasemad, kuid rahulikumad. 19. saj lõpul kui sotsialismi õpetused hakkasid levima, said need üha populaarsemaks Saksamaal, Inglismaal. Liberaalid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat ja vabaturumajandust. Liberaalid hakkasid populaarsust kaotama. Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes pehmemaks. Inglismaal 1906. a loodi tööerakond (liberistid), mille käigus liberaalid kaotasid oma mõju. Tuntumad ideoloogiad: 12 Liberalism: Kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Selle ideoloogia põhitõed on: 1) isik
1789 võeti Prantsusmaal Asutava Kogu poolt vastu inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon. Taotleti kiriku mõjuvõimu vähendamist, religioosset sallivust, südametunnistusevabadust ja riikliku korralduse rajanemist seadusandlikule alusele, mitte valitseja suvale. Oluliseks peeti eraomandit. Majanduses ja ka muudel elualadel peeti arengu eelduseks üksikisiku vaba algatust ja tegutsemisvabadust. Kaitses eelkõige jõukamate ja haritumate kodanike huve. Pooldasid algul konstitutsioonilist monarhiat kahekojalise parlamendiga, üldist valimisõigust mitte. Liberalismiideoloogia 16 hakkas jõudsalt levima 19. saj algul, toetades kapitalistlike suhete tugevdamist Euroopas, rõhutades eraomandi tähtsust, ettevõtlusvabadust, konkurentsi jne. Liberalismi esindasid ka USA konstitutsioonis (1789) esitatud põhimõtted. Eestis C.R. Jakobson.
Teada on, et liidrid tõusid aristokraatliku perekondade hulgast, aga mõned üritasid ka leida laiemat toetust oma ambitsioonidele laiemas kogukonnas, st ka lihtrahva hulgast. Seega mõned aristokraadid olid populaarsemad kui teised. Mõned suutsid koguni ise võimu haarata, selle jaoks oli sõna tyrannis. Seda sõna kasutas esimesena Archilochos, kes kasutas seda Lüüdia kuninga Gygese kohta. Türannia on ihaldusväärne. Türannia oli nende meelest paha, kes ei sallinud ka monarhiat. Neid türanne esines mitmetes Kreeka linnades. Võisid võimu monopoliseerida mitmeks põlvkonnaks. Demagogos- rahva juht, käis ka mõne türanni mõistega kokku. Näiteks Korintose türannia on suht tüüpiline- oli Bakehiaadid, kitsas grupp, kes abiellusid omavahel et hoida võimu suguvõsaringis. Oli tegelane Kypselos, kes pandi väljaspool suguvõsa abiellu. Ta oli sõjaväelane, kogus lihtrahva populaarsuse ja nende toel kukutas vihatud Bakehiaadid ja kuulutati kuningaks.
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
Aristotelese poja nimi oli Nickomachos) oli Makedoonia kuninga Amyntos III, Aleksander Suure vanaisa, ihuarst ja kasvas seega Makedoonias. Aristoteles oli ateenlaste jaoks metoik, tema mitte- aristokraatlikul päritolul oli oluline mõju Aristotelese poliitikafilosoofiale. Õppis Platoni asutatud Akadeemias ning veetis Ateenas Platoni õpilase ja kaastöölisena umbes 20 aastat. Pärast Platoni surma põgenes Aristoteles Ateenast, sest pidas monarhiat parimaks valitsusvormiks ning oli seotud Makedooniaga (samal ajal Makedoonia kuningas Philippos II asus Kreekat allutama ning seetõttu teravnesid suhted ka Ateenas). Aastast 343 sai Aristotelesest Makedoonia kuningas Philippos II poja Aleksander Suure - koduõpetaja. Aleksander oli vaid 13-aastane kui temast sai isa regent juba paari aasta pärast Phliippos II oli hõivatud sõjakäikudega. Aristotelese ja Aleksandri vaheline suhe oli kaua hea, Aleksander toetas
lühima aja jooksul mind minu õuduseks selles, et need minu oletused olid valed. Minu üllatuseks tuli mul igal sammul konstanteerida, et isegi hästiinformeeritud ringkondades ei omata pisimatki ettekujutust sellest, mida juba antud momendil kujutab endast Habsburgide monarhia. Just rahva seas arvati tõsiselt, et Austria liitlane on suur jõud ja ohuminutil see liitlane tuleb otsekohe tõeliselt appi. Rahvamassides loeti Austria monarhiat ikka veel "Saksa" riigiks ja eeldati, et sellele võib midagi rajada. Rahva seas oldi sellisel arvamusel, et Austria jõudu võib hinnata miljonite inimeste arvuga, nagu me teeme seda Saksamaal. See-juures unustati täielikult, et, esiteks, Austria lakkas juba ammu olemast kui Saksa riik ja et, teiseks, sisemised suhted riigis viivad iga päevaga üha enam tema langusele. Mina isiklikult teadsin tol ajal tõelist olukorda Austria riigis võrreldamatult paremini, kui
Kui monarh saadab parlamendi laiali ega kuuluta välja uusi valimisi siis kasvab dualistlik monarhia üle absoluutseks ( nii juhtus omal ajal Jordaanias) 18. sajandi Briti dualistliku monarhia mudel oli aluseks USA presidentaalse ehk dualistliku vabariigi konstitutsiooni välja töötamisel. Dualistlikud monarhiad olid Euroopas levinud kuni I Maalimasõja lõpuni; kaasajal oli dualistlik monarhia Jordaanias 1950.-ndatel 32. Mida kujutab endast parlamentaarne monarhia? Parlamentaarset monarhiat iseloomustab see, et valitsust ei saa moodustada parlamendist mööda minnes. Valitsusel peab juba moodustamise hetkel olema parlamendi usaldus. Nii peab monarh briti tava järgi peaministriks nimetama alamkoja valimistel enamuse saanud partei liidri. Samuti peab valitsusel kogu oma tegevusaja vältel olema parlamendi usaldus (parlament saab valitsusele igal ajal avaldada umbusaldust). Kui monarhil on seaduse väljakuulutamise õigus ja riigiametnike
Dualistlik ja parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia alaliikideks. Absoluutse monarhia puhul ei piira monarhi absoluutselt mitte midagi, ta ise annab seadusi, seisab täitevvõimu eesotsas kas vahetult või tema poolt ainuisikuliselt määratud peaministri kaudu, määrab ise valitsuse, temast sõltub täielikult kohtuvõim. Õiguslikus mõttes pole monarhile mingeid piiranguid. Piirangud võivad olla eetilised ja religioossed. Tänapäeval esineb absoluutset monarhiat haruharva -- Saudi Araabia, Omaan, Brunei. Isegi kui sellisel riigil on konstitutsioon, ei seo see monarhi millegagi, sest monarh on selle ise kehtestanud. Selline oli nt. Katari 1972. aasta konstitutsioon. Dualistlik monarhia oli piiratud ehk konstitutsioonilise monarhia esimeseks liigiks. Olemuselt on ta mõneti sarnane presidentaalse valitsemisvormiga, nimelt oli Ühendriikide dualistliku presidentaalse
Tartus toimus nn "Tartu renessanss", mille taga olid uue põlvkonna rahvuslased Villem Reiman ja Jaan Tõnisson. "Postimees" alustas taas rahvusliku vaimsuse hoidmist, kirjutades rahvusaadetest ja eestlasi puudutavatest probleemidest. Ta avaldas „Postimehe juhtmõtted” mis oli ka selles vaimsuses kirjutatud, sh muistse vabaduse romantiline idealiseerimine. Neile avaldas omakorda mõju saksa kirjandus. Postimees oli mõõdukas tiivas, tahtsid parlamentaalselt konstitutsioonilist monarhiat. Liberaalne teema seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. Inimeste omaalgatuslikud seltsid levisid juba 17-18 saj, kuid oli valdavalt elitaarse tähendusega, aadlikele. Balti-Saksa seltsid- lugemisklubid, vestlusklubid jne. Aga ka heategevuslikud seltsid. Palju oli ka lauluseltse.
mõistusõigusest. Õigus on positiivne seadusandlus, mida loob üldiseks heaoluks ja hüveks riigi kõrgeim seadusandlik võim vastavalt rahva põhiseaduslikule otsusele. M keskne koht õpetusel võimude lahususest – seadusandlik, halduslik ja kohtuvõim. Õiguse suunab õigluse ideele – õigust tuleb käsitleda lähtuvalt õiglusest. Tuleb esile nähe – vaadelda õigust ja seadust kultuurse korra raamides. Riigivormidena esitleb vabariiki, monarhiat ja despootiat (ei pea seda õiguskorraks, sest see põhineb ainult hirmule, mitte seadusele) võimude lahusus peab põhinema põhiseadusele. M püüab seadusi mõista lähtudes nende funktsioonist ( miljööteooria) 11 ÕIGUS KUI „PUHTA MÕISTUSE „ VÄLJEND Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiratust pehmendada loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks, viimane võetakse aluseks paljudele positiivse õiguse aladele, nii loomisel kui muutmisel
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
