3 TURG Küsimused: 1. Millisel turul sina osaled ja kas ka kellegagi konkureerid? 2. Mis muudab ostusoovid nõudluseks? 3. Miks tekib turul puudujääk ehk defitsiit? 4. Kuidas mõjutab hind erinevate turuosaliste käitumist? 5. Mille poolest on kasulik kauba kõrge turuhind? Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Ühes, kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Kõige üldisemas tähenduses on aga turuga tegemist alati ja kõikjal, kus kohtuvad ostjad ja müüjad - majandusteoorias nimetatakse nõudjad ja pakkujad ning toimub hüviste vahetus. Turgu käsitletakse majandusteaduses kui majanduse toimimise korraldust, mille vahendusel turul osalejad (müüjad ja ostjad) suhtlevad ning kus kujunevad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad-müüdavad kogused. Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turg kui majanduse toimimise viis on kujunenud aastasadade vältel
ettevõtluse alaseid töid ilmub üha enam kõrgelt hinnatud ... ning selle teoreetiline alus ei ole paraku veel "kandev" (mainstream) teaduslikes ajakirjades, samuti koostatud nt mõned ütlused ettevõtluse iseloomustamiseks: käsiraamatud, mis arendavad valdkonnale omast ühist · Casson (1994): ettevõtja kohal on majandusteoorias "tühik" teadmiste tuumkogumit · Aldrich & Baker (1997): kaootiline ja eel-paradigmaatiline · ... arengufaas, distsipliin ei ole veel piisavalt hästi piiritletud · lootustandev (promising) (Shane & Venkataraman 2000) · eklektiline (Verheul et al 2001) Lisaks:
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärt...
ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Üldtähenduses on amortiseerimine pikaajaliselt kasutatava varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Kitsamas tähenduses on amortiseerimine ainetu varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Amortiseerimine on ka võla kustutamine jaokaupa. Majandusteoorias on amortiseerumine pikaajaliselt kasutatava varaobjekti väärtuse vähenemine kulumise ja iganemise tõttu. *Põhivara amortiseerimine on tema jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele. *Amortisatsioon ehk amortiseerimine on põhivahendite (tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse. *Amortiseerumine on rajatiste, tehniliste seadmete ja muude
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
oleva loogika tagajärg. · Teisalt, Kommunistliku Partei Manifestis kirjutab ta eelnevale vasturääkivalt: inimkonna ajalugu on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Klassil (nagu Hegelil rahvusel) on kollektiivne ühtsus. Klass toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused. Indiviidide ideed ja teod on vaid klassist tulenevate ideede ja liikumiste peegeldused. Sotsiaalne klass käitub oma huvides teiste klasside suhtes samamoodi nagu majandusteoorias majanduslikult mõtlev inimene inimeste suhtes. · Individuaalsed uskumused ja käitumine on allutatud klassile, sellegipoolest klass loob aeg-ajalt ebatavalisi indiviide, kes varustavad tekkivat või võimule pürgivat klassi tema ideoloogiaga. Nagu proletariaadil oli Marx... 1848 ei mõelnud Marx kommunistidest kui parteist, vaid kui 14
· avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B · banaanivabariik majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte · bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali · brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist
kinnisvara vastu. Seega nn nähtamatu kapitali investeeringud esindavad kulutusi (töötajate) haridustaseme tõstmiseks, uurimis- ja arendustöö edendamiseks, jne. 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja majanduse lihtne ringlusskeem Iseloomustamaks majanduses osalejate (e majandusagentide) omavahelisi seoseid, kasutatakse majandusteaduses sageli erinevaid ringkäigumudeleid (circular flow model of.........). Tavaliselt käsitletakse majandusteoorias põhiliste majandusagentidena kodumajapidamisi, (äri)ettevõtteid ning valitsust (avalikku sektorit). Sellisel juhul vaadeldakse majanduse funktsioneerimist suletud majanduse (closed economy) mudelis. Kui aga on tegemist avatud majandusega (open economy), see tähendab kui antud riigil on välismajanduslikud sidemed teiste riikidega, lisandub mudelisse neljas majandusagent, teised riigid e ülejäänud maailm. Kordame, et kodumajapidamise (vt ka osa 1
roökonoomika aga majandust tervikuna majandusharu tasandil. Samas on mikro- ja makroökonoomika vahel olemas küllalt tugev seos, sest makoökonoomika baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Küsimus 9 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss? Vali üks: aeg puhas joogivesi kõik nimetatu Sobib! kvalifitseerimata tööjõud Tagasiside Kuna majandusteoorias kehtib ressursside piiratuse kontseptsioon, mille kohaselt on kõik ressursid piiratud, siis sellest tulenevalt on õigeks valikuks "kõik nimetatud". Küsimus 10 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nappus Vali üks: eksisteerib alati ja igas ühiskonnas Jah, nii see paraku on. hävitab varsti kogu tsivilisatsiooni on ainult vaeste ühiskondade probleem likvideeritakse, kui õpitakse ressursse õigesti jaotama Tagasiside
moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B banaanivabariik – majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat
Kui suhtarvud jäävad alla pikaajalist keskmist on kinnisvaraturg madalseisus, teiste sõnadega on kinnisvara väärtus tegelikult kõrgem, kui seda kajastavad tehingute ostu-müügihinnad. Kinnisvaraturu olukorrast, kus hinnad ei ole taskukohased, võib välja kasvada nn kinnisvarabuum, mis tähendab finants- või kinnisvara hindade põhjendamatut ülespaisutamist ning varade hinna tõusmist kõrgemale nende fundamentaalväärtustest. Mullide olemasolu majandusteoorias peetakse üldtuntud faktiks, kuid nende olemasolu tõestamine mingil kindlal ajahetkel ning mulli lõhkemiseks vajalike tingimuste olemasolu tuvastamine on keeruline kui mitte võimatu. 25 Kinnisvaramull võib tekkida ilma panganduskriisita ning finantskriisidega ei pea ilmtingimata kaasneva kinnisvara suuri hinnakõikumisi, kuid need kaks nähtust on omavahel siiski tugevas korrelatsioonis. Sektoritevaheline seos sõltub eelkõige sellest,
püüab selgitada, kuidas kujuneb välja iga hind müüja ja ostja vahel ja kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsi meetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 7
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
ja tootmisteguri jaoks on olemas turg. Igal turul loovad tarbijad nõudluse ja tootjad pakkumise. Iga turg kujutab endast täieliku konkurentsi turgu. See tähendab, et alati on ostjaid ja müüjaid nii palju, et ükski neist ei saa mõjutada turu üldist olukorda. Kõik ostjad püüavad maksimeerida oma rahulolu, kõik müüjad oma kasumit. Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid (hüviseid) pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. Majandusteoorias võib turgu vaadelda kui majanduse toimimise korraldust e .süsteemi . Turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad. Turgude liigid. Turg Kauba-ja Tootmistegurite teenuste turg turg Tööturg Maaturg Kapitali-
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid...
Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Loodusressurssideks on maavarad, metsad, põllumajanduslik maa jne. kuid majandusteoorias sageli kasutatakse nende puhul koondnimetust maa. Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP ...
q (kogus). Kui on olemas kaks hulka p ja q ning kui hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga. Seega saab nõudlust väljendada funktsioonina kauba hinnast: qd= f (p), qd on tarbijate poolt nõutav kauba kogus ja p on kauba hind. Toodud funktsioon esitab kahe muutuja omavahelist seost. Kui on teada kauba kogused, mis vastavad mingile hinnatasemele, siis saab analüüsi vahendina kasutada tabelit. Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi. Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Mudel-tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate kaupade või teenuste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla Alternatiivkulu printsiip- Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektidoma
rahasüsteemi hävitav. Eesti olukorda iseloomustades võib öelda, et 1990-ndate aastate alguse hüperinflatsioonist saadi jagu, on toimunud pidev inflatsiooni vähenemise tendents. Eesti tarbijahinnaindeksi väärtused on olnud järgmised: 1993.a. 89,8%, 1994.a. 47,7%, 1995.a. 29,0% , 1996.a. 23,1%, 1997.a. 11,2%, 1998.a. 8,2%, 1999.a. 3,3%, 2000.a. 4,0% ja 2001.a. 5,8%. Samal ajal käsitletakse inflatsiooni majandusteoorias teatud määral vältimatuna, kuna ta käib kaasas üldise arenguga. Eesti on väike väga avatud majandusega maa, toimub pidev kohandumine maailmaturu hindadega ja paljud hinnad on juba maailmaturu tasemele jõudnud. ETTEVÕTE, TEMA ÜHISKONDLIK, MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK ÜMBRUS 1.Ettevõtte funktsioonid ja tüübid Ettevõte on inimeste poolt teadlikult loodud ühendus. Majandusprobleemidele on võimalik läheneda puhtmajanduslikult, siis öeldakse et on tegemist ökonoomikaga.
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS ...
MIKROÖKONOOMIKA 7 Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsi meetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i
- Majandustegevuse tulemusi kujundavad tegurid jaotuvad juhitavatseks (reguleeritavateks) ja juhitamatuteks (mittereguleeritavateks). Tegurite juhitavus on tunnuseks, mille alusel tegurid kuuluvad kas juhi käsutuses olevasse vahendite hulka või tema tegevust mõjutavasse väliskeskkonda. Hoolimata tegurite juhitavuse kategooria kesksest kohast subjekti tegevuse tulemuslikkuse hindamisel, pühendatakse sellele probleemile majandusteoorias ja -praktikas võrdlemisi vähe tähelepanu. - Tegurite juhitavus sõltub eelkõige muidugi juhitavast protsessit, kuid samuti püstitatud juhtimisülesande iseloomust ja selle lahendamise ajalistest ja ruumilistest tingimustest. Ei eksisteeri mingit üldist tegurite jaotust juhitavateks ja juhitamatuteks. Ettevõtete majandustegevuse hindamisel võib kasutada järgmist tegurite klassifikatsiooni:
tööstusajastul on kõige odavam viis kaubaveoks just nimelt veetransport. Kui näiteks Hiina oma rannikupiirkonna investeeringutele avas, hakkas sinna õige pea hulgaliselt raha tulema. Aga kui merepiirita Mongoolia kogu riigi sooduspiirkonnaks kuulutas, investeeriti sinna väga vähe. Ilma merepiirita Šveitsi, Austria, Tšehhi ja Ungari õnneks on Euroopas vahemaad suhteliselt lühikesed (võrreldes Aasia ja Aafrika sisemaaga). Tänapäevases majandusteoorias on riikide konkurentsivõime temaatika üks kõige olu- lisemaid uurimisprobleeme. On ju konkurents regulaator, mis tagab arengu nii looduses kui ka ühiskonnas. Majanduse normaalne areng toimubki majandussubjektide pidevas konkurentsis. Majanduse konkurentsivõime all peame kõige üldisemalt silmas majanduse kasvupotent- siaali ning neid tegureid, mis seda võimaldavad. OECD vastav definitsioon kõlab järgmiselt:
oleva loogika tagajärg. · Teisalt, Kommunistliku Partei Manifestis kirjutab ta eelnevale vasturääkivalt: inimkonna ajalugu on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Klassil (nagu Hegelil rahvusel) on kollektiivne ühtsus. Klass toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused. Indiviidide ideed ja teod on vaid klassist tulenevate ideede ja liikumiste peegeldused. Sotsiaalne klass käitub oma huvides teiste klasside suhtes samamoodi nagu majandusteoorias majanduslikult mõtlev inimene inimeste suhtes. · Individuaalsed uskumused ja käitumine on allutatud klassile, sellegipoolest klass loob aeg-ajalt ebatavalisi indiviide, kes varustavad tekkivat või võimule pürgivat klassi tema ideoloogiaga. Nagu proletariaadil oli Marx... 1848 ei mõelnud Marx kommunistidest kui parteist, vaid kui 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 15 intellektuaalidest-revolutsionääridest. Lenin: kommunistlik partei kui avangard...
teenijad nagu kalvinistid teenisid Jumalat. Kalvinistid nimetasid seda teoloogiaks, marksistid nimetavad teaduseks. Klass (nagu Hegelil rahvus) on kollektiivselt ühtne. Toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused. Indiviidide ideed ja teod on vaid klassist tulenevate ideede ja liikumiste peegeldused. Sotsiaalne klass on kollektiivne üksus, mis käitub oma huvides teiste klasside suhtes, samamoodi nagu majandusteoorias majanduslikult mõtlev inimene inimeste suhtes. Individuaalsed uskumused ja käitumine on allutatud klassile, sellegipoolest klass loob aeg-ajalt ebatavalisi indiviide, kes varustavad tekkivat või võimule pürgivat klassi tema ideoloogiaga. 1848 ei mõelnud Marx kommunistidest kui parteist, vaid kui intellektuaalidest-revolutsionääridest. Lenin: kommunistlik partei kui avangard... Sotsiaalse revolutsiooni 2 suunda:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
