Eilne Kunagi ammu aega tagasi, kolisid Petersalu külla elama perekond Pintslid. Täiesti tavalised inimesed, kelle elu keerles nutimaailma ümber. Mis seal ikka imestada, kahekümmne esimene sajand siiski. Perekond Pintslite elu tabas ootamatu hoop kui tuli välja, et peretütar Kätlin oli kaotanud nende ainsa nutitelefoni. "Kuidas ma küll homme tööle jõuan, kui ma telefonist kaarti ei näe?", räuskas isa. "Kust ma küll õhtusöögi välja võlun, kui ma retsepti ei tea?", vingus ema. "Ma ei näegi nüüd õhtuseid multikaid!", jonnis väikevend. Kätlin otsustas, et peab oma vea heastama ning kaotatud telefon üles leidma. Kätlin vantsis läbi kõik nurgatagused, kus ta käinud oli. Ta küsis abi võõrastelt, kes teda aidata ei osanud. Lõunaks oli tal läbi otsitud terve küla, kuid telefoni polnud ta ikka veel leidnud. Lootuse kaotanud, vantsis Kätlin nina maas tagasi kodu poole. Olles kodust vaid m...
oma inimlikud jooned, temast saab tapamasin. Kojuminnes ei saa sõdurist iialgi endine inimene. Ta ei suuda kohaneda vanade sõprade ja perekonnaga, kes sõdurit ei mõista, ei mõista, mida ta on läbi elanud. Teos lõppeb üsna karmilt. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutuseta." Kangelane oli surnud. ,,Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas kustkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus." Paul võib-olla mitte tugevuse ja arukuse etalon, kuid piisavalt julge ja vastupidav ta oli jõudnud kaugele, ta oli au etalon.
,,Nii on meil moes" esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ja seda mängiti 420 korda! Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge l...
PUHAS EESTIMAA Milline võiks välja näha puhas Eestimaa ? Kohekindlasti peaks puhas Eesti olema ilma prügita . Selleks et kodumaa metsaaluseid , linna , maantee ääri ja karjamaid näha ilma maas lebavate jäätise pakenditeta , krõpsupakkideta , kilekottidega ja taaraga jms...see algab juba igast inimesest ise . Selleks et prügi viia või panna selleks ette määratud kohta ei ole ju tegelikult raske . See võib küll tunduda tüütuna või ajaraiskamisena , kuid kui see juba elurütmiks muutub , siis on see imelihtne . Prügiga saab ju tegelikkuses teha mitmeid erinevaid asju näiteks ; mõnedest plastmass pudelitest
9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 ¤ Lapsepõlv - lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. ¤ Baudelaire'i isa suri varakult (pärandus) ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga. ¤ Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège Louis-le-Grandis juurat ( kuid teda tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladina kvartal) ¤ Baudelaire saadeti Indiasse, pöördus tagasi täisealiseks saamisel Pariisi. (Indiasse jõudmata) ¤ 3 aastat dändielu, tänu isa jäetud pärandusele. Perekond sekkus, Baudelaire kuulutati teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk. (Sundis kirjutama) ¤ Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857. "Kurjad lilled" (põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baude...
Raffael ,,Ateena kool" 16.sajand (1510-1511) Maal- Fresko Filippino Lippi ,,Tarkade imetlemine" 15.sajand Maal- Õlimaal lõuendil Kahe maali võrdlus: Raffaeli ,,Ateena kool" kujutab suurt avatud koda või saali, kus tegutsevad toogades kreeklased. Nad seisavad, räägivad, vestlevad ja vaidlevad omavahel, mõtisklevad, õpetavad, puhkavad ja uurivad. Saal kus nad viibivad, on dekoreeritud skulptuuridega, mis on paigutatud saali seintesse uuristatud avaustega. Sein on samuti kaunistatud, sellesse uuristatud sammastega. Põhiline rahvamass on koondunud keskele, kuid freskol on märgata renessanssiajale omast kolmnurgakujulist paigutust, mida edaspidi nimetan kolmainsuseks: rahvamass on jagunenud kolmeks, millest kaks väiksemat gruppi paiknevad maali allosas; Kaugemal, maali keskosas paikneb aga suur rahvamass. Kuid ka sellest rahvamassist eralduvad kaks inimest, kes on perspektiivilt, paigutatud täpselt keskele. Nad tunduvad olevat ükstei...
kuuluvad riigile või isikutele, kes osalevad ise aktiivselt poliitikas või majanduses. Tavainimese kirjtuatud lood jõuavad harva avalikkuse ette, ning hävitatakse juba enne trükki minemist. Puudub sõnavabadus ning paljud lood on tsensuuriga ära keelatud. Nii kajastubki meedias ainult võimude soovitud uudised ning ajakirjandust kasutatakse nende hääletoruna Võim on see, mille ümber keerleb Venemaal sõna otseses mõttes kõik. Mida lähemal võimule oled, seda kindlamini on sinu jalad maas ning seda vabamalt hingad. Meie meedias on aga kajastunud mitmeid juhtumeid ajakirjanike mõrvadest või hukkumistest. Nemad on pääsenud võimule liiga lähedale ning teavad toimuvast liiga palju. Näiteks mõrvati Venemaa ajakirjanik ja toimetaja Anna Politkovskajaga 2006. aastal oma kodumaja ukse ees. Politkovskaja oli tuntud Venemaa valitsuse jaoks tundliku teema, Tsetseenia sõja ja selle tagamaade, kartmatu paljastajana
sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. . Kõige madalam on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel paiknevas vööndis. Eesti asukoht tingib selle, et hulk ületab aurumise. Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel. Lk 2 5.Veestik Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit.
Siinkohal tulebki välja teine seik, mis mulle selle kontserdi juures väga meeldis kaasa tegi ansambel Udupasun. Minu arvates täiesti geniaalne bänd. Nende mängitud meloodiad olid taustaks- (vähemalt minu jaoks) ainuõiged ja kõlasid kuidagi väga puhtalt ja rikkumatuna, mida tänapäeval paljude bändide esituse kohta just öelda ei saa. Vahel jäingi suu ammuli ainult bändi kuulama ja momentaalselt tekkis kevade hommiku tunne, kui päike hakkab tõusma ja maas on kerge härmatis ja kõik on nii vaikne, nii vaine, taustaks vaid mõne linnu sirin. Ühesõnaga pillimehed olid tasemel. Kõige suurema üllatuse kontserdil pakkus mulle aga lugu ,,Revolutsioon", mida kuulsin seal esmakordselt. Tegu on ühe Udupasuna liikme kirjutatud lauluga. See laul varjutas minu jaoks enda kõrval kõik, isegi ,,Tuulevaiksel ööl". See laul on lihtsalt geniaalne, sest ta on nii lihtne, aga samas nii keeruline
ikka ta tuleb vastu, see õhtu nii suur ja nii tasane Kuidas on elada, kui sul iseennast ei olegi, ainult üks tuttav tee läbi võõraste metsade, sügisesse viiv, talve, kuhu veel, pole aimugi. Kuidas on elada, kui keegi ei tea, mis on armastus, igaüks teadis ja unustas, igaüks, iga eikeegi. Ja nüüd tuleb lihtsalt sügise. Vihm läbi mitmete õhtute, aja tühine kannatus, usk, mis on kusagil vahepeal, alati kusagil vahepeal, mitte maas ega taevas, vaid selles varases hämaras, millesse see kõik kaob. Kuidas… Kuidas ta kaob, seda iial ei näe, sest täpselt siis ongi pime. Kuidas on elada, kui just mõtlesid minema hakata, ja korraga näed, et oled ammugi läinud. Kuhu, keegi ei tea, sest keegi ei tea, kust sa tulid ja ise sa enam ei mäleta. Mõtlesid ainult minna… Minna, jah, aga kust? Ennäe, kuidas vihmad tulevad,
Talurahva eluolu 19. sajandil 5. klass Talurahva igapäevaelu Kohustus mõisas + oma talutöö Tööd jagus aastaringselt Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad Talu naispere: - kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele lõpule Sõnnikuvedu --- laudast välj...
Männioksad kaapavad su järele pehme häbeliku käpaga nagu su viimane mängukaru ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Kaselehed puudutavad su nägu hellade kurbade hajevil sõrmedega nagu su esimene kallim ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Äraandja nii minnes kui jäädes Imeline aas Sealt künkalt algas imeline aas, näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas, nii imevärske ja nii igihaljas. Sealt künkalt algas imeline aas. Me kuulsime, kuis puude süda lõi ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi. Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või ja vaikne rohi sosistas: ei tohi. Me kuulsime, kuis puude süda lõi. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost, et sellest laanest tagasi ei tulda. Me läksime ja oksad läksid koos ning värskes õhus lõhnas sooja mulda.
väikseses külakeses üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehe tööpäevad algasid varajase päiksetõusu ajal ja lõppesid õhtul pimedas. Ühel tavalisel tööpäeval nägi puuraidur metsas suurt valget kuma. Ta mõtles endamisi, et mis muu see ikka olla saab, kui kuu sära. Kuid see kuma oli ka siis, kui kuud varjasid suured paksud pilved. Raidur läks särale lähedamale ning ta astus peagi paar sammu tagasi vaatepilt oli ehmatav. Mees nägi maas lamavat pisikest elavat haldjat. Ta püüdis haldjaga rääkida, kuid asjatult. Raidur võttis haldja sülle ja viis koju. Asetas ta õrnalt voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli pisike haldjaneiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast ja enda ette rääkimast. Ta läks kivi juurde, istus maha ja proovis haldjaga juttu rääkida. ,,Tere, mina olen haldjas Lyselle." ,,Tere, mind kutsutakse siin väikeses külakeses puuraiduriks
Paul kõnnib tänavail ringi ja näeb palju oma vanu õpetajaid. Ta räägib nendega jutttu, kuid mitte hea meelega. Igal õpetajal on eri arvamus, kuidas sakslased peaksid lahingus tegutsema. Pauli puhkus on läbi. Ta sõidab rongiga vangilaagrisse valvuriks. Ta näeb seal oma vana õpetajat. Vangilaagris näeb ta palju venelasi. Neile ei pakuta isegi süüa, nad on ainult luu ja nahk. Targemad neist vahetavad valvuriteilt endale süüa oma saabaste või käsitöö vastu, mis on tehtud maas vedelevast materjalist. Mõned üksikud neist ronivad öösel üle aia ja käivad prügikastidest sööki otsimas. Kui Paul tagasi rindele saadetakse ei näe ta enam ühtegi tuttavat nägu. Ta otsib Kati, kuid tulutult. See öö saadeti Paul luurele. Ta istub mürsulehtris ning ei julge edasi minna. Paul mõtleb, et kas pöörduda tagasi häbis või minna edasi. Ta otsustab siiski edasi minna. Kui Paul tagasi hakkab minema ja raporteerima oma avastustest ei leia ta enam tagasiteed
toimus kütmine ühe küttepumba abil põranda kaudu. Soojema ruumi temperatuur oli 25-27 C kraadi ning külmemas ruumis oli temperatuur 18-20 kraadi. CO2 tase, õhuliikumine ja niiskus ja kõik muud ruumi näitajad hoiti konstantselt samad. Katsealustele olid tehtud spetsiaalne riietus, mille riide isolatsioon (Clothing insulation- clo) oli umbes 0.8 clo. Erinevate ainevahetuse kiirust tekitamiseks oli katsealustel palutud vahetada oma tegevusi, mida oli kokku 4. Esimeseks oli põrandal maas lamamine (0.8 Met), teiseks oli põrandal istumine (1.0 Met), kolmandaks oli toolil istumine ja trükkimine (1.2 Met) ja neljanaks ning kõige füüsilisel koormamaks oli rattaga sõitmine (2.5 Met). Rattaga sõimise kiirus polnud väga suur, sest eesmärk oli simuleerida koduste tööde tegemist nagu näiteks korisamine jne. Peale igat tegevust paluti katsealustel hinnata oma temperatuuri tunnetust 7 palli skaalal: külm,jahe, jahedavõitu, neutraalne, soojavõitu, soe, palav
poeemide tõlkeid. Eriti tähtis oli Betti suurtöö ,,Jevgeni Onegini" tõlge. Seda eestindust peetakse Eesti tõlketööde tippsaavutuseks. 2.4 TUNNUSTUSED 1966 - Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 - Juhan Liivi luuleauhind 1977 - Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum 11 ETTEVAATUST KLAAS Ettevaatust klaas! Purunev klaas! Oh paraku juba killud on maas. Ettevaatust lill! Mullast ilmunud imeteos! Oh paraku juba õis murdus mu peos. Ettevaatust inimlaps! Täheaine tänane poeg! Oh paraku juba teab tinagi maas, mis me tähel on hapram kui õied ja klaas. (Betti Alver) 12 KASUTATUD KIRJANDUS: · Alver B. (1986) ,,Korallid Emajões" · Betti Alver ja tema looming - HTTP://RENNOPAAT.COM/AJUTINE/HELENVOOG/ALVER.HTML (16.11.11)
Emiilia. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järele minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid, lamas Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvat märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks
Paul kõnnib tänavail ringi ja näeb palju oma vanu õpetajaid. Ta räägib nendega jutttu, kuid mitte hea meelega. Igal õpetajal on eri arvamus, kuidas sakslased peaksid lahingus tegutsema. Pauli puhkus on läbi. Ta sõidab rongiga vangilaagrisse valvuriks. Ta näeb seal oma vana õpetajat. Vangilaagris näeb ta palju venelasi. Neile ei pakuta isegi süüa, nad on ainult luu ja nahk. Targemad neist vahetavad valvuriteilt endale süüa oma saabaste või käsitöö vastu, mis on tehtud maas vedelevast materjalist. Mõned üksikud neist ronivad öösel üle aia ja käivad prügikastidest sööki otsimas. Kui Paul tagasi rindele saadetakse ei näe ta enam ühtegi tuttavat nägu. Ta otsib Kati, kuid tulutult. See öö saadeti Paul luurele. Ta istub mürsulehtris ning ei julge edasi minna. Paul mõtleb, et kas pöörduda tagasi häbis või minna edasi. Ta otsustab siiski edasi minna. Kui Paul tagasi hakkab minema ja raporteerima oma avastustest ei leia ta enam tagasiteed
osaks Euroopast. Võib öelda, et tänane Eesti on saanud suurepäraselt hakkama demokraatliku riigi visiooni edasiviimisega. Tihti tahame me end lugeda üheks osaks Põhjamaadest. Siiski ühes küsimuses haigutab sügav kuristik meie ja nende vahel, nimelt sotsiaalpoliitika. Kuigi me panustame suure osa oma eelarvest sotsiaalprobleemidele, siiski jätab selle sisuline pool soovida. Meie sotsiaalsed struktuurid on puudulikud ja ülejäänud Euroopast maas. Kui vaadata töötuse suurenemist, järjekordi haiglates ning kodutute ja sotsiaaltoetustest elavate inimeste arvu suurenemist, võib tõdeda, et sotsiaalküsimustes on meil veel pikk tee käia. Võib olla oleme me liigselt keskendunud niiöelda ,,Eesti nokia" leidmisele, et me unustame ära inimesed ja nende probleemid. Siiski ei tasu olla ülemäära kriitiline, viimase umbes 18 aastaga on Eesti riik
tööealised(15-65 aastased) ja vanemaealised inimesed moodustavad rahvaarvust 24%. Sellest võib järeldada, et riigis on vananev elanikkond, kuigi sünde on riigis rohkem kui surmasid, 1000 inimese kohta sureb aastas 8 inimest ning sünnib 10, iive on 0,2%, sünde on jätkuvalt rohkem seetõttu et, keskealisi sigimisvõimelisi inimesi veel jätkub kui võib prognoosida et lähima 15 aasta jooksul iive langeb. Keskmine eluiga San Marinos on euroopa keskmisest tasemest veidike maas. Viimase 5 aasta jooksul on naisi sündinud 8% vähem kui mehi. 3. ENERGIAMAJANDUS San Marino ei oma mingeid energiavarasid, tal ei eksisteeri mingisuguseid elektrijaamu, riik sõltub täielikult Itaalia energiamajandusest. 4 4. PÕLLUMAJANDUS San Marinos on väljakujunenud traditsioonide alusel veini ja juustu tootmine, nimelt San Marino asetseb mägisel alal, kus on vahemereline kliima ja vähe metsi, see aga soodustab lammaste,
* Süsteem on paindlik ja on võimalik pakkuda uusi teenuseid. 4.Süsteemi taseme mõõtmed *Süsteemil on turvanõuded, mis eeldavad kasutajate audentimist. Erinevatel kasutajatel on erinevad volitused, mida süsteem erinevatele rollidele annab. *Ülekande ajal on andmestik kaitstud, et andmevahetus oleks võimalikult turvaline. *Süsteemil on kaks serverit, millest üks võetakse kasutusele, kui tehakse parandusi või uuendusi, sellepärast on süsteem maas ainult serverite vahetamise ajal. Turvaklass: Teabe hilinemise tagajärgede lubatav kaalukus (R): R2 - teabe saamatajäämisega toob kaasa olulise takistuse funktsiooni täitmisele. Aegkriitilise teabe käideldavus (K): K1 - teabe saamisele on seatud tähtaeg päevades. Teabe terviklus (T): T3 - teabel on tõestusväärtus. Teabe konfidentsiaalsus (S): S3 - teave on seaduse alusel tunnistatud juurdepääsupiiranguga teabeks. R2-K1-T3-S3 Turvaklass on H (Kõrge) Levitusskeem Komponentskeem
Ohvrit ründavad nad välkkiire sööstuga, tapavad selle ainsa hammustusega ning asuvad saaki eespurihammaste abil tükeldama. Varem kodustasid maavarade otsijad vöötabasid, et nende abil oma laagreid ründavatest närilistest vabastada. BambuskaruBambuskarule on tunnuslik tema karutaoline kehakuju ning iseloomulik musta-valgekirju muster. Nad elavad Kesk-Hiina kõrvaliste mägimetsade bambusetihnikutes ning toituvad bambusevõrsetest ja juurtest. Söömise ajal istuvad bambuskarud maas, et eeskäpad oleksid vabad parajate suutäite rebimiseks. Et bambusevõrsed pole eriti toitvad, liiguvad bambuskarud suhteliselt aeglaselt ja vähe. Bambuskaru kuulub väljasuremisohus olevate liikide hulka looduses elab neid loomi vähem kui 1000 isendit. Aeglane sigimine Bambuskarud toovad elu jooksul ilmale vaid mõned järglased. Emased poegivad tavaliselt üle kahe aasta. Kahe poja ilmale tulek pole küll haruldane, aga ema ei jõua reeglina mõlemat poega üles kasvatada
Maailmasõja järgsed diktatuurid Peale Teist Maailmasõda oli olukord maailmas vägagi ebastabiilne. Mitmed riigid vaevlesid majanduskriisides ja üleüldises viletsuses. See lõi kõikuma ka demokraatliku maailmavaate aluspinna. Miks osades riikides kujunes välja diktatuur, aga teistes suutis püsima jääda demokraatia? Üks põhjustest on lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Osadel riikidel nt Itaalia, Saksamaa tekkis nn. alaväärsuskompleks ja seda kasutasid osavasti ära esilepürgivad tulevased diktaatorid. Lisaks olid riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Tööpuudus oli tohutu. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist nt. Saksamaal Hitler, Itaalias Mussolini, Venemaal Stalin. Lisaks kõigele oli eelnimetatud riikides demokraatlik kord väga lühikese ajalooga ning ei olnud veel ennast suutnud päris hästi õigustada. Rahvas süüdistas tekkinud ...
linavästrik kevadel just siis saabub kui jää oma viimaseid päevi jõgesid katab. Kuna sel ajal veel putukaid lindudele toiduks vähe on, siis otsibki linavästrik oma toidupoolist jääserval. Teda seal nähes ongi vanarahval vastavad jutud tekkinud, mingeid jämedaid jalgu ega rasket keha tal aga pole. Linakasvatuse kohta öeldi, et kui linalindu kevadel esimest korda näha kuski kõrgemal kohal (lennus, katusel, aiapostil), siis tuleb hea linasaak, kui aga kuskil maas madalal, siis kesine. Vastavad nimed olid näiteks linaõnnetooja, linamõõtja, linapääsuke. Rahvapäraseid nimed: Jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja. Jämejalg-Toomas, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, bäinapõks, linapäästrik, linapääsuke, linapääsmik, linaõnnenäitaja, linaõnnetooja, händlane, hännaline, tsibihärglane, pikahännamees, vibahänd, vitik, hällinaine, tsibet. LINAVÄSTRIK Kasutatud materjalid: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Linavästrik 2
eristatavad 12. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuskaotuseta. Isel külmatsüklitega-> vees immutatud materjali külmutamine ja taas üles sulatamine (tellisel 12 tüklit, kõnniteeplaadil 100) 13. C 24/30=> 24 MPa-> silindriline survetugevus; 30 MPa-> kuubikuline survetugevus Variant II 1.Erikaal (abs tihedus) on materjali mahuühiku maas tihedas olekus (ilma poorideta); valem: =G/V (V-tiheda, poorideta aine mass); portlandtsement 3,1 g/cm3, teras 7,85, puhas vesi 1,0 2.C28-> täht= puidu liik(okas, leht, liim); nr= normatiivne paindetugevus (N/mm2) 3.Tiheduse järgi: 1)teras 2)betoon 3)vesi 4) puit 5)vill 4. C 25/30=> 25 MPa silindriline survetugevus; 30 MPa-> kuubikuline survetugevus 5.Oksakohad: 1) oksa läbimõõdu puhul ¼ elemendi küljepikkusest on puidu
oma korterisse kaasa. Hommikul, kui nad ärkasid, said nad tuttavaks. 4. Tatika ja Vesipruuli ettevõtmised ebaõnnestusid sellepärast, et nad oma arust olid kuulsust täis inimesed, nad arvasid, et nad saavad kõigega oma ametis hakkama, aga tegelikult neil sellist võimet ei olnud. 5. Tatika arust on Vesipruul kõige suurem narr terve ilma peal. Vesipruuli arust on hoopis Tatikas kõige suurem narr terve ilma peal. 6. Ühel hommikul leiti Tatika koer surnuna maas vedelemas. Tatikas arvas, et kindlasti tegi seda Vesipruul. Nii viskas Tatikas koera laiba Vesipruuli hoovi ja Vesipruul viskas tagasi Tatika hoovi, nii toimus see pool päeva ja mehed võtsid mõlemad enda asemele kellegi ning need loopisid laipa edasi kuni kulumiseni. 7. Tatikas oli samal ajal, kui tema maja õhku lendas, gaasivabrikus üht vana toru ostmas oma uuele leiutisele korstnaks. 8. Tatikat peeti surnuks sellepärast, et kui ta maja oli õhku lennanud, lendas
müüri lüües vanasse müüri armatuuri juppe või naelu ja võtsin vanast müürist paar poolikut tellist ja asendasin uute tervetega nii, et need ulatuksid uude müüri. Majakate tegemine: Eelnevalt majakate tegema hakkamisele paigaldasin armatuuri kandurid. Majakate tegemisel kasutasin mitmeid erinevaid loode, laserloodi ja sirget latti millele oli märgitud õige kõrgus. Betooni valamine ja kopterdamine: Juhtisin toru millest tuli betooni ja lasin betooni majakate vahele. Kui betoon oli maas tuli hakata kohe seda mööda majakaid sirgeks ajama. Paari tunni pärast võis juba kopterdama hakata. -3- 2. Töö- ja keskkonna ohutusnõuded seadmele Segumasin OPTIMIX M 190 E 1. Segumasinad on ette nähtud betooni ja mördi segamiseks suuremates kogustes. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida masina korrasolekut ja mootorikatte paigaldatust. 3
et selle mõrvariga asjad korda ajada. Ma ei hakanud koputamagi ning tormasin sisse. Ruumis polnud kedagi, kuid siis kuulsin tagaruumis kolistamist. Avasin ukse ning minu ees seisis Claudius ning põrandal lamas verine Gertrud. Ema oli jõudnud minust ette, kuid nüüd oli tapnud see jõhkard Claudius ka Gertudi. Ma hüppasin direktorile selga ning ta kukkus pikali. Nüüd enam ei saand hellitada ning ma jagasin mehele järjest rusikaga pauke. Claudius oli pikali maas ning vaevalt liigutas. Järsku tõmbas ta seljatagant noa ning viskas selle mulle otse rindu. Ma vajusin põlvili, kuid ei saand lasta sellel mõrtsukal elama jääda. Tõmbasin kiirelt veel noa rinnus välja ning tegin veel seda, mis ma tegema pidin. Sellel hetkel sisenes kabinetti õppealajuhataja ning kui ta nägi seda julma pilti pistis ta karjudes jooksu. Varsti tuli ruumi ja nad hoitasid mind tappa kui ma kohe nuga ära ei pane. Ma viskasin noa
Leian, et see ei kuulu ei kogemuste ega ka tajude hulka, vaid kuulab täesti eraldi kategooriasse. Paljudes teistes aspektides nõustun autoriga. Leian, et peamised otsused on algselt tajuotsused ja põhjalikumal kaalumsiel muutuvad nad juba kogemusotsusteks. Siiski leian, et esineda võivad ka erandid alati ei pruugi see esimene otsus taju põhine olla. Nimelt lähtudes kogemusest: Hommikul ärgates näen, et väljas on lumi maas. Lähtun automaatselt eeliste aastate kogemustest, et väljas on külm. Seega lähtunkogemusest, et tuleks võtta kaasa kindad, kuna arvatavasti on väljas külm. Välja jõudes tajun, et tõesti on külm ja kindad tueb kätte panna. Seega ei võta me vastu tajule tuginevat otsust, et väljas on külm, vaid lähtume kogemusest, et talvel on alati külm. Samuti peaks olema ka oma kategooria spontaansetel otsustel, mida võetakse vastu lihtsalt hetke meeleolu ajevil
aktiviseeruti. Helmut Kohl seadis Saksamaa taasühinemise oma peamiseks eesmärgiks. Ida-Saksamaal laienes liikumine läände ning Lääne-Saksa saatkonnad sattusid tugeva surve alla. Ida-Saksamaal hakkasid peale Ungari piiri avamist Läände suured meeleavaldused. Vahetati välja Ida-Saksa vanameelsed juhid ning uus valitsus avas inimestele pääsu Lääne-Berliini. 10. november 1989 kogunes rahvamass Berliini müüri juurde ning hakkas seda siis mõlemalt poolt lammutama, hommikuks oli müür maas. Nõukogude sõjaväeüksused ei sekkunud, seega varises Ida-Saksamaal kommunistide võim kokku ning kommunistlik partei sunniti oma võimust loobuma. Ida-Saksamaal korraldati valimised, mille võitsid kristlikud demokraadid. Hakati korraldama läbirääkimisi mõlema Saksamaa vahel ning Venemaaga. Gorbatšov ei olnud esialgu nõus sellega, et Saksamaa jääb NATO liitmeks, aga lõpuks andis ta järele ning 1990. aasta oktoobris sai Saksamaa ühinemine teoks.
SÕLTUV INDUSTRIALISEERIMINE Üleminek uuele tootmisviisile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? 16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal põllumajandussaaduste tarbeks Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud
Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele. Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid? Rindlauses on osalauses võrdsed. Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel. Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele. Lambad teadsid, et eemal leidub veel rohtu. Lauseühendid puudu. Kirjavahemärgid: Koondlauses: · Lauseliikmed eraldatakse komadega, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka
Võrumaa Kutsehariduskeskus MINU ÕPITAVA ERIALA KAHJULIKUD MÕJUD TERVISELE Kbp-12 Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Ehitusplatsil varitsevad ohud.....................................................................4 Müra kaudne toime tervisele, mürakaitse, õhuliikumine...........................5 Töövägivald................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................7 2 Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsen...
1.Raamatu pealkiri tulenes teose peategeleasest Leemetist, kes oli viimane mees, kes oskas ussisõnu.“Mees, kes teadis ussisõnu“ tähendab seda, et teoses mõistis metsarahvas loodust, võimu ja valitsemist asukate üle. Sümbolid olid sõnastatud läbi huumori, mis tegi lugemise huvitavamaks. “maailm on alla käinud ja isegi allikavesi maitseb mõrult“ (lk 16), „nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp“ (lk173), „Hoopis hõlpsam on elada neil, kes on kasvus kängu jäänud ning ebaloomulikult jässakad. Nii tekivadki külaeluks sobilikud värdjad“ (lk182). Teose idee seisneb selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik lahkuvad või surevad. Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegema nii
Kirjandusteose analüüs Ma lugesin raamatut ,,Kaunis kurjus", mille autor on Rebecca James. Raamatu autor Rebecca James on Austraalia menuajakirjanik. Ta sündis Sydneys ning elab nüüdseks koos elukaaslase ning nelja pojaga Canberras. Rebecca on töötanud köögikujundajana, ettekandjana, inglise keele õpetajana Indoneesias ja Jaapanis, baaridaamina ja taksodispetserina Londonis. Praegu kirjutab ta oma teist raamatut. Teose sõnum lugejale on see, et inimesi ei saa siiski kinnisilmi usaldada ning mõelda, et nad on head, kui käituvad kord hästi ning mõne aja pärast halvasti. Inimesed võivad tunduda väljast väga sõbralikud ja toredad, kuid tema sisemus võib olla kuri ja sünge. Ma nõustun sellega, sest on palju inimesi, neid võib kohata kõikjal. Nad võivad käituda hästi, olla sõbralikud, kuid järgmisel hetkel hakkavad teistele vastu ning jama kokku keerama. Teoses on ongi põhjuseks see, et Katherine õde ...
Raha Pakkumine 25 Tasakaaluhind Nõudmine 600 Kogus Pakkumine on suurem kui nõudlus. Pakkumise kõige suurem mõjutaja on konkurents. Monopol on ainutootja või ettevõte kellel ei ole konkurentsi. Eesti Energia , kohalikud vee ettevõtted. Segamajanduslikus maas, riik piirab monopolide hindasid. Kardelli kokkulepe: konkurendid lepivad kokku hinnad või müügipiirkonna või kaubad. Hind mõjutab ostmist 1. Elastne = hind mõjutab ostmist. 2. Jäik (mitteelastne). TÄIENDKAUBAD Ost: jalgratas
meeste kulul irooniliste naljade tegemine. Samas kui autor Villu Tamme on mingis mõttes ka osa neist, sest luuleridadest on hästi välja tulnud, kuidas tema sees on rahutus, sest ta ei suuda leida seda miskit, mis täidaks tema hinge. Tamme keelekasutus on üsna vaba. Ta ei karda oma luuletustes ropendada ega nimesid nimetades kellegi kulul halvutavaid nalju teha. Näiteks on luuletuses „Külmale Maale“ kirjutatud read „Ja sitamaja taga maas lamab Edgar Savisaar põiki Marju Lauristini peal“. Tema ilmekamatest tsitaatidest tooksin välja „Mu tõne on raiutud porri“, „Elu on ju niigi virtuaalne reaalsus“. Arvan, et luuletus „Kuniks elul on antud veel olla“ on üks vähestest, kui mitte ainus tema luuleteos, mis on kirjutatud nö lahjema keelekasutusega ning pole nii räige ja otsekohene. Punkari luulet uurides võibki öelda, et tema loomingu peamiseks motiiviks ongi
ette. Tol hetkel lõi välja Pauli siiras lahkus, kui tegi ettepaneku viia Kropile ja Tjadenile praadi süüa. Mehed hakkasid rohkem väärtustama enda elu ja sõpru, kellega nad olid koos rindel käinud, kellega koos oldi tehtud nalja, elatud üle kurbushetki ning kes olid neid kaitsnud ja nendele toeks olnud. Peale suure hirmu muudab inimesi näiteks ka surma nägemine. Raamatus kirjeldas, kuidas nad näevad mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota. Näevad mehi, kes roomavad maas oma purukspekstud jalgadega ning nägid lamajat, kelle puusaliigese asemel oli verine lihapuder luukildudega. Elu oli nende jaoks saanud uue tähenduse. See oli saanud hoopis teise mõtte. Surma nägemine oli neid muutnud külmaverelisteks ja hullumeelseteks. Kuigi nad olid veidi ettevaatlikumad, tapsid nad siiski külmavereliselt ja halastuseta. Sõda muudab inimesi kalkideks ja hullumeelseteks. Paul päris selliseks siiski ei muutunud.
Töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning kataloogide ja teiste juhendmaterjalide kasutamist. Igapäevatöö nõuab käsi-, elektri- ja pneumotööriistade ning garaazi-, diagnostika- jt seadmete kasutamist. Automaaler töötab ettevalmistustööde käigus mitmesuguste käsitööriistadega ja masinatega. Nende asjatundmatul kasutamisel on oht ennast vigastada. Seepärast tutvuge alati enne töö algust vastava seadme kasutusjuhendiga. Ohtu võivad põhjustada ka maas vedelevad voolikud, pikendusjuhtmed jms.. Hoidke tööruum alati korras ja koristage enda järelt. Töökoht peab olema nii kujundatud, et töökeskkonna ohutegurite, nagu müra, tolm, õhku sattunud kemikaalid, kõrge ja madal temperatuur jms., mõju oleks minimaalne. Selle eest vastutab tööandja. Töötaja peab olema teadlik tööohutuse nõuetest ja neid täitma. Avastatud ohtudest ja puudustest tuleb kohe teada anda. Automaaler kasutab töö ajal järgmisi isikukaitsevahendeid:
andma preestrite palutu. · Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad · Upanisad see mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi. · Sellel on veel mitmeid alajaotusi sutrad. · Loodi u 800-500 eKr · Eesmärgiks uurida, kuidas ja millal loodi maailm · Tõdedeni jõutakse filosofeerides · Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda? · Upanisad tähendab õpetaja jalgade ees maas istumist · Vastustes kirjeldatakse kõike seda, mida absoluut ei ole · Kui õpetaja vastab nt ,,Kui sa veel korra küsid lendab su pea otsast ära" tähendab see seda, et küsija ei ole valmis info saamiseks · Tat tvam asi absoluut on igaühes meis. · Brahman (absoluut) eksisteerib igal pool atmani kujul · Eesmärk on selles, et atman mõistaks, et ta on osake brahmanist. Niipea kui atman seda mõistab saab ta maksa (vabanemine, pm sama kui nirvana)
Selleks, et esimesele küsimusele vastata, kasutasin HeinOnline andmebaasi. Lisaks sellele, tegin lahti Tartu Ülikooli õppejõu nimekirja ja vaatasin, kes on rahvusvahelise õiguse õppejõuks. Valituks osutusid 6 inimest: Rene Värk, Lauri Mälksoo, Elizabeth Teodora Kasa Mälksoo, Lehte Leesik, Katre Luhamaa ja Merilin Kiviorg. HeinOnline süsteemi „Full text“ alla panin otsingusse: „Õppejõu täisnimi + mass deportation“. Siis, kui panin otsingusse just „Lauri Malksoo maas deportation“, sain artikli üles leida: „Soviet Genocide? Communist Mass Deportations in the Baltic States and International Law“. Peale seda vajutasin artikli nimetusele ja sain täisteksti. Täistektsi link: https://heinonline-org.ezproxy.utlib.ut.ee/HOL/Page? collection=journals&handle=hein.journals/lejint14&id=766&men_tab=srchresults 2) Leida ühe saksa õigusteadlase saksakeelne artikkel ratsionaalsest õiguspoliitikast, milles ta
Becky nukk Orbudekodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime, kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa, isegi Kristiina. See tuba, mille Kristiina valis, oli kõige imelikum. Selles oli üks uks, mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks, uks ning seal ukse taga oli tool, millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat, et tüdruk pani ukse kinni .Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas, et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus, oli nukk oma asendit muutnud, aga Kristiina ei teadnud, kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema, kui korraga käis krigin. Uks oli lahti tulnud ja Kristiina hakkas kartma. Ta võttis voodi pealt lina ja pani selle nuku peale ning pani ukse uuesti kinni. Kui ta toast ära hakkas minema, käis uuesti üks krigin, aga Kristiina oli liiga hirmunud, et taha vaadata ja jooksis minema. Kui ta t...
Kui ma sinna näitusele jõudsin oli minu esimene reaktsioon, et kus teised maalid veel peituvad ning kas see ongi kogu näitus, kuna see oli hoopis teistsugune kui olin harjunud. Hiljem juba süvenedes mõistin, et selles peitubgi ilu, mida püütakse ka vaatajatele selgeks teha. Minu meelest on lihtsam keskenduda kui igal pool ümber sind jookseb see sama teos, kuna nii lihtsalt inimene ka märkab seda. Minu tähelepanu haaras esmalt need imelised efektid, mida oli kuiutatud nii maas kui ka seintel, kuna need olid väga teistsugued võrreldes näiteks KUMU muuseumiga, kus lihtsalt ringi jalutades pead ka süvenduma teostesse, mis on minu arvates pisut raskendatud. Lühidalt öeldes jäin ma oma valikuga rahule. See oli midagi erilisemat, kui tavaline näitus. Kõige rohkem mind köitis see, et sellistest näitustest on nii paljud inimesed huvitatud, ning kindlasti oleks palju toredam ise selle maali sees olla, istudes, kuulates ja vaadates kuulsate kunstnike teoseid
Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai ta vihaseks.
Siit ka nimetus – pugilistid e. rusikavõitlejad. Pugilistide matšid olid vigastusterohked, eriti gladiaatorite turniiride ajal, kui rusikaid tugevdati teravate oradega varustatud “nukkidega” e. cestus´tega. Siit ka nimetus – kasteet, mis on mõeldud tugeva ja ohtliku löögi sooritamiseks. Rahvale sellised vaatemängud, mida Rooma patriitsid korraldasid oma orjade vahel, meeldisid väga. Võitlus kestis niikaua, kuni üks vastastest oli pikali maas. Maaslamajat võis lüüa! Võit saavutati, kui vastane oli uimaselt maas või tõstis alistumise märgiks käe üles. Pilt 2 „Rusikavõistlejapuhkepaigapärastvõistlusi(pronksskulptuur, Isajandil eKr)“ Rooma keiser Theodosius keelas 393.a m.a.j. olümpiamängud kui paganlike uskumuste kandja. Rooma riigi langusajal hääbus rusikavõitlus peaaegu täiesti. Keskajal oli rusikavõitlus juba unustatud. 2. Poksi taassünd
Ühel sarvel võib olla isegi 15 haru, tavaliselt on neid täiskasvanud pullil siiski vaid kümmekond. Toidunappuse ja haiguste tõttu ei pruugi harusid lisanduda, osa võib koguni taandareneda. Sama juhtub ka väga vanade loomadega. Sarveharude arv ei näita looma vanust. Kui suureks ja mitmeharuliseks sarvepuu kasvab, sõltub looma vanematest ehk siis geenidest, keskkonnatingimustest ja vanusest. Talveks põder loobub sarvedest. Pullid hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme kuuga. Nahk, mis alguses noori sarvi katab, hõõrutakse vastu puid maha. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, saba seevastu vaid 45 cm pikkune. Põdral on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põdra kasukas on
Lääne kultuuri mõju Türgile oli eriti märkimisväärne 19.saj. ilmusid esimesed ajalehed, ilmalikud õppeasutused, istanbuli ülikool, õpetajate instituudid, kunsti-ja käsitöökoolid, esimene draamateater. Seati sisse kohustuslik tasuta algharidus. Silmapaistvamateks tegijateks olid Ziya Pasa, Ibrahim Sinasi, ja Namik Kemal. Türgi ühiskond oli 19.saj. jõudnud suurte muutuste teele. Teised islamimaad Kuigi islamimaad olid arengus maas, kulges nende areng siiski erinevalt. Egiptus asus varakult uuendustega teele, kaasa selleks aitas Napoleon Bonaparte'i vallutusretk, kui ka valitseja Muhammad Ali reformieelne poliitika. Ta hindas kõrgelt haridust ja kultuuri ning Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole, palju noori saadeti ka Euroopasse õppima. Areng oli kiire ja enamus egiptlasi pooldas islami kaasajastamist. Pärsias säilis keskaegne ühiskonnakord kaua. Uusi ideid ei võetud kasutusele ega kuulma, pidurdus
parukaid. Parukamoodi jätkas 18.saj. Ramisellies' parukas,mis kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal,ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu,hobusejõhvi ning taimkiude.Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas,millesse oli sobitatud liblikaid,aedvilju puuoksi ja linde. Kuna soengud oli nii kõrged,pidid naised tõllas sõites põlvili maas olema.Lisaks siginesid soengutesse täid ning naised kasutasid pea sügamiseks kratsimispulki.Kõik see oli põhjuseks,miks need ebarlikud soengud läksid peagi moest. Soengud. Kleidid. Kasutatud kirjandus. "Rõivas ja mood.Arengulugu" Bronwyn Cosgrave Hamlyn 2000 "Mood läbi aegade" Pilvi Blankin-Salmin,Aleksander Salmin 1998 http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rokokoo.htm http://www.verymerryseamstress.com/pictures/roc01.jpg
Kui harjutusi püüdlikult, n.-ö. hingega teha, saab väga korraliku koormuse. Ja lihaseid vormib Pilatese võimlemine kenasti, ainult võhma ta ei anna. Pilates on üks järjekordne võimlemisvorm, mis kõikjal maailmas innukaid järgijaid leidnud. Joseph H. Pilatese leiutatud nähtus erineb võhiku silmaga vaadates teistest omasugustest põhiliselt selle poolest, et mingit erilist rahmeldamist või higistamist siin eesmärgiks ei seatagi - võimleja lesib suurema osa ajast üleüldse maas ja tegeleb kõikvõimalike painutuste ja vibutustega. Seega, kaalu alandajat pilatesest ilmselt pole, tegu on pigem painduvust ja rühti parandava rabelemislaadiga. Algselt oli pilates eelkõige tantsijate treeninguks mõeldud. Pilatese mõistes õige ehk siis lateraalne hingamine on selles võimlemissüsteemis väga olulisel kohal. Täpselt nagu joogaski. Tänapäeval on Pilatese süsteemil mitu eri koolkonda, ehkki süsteemi põhimõtted õige hingamine, maksimaalne keskendumine
võitles vapralt." Ka seda võib nimetada kadunud põlvkonnaks, kuna paljud neist ei suutnud siin ilmas enam ilma pojata elada. Minu arvates oli kõige raskem neil emadel, kelle pojad surid sõja viimastel kuudel nädalatel või koguni päevadel. Nagu Paul Bäumer , kes langes umbes kuu enne sõja lõppu. ´´Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
