Monet2klimt (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Monet2klimt
Retsensioon I
Karin Brit Liinsoo
10-1
Tallinn 2017
Ma külastasin Monet2klimdi näitust. Ma käisin seal 11.11.2017. Näitusel “Monet2Klimt” näidatakse klassikalise muusika parimate palade ja helieffektide saatel rohkem kui 140 kuulsat teost. Seal esitati Monet , Van Gogh’i ja Klimti maale. Näitusel kasutatava tehnikaga on võimalus: vaadata Monet’i maalide struktuuri; tunnetada Van Gogh’i post–impressionismi värve ja aru saada Klimt’i modernismist ja sümbolismist. Näituse kestis 45 minutit, ning need pildid jooksid ekraanidel vahetpidamata.
Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik , sümbolist. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid. Klimt maalis enamasti naisekeha.
Oscar Claude Monet (14. november 1840 – 5. detsember 1926) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. Impressionismi vool sai nime tema maali “Impression, soleil levant ” (“ Impressioon . Tõusev päike”) järgi. Monet’lt pärineb umbes 2500 maali.
Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 – 29. juuli 1890) oli Hollandi maalikunstnik, postimpressionist . Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Tema loomingus on palju autoportreesid, maastikumaale, natüürmorte lilledega, portreesid ning maale küpressidest, viljaväljadest ja päevalilledest. 37-aastaselt sooritas ta enesetapu. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud tema 71 tööd.
Minu arvates olid need teosed väga huvitavalt esile toodud, kuna tavaliselt kui näitusi külastan peab ikka ise teose juurest teoseni jalutama ja lugema selle teose kohta, kuid seal oli see korraldataud eriliselt. Esmalt pärast pileti ostu, oli vaja siseneda mingisse kummalisse musta ruumi, kus edasi oli vaja liikuda läbi kardinate pearuumi. Sinna sisenedes oli näha vaid pinke ja seintel jooksvaid maale, mis olid väga põnevad. Nende maalide vaatamine tuldus lihtsam kui tavalistes näitustel, kuna seal käis peal ka mingisugune meloodiline pala, mis võimaldas neindesse rohkem sulanduda. Arvatavasti tahtisgi kunstnik viia inimesi endaga koos sinna maali sisse, mis ka väga hästi õnnestus. Tundsin, kuidas oleksin ise sseisnud kuntsniku kõrval, seda maali tehes. Minu arvates on just mallide esitusviis oluline, kuna nagu selles näitusel, kus ma käisin pani see mind aina rohkem süvenema, nendest teostest ei saanud kuidagi mööda vaadata.
Minu arvates on iga kunstiteoes oma lugu, mida püütakse ka vaatlejateni tuua. Ilma selleta ei ole mõtet külastada näitusi, kui neil ei teostel ei oleks tagamõtet. Seega igal maalil ja teosel on erinev lugu ning väärtus.
Kui ma sinna näitusele jõudsin oli minu esimene reaktsioon , et kus teised maalid veel peituvad ning kas see ongi kogu näitus, kuna see oli hoopis teistsugune kui olin harjunud . Hiljem juba süvenedes mõistin, et selles peitubgi ilu, mida püütakse ka vaatajatele selgeks teha. Minu meelest on lihtsam keskenduda kui igal pool ümber sind jookseb see sama teos, kuna nii lihtsalt inimene ka märkab seda. Minu tähelepanu haaras esmalt need imelised efektid , mida oli kuiutatud nii maas kui ka seintel, kuna need olid väga teistsugued võrreldes näiteks KUMU muuseumiga, kus lihtsalt ringi jalutades pead ka süvenduma teostesse, mis on minu arvates pisut raskendatud.
Lühidalt öeldes jäin ma oma valikuga rahule. See oli midagi erilisemat, kui tavaline näitus. Kõige rohkem mind köitis see, et sellistest näitustest on nii paljud inimesed huvitatud, ning kindlasti oleks palju toredam ise selle maali sees olla, istudes , kuulates ja vaadates kuulsate kunstnike teoseid. Kõige enam meeldis mulle Moneti ja Goth `i teosed, kuna nende teostes oli kasutatud rohkelt pastellseid toone, mis mulle väga meeldisid.