osatähtsus elanikkonnas järjest tõuseb. Sündivus on suurim Albaanias ja Iirimaal. 15.2.1 Religioonid Üldiselt domineerib üks religioon — protestantlus või katoliiklus. Esineb ka judaismi, islamit, budismi. . . noh, tegelikult ju kõike. 63 Kirjandus [1] Eesti Entsüklopeedia: köited 1, 3. [2] Encyclopedia Britannica: http://www.eb.com, seda on siin enam-vähem kõikjal. [3] Jaanus Plaat: Loengukonspekt. 64 Indeks Inimesed Keeled Bastian, A., 9 pidgin, 26 Benedict, R., 9, 14 Boas, F., 9, 14 Mõisted Bodin, J., 11 ambilokaalsus, 37 Brocad, P., 8 animism, 49 Eisen, M. J., 20 antropoloogia, 8 Engels, 14 bilateraalne, 34
Peahoone asub aia keskel. Hoonete vahele jääb suur viinamarjaistandus, mis koosneb viiest kõrvutiasetsevast varikäigust. Aed on sümmeetrilise ja korrapärase kujundusega. Kahel pool peahoonet asuvad aiapaviljonid. Nende ees on lillepeenrad ja ristkülikukujulised basseinid veelindude ja lootoseõitega. Ka kahel pool külalistemaja on basseinid. Kõike ümbritsevad korrapärased puuderead, datlipalmid ja sükomoorid. Aia mõõtmed 2 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 9 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a võiksid olla 100 x 100 m. Seda Amenhotep III sõjapealiku regulaarset sümmeetrilist ja arhitektoonilist aeda peetakse aiakunsti ajaloos teataval määral euroopa regulaaraia nurgakiviks
org/kodaniku/omavalitsus.html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta,
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi
e- ope.ee/_download/euni_repository/file/100/Materjalid.zip/Materjalid/6._teema.pdf 4. Justiitsministeerium. Ajakiri Õiguskeel 2008/2; http://www.just.ee/35369. 5. Krediidiinfo AS, Raportite tõlgendused: Krediidireiting , http://www.krediidiinfo.ee 6. Lukason, O. Bankrotistumise modelleerimine Eesti kaubandusettevõtete näitel, TÜ majandusteaduskond, Tartu 2006, (magistritöö ) http://dspace.utlib.ee 7. Lääts, K. Finantsaruandluse analüüs, Loengukonspekt majandusteaduste bakalaureuse õppele. TÜ Majandusteaduste õppetool, Tartu 2004. http://www- 1.mtk.ut.ee/doc/MA.057.konspekt.Kertu.pdf 8. . ., . http://auditfin.com/fin/2002/2/rarutunyan/rarutunyan.asp 9. .. ; . .; .; , 1996 . 10. ., .., : -.: , . , 2006. 11. . . . . «». 2010. 10. www.ncstu.ru 48 12. . . . , 3(7), 2008, http://elibrary.ru 13
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
ärikeskkonnas.Tartu: Fontese Kirjastus. Grossmann, S. 2003. Töötajate motiveerimissüsteemi täiustamine Fortum Termest AS näitel. Bakalaureusetöö. Majandusteaduskond, Audentes Mainor Ülikool. Harris, D.M., DeSimone, R.L. 1994. Human Resource Development. Fort Worth: Harcourt College Publishers. Jarvis, P. 1998. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Tallinn: SE&JS. Mõttus, E. koost. 2004. Personali arendamine ja koolitamine. Loengukonspekt. Tallinna Tehnikaülikool. Pärk, J. 2004. Personalitöötaja käsiraamat. Tallinn: Ten-Team. Siimon, A., Türk, K. 2003. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 53 Simson, L., Lõhmus,M., Vigla, H. 2002. Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus. Tallinn: OÜ Vastus. Schuler, R.S., Jackson, S.E. 1996. Human Resource Management. Minneapolis: West. Tamberg, J. 2000. Inimressursside juhtimine. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%,
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ..................................................................
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
(1994) Eessõna esimesele trükile. Rmt. Kügelgen von H. (Koost.) Waldorf-lasteaed. Artikleid lapsekasvatusest esimesel seitsmel eluaastal. Tallinn: Librarius. Laasik, T., Liivik, M., Täht, M.-E., Varava, L. (2009). Valdkond „Mina ja keskkond”. Rmt. Kulderknup, E. (Koost.) Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. Lang, P. (2010). Loengukonspekt kursusele „Waldorfpedagoogika alushariduses“ Tartu Ülikool, Haridusteaduskond 2010. Õpetajate täienduskoolituse ja kutseaasta keskus. Lovelock, J. (1979). Gaia: A New Look on Life on Earth. New York: Oxford University Press. Maynard, T., Waters, J. (2007) Learning in the Outdoor Environment: A Missed Opportunity?. Early Years: An International Journal of Research and Development, vol 27, no 3, 255-265, [2012, aprill, 20]
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekt...
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil.
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.......
Õiguse ja sotsioloogia seos ka selles, et erinevad õigusharud üritavad ühiskonda uurida sotsioloogiliste meetoditega ja seeläbi jõuda paremate normide loomiseni Sots meetodeid kasutades saab paremini teada, missugused peaks olema õiged õigusnormid Õiguse sotsioloogia teadus, mis oma olemuselt asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail Teatud kitsendustega võib lugeda ikka õigusteaduse hulka kuuluvaks 2. Õiguse mõiste klassikalisi käsitlusi. (vt ka loengukonspekt!) Ühtne arusaam puudub. Ühendavaks tunnuseks on normatiivsus- õiguse samastamine normisüsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, väärtuste vmt vormis (loomuõiguslik) või kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul (õiguspositivistlik). Objektivistlik normikäsitlus - õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus - õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted..............................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1
muud allikad ning asenduskirjanduseks (mis on ühtlasi soovitatav täiendava kirjandusena): A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996. A. Aarnio. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997. Nagu on viidatud Rosentau, 2004. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, S. Land, V. Olle, P. Roosmaa. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. U. Arumäe. Organisatsiooni ja juhtimise õiguslik korraldus. Kirjastus Juura. Tallinn 2013. M. Bartl. Book revew. Making European Private Law: Governance Design. F. Cafaggi; H. Muir Watt (eds.). Chaltenham, Elgar 2008. European Journal of Legal Studies (EJLS). Arvutivõrgus: http://www.ejls.eu/search.php. Nagu on viidatud I. Kull, 2010. W. Brunham
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
1998. Sissejuhatus füüsikasse. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Mankin, Romi; Laas, Tõnu; Räim, Liis. Kosmoloogia I lühikonspekt. http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/kosmoloogia/ ( 01. 01. 2012 ). Matemaatiline ussiauk. http://www.youtube.com/watch?v=l3ZUW0LYUD0 ( 05.05.2012 ). Saveljev, I. 1978. Füüsika üldkursus I. Tallinn: kirjastus ,,Valgus". Silde, O. 1974. Relatiivsusteooria põhiküsimusi geomeetria valguses. Tallinn: kirjastus ,,Valgus". Uder, Ülo. 1997. Füüsika I Loengukonspekt. 2. tr. Tallinn. Ugaste, Ülo. 2001. Füüsika gümnaasiumile I. 2. tr. AS BIT: kirjastus ,,Avita". Õiglane, Harry. 1995. Füüsika X klassile. Tallinn: kirjastus ,,Koolibri". Järv, Laur. 1996. Kvantteooria unitaarsuse probleem akronaalsete piirkondadega aegruumis. Tartu. 110 111 2 Teadvuse teooria SISUKORD 2 Teadvuse teooria...............................................................................................................
1998. Sissejuhatus füüsikasse. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Mankin, Romi; Laas, Tõnu; Räim, Liis. Kosmoloogia I lühikonspekt. http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/kosmoloogia/ ( 01. 01. 2012 ). Matemaatiline ussiauk. http://www.youtube.com/watch?v=l3ZUW0LYUD0 ( 05.05.2012 ). Saveljev, I. 1978. Füüsika üldkursus I. Tallinn: kirjastus ,,Valgus". Silde, O. 1974. Relatiivsusteooria põhiküsimusi geomeetria valguses. Tallinn: kirjastus ,,Valgus". Uder, Ülo. 1997. Füüsika I Loengukonspekt. 2. tr. Tallinn. Ugaste, Ülo. 2001. Füüsika gümnaasiumile I. 2. tr. AS BIT: kirjastus ,,Avita". Õiglane, Harry. 1995. Füüsika X klassile. Tallinn: kirjastus ,,Koolibri". 135 136 2 Teadvuse teooria SISUKORD 1 Teadvuse neurofüsioloogia .............................................................................................................. 3 1.1 Teadvus on ajus ...............................................................
1998. Sissejuhatus füüsikasse. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Mankin, Romi; Laas, Tõnu; Räim, Liis. Kosmoloogia I lühikonspekt. http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/kosmoloogia/ ( 01. 01. 2012 ). Matemaatiline ussiauk. http://www.youtube.com/watch?v=l3ZUW0LYUD0 ( 05.05.2012 ). Saveljev, I. 1978. Füüsika üldkursus I. Tallinn: kirjastus „Valgus“. Silde, O. 1974. Relatiivsusteooria põhiküsimusi geomeetria valguses. Tallinn: kirjastus „Valgus“. Uder, Ülo. 1997. Füüsika I Loengukonspekt. 2. tr. Tallinn. Ugaste, Ülo. 2001. Füüsika gümnaasiumile I. 2. tr. AS BIT: kirjastus „Avita“. Õiglane, Harry. 1995. Füüsika X klassile. Tallinn: kirjastus „Koolibri“. Järv, Laur. 1996. Kvantteooria unitaarsuse probleem akronaalsete piirkondadega aegruumis. Tartu. 127 128 2 Teadvuse teooria SISUKORD 1 Teadvuse mentaalne olemus ................................................................................................