"lisandite" - 566 õppematerjali

Kivimid, mineraalid

alumiiniumi, klaasi ja keraamika valmistamisel. Nefeliin tekib ränivaestest (kvartsivabadest) leeliselistest magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. TALK Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest. Keemiline valem: Mg3Si4O10(OH)2 Talk on mineraalina väga pehme. Tema erikaal on 2,7­2,8 g/cm³ Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks MUSKOVIIT Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal. Muskoviit koosneb õhukestest lehtedest, on läbipaistev, ühtlaselt kollakas, hallika või roheka tooniga. Keemiline valem:KAl2(AlSi3O10) (F,OH)2 LIIVAKIVI Liivakivi on tsementeerunud liivast

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

103347 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia on kromatograafia meetod,mis põhineb lahuses sisalduvate ainete lahutamisest ehk fraktsioneerimisest nende molekularmassi suuruse järgi. Lahuse erinevad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Kiirus sõltub ainete molekulmassist. Geelkromatograafiat võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Geelkromatograafiat tehakse kinnises süsteemis ­ kolonnis, kus on pundunud geeligraanulid, mille pooride

Diood, LED ja laser

Sellega hoiate ära dioodi ja võibolla ka muude komponentide riknemise. Valgusdioodid-indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide või numbrite kuvamiseks. Pingestamata p-n siire Kui ühes pooljuhtkristallis tekitada kaks erineva juhtivusega osa, üks elektronjuhtivusega ja teine aukjuhtivusega, siis nende erinevate juhtivustega osadeüleminekupiirkonda nimetatakse p-n-siirdeks. Selline olukord saadakse pooljuhtkristalli erinevate lisandite sisseviimise teel. Sellises kristallis on n-osas külluses elektrone ja p-osas külluses auke. Difusiooni toimel hakkab taolises olukorras toimuma laengukandjate vahetus. Tekkinud elektriväli on aga suunatud laengukandjate liikumusele vastu ja laengukandjate liikumine ühest osast teise toimub seni, kuni nende endi poolt tekitatud elektriväli selle katkestab. Laengute tõttu tekib p- ja n-kihi vahele potentsiaal, mille suurus sõltub ainest

Korrosioon

ülekannetes kus madalad kiirused ja pinnasurved. GL-2: Õli tiguajamitele kus eelmise klassi õli pole piisav. GL-3: Õli spiraalhambumisega koonusülekannetele ja käsitsi lülitatavatele käigukastidele, millised töötavad mõõdukal kiirusel ja –koormusel (traktorid, liikurmasinad jms). GL–4: Ette nähtud kasutamiseks sirg- ja kaldhammastega hammasratasülekannetes. Õli sisaldab kõrgsurvelisandeid EP. Kasutatakse põhiliselt autode manuaalkäigukastides. GL–5: Õli on kõrge EP lisandite sisaldusega ja seda kasutatakse enamuse kaasaegsete autode, põllumajandusmasinate jm. masinate hüpoidpeaülekannetes. Võib kasutada ka käigukastides ja teistes ülekannetes kui valmistaja nõuab õli vastavust GL-5 klassile. Autotehnika puhul õlid GL-1…Gl-3 tähtsust ei oma. Reeglina tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud GL-4 või GL-5klassi õli. GL-4 klassi õli kasutamine GL-5 asemel võib põhjustada agregaadi enneaegset kulumist

Keevitamine kodutöö

Pinnameetodid on sobilikud defektide avastamiseks toodete pinnal või pinna läheduses, mahumeetodid katseobjektide sisemiste defektide avastamiseks. Kuna enamus defekte jääb lihtsal visuaalsel vaatlusel sageli avastamata, on mõttekas parandada nende avastamise tõenäosust kasutades paralleelselt ka muid mittepurustava kontrolli meetodeid lisaks visuaalsele kontrollile. Magnetpulberkontroll, mis põhineb magnetvälja hajumisel metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Kontrollitava toote pinnale kantakse suspensiooni- raudoskiidi pulbri segu petroolis ja tekotatakse magnetväli. Teiseks kapillaarkontroll, mis põhineb kapillaarjõudude ja ­vedeliku kasutamisel pinnadefektide avastamiseks. Kolmandaks ultrahelimeetod, mis põhineb ultraheli (2-5 MHz) suunatuvusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse kindla selle materjalile omase kiirusega ja fikseerida tema tagasipeegledused võimalikelt hälvingutelt.

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad lisandid kas koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga . Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel.

Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis

· Dave Reede Michigani Ülikoolist leiab, et kui anioonsete lisanditega langetada lõpptiine looma söödas katiooni-aniooni suhet, siis on võimalik vähendada hüpokaltseemia riski. · Anioonsete soolade efektiivsust saab hinnata, mõõtes lõpptiine looma uriini pH-d. Kui loomale on lõpptiinuse ajal söödetud anioonseid lisandeid, siis peaks uriini pH langema kaheksalt (pH~8) alla seitsme (ph<7). · Siiski piiravad mitmed asjaolud anioonsete lisandite kasutamist. Eelkõige tõstavad need ratsiooni hinda. Lisaks sellele, kuigi pH-d on vaja langetada vaid 4-5 päeva enne poegimist, söödetakse seda tegelikult 2-3 nädalat. Anioonsete lisandite mõju mullikatele ei ole veel päris täpselt teada ja seepärast puudub teadlastel ka ühine arvamus, kas lõpptiined mullikad peaksid olema eraldi söötmisgrupis või mitte. Kuna anioonsed soolad loomadele ei maitse ja vähendavad kuivaine söömust, siis kindlasti

Keraamika

..25% rullitud savivardakesel tekivad praod Savide plastsust on võimalik suurendada laagerdamisega Savimaterjali plastse oleku piirkonda hinnatakse plastsusarvuga, (pikaajalisel hoidmisel ilmastiku mis on alumise voolavuspiiri ja käes) ning mehaanilise töötlemisega rullpiiri vahe (segamisega, muljumisega), samuti Plastsusarvu järgi klassifitseeritakse lisandite manustamisega savid: mitteplastne alla 7 keskmiselt plastne kuni väheplastne 25...7 üliplastne üle 25  EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS PÕLETATUD TELLIS Tooraineks savi ja lisaained ­ saepuru (süsi, koks), kvartsliiv ja tellisepuru Tellise värv sõltub savis sisalduvatest

Raud

Suurest kuumutamisest muutub malm vedelaks ja sulab. Raud ja teras käituvad teisiti: enne, kui nad hakkavad sulama, muutuvad nad pehmeks. Malmkatel pole seega taotud, vaid valatud: sulamalm kallati vormi ja lasti hanguda. Raua füüsikalised omadused. Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on hea elektri­ ja soojusjuht. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raud on hea soojus- ja elektrijuht. Peamiselt kasutatakse ehituses ja masinaehituses, kus raud on erinevate sulamite (teras, malm, roostevaba teras jt. legeeritud terased) peamiseks koostisosaks. Elektrigeneraatoritest kuni raudnaeladeni, raua kasutusalad on väga laiad. Raua saamise viisid: ,,Rauda kukub taevast"- ehk raudmeteoriidid, antiikajal kasutati rauda, mis on saadud

Nafta

annavad vähekvaliteetse bensiini. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovivate reaktsioonide suunas. Selle kõige olulisem alaliik on karalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks. Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisaneid. Lisandite eraldamist nimetatakse rafineerimiseks. 5. Autokütus Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiini- ehk ottomootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumendab kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindrisse portsjon kütust. See süttib, põlemisgaasid tõukavad kolbi ja mootor teeb tööd. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega

Nafta

Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused ­ sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on väike. Nii kasutab praegune industriaalühiskond üha rohkem mittetaastuvaid kütuseid. Kütu...

Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis

· Maltoos: kahest glükoosijäägist, Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid. · Laktoos: glükoosi ja galaktoosi molekulist, Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. · Sahharoos: Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. 11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? · Tärklis: varu ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades) · Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad) · Kitiin: lülijalgsete toeses · Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes)  12. Süsivesikute ülesanded organismis? · Energeetiline

Ehitusviimistlus

Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ­ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudk...

Kaltsiumiühendid ( CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2 )

reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi. Kipsi (kaltsiumsulfaati), mida seejuures kustutamata lubjast saadakse, saab järgnevalt kasutada muuks otstarbeks. Puuduseks võrreldes lubjakiviga on märgatavalt kõrgem hind. Kaltsiumhüdroksiidist saab valmistada ka lubjapiima ja kloorlupja. Kaltsiumoksiidi on kasutatud ka klaasi tootmisel. Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase ning magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks. Keemialaboratooriumides ja tööstuses kasutatakse kaltsiumoksiidi ka kuivatusainena. Samuti kasutatakse seda ammoniaagi labotatoorsel valmistamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse kaltsiumkarbiidi tootmise lähteainena, lubimördi, lubikrohvi ja lubivärvi valmistamiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel.

Grillimine

soojuskiiruse mõjul. Grillides tekib lihale ilus pruunistus. Kuumus on väga kõrge, seetõttu tuleb pöörata tähelepanu liha mahlasuse, meeldiva aroomi ja välimuse säilitamisele. Grillivarustusehulka kuuluvad loomulikult grill, süsi või puit, süütematerjal, tikud, grilltangid, foolium ja vesi vms leekide kustutamiseks. Vaja läheb ka ahjuroopi süte segamiseks, traatharja grillresti puhastamiseks, grillpintslit, vardaid saslõki või lisandite jaoks. Head on kandilise ristlõikega metallvardad, mis juhivad hästi soojust ega lase lihal pöörelda. Kui kasutate puuvardaid, tuleb neid kindlasti eelnevalt vees leotada. Et liha ei jääks varda külge kinni, määrige vardaid toiduõli või küüslauguga. Tänapäeval on olemas palju erinevaid grille: · Söegrill · Kuppelgrill · Kohvergrill · Lahtised grillid · Grillvann · Gaasigrillid · Kohvergrillid · Elektrigrill · Lauagrill

NAFTA

jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (u.10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2, nad on nafta peamised koostisosad, millest olulisem on metaan. Nafteenide keemiline valem on CnH2n ning nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6, nende hulka kuulub näiteks benseen. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme nagu näiteks happevihmu. Nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel

Aatomifüüsika konspekt

AATOMIFÜÜSIKA · Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost. · Alles XVII saj. atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. · Otsustav pööre aine uurimises XX saj. algul. THOMSONI AATOMIMUDEL · 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni. · Tema aatomi-mudelit nimetatakse ,,rosina saiakeseks``. · Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. · Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga. · 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused. RUTHERFORDI AATOMIMUDEL · Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford. · Rutherfordi mudeli kiire populaarsuse põhjuseks on tema sarnasus päikesesüste...

Suurem osa tubakatootjaid lisab sigarettidesse peale tubaka ka muid koostisaineid, mis mõjutava suitsu keemilist koostist. Lisandid nagu kakao, mentool, vanilliin, sorbitool jt. on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjale enam maitsvamaks ja vastuvõetavamaks. Lisatakse ka aineid, mis muudavad väljahingatava suitsu värvuse puhtaks ja valgeks. Sigaretitootjad soodustavad lisandite kasutamisega sigarettide suitsetamist nende inimeste seas, keda puhta tubaka ebameeldivad omadused muidu suitsetamisest eemale peletaksid. Mida meeldivam sigaret, seda lihtsam on suitsetajal oma harjumust kinni hoida ja seda tõenäolisem on nikotiinisõltuvuse teke. Nikotiini sõltuvus on võrdväärne heroiini või kokaiini sõltuvusega. 7.Miks suitsetamisest loobuda? Eestis ei suitseta ligi 70% täiskasvanutest, igapäevaselt tarbib tubakat 21% elanikkonnast.

Korrosioon

gaasiturbiinid ja reaktiivmootorid.  Elektrokeemiline korrosioon · Elektrokeemiline korrosioon ehk Galvaaniline korrosioon toimub,kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. · Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. · Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks, mis tähendab et aktiivsem metall oksudeerub ja vähemaktiivsem redutseerib. · Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile elektrokeemilise korrosiooni. · Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale tekib õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S, SO2, NO2 jt. gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid.Nende hapete lahused ongi galvaanielemendis elektrolüüdiks. Elektrolüüdiks võivad olla

Rootsi selvelaud

(www.nadka.pri.ee) Tiiu Taplas 2 Selvelaua paigutamine ruumi Selvelauda võib paigutada ruumi keskele, kui ka seina äärde. Tuleb tähele panna, et külalised saaksid hästi laua umber liikuda, et oleks piisavalt ruumi. Ovaalsed ja ristkülikukujulised lauad näevad kaunimad välja, kui need paigutada ruumi seinte suhtes nurga all, mitte nendega paralleelselt. Võib kasutada mitut selvelauda üht roogade jaoks, teist jookide, kolmandat kohvi ja selle juurde kuuluvate lisandite paigutamiseks. Võib kasutada ka lauda külmade suupistete jaoks , soojade roogade, järelroogade, juustu, puuviljade jaoks. Samuti võib eraldi laualt serveerida nt eel- või tervitusjooki. Mitme selvelaua kasutamisel peavad need omavahel sobima. Selvelauda võib kasutada koos istumislauaga, pidulikel einel, mis toimub istudes, võib kohvi pakkuda selvelauast, istumisega pidulikele einele võib eelneda tervitusjoogilaud või eeljoogilaud.

Tsooniteooria

Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid aineid. Doonor- aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali. Aktseptor-aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Puuduolev elektron võetakse ühelt pooljuhi aatomilt.katkend side tähendab augu tekkimist

AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL

liiguvad nad kolonnis kiiremini ja väljuvad esimesena. Väiksema molekulmassiga ained difunteeruvad geeli pooridesse ja liiguvad seetõttu läbi kolonni aeglaselt. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis ­ kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: 1) Vv ­ kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht. Kolonni vaba maht on võrdeline minimaalse elueerimismahuga Vxmin (väljub kolonnist esimesena).

Geelkromatograafia

1. Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte seisneb lahuses sisalduvate ainete lahutamises (ehk fraktsioneerimises) nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafia meetodit kasutatakse makromolekulide (biopolümeeride) lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis ­ kolonnis, mis on täidetud pundunud geelgraanulitega, mille poorid on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelkromatograafias kasutatakse geele, mis koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud:

Kodutöö Keevitamine

Pinnameetodid on sobilikud defektide avastamiseks toodete pinnal või pinna läheduses, mahumeetodid katseobjektide sisemiste defektide avastamiseks. Kuna enamus defekte jääb lihtsal visuaalsel vaatlusel sageli avastamata, on mõttekas parandada nende avastamise tõenäosust kasutades paralleelselt ka muid mittepurustava kontrolli meetodeid lisaks visuaalsele kontrollile. Magnetpulberkontroll põhineb magnetvälja hajumisel metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Kontrollitava toote pinnale kantakse suspensiooni-raudoksiidi pulbri segu petroolis ja tekitatakse magnetväli. Teiseks kapillaarkontroll, mis põhineb kapillaarjõudude ja ­vedeliku kasutamisel pinnadefektide avastamiseks. Kolmandaks ultrahelimeetod, mis põhineb ultraheli (2-5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse kindla selle materjalile omase kiirusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hälvetelt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2.KT konspekt

osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Eelis: kõrge temp., efektiivsus peeneimate fraktsioonideni. Puudused: kõrge alghind, tundlik gaasikiiruse muutustele. Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil.

Hiina Köök

mugulsibul aga ka küüslauk on osa paljudest toitudest. Teised toidud sisaldavad värsket ingverijuurt, riisiviina, oa-pastat (mien shiang), fermenteeritud pastasid, seesamiseemneid, seesamiseemneõli, suhkrut, paljusid erinevaid tüüpe äädikaid. Hiina vürtsikastmed on toiduvalmistamisel tähtsad nagu teisedki maitseained ja neid tuleb kasutada säästlikult. Mõnesid kombineeritakse teiste koostisainetega laual moel. Hiina köögi põhinõue Põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivili, kala ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis- ja küpsetusajaga kui võimalik. Ka püütakse kõik toiduained hakkida ühe kuju ja suurusega tükkideks, et kõik koostisosad enam-vähem üheaegselt valmiksid. Lühikesel küpsetusajal on veel üks küllaltki praktiline põhjus - nimelt on Hiinas alati nappinud küttematerjali

Ökoloogia II kordamisküsimused

säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Atmosfääriõhu kaitse: Inimtegevuse ja looduslike protsesside käigus tekkivate lisandite hulk muutub ajas ja ruumis, st lisandid paiknevad ebaühtlaselt. Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saastetaseme piirväärtus (SPV). Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ning saastetasuks. Veekogude kaitse: Puhta vee varude säilitamise ja ökonoomse kasutamise huvides - vältida saasteainete vette sattumist - heitveed puhastada puhastusseadmetes

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad lisandid kas koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga . Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel.

Piim ja piimatooted

on kasutusel võimas tehnika ja moodne tööstustehnoloogia. Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud Eestile olulise tähtsusega, selleks tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele (Ibid). 3 2 PIIMA JA PIIMATOODETE LIIGID Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. Funktsionaalse toidu valdkonda kuuluvad piimad kuhu on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Paljude erinevate töötlemisviiside abil on piimast võimalik toota hulganisti erinevaid piimatooteid.

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel

 Mangaani (kuni 0,8%)  Väävlit (kuni 0,06%)  Fosforit ( kuni 0,007%)  Mangaan (Mn) ja räni (Si) on kasulikud lisandid  Suurendavad terase kõvadust, tugevust ja jäikust  Vähendavad samaaegselt terase plastilisust .  Väävel (S) ja fosfor (P) on terasele kahjulikud lisadid  Väävel muudab kuuma terase hapraks fosfor aga külma terse hapraks   Fosfor vähendab terase sitkust ja tugevust  Seetõttu peab nende lisandite sisaldus olema minimaalne .  Omadused :  Madal temperatuurikindlus (200…250’C)  Madal kulumiskindlus  Kasutuskohad :  Pehme puidu lõikamisel väikestel lõikekiirustel  Käsilõikeriistades . Terase karastamine .  Teraste kuumtöötlemisel toimuvad nende ehituses muutused, mis parandavad teraste omadusi  Teraste kristalli- ja struktuuri muutus on sõltuv süsiniku hulgast ja temperatuurist

Tee-ehitusmaterjalide eksam

rattaroopa katse, Marshalli katse, segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained); Asfaltsegusid toodetakse üle miljoni tonni aastas. On kindla terakoostisega täitematerjalidest (~95%) ja bituumensideainest (~5%) koosnev segu Teekatte ja ­aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Valmistatakse asfalditehastes kuumutatud kivimaterjali segamise teel. Valmistatakse portsjonite kaupa vastavalt retseptile. Lisandite kasutamine. Asfaltbetoon - asfaltsegu, milles täitematerjali osised on pideva terakoostisega või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri ­ AC Killustikmastiksasfalt - katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mille jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga ­ SMA Valuasfalt- MA --poorideta asfaltsegu, --sisaldab sideainena bituumenit ja --mille kuumas segus

Raud

4 Raua füüsikalised omadused. Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on hea elektri­ ja soojusjuht. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske (7,9 g/cm 3). Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. (Protonizer, 2007) Raua keemilised omadused. Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi

Süsinik

Süsi ei ole süsiniku kolmas allotroopne teisend. Selle osakesed on ülesse ehitatud grafiidikristallidest. Süsi on rasksulav. Sulanud süsi muutub jahtumisel grafiidiks. Orgaaniliste ainete söestamisel saadus süsi on poorse struktuuriga, sellest ülekuumenenud veeauru läbijuhtimisel saadakse suure adsorptsioonivõimega aktiivsüsi. Aktiivsütt rakendatakse meditsiinis toidumürgituste ja seedehäirete ravil, gaasimaskikurnades mürgiste gaaside neelamiseks, suhkru ja piiritusevabrikus lisandite kõrvaldamiseks siirupist ning toorpiiritusest. Tahmast valmistatakse trükivärve ja tinti. Tahma lisamisel kummile suureneb ka elastsus ja kulumiskindlus. Tahma kasutatakse veel kosmeetikavahendite, kopeerpaberi, vooluallikate, lõhkeainete ja muu valmistamisel. Fullereenid Nende struktuuri võib võrrelda lappidest kokkuõmmeldud jalgpalliga, kui lappideks oleksid viis- või kuusnurksed tükid ja nende tippudes asuksid süsiniku aatomid. Fullereenide nimetus anti arhitekt R. B

Õlid ja määrded

Lisandid lahustuvad mineraalõlis hästi. Sobib hästi kokku ka tihendmaterjalidega. Samas on nende baasil võimatu toota õlisid, millel oleksid ühtlaselt head määrimisomadused väga madalatel ja kõrgetel temperatuuridel. Sünteetiliselt toodetud õlide põhilised lähteained on: · Vedel polüisobuteen · Polüalfaolefiin · Polüglükoolid ja muud estrid Baasvedelikud saadakse gaasidest sünteesi tulemusel. Kõrge kvaliteedi tagab optimaalne lisandite valik. Need õlid on mineraalõlidest oluliselt kallimad ja hinnad võivad suuresti erineda olenevalt kasutatavatest lisanditest. Kasutatakse ka segusid ( poolsünteetilised e. semisünteetilised õlid). Neil on piisavalt head määrimisomadused nii madalatel kui ka kõrgetel temperatuuridel. Hinnalt jäävad mineraal- ja täissünteetiliste õlide vahele. Õlide lisandid Lisandid parandavad mitmesuguseid õlide omadusi. Tuleb arvestada sellega ,et

TERAVILJASAADUSED

TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUU...

Aatomikooslus. Laserid.

valentsitsooni elektronid liikuma. 6. Pooljuhid on ained, mis tavatingimustel juhivad voolu halvasti. Nt. Räni, germaanium. Tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri(valgus, temperatuur) mõjul. Pooljuhtideks nimetatatkse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. On väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. 7. Peamine pooljuhi iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Seda saab tunduvalt tõsta viies kristalli selle kasvatavamise käigus väheke sobivaid lisandeid. 8. Näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. 9. P-pooljuht ­ kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine

Plastide identifitseerimine ja kõvadus

 3. jah, piisava kuumutamise korral Score: 3/3 32. Miline materjali eripära võimaldab termoplastide taaskasutamist? Student Response 1. Polümeerahelate vahelised füüsikalised sidemed 2. Makromolekulid 3. Ristsillatud võrkstruktuur Score: 3/3 33. Kas termoreaktiivplaste on võimalik taaskasutada ümbersulatamise teel? Student Response 1. jah, kui granuleerida 2. ei 3. jah, lisandite lisamisel Score: 3/3 34. Milline on enamike termoplastide lubatav töötemperatuur? Student Response A. kuni 100 ºC B. toatemperatuur C. 250... 300 ºC D. -40...120 ºC Score: 3/3 35. Plastide vormimise põhilised meetodid on: Student Response A. survetöötlus B. valtsimine C. survevalu  D. ekstrusioon Score: 3/3 36.

Roogade kaunistamine

(KS 14) Dana Makejenko Roogade kaunistamine Roa põhikomponentkoos selle juurde kuuluvate lisandite, kastme(te), kaunistustega on kompositsioon. Kompositsiooni tasakaalu saavutamiseks tuleb järgida kompositsioonis kasutatavaid geomeetrilisi kujundeid (nt toiduainete tükelduskujud, portsjonitele roa väljastamisel antud kuju), värvusi/värvilahendusi (toiduainete, valmisroa, garneeringute värvus), erinevate komponentide kõrgusi (vertikaalselt ja/või horisontaalselt taldrikule/vaagnale paigutatud roa komponendid/garneeringud).

Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus

32. Miline materjali eripära võimaldab termoplastide taaskasutamist? Student Response 1. Polümeerahelate vahelised füüsikalised sidemed  Student Response 2. Makromolekulid 3. Ristsillatud võrkstruktuur Score: 3/3 33. Kas termoreaktiivplaste on võimalik taaskasutada ümbersulatamise teel? Student Response 1. jah, kui granuleerida 2. ei 3. jah, lisandite lisamisel Score: 3/3 34. Milline on enamike termoplastide lubatav töötemperatuur? Student Response A. -40...120 ºC B. 250... 300 ºC C. kuni 100 ºC D. toatemperatuur Score: 3/3 35. Plastide vormimise põhilised meetodid on: Student Response A. survevalu B. survetöötlus C. valtsimine D. ekstrusioon Score: 3/3 36.

2.1 Geelkromatograafia

YKL0060 Biokeemia Töö nr 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 17.02.2012 Teooria Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite ja soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kus proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis ­ kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride suurus on võrreldav lahuses sisalduvate makromolekulide suurusega. Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel toimub nende lahutamine üksteisest vastavalt molekulide suurusele (s.o võimele difundeeruda geeli pooridesse). Et segu läbi

Geo küsimused

Geo küsimused 1.Mis on legeerimine Legeerimine on metalliliste harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 2.metalurgia tehnoloogilised etapid 1) maagi kaevandamine, 2)maagi rikastamine 3)tooraine sulatamine 4)puhta metalli või sulamite tootmine 5)valsimine, stansimine jms 3.mis on karaat kalliskivide kaaluühik (1 karaat=0,2grammi) 4.musta metalurgia geograafia

Metallurgia. kõrgahjutehnoloogia

Väiksemat osa kõrgahju toodangust, valumalmi kasutatakse aga malmvalandite tootmiseks valutööstuses.Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapniku konverterites, kõrgkvaliteet teraselektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa, mis on ligikaudu 70%, moodustab toormalm. Täidisesse lisatakse samuti katerasmurdu ning räbustina lubjakivi. Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite Näiteks väävli ja fosfori sidumiseks. Pürometallurgilise protsessialgatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat Rauda, Süsinikku ja ka teisi elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulikelisandite sisalduse piiri saavutamisel.

Klienditeeninduse praktika aruanne.

Praetud haugifilee valge veini kastmes Koorene lõhefilee Koorene veisefilee Sealiha ananassi ja sinihallitusjuustuga Sea sisefilee majoneesi-brändikastmes Täidetud sealihatasku küüslaugu-juustu täidisega Siga teki all (seakaelakarbonaad, tomat, seened, sibul, juust, majonees) Grill-liha tomati-basiiliku marinaadis Tavaline karbonaad Krõbe juustusnitsel Grillitud kanafilee Kanafilee virsiku-juustu kattega Mandli kana Kanafilee sampinjonidega Snitsel lisandite ja juustu kattega (marineeritud paprika, sibul, juust) Mulgi snitsel juustuga Panni saslõkk Kanapasta Lõhevokk Kanapada Pastaroog kännuseentega (pasta, liha, kännuseened, pärlsibul, paprika, riivjuust) Lastepraad ,,Kolm notsut" Lastepraad ,,Kalake" Lastepraad ,,Tibuke" MULGIPÄRAST 7 Hapukapsasupp Mulgikapsad Mulgipuder peekoniga Soe kruubisalat MAGUSTOIDUD Puuvilja kokteilsalat

Materjateaduse üldalused.

lisandi aatomid on ühtlaselt jaotunud põhiaines. Tahkeid lahuseid: 1)asendustüüpi- lisandi aatomid asendavad põhiaineid aatomeid võresõlmes.; 2)sisendustüüpi- lisandi aatomid lähevad võresõlmede vahele. Asendustüüpi tahke lahuse tekkimine on võimalik, kui ­aatomite raadiused ei erine rohkem kui 15%; -ainete elektronegatiivsused on lähedased; -ainete kritallvõred on sarnased. Joondefektid Joondefektideks nim ka dislokatsioonideks, kuna nende lähedusse kogunevad lisandite aatomid. Dislokatsioonid on sellised jooned kristallvõres, mille ümber on osa aatomeid paigutunud ebaregulaarselt. Tekivad ­kristallide kasvamisel, -plastilisel deformeerimisel; -vakantside kogunemisel; -tahkete lahuste tekkimisel. On olemas kaht tüüpi dislokatsioone: 1)ääre dislok-lisapoolaatomkihi lõppemise äär.; 2) vintdisl- ülemine aatomtasapind on nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes aatomite vahlise vahemaa võrra.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

agressiivset gaasi ning neid saab kasutada ka väga väikeste tolmuosakeste eraldamiseks. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Kui gaas sisaldab peale tolmu veel mitmesuguseid kahjulikke gaasilisi lisandeid (nt SO 2, lämmastikoksiidid, H2S, HCl, HF jt. Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui

Nafta ja raske nafta

Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass  Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam- vähem tänapäevane nafta puutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. a. Koos nafta tootm...

Lubi ja tsement

jämedam ja krohvi viimistluskihil peenem. Mörti tuleb segumasinas segada keskmiselt 20 minutit. Üldjuhul kuulusid lubimördi koostisse vaid side ja täiteaine. On aga ka teateid mördi omaduste parandamiseks kasutatud erinevatest hüdraulilistest ja orgaanilistest lisanditest. Vanim hüdrauliline lisand on tellisepuru, mis muudab mördi omadusi nii, et kivistumine saab toimuda ka märjas keskkonnas. Ajalooliste orgaaniliste lisandite nimekiri on pikk. Siinkohal olgu toodud mõned neist: munad, piim (ka lõss), veri, loomakarvad, linaõli, suhkur, õlu, uriin. Kui loomakarvu kasutati armeeriva materjalina, siis teiste ainete lisamisega loodeti tõsta mördi vee ja külmakindlust ning plastsust. TRADITSIOONILISE LUBIMÖRDI 1:1 KOOSTIS 12 kaaluprotsenti sideainelupja 38 kaaluprotsenti täiteainelupja 50kaaluprotsenti liiva

TERAVILI

- mikroorganismide ja aidakahjurite (närilised, kahjurputukad, lestad) elutegevus, - isekuumenemine. 46 Seemnete hingamine • Biokeemilised protsessid viljaterades: - tera hingamine (kulutades seejuures toiduvarusid), - vee eraldumine, - süsihappegaasi eraldumine, - soojuse eraldumine. • Protsesside kiirus sõltub tera: - küpsusfaasist, - niiskusest, - temperatuurist, - lisandite hulgast, - ümbritseva keskkonna tingimustest (temperatuur, niiskus). 47 • Väga vähe hingab alla 14%-lise niiskusega vili. • Keskmiselt kuiv (14-15,5%) vili hingab 2-4 korda intensiivsemalt. • 17-18%-lise niiskusega vili hingab 20- 30 korda intensiivsemalt kui kuiv vili. 48 Isekuumenemine • Hingamisel vabanev soojus põhjustab vilja isekuumenemist. • Isekuumenev niiske vili on soodne

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Segu geelkromatograafilise lahutamise põhimõte Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis ­ kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Kasutatavad geelid koosnevad

8.klassi iseseisevtöö

sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina. NB! Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel. Pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida krooniline mürgitus ­ bromism. Räni (Si) Keemiline element räni (Silicium, Si) on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIA element, mittemetall, Räni järjekorranumber on 14 ja aatommass 28,09 amü. Puhtad ränikarbiidi kristallid on läbipaistvad ja värvusetud, lisandite mõjul omandavad roheka kuni musta värvuse. Tihedus 3210 kg/m3. Räni on väga kõva materjal (9,5 - 9,75 Mohs'i skaalal) ning jääb kõvaduselt alla vaid teemandile (10). Sulamistemperatuur on tal 2830 °C. Räni võib leida ränioksiidi või silikaatide näol tolmu, liiva, planetoidide ja planeetide koostisosana. Üle 90% maakoorest koosneb räni mineraalidest, tõstes ta levimuse poolest maakoores teisele kohale (umbes 28 % maakoorest) pärast hapnikku.