Salme Põhikool Kadri Pruul 9.klass Liivi keel Uurimistöö Juhendaja: Tiit Pruul Torgu 2012 SISUKORD 1.LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu lk2 1.2 Liivimaa kultuur lk3 2. LIIVI KEEL 2.1 Liivi keele lk4-5 KASUTATUD KIRJANDUS lk6 1 LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana- Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia
*EESTI ALA VALITSEMINE. §15 I. Eesti ja Läti haldusjaotus Rootsi ajal. Eesti jagunes kaheks kubermanguks. 1. KUBERMANG Eestimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Läänemaa 2)Harjumaa 3)Järvamaa 4)Virumaa 2. KUBERMANG Liivimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Pärnu maakond 2)Tartu maakond 3)Saaremaa 4) II. Võimukorraldus Kõrgeim valitsusametnik: Tema ülesanded: 1)Kindrelkuberner-kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
CIMZE seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Janis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnaõpetajte ja köstrite seminar, mis tegutses 1839-1849 Valmieras ja 1849-1890 Valgas. Janis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks. Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja
Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ning osake Lõuna-Eestist. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige kehva relvastuse, sõjaväe poolest. Samuti polnud eestlastel veel ühtset riiki ja naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Seega kokkuvõtvalt valitses Muistse vabadussõja ajal Eesti ala neli osapoolt, kõik neil ühine eesmärk- kaubanduslikke alade hõivamine. Liivimaa oli nüüd killustunud mitmeks riigiks. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa ordu. Vana-Liivimaal tehti palju ümberkorraldusi: vasallide õiguslik seisund muutus üha kindlamaks, eriti harju-Virus. Läänid kujunesid sisuliselt vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas aga maaisanda võimutäiust. Üldiselt kaldusid vasallid siiski rohkem ordu kui piiskoppide poole. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul- linnapäevadel. Fakt on, et alates 1420
1. Liivi sõja eeldused ja põhjused · Venemaa, poola, rootsi ja taani olid tugevnenud ja igkasid ülemvõime läänemerel. · Liivimaa riigid olid omavahel vainujalal ja nõrgad ning see andis tugevatele naabritele võimaluse. · Venemaa kehtestas tartu maksu 2. Sündmused eesti ja liivimaal 1561 aastal · Harju-viru vasallid, läänemaa aadelkond ja tallinn vandusid truudust rootsi kuningale. Pärast seda tulid rootsi väed tallinna · Sõlmiti vilniuses leping ordu ja riia peapiiskop andsid ennast täielikult poola kuninga võima alla 3
Ordum Kettleri juhitud välpol oli Liivim ordu viinud kõige lähemasse ühendusse Poola- Leeduga > 1560 oli poolakatega diil, et võtavad enda kätte Vene piiri äärsed linnused. 1561 juuni algul katkevad Eesti ala põhjaosa sidemed Liivim orduga > 4. Juuni annavad Harju, Viru ja Järva rüütelkond, 6.juuni Tln ustavusvande Rootsi kun Eerik XIV-le. 28.nov 1561 Liivim orduriigi lõplik likvideerimine. 1562 märtsis truudusevanne Poola kuningale. 1237 end Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru Kirikuõiguslikult mood Liivim ja Preisim pk-d 13.saj keskelt ühtse kirikuprovintsi Riia pp juhtimisel, üksnes Tln pk kuulus ka pärast Taani alade võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa pärast 1346.aastat 5 iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa Ordu Liivimaa haru-suurim ja tugevaim, mida valitses Riiast ja hiljem Võnnust Liivim ordumeister koos sõj valmisoleku eest vastutava maamarssali ja koh võimu
Näide Toome näite ,,Liivimaa kroonikast" Kasutatud allikad G. Kooskora (1984). Ahja kroonika. [2012, 30.10]. http://www.hot.ee/ahjakroonika/ (2012). Balthasar Russow [2012, 30.10]. http://et.wikipedia.org/wiki/Balthasar_Russow (2012). Läti Hendrik [2012, 30.10]. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_Henrik Kasutatud allikad M. Sokk, A. Nahkur (2003). Sõna lugu. Tallinn: Koolibri L. Henrik (1993). Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn: Olion (2012). Kroonika. [2012, 30.10]. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_Henrik
1 Sel ajal võidi ristimisel saadud kirikliku nime kõrval kanda rahvapärasel nimepanekul saadud nime nt Mattias Ylmewalde, Merten Meme, Jacob Iggedow (Roos 1961: 342). Samahästi võis sellise nime üks osis olla isiku isanimi, nt Villilem Vampe, Lembitte Lembe. Talu võis saada nime peremehe lisanimest kui ka peremees lisanime saada talunimest. Perekonnanimede üleüldine sundpanek Eesti- ja Liivimaa talurahvale XIX sajandil 1816. a kingiti Eestimaal, 1819. a Liivimaal talurahvale priius. Alguses said talupoegad liikumusvabaduse oma kubermangu, siis aga kogu Vene impeeriumi ulatuses seega oligi vaja panna inimestele ,,püsivad, pärandatavad, ametlikult fikseeritud perekonnanimed" (Saareste I: 140). Neid ametlikke nimesid hakkas rahavas Rõhja- ja Kesk-Eestis nimetama liiginimedeks, Liivimaal aga väärnimedeks. Liivimaal nimetati äsjaantud perekonnanimesid tihti ka priinimedeks,
1. Keskaja periood? Millal algas ja lõppes keskaeg (aeg ja südmused) Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos muistse vabadusvõitluse lõppu. 2. Nimeta Vana-Liivimaa ajaloo tähtsamad allikad (autor või nimetus) ja põhjenda oma valikut (milliste sündmuste kohta sealt infot saab) Läti Henriku Liivimaa kroonika, Bartholomeus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika", Taani hindamise raamat, Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika": Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta. Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" saab infot jüriöö ülestõusu kohta. Taani hindamisraamat saab infot Taani kuninga poolt läänistatud maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3
Liivisõda 16 saj oli vana liivimaa nii nõrk ,et vene,taani ja poola-leedu hakkasid plaanima vana-liivimaa vallutamist.vana-liivimaast sai sõdade tallermaa.peamine oht oli venemaa kes oli huvitatud sadamastest ja kaubalinnadest.vana-liivimaa oli ühinenud venemaa vastase relva liiduga,see tõttu oli ka venemaal õigus olla vihane.sõjaohtu suurendas ivan 4 julm(1533- 1584.)sõja ettekäändeks kasutati nn ,,tartu maksu".nõuti vaherahu sellega nõustuti vaid tingimusel et hakkatakse maksma iga meeshinge eest ühe hõberaha aastas.rahu pikendamiseks nõustuti tingimustega.1556-1557-pidas vana- liivimaa viimase kodusõda ordu ja riia peapiiskopi vahel,sellesse sekkus Poola- Leedu,kes nõudis et ordu endaga venemaa vastase liidu sõlmilks.Algas suursõda,mis oleks peaaegu eesti rahvale saatuslikuks saanud. Liivi sõda 1558-1583 Algas 1558 talvel sig.alei juhtimisel vene vägede luure ja rüüsteretkega eestisse.kevadel piirasid venelased sisse Tartu ja Narva....
3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius Tema õpetas välja koolmeistrid. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Juurutas uue lugemismeetodi üks loeb kõva häälega, teised loevad mõttes. 1686. aastast sai kasutada tema koostatud aabitsat
Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk . Balti erikord (особый балтийский (остзейский) порядок) – hakkas kujunema Poola ja Rootsi ajal ja kinnistus Vene võimu ajal. Balti erikord on baltisaksa aadli ja linnade laialdane omavaltsus Vene impeeriumi kooseisus. Privileegid: 1) Restitutsioon 2)Balti erikorra alused 3)aadlimartiklid 4)asehalduskord 3
Ei. Lõuna-Euroopas olid ammu juba riigid ja seal oskasid nad lugeda ja kirjutada. Eesti polnud veel riik ja kirjaoskus puudus täiesti koos lugemisoskusega. 3. Miks jäid eestlased muistses vabadusvõitluses kaotajaks? Eestlastel puudus objektiivsus, neid oli vähe, neil puudu väljaõpe ja hea relvastus. Nende vahel ei toimunud koostööd. 4. Kui tõesed on meie teadmised Eesti muinasajast? Põhjendage oma seisukohta. Väga valed, kuna Liivimaa Kroonika oli Sakslaste oma ja seal tehti eestlasi ainult maha. Muinasaeg on väga vana ning seda vähem töeseid teadmisi ka meil on. 5. Mis oleks Eesti alal võinud juhtuda, kui meile poleks 13. sajandi algul tulnud valtisema sakslasi ja taanlasi? Võibolla Eesto oleks saanud oma riigiks, kuna maakonnad olid juba olemas. Siia oleksid tulnud siis hoopis venelased. 6. Mida halba ja mida head tõi eestlastele võõrvallutus? HEAD: Lääne-Saksa ja Taani
1. Milline oli Vana-Liivimaa olikord Liivi sõja eelõhtul? 1)Võrreldes Läänemerd ümbritsevateriikidega sisemiselt nõrk 2)omavahelised vastuolud(kodusõda, Liivi ordu rahuleping poolaga) 3)Sõjaline nõrkus võrreldes naabritega 2. Milline oli rahvusvaheline olukord Läänemere ääres 16.saj keskpaiku? Vana-Liivimaa ümber olid 16.saj tekkinud suured ja tugeva keskvõimuga riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast 3. Mis oli Liivi sõja ajendiks? Tartu maks oli Moskva tsaaririigi poolt Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse Liivi sõja peamiseks ajendiks 4. Millised olid Liivi sõja puhkemise põhjused? 1)Moskva suurvürstiriigil oli sõjaväe kasvaddes tekkinud maapuudus 2)Väljapääs Läänemerele 3)Liivimaa nõrkus- Liivi ordu on nõrk ja ei suuda kordineeritult tegutseda 5.Liivi sõjas osalenud riigid ja nende...
maakonnas. Second level Paides elab 1.jaanuari Third level Fourth level 2014 seisuga 8548 Fifth level inimest. Paide linna algne nimi oli Wittenstein. Paide praegune linnapea on Kaido Ivask PAIDE AJALUGU Järvamaa keskus, Eesti südames asuv Paide ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal, kui Liivimaa ordu sinna linnuse rajas. Juba 26 aastat hiljem sai selle kõrvale tekkinud asula linnaõigused ning Paide kuulus keskajal ka Hansa Liitu.1343. aastal toimusid Paides ordu ja ülestõusnud eestlaste juhtide vahelised läbirääkimised, mis lõppesid viimaste tapmisega. Paide sümboliks on ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Vallitorn. Seda on tänaseks kaks korda uuesti üles ehitatud: 19. sajandi lõpus ning aastatel 19901993. PIKK HERMANN ehk VALLITORN Liivimaa Ordu ehitas
Liivi sõja eellugu. 1) Miks Vana Liivimaa ja Venemaa suhted 16.sajandi esimesel poolele halvenesid? Sest Venemaa, tahtis saada Vana-Liivimaa pärandit endale. 2) Nimetage Läänemere äärsed riigid, mis olid 16.sajandil huvitatud Vana Liivimaa alistamisest. Milline neist riikidest oli Vana liivimaale kõige ohtlikum? Põhjendage. Taani, Rootsi, Poola-Leedu, Venemaa. Venemaa oli ka kõige ohtlikum Vana- Liivimaale, kuna Venemaa oli kõige aktiivsemaks pretendiks Vana-Liivimaa pärandile. 3) Andke hinnang Vana Liivimaa ettevalmistumisele Liivi sõjaks. Vanal-Liivimaal tekkis küll idaohu pärast hirm, kuid päris tõsiselt ohtu ei võetud.
AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks.
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus)
teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan IV oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset
Eesti peale Liivi sõda Poola ja Rootsi vastuolud · Sigismund III nii Poola kui ka rootsi kuningas · Surub Rootsis peale katoliiklust ja see tekitab pingeid, ning võimule tuleb rootsi asevalitseja Karl IX nime all · Poola kuulutab Eestimaa Poolale kuuluvaks. Aadel hoiab siin samuti Poola poole, sest loodab Liivimaa ühtsust taastada Liivimaa pärandi jagamine · 1600.a. algab uuesti sõjategevus · 1617.a. saab Rootsi Venemaalt Stolbovo rahuga Ingerimaa · 1629.a Altmargi vaherahuga läheb kogu mandriala Rootsile · 1645.a. Brömbsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile ja seal lõpeb taanlaste võim Liivi sõjajärgne asustus · Rahvaarv on tunduvalt vähenenud, arvatavalt ~120 000 140 000 inimest. · Kõige rohkem on kannatanud Harjumaa ja Kesk Eesti · Koloniseerimisest on huvitatud nii Poola kui Rootsi
riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 2. Iseloomustage kuberneri võimupiire. Nimetage 3 olulisemat valdkonda, mis olid tema halduses. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3. Kandke kaardile Eestimaa Kubermangu piir, tähistage kubermangu keskus nimega, märkige
Varauusaeg Eestis. Tahan teada Eesti varauusajast. Mis ajal said alguse teatud ajaperioodid . Eesti varauusaeg on periood, mida piiratakse umbkaudu aastatega 1550-1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana- Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. Sajandi alguses. Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt küllaltki rahutu aeg ja Eesti ala oli mitme valitseja käes, siis on seda perioodi jaotatud mitmeks alaperioodiks: Rootsiaeg (1625a.) ;Poola aeg (1562-1625a.) ;Taani aeg (1560- 1645a.)Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917.aastani on nimetatud kas Vene või tsaariajaks. Esimene kannab aga liialt palju ka muid tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida-Eesti Liivi sõja ja Vene-Rootsi sõja ajal 1656- 1661, enamasti seostatakse seda aga Nõukogude Liidu okupatsiooni ajaga. Tsaariaeg on aga kõnekeelne termin, mida akadeemilistest kujutistes ül...
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad
ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all
Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahvavarasid varastada ja maad rüüstata. 1.1. Liivimaa ristisõda 13. sajandil algas Liivimaa ristisõda, mida toetasid Rooma paavstid ja katoliku kirik. Selle käigus vallutati Liivimaa saksa-rooma keisririigi poolt ja rahvas orjastati baltisaksa mõisnike poolt. „Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu
Eestlaste muistne vabadusvõistlus 1. Eestlased soovisid oma ala vabastada, sakslased soovisid oma alasid laiendada. Eestlased kaotasid, kuna neid oli vähem, neil oli sakslastest halvem relvastus, toetati ristisõdijaid, polnud oma riiki ega maakondadel tugevaid sidemeid. 2. Tõesti, Madisepäeva lahing võinuks lõppeda ka teisiti, selline kujutluspilt ei ole põrmugi utoopiline ega naiivne. Ristirüütlid võisid kaotada lahinguid. Nad võisid kaotada isegi hävitavalt ja nad võisid kaotada mitterüütlitele, kaasa arvatud nõndanimetatud paganad. Ent millisel määral oleks Madisepäeva lahingu teistsugune tulemus muutnud ajaloo kulgu, seda me siiski ei tea. 3. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Kui...
Saksa ordu 7.klass Saksa ordu ülesehitus • See oli suur üleeuroopaline organisatsioon. • Ordu südamaaks kujunes Preisimaa. • Linnuseid resideeris kõrgmeister ja käis koos ordu kõrgeim otsustuskogu- üldkapiitel. • Liivimaa orduprovintside eesotsas oli Meister, kelle valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. • Tähtsuselt teine orduametnik Orduvennad ja abilised • Ordu tuumiku moodustasid rüütelvennad. • Ordusse kuulus vähesel määral ka madalamat päritolu vendi, kes sõdisid ja neid kutsuti hallmantliteks. • Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu valduste majapidamise ja rüütlite teenimiseks.
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine
tegutseda. Kuid sellest tuli ka palju positiivset. 2.Eesti kolme kuninga valduses. *1582 Jam Zapolski vaherahu – Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale *1583 Pljussa vaherahu – Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja – Eestis ja Läänemaal. Saaremaa jäi taanlastele Pilet nr.4 1.Keskaegsed linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus , mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Liivimaa suurtes linnades Riias, Tallinnas ja Tartus oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajamises oli alamsaksakeel. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene teatud tingimustel. Nt. Kui ta elas püsivalt linnas, maksis ära kodanikumaksu jne. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest, linnjuhtimine oli tasuta töö ja raad vahetus aastakaupa. Rae võim oli piiramatu. Keskajal oli kaks suurt gildi – Suurgild- sinna kuulusid abielus olevad
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond
(1558-1583) KOKKUVÕTE LIIVI SÕJAST KATI AAVIK, KP-13B Liivi sõda oli konflikt, mis sai alguse Ivan Julma vägede sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Esialgu Vene-Liivi sõjana alanud konfrontatsioon laienes peagi, kui Vana-Liivimaa kokku varises ning see jagati Taani, Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Puhkes ulatuslik konflikt, mis koosnes tegelikult mitmest erinevast sõjast ja mida saab ühte siduda vaid Ivan Julma isiku tõttu. Ometi on nimetus Liivi sõda ajalookirjutuses juurdunud ja 1582 ning 1583 sõlmitud Jam Zapolski ning Pljussa rahulepingud võimaldavad esimesele konfliktideseeriale Liivimaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses (seda on nimetatud ka Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata. 1551 a. Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada 1554 a. Venemaa nõuab rahuläbirääkimist...
oma orjad tagasi. Asehalduskord 1783-1796 Eestimaa Linnaõigused. Poliitilised ümberkorraldused. Ühine asehaldur.Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused. Positiivsed määrused 1765 Liivimaa Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamised. Mõisakohustuse täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikel polnud enam õigust neid muuta.Talupojad võisid mõisnike peale kaevata
(1pt) Sõdu kus oli eesmärk rahavas ristiusku pöörata 2.Millal ja kelle vastu toimus esimene ristisõda?(2pt) Esimene 1198a liivlaste vastu , 10961099a Jeruusalemma vastu 3.Millised võisid olla Jüriöö ülestõusu põhjused?(1põhjus=1punkt) Eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. 4.Millist territooriumi nimetati keskajal Liivimaaks?(1pt) Viljandi, UusPärnu,Tallinn, 5.Kes olid keskajal Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?(2pt) Taani,Rootsi,Norra,Moskva,Leedu,Pihkva 6.Iseloomustage maaisandate omavahelisi suhteid. (3pt) 7. Mis küsimusi maapäevadel arutati? (2pt) Välis ja sisemajanduspoliitilisi küsimusi, ning püüti lahendada omavahelisi tülisi 8.Kes sai anda linnaõigusi? (1pt) 9. Kes oli reformatsiooni ehk usupuhastuse algataja? (1pt) Martin Luther 10.Kirjeldage sarnasusi ja erinevusi adratalupoegade ja vabatalupoegade vahel. (3pt)
Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka Liivimaa konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk- Eestit Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade diötseeside vahel.
feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad. Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaaks. - Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile. - maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja. Eesti alal olid maahärradeks Liivimaa ordumeister ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop. Põhja-Eesti valitsejaks oli Taani kuningas. - linnaõigus sh teada, kuidas linnad jagunesid linnaõiguse järgi- linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Jagunesid Lübecki
Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel
Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg. Peatutud on lühidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustajate elul ja tegevusel siinkandis
(eelkirjaliku) ja keskaegse Vana-Liivimaa aladel (Eestimaa, Põhja-Läti), mida edaspidi kutsun/ tähistan sõnadega siinsed alad. Neid muutuseid analüüsin laiemas Hansa Liidu, Saksa kultuuriruumi või geograafilise piirkonna kontekstis. Sissejuhatus (Esimesed kokkupuuted viikingite ja kristliku Euroopaga; kaubanduse arenemine ja militariseerumine, eliidi tekkimine; algkristluse võimalikkusest siinsetel aladel; Lindanise kindlustatud asula genees): Tulevased Eestimaa ja Liivimaa alad olid sajandeid olnud tähtsaks kaubanduspiirkonnaks. Siit möödus ida-lääne suunaline kaubandustee, mis oli keskaegse Tallinna edu ja rikkuse pant transiitkaubandus Venemaa ning Põhja-, Kesk- ja Lääne-Euroopa vahel. Sellist vahendaja rolli võisid tulevaste eestlaste ja lätlaste esivanemad omada juba ajal, mil polnud kirjalikke jäädvustusi selle kohta. Arheoloogilised leiud annavad alust arvata, et siin kaubeldi üsna hoogsalt alates 8.9. sajandist
sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm. Läti Henrik-oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180– 1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor. MUINASAJA PERIODISEERIMINE
Stefany Müüri kodutöö Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand Horisontaalis 1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt ..... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15
ja edukam · Mis toimus 1870-1914 aastatel Eesti ühiskonnas? 1) venestamine 2) linnade kasv 3) kaubanduse/tööstuse kasv 4) sotsiaalse kihistumise suurenemine · 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Eestis mässud ja rüüstamised · Märts 1917 eestlaste demonstratsioon Petrogradis ja määrus Eestimaa Kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa Kubermang (v.a. Narva) ja Liivimaa Kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks kubermanguks. · Pingekolded Eestis 1917. aastal pärast määrust: 1) eesti keelne asjaajamine kuulutati välja, vene ametnikud kaeblesid. 2) Uued võimud tahtsid olukorda normaliseeruda ja revolutsioonilisi nõukogude jõudusid piirata. Eriti pingeliseks kujunes Maapäeva valimine. 3) taheti luua Eesti rahvusväeosa. Venelased olid marus · Eesti Päästekomitee: Konstantin KONIK, Konstantin PÄTS ja Jüri VILMS. Eestimaa
liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. 1.1Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad
Vene võim ei tundnud ennast vallutatud aladel kindlalt ja tahtis mõisnikud enda poolele saada, mistõttu algas restitutsioon ehk mõisate tagastamine algsetele omanikele. Mõju talupoegadele oli halb kuna sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Balti erikorraga oli Eesti rohkem seotud Euroopaga ja sisserännet venemaalt ei toimunud (usk ja keel). *1804 talurahva õigused ja millal kaotati pärisorjus, anda hinnang - 1804. aasta 20. veebruari Liivimaa talurahvaseadusega jäid Liivimaa kubermangu talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. 23. mai 1816 võeti vastu ja 1819. aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus, talurahvas võis omandada ka kinnisvara, koormistena tuli kasutusele raharent. *Linnad - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Võru, Valga, Haapsalu, Paide, Paldiski
20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Liivimaa seadus nägi selleks ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise. Mõisniku kodukariõigust piirati, näiteks taluperemehele ei tohtinud härra enam üldse ihunuhtlust määrata, oluliselt piirati ka talupoega ostmist ja müüki. 22. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal. Napoleon algatas selle, kuid siis takerdusid seadused tema taha, kuna ta tungis kallale Venemaale ja hakkasid sõjad. Sõja lõppedes jõudis järg taas talurahva seaduste kätte.. 23
Ristisõdijatest Riia peapiiskopkonna Mõõgavendade orduga ühinesid veel saksa kaupmehed et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused. Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202- 1237.a. Eesmärk kaitsta Riia peapiiskopkonda ning levitada ristiusku sõjalisel teel. liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste vahel. Toimus 1210.a. Madisepäeva lahing- Sakala vanema Lembitu eestvõttel Eestimaa põhimaakondadest kokku kogutud suur malev kohtus ristisõdijate eliitväega. Lahing lõppes eestlaste kaotusega 1217.a. Lindanise lahing- 1219. aasta juunis Liivimaa ristisõja lahing, kus revalased ja harjulased ründasid Tallinas Taani kuninga väge
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusele ristisõja puhkemisel kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Liivimaa ristisõda puhkes seetõttu, et Liivimaal elasid paganad (paavsti soov kirikut laieneda), Euroopas oli üleliia sõjamehi, taheti jõuda Vene turule. Piiskop Meinhardi ülesanne oli Liivimaa ristiusustada; piiskop Berthold alustas misjoni politiseerimist ta sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased alistuma sundida. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3
ja Forseliuse kirjaviisile ja kestsid 19. sajani keskpaigani. Nimetatakse seda VANAKS KIRJAVIISIKS. 7. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering, H.Samson, J.Hornung, A.ja A. Virginius, J.Skytte, Gustav II Adolf, J.Fischer, 1) J. Jhering - ta oli piiskop, kes tegi Eestimaal suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel. Andis välja esimese eesti keelse aabitsa 2)H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi -aegne Liivimaa luterlik superintendent 3) J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti keelse grammatika 1693. aastal, mis erinevalt omaaegsest Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Tegi reeglistiku - vana kirjaviis. 4) A.ja A. Virginius- andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi 5) J.Skytte- Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli 6) Gustav II Adolf- ta kirjutas alla 1632
Liivi sõda on Vana-liivimaa aladel toimunud sõjategevus, mille ajaliseks määratluseks loetakse 1558-1583. aastaid. Liivimaa suutis hoida suhteid Moskva tsaaririigiga stabiilsena 16. sajandi keskpaigani, peale mida sai konflikt sai alguse Ivan Julma sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Algas nõrgenenud Vana-Liivimaa ning selle tugevnenud naaberriikide vaheline sõdimine võimu üle. Venemaad, Liivi sõja algatajat, peeti vähearenenud riigiks. Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel pikendati vaherahu, eelkõige tingimusel, et Vana-Liivimaa Tartu maksu ära tasub. Kui 1557.
1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning ne...
Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus Rootsi suure ülemvõimu pärast. Venemaa püüdis vallutustega võita Läänemereäärseid alasid, Taani soovis Rootsilt saada oma endiseid valdusi tagasi. Pljussa vaherahu sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, mille tagajärjel jäi Rootsi kätte nii Põhja- Eestis kui Ingerimaal vallutatud linnused. Rahu ei jäänud aga kauaks kestma ja varsti algasid riikide vahel uued sõjad. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Kaheks aastaajaks jäi Eesti Vene võimu alla. Sarnasused Põhjasõja ja Liivi sõja vahel olid need, et hukkus väga palju inimesi, üle poole rahvastikust. Mõlema sõjaga kaasnes ka näljahäda ja haiguste levik. Peamiseks haiguseks oli katk. Pärast sõdade lõppu hakkas aga rahvaarv uuesti kasvama. Pärast Liivi sõda jäid väga paljud talud tühjaks. Nii Poola kui ka Rootsi võim oli huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimisest uustulnukatega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
