film Libahunt (1968) Valga Gümnaasium 10.A Mareli Nielson Tegijad: Rezissöör- Leida Laius Stsenarist- Leida Laius ja Lembit Remmelgas Operaator- Algimantas Mockus Lembit Remmelgas 4. veebruar 1921 25. juuli 1992 eesti kriitik, tõlkija ja stsenarist Algimantas Mockus 1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja Roman Sabsay Kunstnik- Linda Vernik Kostüümikunstnik- Hil...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga, st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis. See oli küll oluliselt odavam kui optiline heli filmikoopial, ent põhjustas hulgaliselt komplikatsioone. Muuhulgas juhtus, et plaat oli teel kaduma läinud või katki, rääkimata raskustest hoida pilt ja heli sünkroonis, kuna iga fil...
tulnud ja nägid seda pealt. Tiina läks Tammarude ukse taha, tammarud võtsid ta enda kasvatada. Peres olid veel perepoeg Margus ja kasutütar Mari. Mari ja Margus peaks kunagi abielluma. Mari nagu ülejäänud Tammarud, pikameelne ja rahulik. Tiina aga temperamentne ja tõmmunahaline, meeldib Margusele. Oli Jaanipäev, mängiti ,,tagumine paar välja" margus pidi püüdma kas mari't või tiinat, silmi ainult Tiina jaoks. Mari ütleb Tiinale libahunt. Kõik usuvad. Tiina põgeneb metsa, ühel õhtul uluvad hundid, Margus läheb püssiga välja neid maha laskma. Saab tiinale pihta. Tiina sureb Marguse käe läbi. Ta küll hukkub aga jääb võitjaks orjameelsuse üle. Kitzberg taunib Tammarulaste eluviisi(orjameelsus) aga arvab, et see on oluline rahva edasi kestmiseks rasketes oludes. Näidendil on hea kompositsioon. Pinge tõuseb kasvutempos haripunktini. Karakterid avanevad tegevuse käigus
August Kitzberg ,,Kauka jumal" o Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all. Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning ametnikuna. Kui ta 1920. aastal kirikupensioni hakkas saama, loobus ta ametnikutööst ja pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. o Teose zanrimääraja Näidend ,,Kauka jumal" on draama, sest seal on ühendatud tragöödia ja komöödia. See käsitleb elulisi teemasid ning pühendub inimeste psühholoogiale ja käitumisele. Üldisel...
Dramaatika kordamisküsimused 1.Mis on dramaatika? Üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus 2.Kuidas dramaatika jaguneb (põhizanrid)? Tragöödia, komöödia, draama 3.Kuidas jaguneb näitekirjanduse tekst? Stseenideks, vaatlusteks, piltideks 4.Nimeta dramaatika põhiomadused - Dialoogivorm, lavalisus, sündmustiku tihendatus, olevikus kulgev tegevus. 5.Mis on dialoog? Kahekõne 6.Mis on monoloog? Kirjandusteose tegelase mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 7.Kes on dramaturg? Näitekirjanik 8.Mis on remark? Autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale. 9.Mis on veel draamakirjandusele iseloomulik? Jutumärgid puuduvad, puudub jutustaja 10.Nimeta klassikalise teose kompositsiooni osad - Sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus. 11.Mis ülesanne on sissejuhatusel? Tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. 12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis üles...
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello ...
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidame...
Unistused ja tegelikkus Kõik inimesed unistavad erinevalt, mõned suurejoonelisemalt ja mõned tagasihoidlikumalt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on paljudele inimestele hinge peegliks need näitavad kas isiksus on hea või halva peal väljas. Iga inimene hoiab oma hingesoppides salajasi unelmaid. Unistused on ühed väga väga imelised asjad kuna nendesse võib ära eksida ja enam teed välja mitte leida. Kuidas täita oma unistusi? Et oma unistusi täita peab igati aitama oma sõpru ja lähedasi ning abivajajaid, sest kunagi ei või teada kuna saab mõni abi saanud inimene sind aidata oma unistuste teoksviimisel. Kui oled teinud kasvõi ühegi heateo päevas muutud ise õnnelikumaks ja suudad ka oma unistui paremini hea tujuga ellu viia. Mina arvan, et iga inimene tahab võimalikult kiiresti oma unistui täide viia, et see neil korda läheks muidu võib meelest minna mida saavutada taheti. Peab õppima taksitusi te...
Dramaatika põhimõisted. (Dramaatika ehk näitekirjandus). Kirjanduse 3 põhiliiki: Eepika jutustav proosa Lüürika luule kirjandus Dramaatika näite kirjandus Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihts...
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et ...
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
August Kitzberg 1855-1927 · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rah...
Kunst avab tee maailma mõistmisele Paljud inimesed ei pea kunstiga tegelemist tähtsaks ning peavad seda tülikaks ning ebavajalikuks. Mina olen see, kes astub neile vastu ning arvab, et kunst harib inimest. Kõige tähtsamaks kunsti alaliigiks pean kirjandust. Lugemine aitab arendada inimese käitumisnorme ja kujundab välja ellusuhtumise ning elu mõistmise. Kunst õpetab inimesele eetikat ja tugevdab moraalitunnet. Lugedes raamatuid elame läbi ettemängitud sündmusi, millest saadud kogemused eneses salvestame ning kasutame neid siis, kui vajadus tekib. Paljud sedasorti õpetavad teosed on lihtsad jutustavad ning kirjeldavad raamatud. A. Kitzbergi tragöödia "Libahunt" taunib inimeste sallimatust erinevate inimeste vahel ning lihtsameelsust. Ehe näide on see, kuidas Tiina perest ära aetakse, arvates et tegemist ongi libahundiga. Sama autori draamas "Kauka jumal" on samuti väljakirjutatud näide sellest, mis juh...
Eduard Tubin. (1905-1982) Kodanliku perioodi viimasel aastakümnel hakkas eesti muusikute peres andekalt kirjutatud teoste ja aktiivse dirigenditegevusega üha rohkem silma paistma Eduard Tubin. Pärines Peipsi mailt, Kallaste lähedalt. Omandas hariduse Tartu Õpetajate Seminaris. Hiljem töötas veidi aega Nõos õpetajana. Teda ahvatles ka muusika. Valdas hästi klaverit ja proovis ka komponeerida. Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina ,,Vanemuises", juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti ,,Kratt". See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka...
Villu meelest ei sobinud Kõrboja peremeheks sant mees ja ta lasi end maha. Kirjanduses võib kohata ka keelatud armastust, see aasta lugesime me A.Kitzbergi ,,Libahunti", mis kõneles perest, kuhu tuli elama tütarlaps, kelle emaks peeti nõida. Perepojale Tiina meeldis, aga pere oli selle vastu. Samuti peretraditsioonid keelasid tal kooselu. Margust aga võlus Tiina vabameelsus ja looduse armastus. Külarahvas uskus, et Tiina on libahunt. Tiina oli löödud ja jooksis metsa. Marguse pere oli õnnelik, et tüdrukust lahti said, Margus oli kurb. Hiljem Tiina kutsus Margust metsa elama, kuid Margus kõhkles. Tiina jooksis metsa tagasi. Ühel päeval tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus soovis hunte tulistamisega ehmatasa,kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Minu arust oli tegemist väga kurva armastusega, mida keelatud armastus ongi, Tiinast oli kahju.
Noorkuu Videviku saaga teine osa, Noorkuu, räägib raamatu jätkust. Edward Cullen( Robert Pattison), vampiir, keda Bella armastab, lahkub ootamatult Bellast (Kristen Sterward ). Bella murdub ning satub masendusse, hiljem taastab suhted oma ammuse tuttava Jacobiga ( Taylor Launter ) ning tekib tugev sõprusside. Hiljem saab Bella teada, et Edward kavatseb teha enesetapu, kuna arvab, et Bella hüppas kaljult alla ning sai surma. Bella võtab ette teekonna Edwardi päästmiseks, mis aga seab ohtu tema suhted Jacobiga, kes, tuleb välja, on libahunt, vampiiride ainuke vaenlane. Filmi lõpus Bella päästab Edwardi ning nad naasevad koju. Jacob lõpetab suhted Bellaga ja Edward esitab Bellale abieluettepaneku. Sellega lõppeb teine osa. Minu arvates oli film tegelikult hea. Kuna olen ka raamatut lugenud ja samuti näinud ning vaadanud ka esimest osa sain ma hästi aru ning nautisin filmi. Kuid film oli väga sisukas, ...
Retsensioon ''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töö...
10. August Gailiti elu ja looming, 1 teose analüüs August Gailit 1891 1960 · Sündinud Valgamaal mõisas kakskeelses peres, ehitusmeistri pojana · Oskas eesti, läti, vene ja saksa keelt · Õppis Valgas Läti kihelkonna ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis · Töötas Lätis ajakirjanikuna · Kuulus kirjandusrühmitusse SIURU · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · Aastatel 1922 1924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · Oli abielus operetinäitlejanna Elvi Vahel Nanderiga · Neil oli üks tütar Aili · Gailit joonistas ka karikatuure · Oli paar aastat Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige. Alates 1945 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige · 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi ning elas seal elupäevade lõpuni · ,,Libahunt" - tõlkis läti keelde · Suri Rootsis maksavähki 1960 ,,Üks leegitsev süda üle rahutu vee...
Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka endale saada, kõnnib ta masendunult, kuid näiliselt uhkelt minema. aega norus
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Nove...
kätte saada, kuid ta oli kogemata Roni voodi juurde läinud ning pärast seda vallandunud paanikat ei olnud tal aega Harryt otsida. Lõpuks Harry saab teada, miks Sirius Black teda otsib: ta on Harry ristiisa. Lõpuks kohtuvad Harry, Ron ja Hermione Granger temaga Huilgavas Hurtsikus ning seal saavad nad teada, et Sirius pole tegelikult üldse mõrvar. Alguses, kui nad koos Siriusega Lupinit nägid, arvasid nad ekslikult, et tema oligi see, kes Blacki öösel lossi aitas. Lupin oli tegelikult libahunt. Tuleb välja, et tegelikult on süüdlane Peter Pettigrew, kes oli end ammu rotiks muundanud ning teeselnud Roni kodulooma Siblikut. Hiljem aga püütakse Sirius kinni ning tahetakse ära tappa. Ainuke viis teda päästa oli kasutada Hermione ajakeerajat, mida ta oli võimalikult paljudesse tundidesse jõudmiseks kasutanud. Neil õnnestub lõpuks Sirius päästa. Sirius lubab Harryle, et kui asjad on rahulikumaks läinud, võib ta tema juurde elama tulla. Loo lõpus astub Remus Lupin oma
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
Autor: Teos: Tegelased: Sophokles "Kuningas Oidipus" kuningas Oidipus Platon "Pidusöök" William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, Hamleti onu Claudius, Hamleti ema Gertrude, Ophelia Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Faust, Mefistofeles, Margareta Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ek...
µ - ehk näitekirjandus, on üks kirjanduse 3-st põhiliigist, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. Draama - on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegusev(ad) kangelane/sed satub väljapäästmatusse olukorda ja hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal D...
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
Kool Referaat AUGUST KITZBERG Autor: Juhendaja: 2011 Elulugu August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt...
selgub et see rott on hoopis inimene kes on animaag.See rott on Peter petigrev kes omal ajal oli Harry isa ja bläck sõber.Harry tahab peteri anda üle seadusesilmale et saaks bläck nime puhtaks ja et ta saaks hakata elama koos oma ristiisaga(Bläck).Paljas mõte sellest et ta ei pea enam kunagi suvevaheaegadel elama oma tädi ja onu juures tegi ta tuju heaks.Kuid siis juhtus midagi ootamatut.Üks õpetaja kes oli nendega kaasas oli tegelikult libahunt, ta oli väiksena hammustada saanud, aga oli unustanud oma rohu võtta ja kuu kätte jõudes hakaks ta muutuma libahundiks,selles segaduses muutis Peter ennnast rotiks ja pani jooksu.Nii ei suutnudki Harry oma ristiisa süütust tõestada, aga sai teha nii palju, et päästis ta vangistusest, selles aitas teda kooli direktor Dumbledore.Nii pääses Black vangistusest kuid pidi elama nii et keegi teda ei näeks.Harry pidi ikkagi suveks
Väike ja suur algustäht 1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte. · Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus) · Nimetuse kandja ainulisuse rõhutamisel (Roheline Manner Austraal...
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta ...
Vahva. Oke Nordring dresseeritud nagu masin. Arvatavasti saab temast kunagi teadlane. Ma ütlesin, et tal peab siis hea tunnistus olema. Ta arvas, et eks ta peab siis hea tunnistuse leiutama. Tuupida ta ei viitsi. Maru. Christoffer Palm- riiakas poiss. Tal on rikkad vanemad. Emilia Ridderfjell- klassi kõige vaiksem inimene. Ma ei tea temast midagi. Ma arvan, et ta armastab hobuseid. Tina Roininen klassi kõige vanem. Muidu tore, ainult et armastab hobuseid. Klas ``Klimp ´´ Svensson- libahunt, kes mängib inimlast. Klimbi isal on kohutavalt inetu räkkariauto, mis küll midagi väärt ei ole. Ma tean Klimbist palju, kuid ma ei taha seesugusega päevikut rikkuda. 6 Björn ´´ Karu `` Zetterström- teatud tüdrukute hulgas väga populaarne. Ma ei tea miks. Ta on kole. Kuid ta on hea tõstja. Õpetaja Sonja Ek- täitsa talutav. Armastab hobuseid. See küll tore pole.
endale ime kena ja särtsaka tütre ." ,,Luuleta aga " Ütles taat . ,,kust me selle tütre leiame ?" ,,Tee peate mind lihtsalt uskuma" vastas teoke . ,,Teil on talus noor sulane , tema saab teid aidata . Las ta läheb järgmisel täiskuu neljapäeval tumedate kaljude taha süngesse metsa . Keset metsa leiab ta kristalselge järve peitku ta ennast suure tamme varju ja oodaku. Täpselt keskööl tuleb järve kaldale lumivalge hunt , aga see pole tavaline hunt vaid libahunt . Hundi needusest päästmiseks ei tohi sulane karta vaid peab julgelt tamme puu tagant välja astuma ja minema libahundi juurde . Kui ta peaks kas või kordagi hirmu tundma , võib ta oma eluga seal samas hüvasti jätta . Julget ja vaprat hunt ei puutu . Ta peab panema leiva viilu noa otsa ja selle oma vasaku käega hundile ulatama . Kui ta kõige sellega hakkama saab on tütarlaps vaba ja needus murtud . Tüdrukul ei ole siin
Tööleht 8. klassile KIRJANDUSE ZANRID 1. Joonista vihikusse skeem ja jaota skeemi all olevad sõnad õige põhiliigi alla KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA ehk LÜÜRIKA ehk DRAMAATIKA ehk JUTUSTAV KIRJANDUS LUULE NÄITEKIRJANDUS 1. .... 1. .... 1. ...... 2. 2. 2. 3. 3. 3. 4. 4. 5. 5. 6. ...
otsida. Lõpuks Harry saab teada, miks Sirius Black teda otsib: ta on Harry ristiisa. Lõpuks kohtuvad Harry, Ron ja Hermione Granger temaga Huilgavas Hurtsikus ning seal saavad nad teada, et Sirius pole tegelikult üldse mõrvar. Alguses, kui nad koos Siriusega Lupinit nägid, arvasid nad ekslikult, et tema oligi see, kes Blacki öösel lossi aitas. Hermione ütleb ka välja, et ta oli juba ammu aru saanud, et Lupin on tegelikult libahunt. Tuleb välja, et tegelikult on süüdlane Peter Pettigrew, kes oli end ammu rotiks muundanud ning teeselnud Roni kodulooma Siblikut. Hiljem aga püütakse Sirius kinni ning tahetakse ära tappa. Ainuke viis teda päästa oli kasutada Hermione ajakeerajat, mida ta oli võimalikult paljudesse tundidesse jõudmiseks kasutanud. Neil õnnestub lõpuks Sirius päästa. Sirius lubab Harryle, et kui asjad on rahulikumaks läinud, võib ta tema juurde elama tulla. Loo lõpus astub Remus Lupin oma
Surm eesti kirjanduses Surmale mõeldes meenusid minule esimesena Artur Alliksaare tuntud luuleread ,,Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks..." Maailmas on nii palju erinevaid inimesi ja surmal on igale ühele neist isemoodi tähendus ja seetõttu on seda raske üheselt defineerida. Surm iseenesest on juba ülimalt mitmekülgne nähtus olles ajatu ja paratamatu, üheaegselt nii kauge kui ka aktuaalne, midagi, mille üle meil puudub kontroll ja millest pole pääsu meil kellelgi. Inimesed on õnnistatud eluga teadmatuses iseendi ja lähedaste surma täpse hetke saabumisest. Surma, millega puutume kokku tegelikult juba üsna varakult ja ehk ka märkamatult, nii kardetakse kui pilgatakse, näiteks lapsepõlvest mäletame, kuidas surevad meie eakamad sugulased või pere lemmikloom; iga päev võime kuulda uudistest, kuidas maailmas saab liiklusõnnetustes surma tuhandeid inimesi; samuti võib surra midagi meie sees, ...
ka välituristide silmis. Kujunes välja ka rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid. Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 erinevat tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed
Ma nõustun sellega, sest kui sa kedagi tõsiselt armastad ja te kokku hoiate, siis saad ka üle kõigist raskustest, mis sinu teele peaksid sattuma. · See raamat õpetas mulle, et sa võid saada kõik, mida sa tahad, kui sa vaid seda väga soovid ja selle nimel pingutad. · See raamat räägib tüdrukust nimega Bella, kes armastab vampiiri ja kelle sõber on libahunt. Et saada vampiiriks just Edwardi poolt, peab Bella temaga abielluma. Kuna aga Bella vampiiriks saada väga tahab, siis ta nõustubki. Toimuvad pulmad, pärast seda sõidavad nad mesinädalatele Esme saarele, kus nad mitu nädalat viibivad. Kui Bella aga avastab, et ta ootab last, sõidavad nad tagasi Forksi. Kuna laps on poolinimene ja pool vampiir, siis ta kasvab aina tugevamaks ja suuremaks ja teeb Bellale niiviisi haiget. Kui
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistj...
kaldkiri). Kinnistüveline laiendosa Kinnistüvelise laiendosaga liitnimisõnu on kahesuguseid: osa neist seostub kindla sõnaliigiga (nt kellassepp, maantee, punapea, umbjärv, kriminaalkohus, lühijutt, kesknädal, eriarst, hobueesel, irvhammas, viripill, höövelpink). Osa laiendeid on aga prefiksilaadsed sõnaosad ja kinnistüved, mis ei seostu ühegi sõnaliigiga (nt alaliik, libahunt, piibeleht, ulgumeri, padujooming, ülikool, vaegkuulja, segamets). Nende hulgas on ka võõrtüvesid (nt superhind, antikeha, eksmees, miniseelik, pseudomure, küberrünnak, retroviirus). Kinnistüvena ja lühitüvena tõlgendatavate moodustustüvede piir on ebakindel. Deverbaalne põhiosa Deverbaalse põhiosaga liitnimisõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Enamik deverbaalseid liitsõnu on moodustatud objektgenitiiviga (nt
Dramaatika- näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Draama- näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant. Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk., alguse sai Antiik-Kreekas veinijumala Dionysuse pidustustest; värsskõne, lepitamatu konflikt, traagiline lõpplahendus; peategelane on väljapääsmatusse olukorga satunud õilis kangelane, kes tegutseb üllaste põhimõtete ajel. Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitz...
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult ja ta nägu on sinine. Eesti mütoloogias on palju tegelasi, keda on raske unustada. Meeldejäävaimad on lood vetevaimudest ja näkkidest, vanapaganatest ja metsahaldjatest. Meie mütoloogiast on teada veel selliseid tegelasi nagu ahjualune, pisuhänd, kolumats, sookoll, kodukäija, Ülemiste vanake ja vetevana. Üks tegelane, mis Eesti mütoloogias üsna tuntud on, on ka libahunt. Enamus eelpoolnimetatud tegelastest põhjustasid hirmu ja nende eest hoiatati ka lapsi. Lapsed pidid kartma neid ja need tegelased pidid lapsi eemal hoidma ohtlikest kohtadest. Näiteks ei tohi laps vee äärde minna, sest vetevaim või näkk võib ta enesega kaasa võtta. Kui laps uskus ja kartis seda näkki, siis ta veekogu lähedusse üksi ei läinud ja just seda ju vaja oligi. Samuti loeme müütidest ja muistenditest metsavaimudest, kes metsas elutsevad. Siin on tegu sarnase
Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. · Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. · Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. · Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Ralf 16 Lõpp Aitäh kuulamast!
raamatus ei saanud nad Bellaga läbi ja Rosaliel oli alti midagi halba vastu öelda. Emmett Emmettil pole erilisi võimeid peale selle, et oskab ülihästi ronida. Ta meeldib teistele eriti oma naljade pärast, mida ta teeb isegi kõige halvematel ja raskematel hetkedel. Välimuselt oli ta rohkem selline räppar ja väga moodsalt riides. Jacob Black Pealt näha tavaline poiss, suurt kasvu ja tugev. Välimuse järgi umbes 18. või 19.aastane, tegelikult vaid 16. Ta on libahunt, peaaegu sama tugev kui Edward, kuid jääb talle siiski alla nii kiiruse kui tugevuse poolest. Ta on Bella vastu väga hoolitsev ja peale Edwardi lahkumist Bellale toeks. Probleemid Edwardi lahkumine Forksist. Peale õnnetust Bella sünnipäevapeol. Laurenti tagasi tulek Forksi, et Victoria eest kätte maksta ja Bella tappa. Edwardi nägemiseks oma kujutluses seab Bella end ohtu ja hüppab kaljult alla. ... Veel probleeme Bella läheb Edwardit Itaaliasse Volturide
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...
Seikluskirjandus: Üks vanimaid proosa liike Vanimad liigid on rüütli- ja pastoraalromaanid Rüütliromaan-mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis on mõeldud teistele eeskujuks Pastoraalromaan- kujutati idülliliselt karjaste elu.(Tunnete ja elamuste kirjeldamine) Dumas, H.Pyle Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul ja peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse. Ajalooline kirjandus: Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskonnas Victor Hugo, Walter Scott, Eduard Bornhöhe Kriminaalkirjandus Looja: A.C.Doyle Edasirajajad: Agatha Christie, Georges Simenon Teose keskmes on peategelane , kelle silme läbi sündmusi jälgitakse Iseloomulik on tüüpiline miljöö. 19. sajandi kirjanduses olid selleks tavaliselt üksikud lossid, majad, surnuaiad vms. Tänapäeval suurlinna keskond. Õudu...
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
Kirjandus. Ilukirjandus Kirjandus ehk literatuur kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe‑ ja ilukirjandus kokku) kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks Näiteks: Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA ...
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega. Muinausundi lõpuks võib Eestis pidada hõimude ristiusustamist 13. sajand. 6 Kasutatud kirjandus Wikipedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund] ZZZ [http://wiki.zzz.ee/index.php/Eesti_muinasusund]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
