etanool, bensiin, atsetoon) puhul tuleb arvestada nende tuleohtlikkusega. ● Tahked ained ja plastid ei ole eriti tuleohtlikud. ● Kinnistes ruumides võib tekkida lahusti aurude ja õhu segunemisel plahvatus. ● Mõningaid plahvatusohtlikke aineid kasutatakse teatud eluvaldkondades (nt maavarade kaevandamisel, teede ehitamisel, sõjanduses). Söövitav toime ● Osa keemiatooteid on söövitava toimega – kontsentreeritud happed ja leelised. ● Argielus kasutatavatest on kõige ohtlikumad väävelhape ja etaanhape. ● Kui lahus sööbib naha sisse, paraneb nahk väga kaua. ● Hapete ja leelistega töötades tuleks kasutada kummikindaid. Täname kuulamast!
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega....
Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid Kovalentne mittepolaarse sidemega ained Aatomivõre mittemetallid, oksiidid, orgaanilised polümeerid Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Kovalentne polaarse sidemega ained Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Ioonilise sidemega ained Ioonvõre soolad, ioonsed oksiidid, leelised Molekulvõrega ainete iseloomustus Koosnevad molekulidest. Molekulide vahel mõjuvad nõrgad jõud. Madala sulamis- ja keemistemperatuuriga. Väiksemate molekulidega eined on tavatingimustes kas gaasid või kergesti lenduvad vedelikud, suuremate molekulidega ained on tavatingimustes tahkes olekus. Tahkes olekus on suhteliselt pehmed ja kergesti peenestatavad
Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). Miks juhivad elektrolüüdid elektrit (NaCl Na+ + Cl-)? Ioonid saavad lahuses vabalt ringi liikuda ning lahuse ioonid hakkavad välise elektrimõju mõjul liikuma kindlas suunas vastaslaenguga elektroodi suunas. 2. Ioonsete ainete lahustumine · Ioonsed ained leelised ja soolad on tugevad elektrolüüdid · Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl Na+ + Cl- · Ioonid on NaCl ioonkristallis alati olemas olnud. Vesi on polaarne molekul ning vastasmärgilised vee molekulid liituvad vastava NaCl iooniga.(1) Vee
11.Miks sulatatud soolad juhivad elektrit, tahked aga mitte?Kuna tahkes soolades ioonid ei saa vabalt liikuda ja siis ei saa elektrit juhtuda. 12.Millest sõltub tahkete iooniliste ainete lahustumise soojusefekt? Millal on lahustumine eksotermiline, millal endotermiline? Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus- kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Lahustumine on eksotermiline kui vees lahustuvad leelised. Endotermiline on üleüldse soolade lahustumine vees. 13.Milliseid happeid nim. mitmeprootonilisteks ja milliseid aluseid nim. mitmehüdroksiidseteks? Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline: esimese astmes eraldub happe molekulist lahusesse üks vesinikioon,teises astmes teine jne.
Hape on aine, mille vesi lahuses on ülekaalus vesinikioonid. Jaotatakse vesiniku arvu järgi: Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3
METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS. Perioodilisustabelis tugevnevad metallilised omadused ÜLALT ALLA ja PAREMALT -VASAKULE TUGEVATE metalliliste ...
Leelis ja leelismuld metallid Leelismetallid IA rühm.väliskihi el.valem - ns², oksüd. aste 2. Leelismuldmetallid- IIA rühm(alates Ca) *nendel on omadus anda kuumutamisel leegile isel. värvus. Kuumutamisel ühendid lenduvad,nende aatomid ergastuvad ja üleminekul Madalamasse energiaga olekusse kiirgavad isel, värvusega valgust. Naatrium-kollane K-kahvatulilla Ca-punane Ba-heleroheline Leelis ja leelismuldmetallid (metalliline side) *pehmed ,kergesti lõigatavad *kerged *madal sulamis, temp *hea elektri ja soousjuht. *puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivam...
tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine · mürgiste ainete süstimine Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik · elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks
Elektrolüüt-aine,mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult v osaliselt ioonideks. E-d on happed, alused ja soolad. Ioon-laenguga aatom v aatomite rühmitus. Katioon-pos. Laenguga ioon Anioon-neg. Laenguga ioon. Elektr. disson.- lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumise...
kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele.......................................................................2 Metallide korrosioon...............................................................................................................3 Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosioonik. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materja.............................................. 3
· Reageerib energiliselt veega, moodustades kaltsiumhüdrooksiidi ehk kustutatud lubja. Reaktsioonis eraldub nii palju soojust, et lahus võib kuumeneda lausa keemiseni. · Imab ka aktiivselt niiskust, muutudes valgeks kohevaks hüdrooksiidimassiks. Tänu sellele saab teda kasutada ka gaaside ja vadelike kuivatamisel. · Reageerib nii hapete kui ka happeliste oksiididega (tugevalt aluseline oksiid) Hüdroksiidid · Tugevad alused leelised. · Valgete kristalsed ained, tugevalt hügroskoopsed. Enamikud nendest lahustuvad küllaltki hästi vees. Ainult kaltsiumhüdroksiid lahustub vees suhteliselt vähe, kuid niipalju siiski, et teda saab lugeda leeliseks. · Tahkele kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas segu - lubjapiim. Lubjapiima filtrimisel omakoda lubjavesi. · Lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Naatriumhüdroksiid ja teised
organismi üldseisundi häired ning koe kahjustus on tagasihoidlik. Kõrgpingepõletused on need , kus pinge on üle 1 kV. Sellisel puhul on ülekaalus ulatuslikud koekahjustused ning tekib palju tüsistusi. Kaarleek on sama mis leekpõletus(vt. lk 5). 6 Jaanika Priimägi Referaat KEEMILINE PÕLETUS Keemiliste põletuste puhul toimub söövitus. Keemilist põletust põhjustavad kontsentreeritud leelised (seebikivi, värskebetoon), kontsentreeritud happed (akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas), kaaliumpermaganaat ja taimsed mahlad (ülased ja Sonsovõi karuputked). ESMAABI KEEMILISE PÕLETUSE PUHUL 1) Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini. 2) Alustada koheselt haava loputamist voolava veega vähemalt 15-30 minuti jooksul. 3) Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse
Indikaatori lakmus läheb siniseks aluses. Omadused: libedus, söövitavad, vahutavad, pesuvahendite koostises. Tuntumad: NaOH - naatriumhüdroksiid - seebikivi KOH - kaaliumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid ALUS = METALL + OH OH on alati - . NaOH -> Na + OH Mh( OH )2 -> Mg + OH CaOH -> Ca on 2 rühmas -> Ca(OH)2 Ohutusnõuded: 1) Käe pealt ära pesta koheselt! 2) Äädikhapet peale panna veega pestes ( lahustatud ). Aluste liigid ja esindajad. 1) Tugevad alused = leelised · söövitavad · lahustuvad vees hästi I A metallid + OH = leelis Olulised: LiOH, NaOH(seebikivi), KOH. Ülejäänud: RbOH, CsOH, FrOH. 2) Keskmised alused II A rühma metallid +OH = leelismuldmetallid Olulised: Be(OH)2, Mg(OH)2, Ca(OH)2. Teised: Sr(OH)2, Ba(OH)1, Ra(OH)2. 3) Nõrgad lahused · ei lahustu vees Al(OH)3, Cu(OH)2, CuOH, Fe(OH)3, Fe(OH)2. Tuntud: NaOH. (seebikivi) · väga söövitav · NaOH + rasv + tuhk = seep · valge, tahke
Vastavalt süsinikahela pikkusele võivad alkaanid olla nii gaasilised, vedelad kui ka tahkel. Süsinike arv Aine olek 14 Gaasiline 5 - 15 Vedel 16 - ... Tahke 7.Alkaanide keemilised omadused (reag hapnikuga, vastastiktoime veega) Alkaanid on tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelised. Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C C ja C H (-sideme) suurest püsivusest. Selle sideme lõhkumiseks on vaja palju energiat kas tugeva kuumutamise teel või energiarikka kiirguse abil.
On olemas nii üldpuhastuse jaoks mõeldud ained kui ka näiteks pigi eemalduseks. EELISED • VAN DER STUFF – pigileotus • Odav omahind · võtava lahti ka kõige tugevama mustuse, pigi, asfaldi jne · Vahend puhastab tõhusalt nii mootorit kui ka auto välispindasid, kui ka muid töökoja pindasid • VAN DER CHERRY - leotusvahend kiirpesuks • Odav omahind, kuna toode on tugevalt kontsentreeritud ning segatakse veega · Leelised ja pindaktiivsed ained võtavad lahti ka kõige tugevama mustuse · Vee baasil lahustid lahustavad ka tõrva ja rasva · Vahend puhastab tõhusalt nii mootorit kui ka auto välispindasid, • POWER BRITE - kontsentreeritud leotusaine erinevate pindade puhastamiseks • Odav omahind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse veega · Alkaloidid ning pindaktiivsed ained võtavad lahti ka tugeva mustuse · Vee baasil lahustid lahustavad tõrva ning rasvained
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14.Oksüdeerija – Aine, mille os...
molekulaarse aine vahel. Lahustuvad alkoholid, sahariidid, karboksüülhapped, amiinid Hüdrofiilsed ained-veesõbralikud, nt nahk, puit Hüdrofoobsed ained-tõrjuvad vett, nt rasv Elektrolüüdid-ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon-aine jagunemine lahustumisel ioonideks Elektrolüüdid jagunevad: (ioonideks jagunemise ulatuse järgi) ● Tugevad eletrolüüdid: £>30%: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3, leelised, vees lahustuvad soolad ● Keskmised elektrolüüdid: £=3-30%: H3PO4, H2SO3, HF ● Nõrgad elektrolüüdid: £<3%: H2CO3, H2S, H2SiO3, lahustumatud ja vähelahustuvad hüdroksiidid ● Mitteelektrolüüdid: molekulaarsed ained, va happed, oksiidid, lihtsined, orgaanilised ained, nt bensiin £ on dissotsiatsioonimäär: ioonideks jagunenud osakeste arv/lahustunud osakseste arvx100% Hapete lahustumine H2so4-h+ + hso4
niiskus polüamiidi omadusi ei mõjuta. Füüsikalised omadused(4) Termiline püsivus: Polüamiidid sulavad enne lagunemist. Polüamiidid pehmenevad sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril. Põlemisel erituv lõhn meenutab selleri või põlenud luu lõhna. Keemilised omadused Aine Toime polüamiididele Vesi Ei põhjusta keemilisi või füüsikali muutusi Leelised Polüamiidid taluvad leeliseid hästi Happed Taluvad lahjasid happeid, kanged happed võivad molekuliahela katkestada ja kiu lagundada Värvained Suhteliselt hõlbus värvida Pleegitusvahendid Üldiselt ei kahjusta pleegitusvahendid polüamiide Orgaanilised lahustid Enamik orgaanilisi lahusteid
o Happeline- pH väiksem kui 7 märgid H Millise keskkonna annab tugeva aluse ja tugeva happe sool vesilahuses? o Neutraalse 3. Millised on tugevad elektrolüüdid? Too näiteid. Elektrolüüdid, mis annavad lahustesse palju ioone ja lahustuvad täielikult seega juhivad väga hästi elektrit Soolad (CaCl, K2, SO) Tugevad happed (H2SO4, HNO3, HCl) Tugevad alused ehk leelised (NaOH, KOH, LiOH) 4. Millised on nõrgad elektrolüüdid? Aine, mis annab lahusesse vähe ioone ning seetõttu juhib vähesel määral elektrit. Nõrgad happed (H2SO,H3PO4) Nõrgad alused (ZnOH, CuOH) 5. Millised on mitteelektrolüüdid? Lihtained (K, Fe, O2) Oksiidid (CO2) Enamik orgaanilisi aineid (C, H) Ioonsete ainete dissotsiatsioon lahustes 1. Mis on ioonsete ainete dissotsiatsioon?
palju aega. 19. Missugune matemaatiline mudel on aluseks materjali kunstlikule vanandamisele? Arrheniuse võrrandiga 20. Milline eripära on tinal külmumistsüklite läbimisel? Plastiline valge tina (β) on püsiv tahkumistemperatuurist kuni 13,3°C, millest ) on püsiv tahkumistemperatuurist kuni 13,3°C, millest madalamatel temperatuuridel moodustub rabe hall tina 21. Missugustes keskkondades ei pea Pb vastu? – leelised, eelkõige lubimört 22. Mis kiirendab tsingi korrosiooni keskkonnas? Alused, vääveelhape 23. Kas mikroorganismid lagundavad otseselt kivimaterjali? Kivi ise ei ole mikroorganismidele toiduks. Kivi laguneb mikroorganismide poolt toodetud kemikaalide toimel 24. Mis on bioassimilatsioon? Assimilatsioon - raku tsütoplasmasse viidud polümeersete väiksemate molekuliosade kasutamine metabolismis. 25. Mis kaasneb plastide biolagunemisele?
Hapete saamine : 1. Hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel veega H2O +SO3 ---> H2SO4 Veega ei reageeri SiO2 ränihapet saab silikaatide reageerimisel tugeva happega. 2. Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse : a) vesiniku reageeriminsel vastava lihtainega H2 + CO2 ---> 2HCl b) Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2 SO4 ---> FeSO4 + H2S. Hüdroksiidide saamine: 1. Leelised saadakse: a) metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 b) Aluselise oksiidi reageerimisel veeega. Na2O + H2O ---> 2NaOH Lahustumatud hüdroksiidid saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega. CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + 2NaCl. Soolade saamine: 1. Hape + metall ---> Sool + H2 2. Hape + Aluseline oksiid ---> Sool + H2O 3. Hape + Hüdroksiid ---> Sool + H2O 4. Hape + Sool ---> Sool + Hape 5. Hüdroksiid + Happelin oksiid ---> Sool + H2O 6
Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel. Leelismetallide soolad on vees hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Nõrkade hapete soolade vesilahused on soolade osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga (sooda e. naatriumkarbonaat; pesemiseks, klaasi valmistamiseks). Naatriumkloriid e
moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn. Tsingitud raudpleki pinnal (Zn - Fe) korrodeerub Zn. lBiokorrosioon Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. lRauasulamite roostetamine Korrosioon tekitab meile suurt majanduslikku kahjumit, seda eriti raua puhul. Raua roostetades hävivadrauasulamitest valmistatud seadmed, masinad, konstruktsioonid, autokered jne. Üks võimalus vähendada raua roostetamist on kasutada keemiliselt palju vastupidavamaid eriteraseid, näiteks roostevaba terast. Nende kasutamine on aga palju kallim rauast kallimate lisandmetallide tõttu.
soolade(eelküige karbonaatide) lagundamisel kõrgel temperatuuril. Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega Tugevalt aluselised(1A ja 2A)oksiidid reageerivad aktiivselt veega. Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri! Näide: Li2O + H2O= 2LiOH NiO + H2O
negatiivselt laetud happe anioonideks. 2) Alus- ühend, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud aluse katioonideks ja negatiivselt laetud hüdrooksiidioonideks. b) Sarnasused hapete ja aluste koostises Vesinikioonid hapete juures ja hüdrooksiidid aluste juures. 3.Kuidas liigitatakse aluseid? Aluseid liigitatakse vees lahustuvuse põhjal. Alused jagunevad leelisteks ja vees praktiliselt lahustumatuteks alusteks. Leelised on 1. A rühma ja 2.A rühma elemendid alates kaltsiumist (Ca). NÄITED: LiOH, KOH, NaOH. Vees praktiliselt mitte lahustuvad on kõik ülejäänud. NÄITED: Fe(OH)2, Fe(OH)3, Al(OH)3. 4.Iseloomusta pH skaalat. Happe ja aluse vahelise neutralisatsioonireaktsiooni käigus muutub lahuse pH. Kui pH on 7, siis on tegemist neutraalse keskkonnaga. Vesinik- ja hüdroksiidioone on võrdselt. Kui pH on väiksem kui 7, siis on vesinikioone hüdroksiidioonidest rohkem ning keskkond on happeline
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõr...
laenguga: · Na+OH naatriumhüdroksiid · Ca2+(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Al3+(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Omadused Reageerimine hapetega NaOH +HCl=NaCl+H2O Reageerimine happeliste oksiididega 2NaOH+CO2=Na2CO3+H2O Reageerimine lahustuvate sooladega 2NaOH+CuSO4=Na2SO4+Cu(OH)2 reageerivad ainult vees lahustuvad alused Lagunemine kuumutamisel 2Fe(OH)3 = Fe2O3 +3H2O *Lagunevad ainult mittelahustuvad hüdroksiidid Hüdroksiidide tekkimine Leelised tekivad vastavate metallide reageerimisel veega 2Na+2H2O=2NaOH+H2 vastavate metallioksiidide reageerimisel veega Na2O+H2O=2NaOH Mittelahustuvad hüdroksiidid tekivad vastavate lahustuvate soolade reageerimisel leelistega FeCl3 + 3NaOH = 3NaCl + Fe(OH)3 Tähtsamad hüdroksiidid NaOH Naatriumhüdroksiid, tuntud ka seebikivi nime all. Kasutatakse seebi tootmisel. Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid, tuntud
katseloomadel (valged rotid, merisead) Tuleohtlikus Põlema süttib lahustite Eeter, bensiin, etanool, aurude ja õhu segu. atsetoon, jne Väga paljud lahustid on tuleohtlikud, enamus kergesti lenduvad. Söövitav toime Kontsentreeritud Argielus kõige happed ja leelised. ohtlikumad sõidukite ak umulaatorites olev väävelhape ja toiduaine – etaanhape ehk äädikhape Plahvatusohtlikus Ained, mis püssirohi kuumutamise või löögi toimel plahvatusega lagunevsad
Mitmeprootonilised happed: H₂SO₄-väävelhape b. hapniku sisalduse,--------hapnikhapped: H₂SO₄- väävelhape; Hapnikuta happed: HCl-vesinikkloriidhape c. tugevuse järgi?-------tugevad happed: HCl-vesinikkloriidhape; Nõrgad happed: H₂CO₃-süsihape Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).--------Vees lahustuvad alused ehk Leelised: LiOH- liitiumhüdroksiid; Vees praktiliselt lahustumatud: Mg(OH)₂- magneesiumhüdroksiid 5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: a. K2SO4--Sool c. P4—Allotroop/lihtaine e. Ca(HCO3)2--Vesiniksool g. H2TeO4--Hape b. Mn(OH)4--Alus d. CrO--Oksiid f. Sr—Lihtaine h. N2O--Oksiid 6. Andke nimetused järgmistele ainetele: a. Sn(OH)4—Tina(IV)hüdroksiid c. I2O7—Dijoodheptaoksiid e. CuSO3— Vasksulfit b. Ni2(SO4)3—Nikkel(III)sulfaat d
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. A...
näiteks kristallvett sisaldavad soolad. Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits.
(üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. LEELIS vees lahustuv tugev alus (NaOH, KOH, Ca(OH) 2). IA ja IIA rühma metallidest: leelismetallide hüdroksiidid LiOH, KOH, jt. leelismuldmetallide hüdroksiidid Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2 Tugevus Leelised on tugevad LiOH Vees mittelahustuvad alused on nõrgad Cu(OH)2 Tugevus dissotsiatsioonimäär = ioonideks dis.nud molek. arv / lahustunud molek üldarv · 100% DISSOTSIATSIOONIMÄÄR (aste) aine ioonideks lagunenud ja lahustunud molekulide üldarvu suhe. NÕRK KESKMINE TUGEV <3% 3<<30% >30 %
Na2SO3 + 2HCl = 2NaCl + SO2 + H2O 3. Tugev alus (leelis) + sool = sool + nõrk alus 2NaOH + CuCl2 =2NaCl + Cu(OH)2 2NaOH + CuSO4= Na2SO4 + Cu(OH)2 * karbonaat + tugev hape = sool + süsinikdioksiid + vesi CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + CO2 + H2O leelised I rühma metallide hüdroksiidid , II rühma metallide hüdroksiidid 2. Sool + tugev alus(leelis) = sool + nõrk alus alates Ca ; sool peab olema lahustuv, tekkiv alus mittelahustuv 8. Amfoteerne metall + leelis +vesi = hüdroksüsool + vesinik CuCl2 + 2NaOH =2 NaCl + Cu(OH)2 4. Aluse kuumutamine = aluseline oksiid + vesi 2 Al + 2NaOH + 6H2O =2 Na[Al(OH)4] +3H2
Elektrolüüt on aine , mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine lagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega.Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad aga on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool). Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustund aine max kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempil. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 l ehk 1 kuupdm lahuses. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees iooni...
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained
Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Lahus juhib elektrit. Elektrolüüdid on soolad, alused, happed. Nt: NaCl, NaOH, H2SO4 Mitteelektrolüüt- aine, mille vesilahused ei sisalda ioone. Ei juhi elektrit. Mitteelektrolüüdid on paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid. Nt: C6H12O6, CH4, O2, Al, Al2O3 Tugev elektrolüüt- elektrolüüt, mis dissotsieerub täielikult ioonideks. Lahuses on ioonid. Tugevad elektrolüüdid on soolad, leelised, tugevad happed. Nt: HBr, HNO3, KOH, NaCl, Na2SO4 Nõrk elektrolüüt- elektrolüüt, mis dissotsieerub osaliselt ioonideks. Lahuses on ioonid ja molekulid. Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad alused ja nõrgad happed. Nt: H2SO3, Fe(OH)2, H3PO4 NB! NH3 * H2O, CH3COOH- etaanhape pH- suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses (negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist). Lahuse happelisuse või aluselise näitaja.
osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Määrdeõlid peaksid olema heade korrosioonivastaste omadustega. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, eriti aktiivsed on vees lahustuvad happed. Nende sisaldus värsketes õlides on lubamatu. Nende kogust hinnatakse happearvuga. Korrosiooni põhjustavad veel leelised, väävel ja mõned selle ühendid. Õlisse sattunud vesi kiirendab nende korrodeerivat toimet. Siit ka nõue, et vees lahustuvaid happeid, leelisi ja aktiivset väävlit mootoriõlid sisaldada ei tohi.
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. ...
Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel. Leelismetallide soolad on vees hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Nõrkade hapete soolade vesilahused on soolade osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga (sooda e. naatriumkarbonaat; pesemiseks, klaasi valmistamiseks). Naatriumkloriid e. keedusool on tähtsaim
Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks): VEES LAHUSTUVAD ALUSED VEES PRAKTILISELT LAHUSTUMATUD ALUSED NÕRGAD ALUSED NÕRGAD ALUSED ehk TUGEVAD ALUSED ehk LEELISED Erandid HÜDROKSIIDID IA ja IIA (alates Ca-st kaasa arvatud) · Ammooniumhüdroksiid ehk Kõikide ülejäänud metallide hüdroksiidid: metallide hüdroksiidid (8 tk): ammoniaakhüdraat NH3*H2O Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid (valge)
Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui
Liigitus 1) Aluselised oksiidid: oksiidid, mis reageeriva Aatomite arvu järgi: Vees lahustuvuse järgi: 1) Vesiniksoolad: sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku hapetega, moodustades soola ja vee. Enamik 1) Üheprootonilised happed (HCl, HNO3) 1) Vees lahustuvad alused ehk (NaHSO4). metallioksiide (CaO, Na2O, FeO jt.). 2) Mitmeprootonilised happed (H2SO4, leelised (tugevad alused)- aktiivsete 2) Kristallhüdraadid: sisaldavad tahkes olekus kristallvett 2) Happelised oksiidid: oksiidid, mis H3PO4) metallide alused, näiteks NaOH, (CuSO4 · 5H2O) reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Hapniku sisalduse järgi: KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH) 2. Sool: kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest
2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine · Hapnikhapped vastavate oksiidide reageerimisel veega H2O + SO3 H2SO4 · Hapnikku mittesisaldavad happed vastavate gaasiliste ainete vesilahused vesiniku reageerimisel vastava lihtainega H2 + Cl2 2HCl - vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2SO4 FeSO4 + H2 S Hüdroksiidide saamine · Leelised metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 - aluselise oksiidi reageerimisel veega Na2O + H2O 2NaOH · Lahustumatud hüdroksiidid 10 - vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega CuCl 2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl Soolade saamine · hape + metall sool + H2 · hape + aluseline oksiid sool + H2O · hape + hüdroksiid sool + H2O · hape + sool sool + hape
inimestel ja metallivarastel · Kasuistilised juhud atmosfärielektriga (äike) 2.Elektripõletuste klassifikatsioon 2.1.Madalpingekahjustused (pinge alla 1 kV). Prevaleeruvakson organismi üldseiundihäired, koe kahjustus on tagasihoidlik. 2.2.Kõrgepingepõletused (pinge üle 1k V) Prevaleeruvadulatuslikud koekahjustused, annavad hulgaliselt tüsistusi. 2.3.Kaarleek = leegipõletus 3.Keemilised põletused (söövitused) · Kontsentreeritud leelised (seebikivi, värske betoon) · Kontsentreeritud happed (akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas) · Kaaliumpermaganaat · Taimsed mahlad (ülased, Sosnovõi karuputk) 4.Kiirguspõletus · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede ülekuumenemise. Koe kahjustus sõltub: · temperatuurist · Sügava põletuse teke tõenäoline kui kuumuse
saponiinid) soodustavad ravimite imendumist seedetraktist, seevastu adsorbeerivad ained, limad ja adstringeerivad ained takistavad seda. Vastavate ainete lisamisega on suu kaudu sissevõetava ravimi imendumiskiirust võimalik teatud piires muuta. Imendumine sõltub ka ravimi ioniseerumisastmest ioniseeritud aine imendub halvemini. Happelisest keskkonnast imenduvad happelised ained paremini kui leelised ja leelisest keskkonnas leelised paremini kui happelised. Mao pH vastava muutmisega on võimalik imendumist mõnevõrra mõjustada. Peensoolest imendumine on komplitseeritum, soolesisu leelisus mõjustab imendumist vastupidiselt maosisuga. Paljude ainete imendumist peensoolest mõjustavad aktiivsed transpordimehhanismid (näiteks rauaiooni transpordist võtab osa spetsiifiline valk apoferritiin).
H2CO3 = CO2 + H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni KOH kaaliumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid Aluste liigitamine 1. OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1happeline Ba(OH)2 reag.2 happega, 2happeline Fe(OH)3 reag. 3 happega, 3happeline 2. Lahustuvuse järgi Vees lahustuvad ehk leelised Vees vähelahustuvad LEELIS vees lahustuv tugev alus (NaOH, KOH, Ca(OH) 2). IA ja IIA rühma metallidest: leelismetallide hüdroksiidid LiOH, KOH, jt. leelismuldmetallide hüdroksiidid Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2 3. Tugevuse järgi Leelised on tugevad LiOH Vees mittelahustuvad alused on nõrgad Cu(OH)2 Aluste keemilised omadused 1. alus + happeline oksiid = SOOL + VESI
· tugev alus + nõrk hape, näiteks Na2CO3 sest NaOH + H2CO3 keskkond aluseline. Elektrolüüdid ... nim. aineid, mis sulatatud või vesilahuses juhivad elektrivoolu. Elektrolüüdi lahuses peavad olema ioonid, seega ained peavad lahustumises osaliselt või täielikult lagunema ioonideks. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Elektrolüüte liigitatakse tugevateks ja nõrkadeks. Tugevad on vees lahustuvad soolad, leelised ja tugevad happed (H2SO4, HCl, HNO3, H3PO4). Reaktsioonide elektrolüütide lahuses Reaktsioonid elektrolüütide vahel tekib: · sade · vesi e. nõrk elektrolüüt · gaasiline ühend Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 ja nool ülesse Elektrolüütiline dissotsiatsioon ... on ioonide tekkimise protsess lahuses. Iooniliste sidemetega ühendite puhul (ntx soolad) tekivad lahusesse ainult hüdrotiseeritud ioonid. Dissotsiatsiooni väljendatakse võrrandiga. NaCl = Na + Cl
Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Kaalium ja teised aktiivsemad leelismetallid annavad hapnikuga reageerimisel põhisaadusena hüperoksiid (näiteks KO2) Na+ 02-> Na2O2 - naatriumperoksiid Na+ S-> Na2S Na+ Cl2-> NaCl Na+ HCl-> NaCl+ H2 Na+ H2o-> NaOH+H2 Tähtsamaid ühendeid Leelismetallide hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tugevad alused- leelised. Nende aluselised omadused tugenevad rühmas ülevalt alla (B rühmas alt ülesse suureneb aktiivsus). reageerivad nad aktiivselt nii hapete kui ka happeliste oksiididega moodustades vastavad soolad: NaOH+HCl->NaCl- naatriumkloriid ehk keedusool NaOh+H2SO4-> Na2So4 NaOH+SO2->Na2SO3 NaOh+CO3- Na2CO3- naatriumkarbonaat NaHCO3- söögisooda, ehk naatriumvesinikkarbonaat Tähtsamaid ühendeid Kaltsium- ja magneesiumoksiid on aluseliste omadustega valged tahked ained.
4. Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (OH-). Aluste hulka kuuluvad hüdroksiidid. Hüdroksiid koosneb metalliioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. III -I Keemia põhitõed Fe (OH) 3 a) Tugevad alused vees lahustuvad (IA, IIA rühma (v.a. Mg, Be) metallide) hüdroksiidid ehk leelised. Saamine: 1) AlOks + H2O Leelis (I ja II A rühma metallid alates kaltsiumist) 2) Aktiivne metall + H2O Leelis + H2 b) Nõrgad alused vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid (enamuse metallide hüdroksiidid). Saamine: 1) Sool + Leelis Sool + Hüdroksiid c) Keemilised omadused: 1) Alus + Hape Sool + H2O 2) HapOks + Alus Sool + H2O