Vee molekuli teke - alus+hape Ca(OH)2 + 2HCl > 2H2O pähe: SO2 + H2O > H2SO Gaasilise aine eraldumine reaktsioonis sool+hape SO3 + H2O > H2SO4 Na2S > 2HCl + H2O(nool üles) CO2 + H2O > H2CO3 Na2CO3 + H2SO4 > Na2SO4 + H2CO3 P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 Enamiks tuntumaid happeid lahustub vees hästi. N2O3 + H2O > HNO2 Leelised lahustuvad vees hästi.(tugevad alused) N2O5 + H2O > HNO3 LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH)2 , Ba(OH)2 Vähe lahustuvad hürdoksiidid(nõrgad alused) Mg(OH)2 , Zn(OH)2 , Cu(OH)2 , Al(OH)2 , Fe(OH)2 , Cr(OH)2 Fe2(SO4)3 raud(III)sulfaat Na2SO3 naatriumsulfit CuCl2 vask(II)kloriid 2Fe + 3Cl t> 2FeCl3 NaOH > Na+ + OH Ca(OH)2 > Ca2+ + 2OH Tahke hürdoksiid > hüdroksiidi lahus Aluselised oksiidid on 1. A rühm ja 2.A rühma omad altes kaltsiumist samuti nad reageerivad veel ka veega, Happelised oksiidid reagee...
1)Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütides on iooniline side. 2)Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad 3)Ioon on laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. 4) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev jagunemine ioonideks. Seda põhjustab elektrolüütide lahustumisel vees keemiliste sidemete katkemine. 5)Selle järgi, millisel määral on elektrolüüdid jagunenud ioonideks, liigitatakse neid tugevateks ja nõrkadeks. 6)Tugevad elektrolüüdid(soolad, tugevad happed, leelised) on lahuses täielikult jagunenud ioonideks. 7)Nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed, nõrgad alused) on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. 8)Mitteelektrolüüdides on kovalentsed sidemed. Mitteelektrolüüdid on näiteks lihtained(hapnid,jood jne), oksiidid(CO,NO,Al2O3 jne) ning paljud orgaanilised ained(sahharoo...
........ 2. Lõpeta skeem. Elektrolüüdid jagunevad TUGEVAD ELEKTROLÜÜDID esinevad lahuses esinevad lahuses osaliselt ioonidena näited näited Tugevad Soolad Leelised Nõrgad happed Nõrgad alused happed NaCl, CuSO4, H2SO4, HNO3, CaCl2, LiBr. HCl 3. Märgi tabelis õigetesse lahtritesse ristid. sula NaCl HCl HCl NaOH CH 3 CH 2 OH NaCl (lahuses) (gaas) (lahuses) (lahuses) (etanool) molekulidena ioonidena juhib elektrit 4
Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: · Aegunud ravimid; · Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; · Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); · Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; · Vanad akud; · Patareid; · Happed, leelised; · Värvi- laki- ja liimijäätmed; · Lahustijäägid; · Pestitsiidid; · Vanades külmkap...
aluseline oksiid + vesi 8. vesinik + element vesinikühend 9. metal + hape sool + vesinik( lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vasakul pool olevad metallid, paremal pool olevad mitte) 10. alus + hape sool + vesi 11. sool + hape sool + hape ( reaktsioon toimub kui tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja) 12. veeslahustumatu hüdroksiid temp. aluseline oksiid + vesi 13. leelis + sool veeslahustumatu alus + sool(ainult leelised reageerivad sooladega) 14. aktiivne metall + vesi leelis + vesinik 15. metall + sool metall + sool(aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema soolast välja, vastupidi ei toimu) 16. sool + hape sool + hape 17. sool + sool sool + sool( reageerivad soolad peavad olema mõlemad vees lahustuvad, üks tekkiv sool peab olema vees lahustumatu) 18. metall + mittemetall sool
Sest happed võivad omakorda nahka, riideid kahjustada ja tekitada söövitavadia auke 5. Mis on alus? Mis on sarnas erinevate aluste koostises? Ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Sarnasuseks see, et koosneb nii vesinikust kui ka hapnikust. 6. Millest on tingitud alustele iseloomulikud omadused? Nim neid omadusi Nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust. 7. Mis on leelised? Mille poolest erinevad teistes alustes? Tugevad alused, jaotuvad täielikult ioonideks. 8. Millisteks ioonideks jagunevad järgmised hüsroksiidid lahuses: KOH, Ba(OH)2 9. Iseloomusta naatriumhüdroksiidi omadusi Valge, tahke aine, lahustub väga hästi vees, eraldades palju soojust, (seebikivi) 10. Kirjuta järgmistele metallikatioonidele vastavate hüdroksiidide valemid: Mg, Cu, Fe, Cr Lk69 1
vees. Põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. Nt soola dissotsiatsioon:KCO 2K+CO² Mitteelektrolüüdid-ained, mille vesilahused ei sisalda ioone , ei juhi elektrivoolu.(Lihtained nt O-hapnik, oksiidid nt CaO-kaltsiumoksiid, paljud orgaanilised ained nt metaan-CH) Nõrk elektrolüüt-lahuses esinevad nii molekulid, kui ka ioonid.(nõrgad happed, nõrgad alused) Tugev elektrolüüt- esinevad lahuses ainult ioonidega( tugevad happed, leelised, soolad) Nt HCl H+Cl 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüutide, millised nõrkade elektrolüütide ja millised mitteelektroluütide hulka: a) naatriumjodiid, b) jood, c) suhkur, d) kaltsiumoksiid, e) väävelhape, hapnik, metaan? Tugevad elektrolüüdid: väävelhape, Nõrgad elektrolüüdid: Mitteelektrolüüdid:kaltsiumoksiid, hapnik, metaan, jood, suhkur, naatriumjodiid 3. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid.
Lahused loeng Mis on lahus? · ühtlane segu · koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE = LAHUS VESI SOOLA LAHUS Vesi on hea lahusti · soolad · happed · leelised Ained, mis vees praktiliselt ei lahustu · Rasvad · Õlid · Vahad Lahustuvus · Suurim ainekogus, mida saab lahustada 100 grammis vees · Lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuvus g /100g ves 180 160 140 KNO3 120 100 80
organismis( maksas, neerus) võib põhjustada raske mürgistuse. Tuleohtlikkus · Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus · Lõhkeaine koostises on palju hapnikku, mis kuumutamisel kergesti vabaneb. · Selle tulemusena hakkab lõhkeaine väga ruttu põlema ja plahvatab. · Kui näiteks saepuru immutada vedela hapnikuga, siis muutub see tugevajõuliseks lõhkeaineks. Kasutamine · Püssirohtu kasutatakse vähe.
H2O Säilita õlis Kõrgemal temperatuuril LIITAINED Tekib hüdroksiid 3Fe + 4H2O= Fe3O4 + 4H2 Ca + 2H2O= Zn + H2O = ZnO + H2 Ca(OH)2+H2 Happed (HCl, lah. H2SO4) HNO3 vt. redokside juurset Tõrjuvad happest välja vesiniku Fe + 2HCl= FeCl2 + H2 Ei tõrju veest välja vesinikku Leelised Reageerib ainult Al, Zn, Cr Al Zn Cr 2Al + 6KOH + 6H2O= 2AlK3(OH)6 + 3H2 Sool Vt. soolade keemilised omadused Au Mn + PbCl2= MnCl2 + Pb Cu + AlCl3 Esinemine ühenditena, sest on aktiivsed Ühenditena või Ehedal või
(hüdraatumine). Erinevad ained lagunevad ioonideks erinevalt. Seda saab arvuliselt iseloomustada sellise suurusega nagu DISSOTSIATSIOONIASTE (ehk DISSOTSIATSIOONIMÄÄR) Dissotsiatsiooniaste näitab, mitu % on aineosakesi lagunenud ioonideks Tähistatakse ( alfa) Ioonideks lagunenud elektrolüüdi hulk = *100% Lahustunud elektrolüüdi hulk Kui >30% , siis on tegemist tugeva elektrolüüdiga ( leelised, tugevad happed nagu HCl, H2SO4, HNO3, HBr, HI ja soolad) Kui on 3-30% siis on keskmise tugevusega elektrolüüt (fosforhape) Kui <3% , siis on nõrk elektrolüüt ( vees mittelahustuvad alused, süsihape, divesiniksulfiidhape, väävlishape) Dissotsiatsioon on pöörduv protsess: kui lahuses on juba piisavalt ioone, siis saavad nad jälle ühineda ( toimub assotsiatsioon). Siis jälle toimub lagunemine ja jälle omakorda ühinemine.
elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud-lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada Nõrgad elektrolüüdid: osaliselt jagunenud ioonideks, nõrgad happed ja alused Tugevad elektrolüüdid:lahuses täielikult jagunenud ioonideks, soolad ja leelised Tahke ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb Veekaredus-kaltsiumi ning magneesiumi sisaldus vees, seep ei vahuta seep ei pese helbeline sade Vee pehmendamine-vee keetmine, vee destilleerimine, iooniitide kasutamine, fosfaadid
Ioonid, aatomid, Lahused molekulid Lahus koosned lahustunud ainest ja lahustist LAHUS=LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE Difusioon-ühe aine levimine teises aines, tänu osakeste soojusliikumisele Veemolekulis on polaarne kovalentne side Hüdraatumine-lahustunud aine osakeste seostumine veemolekulidega Elektrolüüdid Tugevad Lagunev ad täielikult Nõrgad Ei lagune täielikult Aine temperatuur tõuseb, kui hüdraatumisel eraldub rohkem energiat, kui kulub kristallvõre lõhkumiseks Aine temperatuur langeb, kui hüdraatumisel eraldub vähem energiat, kui kulus kristallvõre lõhkumiseks *Tahkete ainete lahustumine on enamasti endotermiline *Vedelike ja gaaside lahustumine on enamasti eksotermili...
tetrafosfortekaoksiid -kroom(3)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu Metallioksiidid CuOH-vask(1)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu ·A-rühma metallid Liigid : ·HCO - süsihape ·NaCO - KO- kaaliumoksiid ·veeslahustuvalised e. ·HPO - fosforhape naatriumkarbonaat AlO - LEELISED ·HNO - lämmastikhape ·NaPO-naatriumfos alumiiniumoksiid KOH Liigid : ·NaNO - naatriumni ·B-rühmametallid ·Lahustumatud lahused ·vesiniku aatomite arvu järgi : (muutuva o.-a.) . Mg(OH) -üheprootonilised (1H) Liigid: Cu-vask -vask(2)oksiid (n.HCL) ·Lihtsoolad metall
Kontrolltöö Hapnik ja väävel 10.klass 1.Iseloomustage hapniku allotroope. - lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas - keemistemperatuur -183 kraadi - vees suhteliselt vähe lahustuv 2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit väävli keemiliste omaduste iseloomustamiseks -Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S -Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2 -Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mitte...
Puhastusained Leelised puhastusained pH 8-14 Neutraalsed puhastusained pH 6-8 Happelised puhastusained pH 0-6 Neutraalsed puhastusained pH 6-8 · Üldpuhastusained, hooldusained. · Kõikidele vett-taluvatele pindadele. · Eemaldavad kerget mineraalset mustust. · Annavad ruumile meeldiva värske lõhna. · Lisandid: - Lahustid, mis toimivad nagu leeliselised puhastusained (klaasipuhastus-, ja nõudepesuained) - Desinfitseeriva lisandiga neutraalsed puhastusained. Neutraalsete puhastusainete kasutamine · Doseeritakse vastavalt juhendile. · Kontsentraati kasutatakse plekkide eemaldamiseks. · Õige kasutamise korral ei vaja pinnad lõpetamist. · Lisandeid sisaldavaid neutraalseid puhastusaineid kasutades on soovitav kasutada kaitsekindaid. Leeliselised puhastusained pH üle 8 · Põhipuhastusained, vahaeemaldusained. · Kasutataks...
· Võrrandid: Mg+O2 => 2MgO; 2Al + 3S = Al2S3 · Need protsessid on redoksreaktsioonid ( ainete o.-a muutub) · Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. · Eksotermiline reaktsioon ühinemisreaktsioon, eraldub soojus. · Endotermiline reaktsioon lagunemisreaktsioon, neeldub soojus. 3. Reageerimine veega, hapete lahustega ja leelistega: 1. IA rühma metallid (leelismetallid): Reageerimisel veega tekivad vees hästi lahustuvad tugevad alused leelised, sest leelismetallid tugevate redutseerijatena on võimelised veest välja tõrjuma vesinikku. 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 Hapete lahustega reageerivad nad veel aktiivsemalt kui veega, aktiivsemate leelismetallide korral võib toimuda plahvatus. 2. IIA rühma metallid: Veega reageerivad aktiivsemalt ka IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Veest tõrjutakse välja vesinik ja moodustub vastav hüdroksiid. Reaktsioon kulg on vähem aktiivsem kui
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid)
Keemia kordamine, metallide omadused Oksüdeerija - aine, mis omastab ehk liidab elektroone / ise redutseerub Redutseerija - aine, mis reedab ehk loovutab elektrone / ise oksüdeerub Oksüdeerumine aine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o.a suurenemine Redutseerumine aine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sllele vastab elemendi o.a vähenemine Oksüdatsiooniaste o.a / elemendi aatomite oksüdeerimisist iseloomustav suurus Redoksreaktsioon Reaktsioon, kus kahe aine o.a-d muutuvad / toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestest teistele Leelismetall Esimese A-Rühma metallid Leelismuldmetall Teise A-Rühma metallid alatest Ca-st Keemilise reaktsiooni kiirus lähteaine või saaduse kontsertratsiooni muutus ajaühikus - oleneb, rõhust, kuumutamisest, tahke aine peenestamisest, segamisest ning katalüsaatori kasutamisest Katalüsaator- aine, mis muudab ...
võimalikult suurem. angoorakitsele võime on samuti niiskusimavus- niiskust kahjulik, kuna väga hea võimega. külmetub kiiresti. 8. Hapete & Leeliliste Vastupidavus halvem Leelised lagundavad kiud Talub leeliseid taluvus kui linal. peale väljapesemist hästi. Tugevad moodustavad uuesti talub lahused happeid hästi. muudavad kiu
polaarne kovalntne side H Cl elektrinegatiivsus: vasakult paremale ja alt les.. F(4,0) polaarsed ja mittepolaarsed ained: polaarne aine koosneb polaaarsetest molekulidest. mittepolaarne aine koosenb ka mittepolaarsetest molekulidest. H2;O2,Cl2;N2 kui molekulis on polaarsed sidemed ja nad asuvad hel sirgel vesi on polaarne aine. Aatomitel peab olema suur elektronegatiivsuste erinevus. 1,9 (suurem vrdne) IA ja IIA- VI ja VII NaCl;LiF;MgBr2;CaCl2;Na2O-kik soolad on joonilise ehitusega. kik leelised on NaOH,Na2SO4,K3PO4 iooniliste ainete omadused: tahked,haprad,krge sulamis temp,sulas olekus juhib hsti elektri voolu.
pikk ioonvõrrand: Na+ + OH– + H+ + Cl– → Na+ + Cl– + H2O lühike ioonvõrrand: OH– + H+ → H2O (toimub, sest tekib ülimalt nõrk elektrolüüt vesi) 5) Happeline Neutraalne Aluseline ülekaalus H+, [H+] = [OH–] ülekaalus OH– pH<7 pH=7 pH>7 happed Leelised HCl, HNO3 vesi, orgaanilised NaOH, Ca(OH)2 ühendid 6) INDIKAATOR Happeline Neutraalne aluseline universaalindika Punane Kollane Sinine ator lakmus Punane Lilla Sinine metüüloranž Punane Kollane Kollane
(enamus mittemetallioksiide on happelised) Enamik happelisi oksiide + vesi = vastav hape HAPE aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (happeid liigitatakse 1. hapnikusisalduse järgi (hapnikhapped ja hapnikuta happed), 2. prootonite arvu järgi, 3. tugevuse järgi (nõrgad ja tugevad). Hapnikhape saadakse: happeline oksiid + vesi ALUS ehk hüdroksiid aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. (aluseid liigitatakse: 1. leelised (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu) Leelis (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiid) = tugevalt aluseline oksiid + vesi Hüdroksiid (välja arvatud leelismetalli hüdroksiid) ---- oksiid + vesi NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON: HAPE + ALUS = SOOL + VESI SOOL- tahke kristalne aine, mis koosneb metalli ja happejääkioonist. (soolasid liigitatakse koostise järgi: 1. lihtsoolad, 2. vesiniksoolad, 3. hüdroksiidsoolad, 4.
metallid, paremal pool olevad mitte) 20. Fe + H2SO4 FeSO4 + H2 21. 22. alus + hape sool + vesi 23. 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O 24. 25. sool + hape sool + hape (reaktsioon toimub kui tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja) 26. Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S 27. 28. veeslahustumatu hüdroksiid ( temp.) aluseline oksiid + vesi 29. Cu(OH)2 CuO + H20 30. 31. leelis + sool veeslahustumatu alus + sool (ainult leelised reageerivad sooladega) 32. CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 33. 34. aktiivne metall + vesi leelis + vesinik 35. _________________________________________________________ 36. 37. metall + sool metall + sool (aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema soolast välja, vastupidi ei toimu) 38. _________________________________________________________ 39. 40. sool + sool sool + sool (reageerivad soolad peavad olema mõlemad vees lahustuvad, üks tekkiv sool
Fe + HCl = FeCl2 + H2 3) Reageerimine metallioksiididega, tekib sool ja vesi CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O 4) Reageerimine alustega, tekib sool ja vesi HCl + NaOH = NaCl + H2O (neutraliseerimisreaktsioon) Alused e. hüdroksiidid on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (OH-) Indikaatorid: Lakmus- siniseks Fenoolftaleiin- lillakaspunaseks Vees lahustuvuse järgi Vees lahustuvad, tugevad alused leelised: KOH, NaOH, Ca(OH)2, Ba(OH)2 Vees lahustumatud, nõrgad alused: Al(OH)3, Cu(OH)2, Fe(OH)3 Aluste saamine: 1) Leelised: metallioksiidi reageerimisel veega (ühinemisreaktsioon) K2O + H2O = 2KOH Na2O + H2O = 2NaOH CaO + H2O = Ca(OH)2 BaO + H2O = Ba(OH)2 2) Rasklahustuvate hüdroksiidide saamine: vähemaktiivse metalli oksiidid veega ei reageeri, saadakse metallisoola reageerimisel leelisega
*Nimetuste andmine.1)Püsiva oa puhul on metalli nimetus->hüdroksiid . 2)Muutuva oa puhul metall+metalli oa+hüdroksiid *Saadakse, kui hape ja alus omavahel reageerivad. *Omadused. 1)leelised on valged ja tahked ained 2)leelised on söövitava toimega 3)vees lahustamatud hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel vastavaks aluseliseks oksiidiks ja veeks. Tegu on lagunemisreaktsiooniga. Kõik hüdroksiidid reageerivad hapetega, leelised lahustuvad vees. *Leeliseid saadakse vastava oksiidi reageerimisel veega. *Aluseid tehakse kindlaks lakmusega, muutub siniseks. Siniseks muutub ka universaalindikaator. Fenoolfitaleriin muutub punaseks (alus). 23.Ühinemisreaktsioon-kahest või enamast lähteainest saadakse üks saadus. Asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille käigus liht- ja liitainetest tekivad uus liht- ja liitaine. Neutraliseerimisreaktsioon-happe ja hüdroksiidi vaheline reaktsioon, mille saadusteks on sool ja vesi.
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja ...
on aine lisatakse pakendile ohumärgid. Need on rahvusvahelised ja need peaks ära tundma igaüks. Soovitav on need ära õppida. Neid märgitakse ka tähtedega, tähed on kirjutatud märkide kohale. F-täht tähendab väga tuleohtlik. F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik. T tähistab mürgist asja ja T+ on väga mürgine. C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju piima, soovitav lisada sinna tooreid mune
Leelismetallid on IA rühma metallid.reag veega tekivad leelised. Vees lahustuv hüdroksiid. Väga söövitav. 2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3
vesinikioone H3O HCl H + Cl hüdraatumine lahustunud aine osakesed seostuvad vee H2O + HCl H3O + Cl molekulidega Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad mitmes järgus H2SO4 H + HSO4 HSO4 H + SO4 Hapete saamine: happeline oksiid + vesi hape sool + hape hape + sool Alused on ühendid, mis dissotseerudes annavad lahusesse OH ioone Leelised - tugevad alused KNaCaBa Aluste saamine · aluseline oksiid + vesi hüdroksiid (+ vesi) · aktiivne metall + vesi · lahustuv alus + hape ml alus + vesi Soolad soolade dissotsiatsioon l soolad on tugevad elektrolüüdid ja dissotseeruvad täielikult Al2(SO4)3 2Al + 3SO4
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja ...
3. Oska koostada oksiidide, hapete, aluste ja soolade valemeid. 4. Teada oksiidide liigutust keemiliste omaduste järgi ja nende oksiidide keemilise omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 5. Teada hapete 3 liigitust. · · · 6. Teada hapete keemilisi omadusi (osata lõpetada reakstioonivõrrandeid, kasutada pingerida). 7. Teada aluste liigutust lahustuvuse järgi. · Vees lahustuvad alused e. Leelised · Vees lahustumatud alused 8. Teada aluste keemilisi omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 9. Teada soolade liigitust. · Lihtsoolad metall + happejääk (K2SO4) · Vesiniksoolad metall + vesinikku sisaldav happejääk (NaHSO4) · Hüdroksiidsoolad metall + OH + happejääk (Cu2(OH)2CO3) · Kaksiksool kaks metalli + happejääk (KAl(SO4)2) 10
Keemia Kontrolltöö Alused 1. Mis on alused, millest tulenevad nende ühised omadused? Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. Nende ühised omadused tulenevad hüdroksiididest. 2. Mida peaks tegema, kui leelist on sattunud naha peale? Tuleks kiiresti veega üle pesta, vajadusel tuleks loputada kahjustatud koht lahjendatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. 3. Aluste jaotus + näited. Tugevad alused ehk leelised - nende molekulid jagunevad vesilahuses täielikult ioonideks. 1A rühm, 2A alates Ca (Ca, Sr, Ba). N2iteks: Li, Na, K, Rb, Cs, Ca, Sr, Ba Nõrgad alused ehk vees praktiliselt mittelahustuvad alused. Ülejäänud metallid. N2iteks: Ni, Fe, Cu, Zn, Al, Ag, Ru, Rh 4. Hüdroksiidide nimetuste ja valemite koostamine. 1A, 2A, 3A - metall + hüdroksiid Ülejäänud metallid - metall(o.a)hüdroksiid Näiteks:
Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Elektroskoop - seade millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid, happed, soolad ja leelised vesilahused. Mittejuhiks ehk dielektrikuks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Elektrivool tekib siis kui on täidetud kaks tingimust:
8. Laboratoorseid töid sooritades ei tohi midagi maitsta! Ka igapäevaelus laialt kasutatavad ained võivad olla kokku puutunud teiste mürgisemate kemikaalidega. 9. Pärast katset korrasta töökoht ja pese käed. Küsi õpetajalt, kuhu asetada jäägid. 2. Ohumärgid mürgine aine tuleohtlik aine plahvatusohtlik keskkonnaohtlik söövitav kahjulik Söövitavad ained on näiteks happed, aga ka leelised. Tuleohtlike ainete seas on kütused (bensiin) ja mitmed alkoholid (etanool ja metanool) 3. Olulisemad katsevahendeid Katseklaas – peamiselt lihtsamate katsete tegemiseks. Katseklaasi ei tohi täita üle veerandi kogu tema mahust. Keeduklaas – lahuste valmistamiseks ja kuumutamiseks. Samuti mitmesuguste katsete tegemiseks. Ei tohi vahetult leegis kuumutada.
KEEMILINE SIDE
Keemiline side esineb + ja ioonide vahel kristallides.
· Sidemete tekkimisel vabaneb energia. (eksotermiline protsess)
- eraldub energiat (H
· Eemaldavad karedust tekitavaid sooli 5. Happed · Eemaldavad piimakivi Pesuained: · Eemaldavad ladestunud soolad 13 · Kõrvaldavad rooste ja katlakivi 3. Nõrgalt happelised pesuained 6. Leelised 4. Neutraalsed pesuained ( pH 6-8) · Eemaldavad valgulise mustuse 5. Nõrgalt leeliselised ja rasvad 6. Leeliselised pesuained pH üle 8 · Tõstavad pesutoimet 7. Tugevad leelised 7. Bioaktiivsed komponendid 8. Bioaktiivsed komponendid · Lagundavad valgulist mustust
ka mao sekretsiooni tõusu (HCl, pepsiin) ning mao kiire tühjenemise. Happeline maosisu toimetatakse kiiresti doudeenumi algossa. Haigust on rohkem 0 veregrupiga isikutel. 1.3 Kliiniline pilt: Maohaavand: · ebaregulaarsed vaevused, · valu tekib peale sööki, · düspeptilised vaevused on tagasihoidlikud, · maosekretsioon on normaalne või vähenenud, · valu leevendavad oksendamine ja leelised. Duodenaalhaavand: · iseloomulik on tühjakõhu- või öine valu (1,5 - 2 tundi peale sööki). Valu blokeerivad toit, jook ja leelised. · sageli kõrvetised, röhatised, · esineb sessoonsus - ägenemised kevaditi, sügiseti. · retsidiveeruva kuluga. 1.4 Diagnostika: röntgenuuring, gastroskoopia. 4 1.5 Tüsistused:
korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine,
Keemilised reaktsioonid lahuses Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldava lahuse teke elektrolüüdi lahustumisel. Elektrolüüt on aine, mille lahustumisel vees lagunevad ained ioonideks. Tugev elektrolüüt Tugevad happed, leelised, Tugevad happed kõik soolad HCl ; HNO3 ; H2SO4; HBr ; HI Nõrk elektrolüüt Nõrgad happed, nõrgad Nõrgad happed alused H2S ; H2CO3 ; H2SiO3 ; H3PO4 Hapete dissotsiatsioon Hapete lahustumisel tekib H+
B. Sõltuvalt temperatuurist on mõnel metallil erinev kris C. Metalli aatomid on paigutunud ebakorrapäraselt D. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aat 8. Millised väited on õiged? Possible Answers A. Süsiniku sisaldusega üle 0,6 % mittelegeerterasest tooteid, lagunemise martensiidiks B. Astekarastusel kasutatakse kahte erineva jahutusvõimega j Possible Answers C. Vees lahustunud soolad või leelised (NaCl, NaOH) vähend D. Külma vee jahutusvõime on väiksem kui sooja vee jahutus 9. Millises temperatuurivahemikus toimub kõrgnoolutamine? Possible Answers A. 500...650 B. 700...800 C. 300...400 D. 170...250 10. Millised võimalused on antud struktuuriga materjali kõvemak
Elektrolüüdid – ained mille vesilahused sisaldavad ioone autoakud – väävelhape NaCl Äädikas Orgaanilised ained vesi Tugevad Nõrgad Mitte Kõik soolad Nõrgad happed Tugevad happed – Hcl, HI, Hbr, Nõrgad alused HNO3, H2SO4 Tugevad alused, leelised ja Ca'st alla poole Aine lagunemist ioonideks nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. HCl + H20 = H3O + Cl hüdrooninumioon Hcl – H + Cl 1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O kristallvesi – kuumutades lendab minema, õhu käes tuleb tagasi NaCl esineb ilma kristallveeta Dissotsiatsioonivõrrandid 1
valem nimetus valem nimetus H2SO4 ...................... väävlishape fosforhape süsihape lämmastikhape H2S HCl ränihape HF 3. HÜDROKSIIDID EHK ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. pH>7 Koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. ALUSTE LIIGITAMINE VEES LAHUSTUVUSE JÄRGI 1. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk LEELISED. Need on tugevad alused. NaOH.............................. Ca(OH)2 .................................. baariumhüdroksiid ............ Ca(OH)2 2. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid. Need on nõrgad alused. Nt. magneesiumhüdroksiid ........ raud(III)hüdroksiid ........ Pb(OH)2 .............................. CuOH ................................. Zn(OH)2 ............................. Fe(OH)3
Oksiidid: Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. CaO- põletatud lubi, kustutamata lubi; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas 2 KNO3= 2 KNO2 + O2 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Alused: Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H +). Vees lahustuvad alused e. LEELISED: NaOH, KOH, Ba(OH)2 Amfoteersed alused: Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Vees lahustumatud alused tabelis NaOH- seebikivi, sööbenaatrium; Ca(OH)2- kustutatud lubi Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid
10 deka Reaktsioonivõrandid: 1) Happeline oksiid + vesi hape PO + HO HPO 2) Aluseline oksiid + vesi alus NaO + HO NaOH 3) Aluseline oksiid + happeline oksiid sool + vesi Na + CO NaCO 4) Aluseline oksiid + hape sool + vesi NaO + HSO NaSO + HO 5) Happeline oksiid + alus sool + vesi CO + NaOH NaCO + HO Alused Alused koosnevad metallist ja hüdroksiidioonist (OH). Need jagunevad kaheks: 1) Tugevad alused e. leelised: 2) Nõrgad alused: 1. A ja 2. A rühm, lahustuvad vees. Tihtipeale ei lahustu vees. Nimetamine: 1) Kui metall asub 1. A, 2. A või 3.A rühmas. metalli nimi + ,,hüdroksiid" näiteks: NaOH- naatriumhüdroksiid 2) Kui metall asub mujal. Metalli nimi (metalli oksüdatsiooniaste) + ,,hüdroksiid" Reaktsioonivõrrandid: 1) Alus + hape sool + vesi 2) Alus + happeline oksiid sool + vesi 3) Alus + sool uus alus + uus sool
Hapnikutahapped : HCl, H2S ... Vesiniku sisalduse alusel Üheprootonilised happed : HBr ( kõik kus üks H sees ) Kaheprootonilised happed : H2SO4 ( kõik kus kaks H'd sees ) Kolmeprootonilised happed : H3PO4 ( kõik kus kolm H'd sees ) Neljaprootonilised happed : H4SIO7 ( kõik kus neli H'd sees ) ALUSED EHK HÜDROKSIIDID. - OH Vees lahustuvad lahused ehk leelised. IA, IIA alates Ca - metalsed hüdroksiidid. Vees lahustuvad, sööbivad, käega katsudes libedad, valged, tahkes, kristalsed ained, muudavad indikaatorite värvuseid, nagu happedki. Rasklahustuvad hüdroksiidid/alused Vees mittelahustuvad, ei muuda indikaatorite värvuseid, mittesööbivad, mitme erineva värvusega ained. Püsiva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. II ( rühm) Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. 4+ - (laeng)
müümine, vedamine jne. Ebaõigel kasutamine kahjustavad kemikaalid tervist, põhjustavad põlenguid, võivad plahvatada, põhjustavad kahju keskkonnale. Kemikaalid satuvad organismi hingamisteede kaudu, suu kaudu, naha kaudu. Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogeensed kemikaalid võivad põhjustada vähktõppe haigestumist, tahm, nafta- ja kivisöeproduktid, asbestitolm. 7. Mutageensed kemikaalid kutsuvad esile geenimuutusi. 8
IV ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTE TASAKAAL I Elektrolüütiline dissotsiatsioon. 1) Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olukus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nôrgendab nende sidemeid. 2) Polaarsed kovalentsed ained N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on kovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el. lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nôrgad el. lüüdid: nôrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), môned soolad (HgCl2), nôrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). II Nôrgad elektrolüüdid. (protsess on pöördeline) Tasakaal kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O))
tegemist küllastunud lahusega. Küllastunud lahus sisaldab maksimaalse koguse ainet, mis selles lahusti koguses nendes tingimustes üldse saab lahustuda.(st et lahustunud aine kontsentratsioon lahuses on maksimaalne) Kõige sagedamini väljendatakse lahustuvust lahustunud aine massina (grammides) 100 g lahusti ( vee ) kohta küllastunud lahuses. Hästi lahustuvad ained - lahustuvus üle 1g/100g H20 kohta ( ntks leelised, paljud happed ning soolad jt ) Vähelahustuvad ained lahustuvus 0,1-1g/100g H20 kohta ntks CA(OH) 2 Praktiliselt mittelahustuvad ained- lahustuvus alla 0,1 g/100g kohta. Ntks FeS. Gaaside lahustuvus vees iseloomustatakse sagedamini küllastunud lahuses 100 g vee kohta lahustunud gaasi ruumalana normaalrõhul Ainete lahustuvus vees sõltub mitmest tegurist. Üks olulisemaid on temperatuur.tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb
lähevad lahusesse, kus neid ümbritseva vee molekulid. Tekiva hüdraatunud ioonid. Mis on lahustumisel eralduv soojusefekt? Vee molekulid on polaarsed (, mis tähendab, et hapniku poolsel osal on negatiivne laeng ja vesiniku poolsel osal positiivne laeng). Aine lahustumisel vees, seostuvad aineosakesed vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Selle käigus eraldub soojust → eksotermiline protsess. Nt. NaOH,H2SO4, LEELISED, HAPPED KUI Elõhustumine < Ehüdraatumine Sellele vastupidine protsess: osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallvõres, millega kaasneb soojuse neeldumine → enotermiline protsess. Nt. KNO3, SOOLAD (va keedusool), GAAS, TAHKIS KUI Elõhustumine > Ehüdraatumine