,,Õpetatud naised" Käisin kaheksandal mail Eesti Draamateatris vaatamas Moliére'i kirjutatud näidendit ,,Õpetatud naised". See on teos, mille on lavale toonud lavakunstikooli 28. lennu üliõpilased läbi lavastaja Lembit Petersoni nägemuse. Moliere'i sulest valminud näidendis käsitletud teemad on päevakohased ka praegu kolm ja pool sajandit hiljem. Kui varem arvasin, et tüki värsiline esitus võib jääda raskesti arusaadavaks, siis noored näitlejad suutsid tõestada vastupidist. Moliere'i ,,Õpetatud naisi" nimetaksin värsskomöödiaks, mis naeruvääristab kõrgklassi kuuluvaid inimesi, kelle jaoks on üle kõige filosoofia koos kogu oma iluga. Näidendis
Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid(jutustab traagilisest armastusloost). Tuntuimad Prantsuse ooperiteatrid: 1)Palais Garnier 2) Lille Saksamaa ¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden . ¤Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. ¤Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber (viis sisse ka uuenduse dirigeerimise dirgendikepikesega) 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner (helilooja; dirigent; muusikaajakirjanik; libretist).Weberi kõrvale ilmus peagi Beethoven. Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9.sümfoonia. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed- Bayreuth Tähtsad Saksa heliloojad: Ludwig van Beethoven ; Richard Wagner Venemaa
Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks. Mitte keegi ei oska öelda, miks see aastakümneid varjusurmas on olnud. Ooperi esitas Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel, solistid olid Helen Lokuta (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton) ja Maris Liloson, kaasa tegid segakoor Endla Naiskoor, lavastaja oli Hardi Volmer. Ooperi eel oli õhkkond Kontserdimajas pidulik.Üllatuslikult oli valdav osa publikust vanainimesed ja väga paljud istekohad jäid saalis täitmata. Seoses ooperiga puudusid mul igasugused ootused, sest tegu oli minu esimese ooperiga ja ma lihtsalt ei osanud sellest midagi oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne. Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab linnamelus, ja metsavahi tütar. Süzeeliselt koosneb ooper viiest sümfoonilisest pildist. Igaühes
selja sibavad külmavärinad. Muusikal ,,Sugar" väärib kiitust ka selle pärast, et nii palju inimesi on suurepäraselt lavale kokku sobitatud. Massistseenides oli korraga laval kümneid inimesi ja kõik nad laulsid ja tantsisid hingest- seda oli publikus tõepoolest tunda. Dekoratsioonid olid samuti sellised nagu teatris ikka- ideaalsed. Ka kostüümid olid väga vaimukad, sest seelikus mehed on alati publikut naerutanud. Pole see ju kõige tavalisem riietus. Lavastaja Mare Tommingas võib enda töö üle uhkust tunda - muusikal naelutas kõikide pilgud mitmeks tunniks lavale, sest ta suutis tabada suurepärase loo olemuse. Lavastus hiilgas nii sisu kui ka muusika poolest ja võin julgelt öelda, et see oli parim muusikal mida ma näinud olen. ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud" on peadpööritavalt hea lavastus ning kindlasti eriline mälestus.
Tekst mis näitleja ütles ei olnud selgelt arusaav ning jäi õhku kajama, mis tõttu oli teksti raske jälgida. Õnneks suutsid näitlejad tänu oma näitlejameisterlikusega ikkagi silma paista, huvi äratada ning kuulama panna. Saalist lahkudes, olin positiivselt üllatatud. See äratundmisrõõm mis avaldus lavastuse ja orginaal näidendi sarnasustes oli väga meeldiv. Samas olin aga õnnelik selle üle, et lavastaja Lembit Peterson suutis läbi tema lavatstaud teose panna mind mõtlema läbi teiste vaatepunktide. Grete Remmel XH
Hiljem Berilioz kõndis pöördväravate juurde, kus ta libises ja kukkus rööbastele. Trammijuhiks oli naisterahvas. Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla. Kui Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale, kuulis ta kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. 4. Mis toimus Stalini võimu all olevas Moskvas romaani tegevusajal ? Vene kultuuriloos on Meistriks nimetatud kaht erinevat kunstiinimest- lavastaja Meierholdi ja kirjanik Mandelstami. Mõlemad hukkusid stalinistlike repressioonide ajal. Stalini käsul arreteeriti ja hukati paljud tuntud kultuuritegelased, poliitikud, sõjaväelased jt. Neid süüdistati alusetult nõukogude-vastases tegevuses ja välisriikide kasuks spioneerimises. Taolised repressioonid külvasid hirmu ja kindlustasid Stalini diktatuuri. Ka Bulgakov ei jäänud Stalini mõjust puutumata. Üks liinidest
kirjanduse eriala bakalaureusediplomiga. Vanemuise teatris alates 2013. Simo Breede – sündinud 20. veebruar 1983. Simo Breede alustas lauluõpinguid 2002 H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Aino Kõivu lauluklassis. 2009-2010 õppis Rooma Santa Cecilia Konservatooriumis vahetusüliõpilasena ning 2010-2011 oli Rahvusooper Estonia noorte solistide ooperiakadeemia liige. Alates 2013 on Vanemuise teatri solist. Kavalehest leidsin lavastaja Tanel Jonasi poolt ühe väga hea lause, mis mulle meeldima hakkas, sest see lause kutsub lapsevanemaid viima oma järeltulijaid rohkem teatrisse. Lause on järgnev: “Igal põlvkonnal peab olema mõni tegelane, kes aitab väikesel teatrikülastajal teha esimesi samme, avastades rõõmu, maagiat ja salapära, mida teater pakub.” Lause või mõttetera, mille etendusest kaasa võtsin on järgnevas lauses. Uskuma peab
Balletielamus Paides 15. märtsil toimus Paide Kultuurikeskuses Toomas Eduri balletiõhtu, kus sai nautida imeilusa ülesehitusega balletilavastust. Õhtu jooksul esitati kaks lühiballetti: Vaikivad monoloogid ja muinasjutuline pulmapidu balletist „Uinuv kaunitar“. Vaikivad monoloogid on kolmele tantsijatepaarile loodud ühevaatuseline teos, kus kasutati Heino Elleri, Artur Kappi, Artur Lemba, Eduard Oja, Arvo Pärti ja Peeter Süda muusikat. Koreograafiks on Toomas Edur, kes on sündinud 20. jaanuaril 1969. aastal ning on eesti balletiartist. Ta on saanud tiitleid rahvusvahelistelt võistlustelt ja Valgetähe III klassi teenetemärgi. 2010. aastal nimetas kuninganna Elizabeth II Eduri Briti Impeeriumi Ordu komandöriks. Teos räägib inimestevahelisest suhtlusest, tunnetest ja tõusudest mõõnadest ning just seda andis vaatajatele edasi muusika ja tants. Tumedate tunnete ja mõtetega käis kaasas sünge ning salapäran...
Ott Sepp Ott Sepp (sündinud 29. juunil 1982 Tallinnas) on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.–2006. aastani oli ta näitleja Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina.
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "M...
Juhan Viiding 1948-1995 Koostanud: Kristi Vähi kevad 2013.a Elulugu Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis 1.juunil 1948.a Tallinnas. Mitu üldhariduslikku kooli. Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis. 19681972 õppis Tallinna Riiklikus Konser- vatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Lõpetas oma elu 21.veebruaril 1995. aastal. Pseudonüüm Jüri Üdi Juhan Viiding loobus Jüri Üdi pseudonüümist valikkogus ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978).
,,Ämbliknaise suudlus" Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan
Onegin Külastasin 11.oktoobril 2017 Rahvusooperit Estonia, kus lavastati Aleksandr Puskini luuletuse ainetel loodud balletti ,,Onegin". Etenduse koreograaf ja lavastaja oli John Cranko, kes oli Stuttgardi Balleti asutaja ja kunstiline juht aastatel 1961-73. Tema terav tantsudramaturgiline vaist ja hea karakteritunnetus panid teda haarama maailmaklassika teoste järele nagu Puskini ,,Jevgeni Onegin", Shakespeare'i ,,Romeo ja Julia" ja Mérimée ,,Carmen", mis jõudsid suure menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Etenduse arranzeerija
● Näitlejal on tavaliselt etenduses sama tüüproll, mida ta tunneb peensusteni. Varem oli kombeks, et kõiki rolle, ka naiste osasid, etendasid mehed. ● Pekingi ooperis on see täiesti tavaline nähtus, et näitlejad etenduse ajal ennast publikule tutvustavad ja nendega vestlevad. ● Näitlejad puudutavad üksteist ● Esimesest hetkest on karakter selge, ei ole läänelikku karakteri tasahaaval avanemist või kulgu. ● Laval on näitleja individuaalne töö, lavastaja puudub ● Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigent puudub, teda asendab trummimängija. ● Löökriistad määravad ka näitlejate tegevuse- kui lavale astub näiteks tähtis isik, siis kõlavad suure gongi aeglased löögid, teenija tulekul mängitakse väikesel gongil kiiresti. Keel- ja puhkpillid saadavad laule ja esitavad vahemänge. ● Kandsid gao xue - platvormjalanõud ● Samatähenduslikku žesti näitab iga karakter omamoodi ● Keerukas akrobaatika
Kõige meeldejäävamad lood, mida ette kanti olid „Armastus kui metsik lind“, „Toreadooride marss“ ja „Habaneera“, kuid neid oli veelgi. Peaosades olid: Kai Rüütel, kes mängis Carmenit, Don Jose, keda kehastas Luc Robert, Micaelat Elena Bražnik, Escamillot Jassi Zahharov, Frasquitat Olga Zaitseva, Mercedest Kristel Pärtna, kõik näitlejad olid väga head ja tipp tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning dirigendiks oli Jüri Alperten
"Partnelus rahu.." -NATO koostööprogramm, et kaasata oma tegevusse Ida-Euroopa ja Venemaa Nimed J.Clinton -USA president B.Jeltsin -Venemaa president J.Tsernomõrdin -Venemaa peaminister G.Ulmanis -Läti president 90 A.Brazauskas -Leedu president 90 Margareth II -Taani kuninganna Karl XVI Gustav -Rootsi kuningas S.Spielberg -USA lavastaja K.Annan -ÜRO peasekretär M.Laar -Eesti peaminister oli G.Bush -USA president V.Putin -Venemaa president J.Gaider -Venemaa peaminister V.Vike-Freiberg -Läti president V.Adamkus -Leedu president Harald V -Norra kuningas Elisabeth II -Inglismaa kuninganna J.Gagarin -esimene inimene kosmoses 1961 Elvis Presly -poplaulja L
Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikeskuse Sinimandria teatrijuht - 1993 1995 Pärnu Endla teatris - alates 1995 Vanemuise teatri draamanäitleja Tunnustus: - 1976 ENSV teeneline kunstnik Filmid, telelavastused, kuuldemängud: - mänginud filmis ,,Lindpriid" (1971) - mänginud telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) -
ikka vastavalt olukorrale, kas tegu peretütre või linnaprouaga. Filmi muudab huvitavamaks müstiline punapäine kaunitar, kelle rollis oli üldsusele vähetuntud Estonia teatri näitleja Renate Karhu. Punapea, kohalikelt saanud hüüdnimeks Lõke, oli nagu magnet meestele. Tema ümber sebisid nii rahulik muhulane Nurga talu peremees Ärni kui ka heernigalaeva mehed. Teine muhe ja tabavate ütlemistega kõrvalosatäitja oli lavastaja Sulev Nõmmik ise Aadu Kadakana, kes oskas öelduga alati nö i-le täpi peale panna ja filmi lõpuosas nii üleolevaid tallinlasi kui ka naeruseid vaatajaid üllatada: psühhiaater Aadu Kadakas! ... Kindlasti on neid inimesi, kes pärast filmi küsivad sapiselt: "Millist eetilist eeskuju võiksid anda kaklevad mehed või kisklevad naised?" Arvan, et ei annagi. Kuid kinobussi kuraator Mikk Rand on kirjutanud 2002. aasta 30.
Viivi Luik (sündis 1946) on eesti luuletaja. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas V. Luik Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul"(1966) "Hääl"(1968) Juhan Viiding (1948 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Juhan Viiding sündis kirjanik Paul Viidingu perre.Õppis Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse."Ma olin Jüri Üdi"(1978) "Elulootus" (1980)"Kogutud Luuletused" (1998)
2012 Süngelt realistlik ,,Augustikuu" Eesti Draamateatris etendub Tracy Lettsi näidend ,,Augustikuu", mis on võitnud ka 2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku. Näidendile annavad erilise tähenduse egoistlikud tegelased, kes erinevad üksteisest nii iseloomude kui ka saatuste poolest
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades ko...
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades ko...
TAASAVADES PARIISIS POED , EI OLNUD TAL EDU PARIISLASTEGA , TÄNU OMA SUHETELE NATSIDEGA. KUID TEDA TOETASID AMEERIKLASEED NING BRITIS KES SAID TEMA LOJAALSETEKS KLIENTIDEKS.DAILY MAIL AVAS UUDISE , * A FIASCO* LAUSEGA , KUULDES UUDIST CHANELLI POE TAASVAMISEST.KUNA MOE MAAILM OLI VALLUTANUD MEHED NAGU CHRISTIAN DIOR , VÕTTIS CAHENLLIL 3 AASTAT ET TAGASI TIPPU JÕUDA. STIIL JÄI SAMAKS MIS ENNE 2 MS.FILMID JA RAAMATUD:ESIMENE FILM COCO CHANELLIST OLI * CHANEL SOLITARE* 1981 AASTAL , LAVASTAJA GEORGE KACZENDERAMEERIKA TV FILM *COCO CHANEL* ESILINASTUS 13 SEPT 2008*COCO BEFORE CHANEL* 22 APRILL 2009 , CHANELLI MÄNGIS AUDREY TAUTOU , KELLEST SAI KA CHANEL S.A. ESINDUSNAINE.*COCO CHANEL & IGOR STRAVINSKY* RÄÄGIB NENDE ARMUSUHETEST , NII RAAMAT KUI FILM*DIFFERENT LIKE COCO* LASTERAAMAT HUVITAVAT: NUMBER 5 OLI TEMA LEMMIK NUMBER. , SEAL TULI KA TEMA ESIMESE LÕHNA NIMI CHANEL NR 5 , MIDA MÜÜAKSE TÄNAPÄEVAL 1 PUDEL IGA 30 SEKUNDI JÄRELPÄEVITAMINE
Retsensioon ,,Luikede järv" Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; ...
2 2006 Kuninganna Elizabeth II tuleb riigivisiidile Eestisse Pekingist olümpiakulla 2008 soome-ugri rahvaste V tantsupidu 2007 lahkus näiteja ja lavastaja 2010 Leila Sääliku naasmine 2010 teater Vanemuine saab 2006 Palestiina mässulised ründasid maailmakongress Kaljo Kiisk 140. Aastaseks 0 EL-i peahoonet Gazas
Muusikaretsensioon Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“ Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris. Esimene vaatus algab pargis lossi lähedal. Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine...
Liitotsing, märksõna ,,arheoloogia", aasta ,,2001", kataloog ,,TLÜ Akadeemiline Raamatukogu", keel ,,eesti". Kriiska, A. (2001). Stone Age settlement and economic processes in the Estonian coastal area and islands. Helsinki : Helsingin yliopisto, kulttuurien tutkimuksen laitos. 6) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, autor ,,Kivirähk, Andrus". Sõnade autor, tekstiautor, stsenarist, lavastaja, eessõna autor, koostaja ja järelsõna autor. 7) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna ,,Ants Eskola", teaviku laad ,,helisalvestis. Eskola, A. (1988). Näitleja on ajastu lühikroonika [Helisalvestis] Tallinn : [Eesti Pimedate Ühing] 8) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
Muusikaretsensioon Pjotr Tsaikovski balett ,,Luikede järv" Käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski baletti ,,Luikede järv". Etendus toimus Rahvusooperis Estonia 25. oktoobril. Etenduse kestvuse aeg on 2 tundi ja 30 minutit ning vahepeal on üks vaheaeg. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Balett oli meeldejääv ning tekitas hea meeleolu. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Laus, Maksim Tsukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nii nimetatud psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloom...
Vahepeal läks mõnel tantsutüdrukul samm segamini, kuid see mängiti välja ning kõik laabus hästi. Mulle sobis see etendus, sest mulle pakuvad huvi armastuslood ja komöödiad, seega oli see minu jaoks väga hea valik. Muusika oli huvitav ja vaheldusrikas, sest oli kokku pandud mitu erinevat stiili ja kompositsiooni. Sisse oli pandud ka palju tantsu ning liikumist. Kõik karakterid olid väga eripäraselt välja mängitud ning nendega on veidi mängitud. Lavastaja Mart Sander on teinud väga hea töö ning toonud Silva Eesti lavale veidi humoorikamana kui orginaalis ning see on väga taktitundeliselt tehtud. Mina jäin selle tervikuga vägagi rahule. Jete Merila 10. B
mõtestada ühiskondlikke ning üldinimlikke probleeme. Rahvusvahelise tunnustuse tõi kirjanikule romaan "Sügisball" (1979), milles ta kujutab linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi. Mati Undi loomingu teine oluline tahk on seotud teatriga. Undi teatrihuvi sai alguse ülikoolis. Temas on õnnelikult ühinenud dramaturg ja lavastaja: ta on autor. Unt on esinenud ka viljaka kriitiku ning publitsistina. Kirjaniku esimene näidend oli :"See maailm või teine" lavastati 1966. aastal Vanemuises. Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega. Nii on antiikainel põhinevas draamas "Phaethon, päikese poeg" (1968) esikohal peategelase tõeotsingud ja võitlus vägivallavõimuga.
Jean-Lambert Tallien, Jean Moreau - Kauro Tafitsuk Joachim Murat- Norman Vendla Joseph Fouche - Mark Oja Auguste Marmont - Romet Leivategija Germaine de Stael - Marie Mäetamm Fracois Joseph Talma - Asko-Robert Meola Marguerte Georges - Johanna Elise Kabel Rosalie - Eliis Rebane Nanette - Sarah-Elisabeth Haidik Beethoven - Tarmo Tähiste Persson - Kaarel Raidam Sophia Magdalena - Triin Pirso Hedvig Elisabeth Charlotte - Mirjam Lantin Kokkuvõte Liberto kirjutas Kaari Sillamaa, lavastaja oli Katre Jaani ja muussikajuht Jaanika Sillamaa. Muusikal räägib siis siidikaupmehe tütrest, kellesse armus alguses Napoleon, kellega ta kihlus. Aga kui Napoleon läks teisele maale, kosis ta teise naise ja Desiree nägi seda pealt ja üritas ennast ära tappa aga ta päästis Karl XIV kellega ta pärast abiellus ja poja sai. Muusikal räägib ajaloolistest tegevustest ja on väga huvitav. Meeldimine/mitte meeldimine Mulle meeldis väga see muusikal, kuna see oli väga
Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak. Osades Kristo Viiding , Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere,
joostes bussipeale ja sõitsid tagasi Vilgumäele JANNO PÕLDMA Sündis 7. novembril 1950 Tallinnas Alates 1973.a. töötab "Tallinnfilmis". Alustas operaatori assistendina, seejärel töötas operaatorina. On filminud üles umbes 20 joonisfilmi 1991.a. debüteeris "Tallinnfilmi" stuudios nukufilmi "Vennad ja õed" rezissöörina. On kirjutanud lasteraamatu "Dzuudopoisid" - 1985. On kirjutanud mängufilmi stsenaariumi "Lammas all paremas nurgas" - 1992, lavastaja Lembit Ulfsak. . Vastused küsimustele 1.Mida teed sina sõpradega vabal ajal ? Suurem osa ajast kulub trenni peale , koolist koju siis olen arvutis siis trenni ,ning siis uuesti arvutisse vähepeal söön ka ja juba ongi õhtu käes ja lähen magama. 2.Kuidas saab ise ennast arendada ? Trenni tehes , mil iganes void sportida ja se arendabgi end. 3.Kuidas võib inimese päritolu mõjutada tema käitumist ?
President Valitud riigipea Propaganda Ideede, veendumuste vm sihikindel levitamine poolhoidjate leidmiseks Prozektor Helgiheitja Psühholoogia Hingeelu uuriv teadus Psüühika Hingeelu, hingelaad Religioossed Religioonile omased v sellesse puutuvad; usklik; usuline Ressurss Toote keskmine töömaht Renessanss Uuestisünd, vaimne ja kultuuriline murrang Lääne Euroopas XIV-XVI saj. Rezissöör Lavastaja, näitejuht, filmi, TV-saate jm loominguline juht Revolutsioon Murranguline muutus; riigipööre Röntgen Röntgenikiirtega läbivalgustamine Sekretär Asutuse asjaajamise korraldaja Snepper Automaat lukk Stiihiline Loodusjõuline; organiseerimatu, korraldamatu saslõkk Varda otsas küpsetatud lamba-vm liha seflus Ühiskondlik-kultuurilise, poliitilise, tööalase vm .abil osutamine Zanr Kunstiteose liik
"Kajakas" (1990;) Lavakunstikool) "Kirsiaed" (1993; Ugala;) "Kajakas" (2006; Eesti "Onu Vanja" (2002; Muusikakooli Kõrgem Ugala) Lavakunstikool) "Kirsiaed" (2002; "Kajakas" (2007; Von Krahli Vanemuine;) Teater) "Kajakas" (2001; Ugala;) "Kirsiaed" "Kolm õde" (Eesti Draamateater; (esietendus 7.veebruaril 2010; diplomilavastus) Eesti Draamateater; lavastaja Hendrik Toompere jr ) Teoste iseloomulikud jooned Anton Tsehhovi loomingule on iseloomulik argielu ja olustiku täpne kirjeldamine, tugev alltekst, sümbolid. Teoste tegelased otsivad elumõtet ja igavlevad seda leidmata, ("Kajakas") Tema loomingut mõjutas ühiskondlik pinge, tugevnes haritlase ükskõiksuse kriitika, ("Jonõts") Ta uskus uue elu lähenemisse ( "Daam koerakesega") ; kujutas
pulmastseeni kartma, sest tänu sellele kinnistub naistel peas idee, milline ideaalne laulatus olema peaks. (Mind, muideks, maha ei jäetud. Ma olevat parem kui Jacob ja Edward. Ise teate, naised, millest ilma olete jäänud;)) Raske on mitte nõustuda: pulmapidu on tõesti visuaalselt nauditav ning ma usun et kõikidele Videviku andunud austajatele ka emotsionaalne tipphetk. Pulmale järgnevad mesinädalad ning eelkõike pulmaöö. Siin teeb film, stsenarist või lavastaja ainsa andestamatu eksimuse. Vaataja toob endaga pulmast kaasa emotsiooni ja me ootame, et Bella ja Edward saaks lõpuks sedasamust teha. Ja siis, kui Edward korraks lahkub, juhtub midagi õudset: montaaz sellest, kuidas Bella seksiks valmistub. Ta peseb hambad, raseerib jalad, valib riideid ... See kõik on nii kuradi naljakas. Ma ei suutnud naeru tagasi hoida. Ja selle ühe minutiga on kõik pulmaga minu sees loodu hävitatud. Mind ei huvita
muusikat ja lusti. Esitati vokaalmuusikat. Palju oli soolosi ja tänu sellele sai kuulda erinevaid hääleliike ja tämbreid. Kindlasti oli see väga suureks plussiks, sest nii ei muutunud muusikali vaatamine üksluiseks. Mõnede laulude taustaks mängis Vanemuise sümfooniaorkester, mida dirigeeris Tarmo Leinatamm. Muusikalis esitati Richard Rodgersi muusikat, aastast 1959. Richard Rodgers sündis New York City's muusikalembeses perekonnas. Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste või Siiri Koodres, Karmen Puis või Silvi vrait, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull,
Mary Poppins 28. veebruaril käisin koos oma sõbraga vaatamas muusikali ,,Mary Poppins". Teos on loodud Disney ja Cameron Mackintoshi poolt, kuid Eesti keelde on selle tõlkinud Leelo Tungal ja Anna- Magdaleena Kangro. Lavastaja on Georg Malvius. Etendus toimus teatris Vanemuine. Esinesid tuntud eesti näitlejad nagu Hanna-Liina Võsa, Andres Mähar, Merle Jalakas, Hannes Kaljujärv. Eelarvamus etendusest oli üldiselt hea, sest olin kursis selle muusikali populaarsusega ja süzeega ning pealegi pakub teater Vanemuine alati rõõmsaid ning positiivseid teatrielamusi. Muusikali ,,Mary Poppins" tegevus toimub Bankside perekonnas Kirsipuude alleel. Teose
· Alates 1980ndate teisest poolest ei ole enam kahte eesti kirjandust(kodueesti ja väliseesti) Debora Vaarandi · 1916-2007, sünd VÕRU · Esimesed luuletused 1940; esikkogu ,,Põleva laotuse all" 1945 · Kirjutab palju kodumaast · Luuletamise kõrval ka viljakas tõlkija soome saksa vene keelest Juhan Smuul · 1922-1971, sünd MUHUMAA Juhan Viiding · 1948-1995, poeet näitleja lavastaja Tõnu Trubetsky · 1963- elus. Muusik, kirjanik, filmilavastaja, Laulva Revolutsiooni tegelane · Esimesed luuletused ilmusid 1986 kuna arvati, et tekitab noorte seas mässumeelsust · Teinud lauludele ,,Pille-Riin" ja ,,Täna jälle me joome bensiini" sõnad · Luule on ilustamata, reaalne. Kasutab palju kordust · Kasutab mõnikord X Y jne
et tema armastas üle kõige puuklotse. Mänge, mida armastada, on palju. Kui laps mängib, jäljendab ta eri olukordi ja emotsioone. Näiteks rollimängudes kujutab laps end elavalt ette kellegi teisena, olgu siis karu, rebase või Punamütsikesena. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja ta saab esinedes positiivseid emotsioone. Rollimängude juures on oluline täiskasvanu suunamine ja julgustamine, sellisel juhul võib välja kasvada palju enamat kui mäng. Näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov on meenutanud, et tema peamine ajaveetmisviis lapsena olid just rollimängud. Menukad on lauamängud, mis arendavad lapsel peenmotoorikat ja tähelepanuvõimet. Viimane on oluline tänapäeva maailmas, kus laps veedab paratamatult palju aega teleri ees. Lastearst Dimitri Christakise uuringust selgus, et lapsed, kes vaatavad varases lapsepõlves palju telerit, kannatavad tulevikus tõenäolisemalt keskendumisprobleemide all. Seetõttu tulevadki kasuks
Rakvere linna tunnustus "2003 aasta tegija" Rakvere Teatriklubi aastapreemia 2005 Eesti teatri aastaauhinna sõnalavastuse eripreemia nominent 2005 (Koos Üllar Saaremäe, Toomas Suumani ja Erik Ruusiga.) Rakvere Teatri Loomenõukogu preemia 2006 Nukitsa konkurss IV koht 2008 "Heidelberger Stückmarkt" II publikupreemia (Audience Choise Award) 2009 Eesti teatri aastaauhinna sõnalavastuse eripreemia laureaat 2010 (Koos Eili Neuhausiga.) Eesti teatri aastaauhinna lavastaja preemia laureaat 2011 1 Balletijuht Mare Toomingas Tunnustus 1989 Eesti Teatriliidu noore koreograafi aastapreemia lavastuse ,,Koit" ja ,,Valge öö" eest 1992 Eesti Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse ,,African Sanctus. Barcelona" eest
Ta on Briti teatri direktor ja produtsent. 2010 aastal võitis ta Tony auhinna parima lavastuse eest. Oma lavastuse debüüdi tegi ta 1996 aastal, kui tõi lavale Viimase Yanki etenduse. Kokku on ta lavale toonud 38 teatri etendust Inglismaal, 3 teatri etendust USAs ja ka 3 ooperit, mis on kõik väga kõrgelt hinnatud. Ta on kokku saanud 13 autasu ja nominendiks mitmetele autasudele on ta esitatud kaheksal korral. Tony auhinnaga pärjatud lavastaja Michael Grandage teeb METi debüüdi Mozarti aegumatu meistriteose lavaletoomisega, mis on tulvil karismaatilist elujanu, koomikat ja melodramaatilisust. Ooperi dramaatiline ülesehitus ja muusikaline komplekssus haarab vaataja kaasa Mozarti lõbusa elumänguga, mille käivitajaks on surm. Don Giovanni on mees, kes armastab naisi, tal on igas linna 100 armukesi. Loo käivitab Donna Anna isa sur, nimelt saab rikkas kodanik surma läbi Giovanni mõõga. Peale
Retsensioon „November” R. Sarnet “November” on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et
Minu arvates oli muusika väga kenasti esitatud. Esinejate pillimängu- ja lauluoskus oli heal tasemel, sest seda oli hea kuulata. Muusika tekitas minus palju häid tundeid ja lustakust. Mull väga meeldis. Lood tegi meeldejäävaks rütm ja lauljate hääl, samuti teose sõnad ja sõnum. Lood sobisid konteksti suurepäraselt. „Silva“ on üks mu lemmikumatest operettidest peale „Savoy balli“. Tänu „Silvale“ sain kinnitust, et Mart Sander on väga hea lavastaja ning kunstnik. Lisaks sain teada, et Urmas Põldmale sobib väga nn „naistemehe“ roll (tal oli taoline osa ka „Savoy ballis“) ja ta oskab väga hästi näidelda. Ma jäin külastusega väga rahule, sest orkester ja näitlejad olid tõeliselt heal tasemel ja muusika oli vapustav.
Muusikal Grease Hanna-Marii Kaljas Lavastaja Georg Malvius Ta 68 aastane on Rootsi Click to edit Master text styles rezissöör ja muusikarezii Second level professor, kes kolis eestisse pea Third level 35 aastat tagasi tänu Eri Fourth level Klasile. Ta kutsus Georgi Fifth level Eestisse lavastusi lavastama. Nüüdseks on Malvius lavastanud Eestis juba 17 lavastust, millest esimene oli "Viiuldaja katusel". Ta teinud lavastusi nii Estonias, Vanemuises kui ka Draamatearis. Koreograaf Adrienne Abjörn Ta on samuti Rootsist pärit. Ta on väga tunnustatud koreograaf maailmas. Click to edit Master text styles ...
elavaid pilte: Ameerika kiirrong, Pariisi tänavapilt, suplus meres. • XX sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. • Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna “Gloria Palace”, praegune Vene Draamateater. • Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli “Päikese lapsed”(1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. • Theodor Luts (14. august 1896 Palamuse – 24. september 1980 Brasiilia) oli Vabadussõja veteran, eesti filmioperaator.[1][2] • Õppinud Simuna kihelkonnakoolis, Tartu kaubanduskoolis. Lõpetas Peterburi kommertsgümnaasiumi. • Eesti Vabadussõjas osales Theodor Luts Kuperjanovi partisanina[1] • 1926. aastal lõid Theodor ja tema abikaasa Aksella Luts esimese eesti
samanimelisel novellil. Tänapäeval üks populaarsemaid oopereid, esietendus maailmas 3. märtsil 1875, Pariisis Opera Comique's. Estonias esietendus see 26. mail 2011. Ooper on sisu poolest suhteliselt traagiline. See räägib mustlasneiust Carmenist ning tema sekeldusest Sevillas ning armuseiklustest. Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning poistekoor. Carmenit mängis valgevenelanna Oksana Volkova, Don Jose'd USA-st pärit Michael Wade Lee ning toreadoori Rauno Elp. Terve etendus toimus prantsuse keeles ning ekraanidelt oli võimalik subtiitreid lugeda nii eesti kui ka inglise keeles. Nii orkester, dirigent kui ka lauljad olid heal tasemel
sotsialistliku realismi võltsingutele ja ilustustele” (Epner 2001: 522). Üht allharu, nn. olmerealismi esindas algupärases näitekirjanduses Ardi Liivese looming, samas tähistasid nii Liivese („Uusaastaöö”, 1958) kui ka Juhan Smuuli näidendid eeskätt inimese (taas)väärtustamist laval. Smuuli uuenduslik dramaturgia („Atlandi ookean”, 1956; „Lea”, 1959) oli eeltaktiks 1960. aastate näitekirjanike põlvkonna modernismile, lavastaja Panso ja kirjanik Smuul moodustasid Teatud piirides taastus lavastaja õigus isiklikule stiilile ja nägemusele. Läbi kogu järgneva perioodi täiustus üha ka vihjete ja ümberütlemiste kunst, mis niikuinii õitses argieluski. 1960. aastate lõpu teatriuuendus 1960. aastatel ilmus kõigis kunstides uus põlvkond, keda nõukogude okupatsiooni omaaegne äkiline trauma enam nii tugevasti ei muserdanud. Nende tõusu soosis ka kultuuripoliitika
Videvik Twilight Stephenie Meyer on kirjutanud 5 raaamatut Videvikust- ,,Videvik" (,,Twilight"), ,,Videviku saaga: Noorkuu (,,The Twilight saga: New moon"), ,,Videviku saaga: Päikesevarjutus" (The Twilight saga: Eclipse"), ,,Videviku saaga: Koidukuma" (,,The Twilight saga: Breaking Down") ja 3. Osa lühi romaan ,,Bree Tanneri lühike teine elu" (,,The Short Second Life of Bree Tanner") Meyeril oli ka plaanis teha raamat ,,Keskööpäike" (,,Midnight sun"), mis räägib videvikust Edwardi versioonist, kuid keegi laadis pooleldi valmis raamatu internetti üles ja autor jättis selle raamatu poolikuks. Raamatud on tõlgitud 38 keelde, ja on valminud 4 filmi ja tulemas on ka viies- ,,Twilight" (2008), ,,The Twilight saga: New Moon" (2009), ,,The Twilight saga: Eclipse" (2010), ,,The Twilight saga: Breaking Down part 1" (2011) ja tulemas on ,,The Twilight saga: Breaking Down part 2" (2012). Stephenie M...
Väino tõestas, et ta suudab ka mingit muud rolli täita. Etenduses ``Põhjamaa unenägu´´ tantsis ta mehist kaptenit ja hoolitsevat isa. S. Prokofjevi balletis ``Kivilill´´ tantsis ta Severjani rolli ja see kujunes tema tantsijaloomingus märkimisväärseks ja see tantsitud roll kujnues Estonia teatri 1960/61. a. hooaja üheks parimaks balletirolliks. Samal aastal oli Väino Arenil ka teine märkimisväärne roll Eugen Kapi 3- vaatuselisesballetis ``Kalevipoeg´´. Lavastaja ja koreograaf oli Vladimit Burmeister. Seda lavastust kritiseeriti üsna palju. Peamise puudusena märgati lavastaja suutmatust tabada eesti rahvuslikku omapära, kuulsa eepose põhiolemust. Seda lavastust võrreldi Helmi Tohvelmassi õnnestunud lavastuse ja koreograafiaga, mis olid valminud 1948. aastal. 1961. aasta lavastuses oli Kalevipoja rollis ainuisikuliselt Väino Aren. 1962. aastal tantsis Väino Aren Lanny Kara balletis ``Kõue rada´´.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
