st 7.sajandiks arenes kitaara,levinud oli ka aulos; Kutselised laulikud ja rändlaulikud 3. Pillimäng; 3.Esimene Moosese 3.Kreeklaste pillimänguga,lauluga ja Raamat:esineb muusikunimi põhialus tantsuga väljendati Juubal,keda keskaegsed muusikas oli rõõmu,kurbust,sümpaatiat,ar autorid nimetasid ka rütm;
valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal · truväärid prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid ja spielmannid Saksamaal Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema
Euroopa vanim keskaegne eepika Iiri saagad. Islandi eepika. Anglosaksi eepos 1. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid eepilistes lugudes sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. 2. Bardid olid laulikud ja esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile 3. Kujunemisajaks loetakse II-VII sajandit 4. Iiri saagasid hakati kirja panema umbes VII sajandist, iiri munkade poolt. 5. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, sageli proosajutustuse vahel olid värsid 6. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn. Neis hinnati väärikust ja suuremeelsust 7. 8
oli 12. sajand. Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule sai alguse 11 sajandi lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muusika on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 12. sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjandus ei kujutanud enam rüütli võitlust isamaa ja usu, vaid eelkõige südamesaami eest. 12. sajandi keskpaiku puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid-laulikuid hakati kutsuma truväärideks (Lõuna-Prantsusmaal oli nende nimeks trubaduurid).
pühad tekstid, pühakute elulood 3) Folkloorne ehk rahvaloominguline osa levinud barbarite hulgas. Kõige rohkem keskendusime me erinevate maade ja rahvaste eepostele ja muistenditele. Tutvusime erinevate kangelaslugudega ja saime ülevaate keskaegsest rüütlikirjandusest. IIRI SAAGAD: Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest. Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks. Nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Nemad tegelesid ka armastusluulega.
Uuem rahvalaul 18. Saj. Eeldused: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine, hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse. Uuemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Keskkohal tegevuse kujutamine. Uued teemad: armastus, igatsus. Lauldi üksi ja koos. Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Laulikud. Lauldi kandle või lõõtspilli saatel, vahel kuulus laulu juurde ka tants. Aluseks on lõppriim. Värsiread on rühmitatud salmidesse. Meloodia tähtsus tõusis.
-Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskmise riigi aegadel pandu kirja hümnitekst -Kasutati 5-7 astmelisi heliridu -Ühe-kui ka mitmehäälsus 3.Vana-Kreeka -Muusikat õppisid kõik vabad inimesed -Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk -Aoidid e. kutselised laulikud (arhailine ajajärk) -Rapsoidid e rändlaulikud (arhailine ajajärk) -Kultus - ja eepilised laulud -Arendati välja nomos ereeglite kogum -Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg (tr olevat saanud alguse ditürambidest ja komöödia pöörastest sigivuslauludest) -Muusikast sai iseseisev kunst -Tuli Muusikateooria -Laadidele pani lõpliku aluse ptholemaius -Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks -Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, -Vana-Kreeka pillid:paanivile, süüriks 4
Kinnor-keskaegne Müsteerium-salajane muusikainstrument jumalateenistus Organum- mitmehäälne kirikulaul Muusad-teaduse ja keskajal kunstide jumalannad Šofar-keskaegne Lüüdia-Vana-Kreeka muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne Dionysose auks helilaad Vagandid- Hironoomiadirigeeri rändavad üliõpilased mine,meloodiakaarte Antifoon-vastulaul näitamine käega Sanctus-Püha Missa Rapsood-rändlaulik osa Van...
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid
pärast. Hinnatud mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikus ja sõprus. Avadlub ka põhjamaiselt nukker ilukogemus- “Alviissi loos”, kus on näide kenningist (nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga, peidetud sõnaline pilt). “Eddas” on ka selliseid laule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. Riimi pole. Kõlarikkus ja rütm saavutati tänu rõhkude korrapärasusele. Samal ajal levis ka skaldide luule – elukutselised laulikud, kes kuulusid ülikute ja kuningate kaaskonda ning ülistasid oma luules nende tegusid. Arenenud värsikunst, leiutasid kenningeid. Võisid kokku puutuda trubaduuride luulega. 4.KANGELASLAULUD EHK KANGELASEEPOSED (KANGELASLAUL, ŽONGLÖÖRID, HULGAARID, ŠPIILMANNID) Hakkasid arenema 11. – 13.saj, avaldub rahvusteadvus, kristluse teenimine ja levitamine. Enne oli tähtsam sugukond, nüüd rahvus. Päritolu ega autor ei ole teada
2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25.ditüramm- Dionysusele pühendatud laul 26.treen- surnuitk 27
üsna siivutu samanimelise on loonud 20sajandil KARL ORFF kangelaslaulud vanimad ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid, mida lauldi lihtsate meloodiatega tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.sajandist rüütlilaul sai alguse 11.sajandil Province'ist Lõuna-Pr.maalt Rüütlilaulikud: Lõuna-Pr.maa trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid Walther von den Vogelweide Ringirändavad alamast seisuselt laulikud: huglaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke
teineteise mõistmine parem üle ühe põlvkonna. · Ars nova ajastus näeme siis midagi hoopis enamat, kui vaid järjekordsete muusikute põlvkonna uut stiili see on paljuski ka uue ajastu, renessanssi algus. · Keskaegses kultuuris elasid kunstilised tekstid( maalitud pilt või muusikapala) hoopis teistsugust elu ja olid teistsuguse loomingu tulemuseks kui uusaegsed kunstiteosed. · Keskajal on laulud, luuletekstid ja kujutava kunsti teosed traditsiooni osad laulikud või kunstnikud pole neid loonud isikupäraste teostena, mina peaks siduma looja nimega.
Sama koosseisu poolt salvestatud plaat Edvard Griegi teosest «Peer Gynt» valiti BBC Music Magazine'i poolt 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks. Naistekoorid Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor Emajõe Laulikud- Tartu naiskoor Emajõe Laulikud EMAJÕE LAULIKUD asutati 2003. Tallinna Tehnikaülikooli aastal. Emajõe Laulikute repertuaar on eripalgeline sisaldades nii eesti Akadeemiline Naiskoor kui ka välisautorite teoseid Tartu Naiskoor Domina rahvaluule seadetest Tartu Ülikooli Akadeemiline ooperikoorideni, kirikumuusikast Naiskoor levimuusika töötlusteni, naiskooride
Põhitunnused: Uuema rahvalaulu põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Uuema rahvalaulu liigid:Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud,Külakroonikad,Armastuslaulud,Sõjalaulud,Töölaulud,Armastuslaule kasutati palju ringmängudes.Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav.
Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. 6. Rahvalaulik Kutselisi laulikuid eestlastel polnud, kuid nad spetsialiseerusid siiski. Leidus häid pulmalaulikuid. Paljud laulikud olnudki ühtaegu inimeste ja loomade ravijad. Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa. Tekst ja meloodia on lauliku peas, temast sõltub teksti püsimine või muutumine, edasiandmise täpsus ning uute laulude improviseerimine. Eeslaulja on regivärsi ettekandes soolo-osa esitaja, aga ka laulujuht, kes peale teksti valib ka laulu tempo ja meeleolu. Iga edasiandja on kaasautor, kes jätab tekstisse oma jälje. Nimetus laulik on rahvapärane. Sünonüümideks: luuletaja, veeretaja, sõnasepp
- Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks - Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, - Vana-Kreeka pillid: forminks (pmst kitara), lüüra, harf, aulos (flööt), paanivile e süüriks (14 eri vile) Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk Arhailine ajajärk - Aoidid e kutselised laulikud - Rapsoodid e rändlaulikud - Kultus - ja eepilised laulud - Arendati välja nomos - reeglite kogum Klassikaline periood - Tragöödia hiilgeaeg (tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest e ditürambidest ja komöödia pöörastest sigivuslauludest) - Tragö’tes esitati soololaule ja laulvaid dialooge (vahelsus kooriga) - Tragö autorid: Sophokles, Aischylos - Komö autoreid: Aristophanes
RÜÜTLIkULTUUR Rüütlilaulukunsti sünnipaigaks peetakse Lõuna-Prantsusmaad Provence ja Akvitaania. Sealsed rüütlilaulikud olid trubaduurid. Põhja- Prantsusmaa rüütlilaulikud olid truväärid. Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates...
saj. I pool 19. - Levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja saj I veerand Põhja-Aafrikas. - Romantism 19. saj. - Stiilide paljusus 20. saj. 10.Missa mõiste! - Missa on katoliku kiriku igapäevane 2. Kes olid rapsoodid ja aoidid? jumalateenistus mida hakati 4.-5. saj. - Rapsoodid rändlaulikud lauludega saatma. - Aoidid kutselised laulikud 11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste - ordinaarium (kohustuslikud igal missal) ühiskeeleks? - proprium (vastaval kirikukalendri - kreeka keel päeval) - ladina keel 12.Mida tähendab organum? 4.Gregorius Suure teene muusikas! - Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse
tantsitakse ilmale ja viljakusele, sündidel ja matustel, pulmades jne. http://www.youtube.com/watch?v=nF92Ua0Van0 SUULINE TRADITSIOON Aafrika muusika ja tants on lahutamatud. Aafriklased pole oma muusikat kunagi üles kirjutanud, see levib suulise traditsioonina. Muusikat on võimatu eraldada liikumisest ja panna paberile. PÄRIMUSEKANDJAD - GRIOTID Huvitavaks nähtuseks aafrika kultuuris on olnud läbi ajaloo pärimusekandjad, laulikud griotid, kes mängivad korat või balat ja teavad peast kogu maa ajalugu ning jutustavad oma lauludes edasi ka praeguse elu sündmusi.
Rahvalaul 9.A 2014 Rahvalaulu mõiste Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks Rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud Jahimehelaulud Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofi...
Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peetavatel 3-päevastel pidustustel , kus olid suured rongkäigud, rohkearvulised koorid ja lauljad. 2) kitaroodia hingestatud soololaulud kitara saatel. Dionysose pidustustest arenes välja tragöödia zanr, mis põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel
Kokkuvõte Kangelaslaulud kuuluvad kristliku-katoliku kiriku mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste ´´Rolandi laul´´11 saj lõpp kuni 12 saj. algus, hispaanlaste ´´Laul minu Cidist´´ 12 saj keskpaik ja sakslaste ´´Nibelungide laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armastust ja
muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia – meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia – hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas
muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas
perioodi 1. üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.) 2. Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.) Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste:näit.anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l. Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti 1. filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi. 2. bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Ristiusu võtsid keldid vastu rahulikult.Filide ja bardide looming kandus põlvest põlve edasi suulises vormis.Kirja hakkasid panama iiri mungad alates 7.sajandist.
RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNGER- laulikud, kõige tuntuim 13 saj Tännhäuser. · SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis
Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Ja kõige tutumad rüütlilaulikud olid Bernart de Ventadorn, Adam de la Halle, Walther von der Vogelweide. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Mõned suurimad tänapäeva armastuslood on tulenes armunud töö kolleeg, nii et kui sul on oma silma peal teatud keegi kontoris, on aeg rääkida neile seda. Arvan, et need armastuslood
SAKSAMAA RAHVAMUUSIKA AJALOOST 12. - 13. sajandi Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( ...
keskaegne värssromaan. Rüütliromaan püsib jõulisena 15. sajandini, renessansi rüütliromaan läheb üle proosaks. (Värsse oli hea pähe õppida, aga kuna leiutati trükikunst, polnud seda enam vaja.n18. sajandil kirjutatakse värssides veel draamad, hiljem on näidendidki proosas). Trubaduuride luule tekkis 12. sajandil Provence´s Lõuna-Prantsusmaal. Toimus õitseng, lüürikapuhang Laulikud leiutasid mitmeid luulevorme, täiustasid neid. Nende kujutlusis peegeldas kunstitäius tundetäius. On teada autoreid. Valdavalt armastusluule. On olemas helgem ja hämar stiil(keerulised värsivormid ja riimiskeemid)/ ,,tume" ja ,,selge " stiil. Tume stiil tekkis vastukaaluks selgele stiilile mitmemõttelisus, haruldased värsivormid. Tollal olid teatud vormid rangelt seotud kaanoniga st teatud vormil teatud sisu.
vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus anti head muusikalist haridust. Zonglööride ja menestrelide oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on armastus ja kangelased. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Kaks olulisemat mitmehäälse muusika vormi keskajal olid organum ja motett. Organum koosnes gregooriuse laulust ja ühest või mitmest saatehäälest. Motett algselt kujutas endast kirikumuusika vormi, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust ning selle kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Enne 13.sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks, pille mängiti aga peamiselt laulu saateks. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on alati olnud
◦ Daamikultus ◦ Rüütlielu- ja vooruste idealiseerimine ◦ Lüürika on vormirikas ◦ Eepika on seiklus- ja fantastikaküllane RÜÜTLILUULE Rüütliluule: ◦ teise nimega Provanssaali luule ◦ Frangi riigi aladel kujunenud uutest rahvastest lõid endale pisut teise kirjakeele ◦ Sealsete vabade rüütlite vaim pani aluse ka provanssaali rüütliluulele ◦ Provance’s hinnati vaimset sõltumatust ja väärikust ◦ Kõrgaeg 12.-13.sajand ◦ Trubaduurid e. rändajad laulikud, kellest nüüd said nimedega tuntud luuletajad ja heliloojad ◦ Säilinud üle 2500 luuleteksti ◦ Väljendas elurõõmu, noorust, kaunidust, harmooniat, armastust, seiklust, kirge ja naudingut. ◦ Võeti kasutusele riim, igal real eraldi muusikaline fraas Rüütliluule liigid: KANTSOON 3-7 salmist ja SIRVENTEES TENSOON refräänist koosnev Harilikult Luuletus, mis on
ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik GOLJAARID E VAGANDID - rndavad lipilased vi teenistuseta vaimulikud, esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad silinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid mtiliste kangelaste vgitegudest, mida lauldi lihtsate, igas vrsis korduvate meloodiavormelitega RTLILAUL E KESKAEGNE UKONDLIK LUULE TRUBADUURID - provantsi keeles luuletanud laulikud Luna-Prantsusmaal, kige peenem stiil, palju kaunistusi, kuulsaim Bernart de Ventadorn TRUR - laulik Phja-Prantsusmaal; kuulsaim Adam de la Halle, kes kirjutas ka mitmehlseid laule MINNESINGER, SAKSA KEELES LEMBELAULIK - laulik Saksamaal, kuulsaim Walther von der Vogerweide, hiljem Heinrich von Meissen(daamide listaja) ESTAMPII - varaseim instrumentaalne tantsuvorm 13. ja 14.saj ksikirjadest tuntud. FIIDEL - philine poogenpilli tpi, lamedaphjalise klakastiga
raske mõista, kuna praegu tehakse muusikat kõigele, mis iganes pähe tuleb ja inspiratsiooni annab. Olenemata suurest jumalikust sekkumisest keskaja muusikasse on märkmeid ka ilmaliku muusika kohta. Motett oli keskajal uus zanr, mis algselt oli vaimulik, kuid hiljem ilmalik mitmehäälne koorilaul. Motetti kujutluses oli maailm üles ehitatud harmoonial. Ilmalik muusika jäi pikaks ajaks vaid suuliseks traditsiooniks. Rüütlilaule on kõige enam säilinud ja need laulikud laulsid enamasti armastusest või kanglastest. Noodistati nad teenistuseta vaimulike poolt. Kokkuvõtteks võin öelda, et keskaja inimeste askeetne eluviis väljendus ka nende muusikas. Inimene oli kui vahendaja, kes teenis jumalikku päritolu muusikat. Tänapäeval ei kujutaks ma sellist elukorraldust ettegi, kuid samas hindan keskaja ausat loomingut. Oluline on see, et meie peame tähtsaks keskaja heliloojate isiksust. Olen õnnelik, et võime muusika tegemisel põhineda asjadel,
Ilmalik muusika keskajal Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule. Alguse sai 11 saj lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muus. on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. 1 Tähtsamad pillid Suurte orelite kõrval on kasutatud ka väikeseid teisaldatavaid pille (positiivorelid) ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid oreleid (portatiivorelid). Keelpillides ilmub näpitavate pillide kõrvale ka palju poogenpille, põhilisteks poogenpillitüüpideks on lamedapõhjalise
Renessanss vs 21. Saj mõttemaailm Renessanssi mõistetakse kui antiikkultuuri ideaalide taassündi ja seda mõistet hakati kasutama 14.16.sajandil. Varasemalt loodi muusikat anonüümsena, ajaga muutus muusika tähendus. Laulikud lõid muusikat, kuid see ei olnud isikupärane. See tähendab seda, et teoseid võis esitada ja muuta teiste esitajate poolt. Sellist tegevust võiks tänapäeval võrrelda kui autorikaitseõigusega. Kui muusika autor ei ole oma teose kohta autorikaitseõigusi esitanud ja keegi kasutab seda enda teosena, siis ta ei saa kuhugi kaevata. Peale keskaegse rüütlikultuuri lõppu said uued jõukad PõhjaItaalia linnad järjest olulisemaks, kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik m...
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragööd...
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja....
KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmali...
Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et oleks keele peal vein mul enne hauda.
lauldi lihtsate meloodiatega. 14. Zonglöörid ehk menestrelid- Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. 15. Rüütlilaul- Ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäevaks võrdlemisi hea ülevaade. 16. Turbaduurid- Rüütlilaulukud (Lõuna-Prantsusmaal) Turväärideks kutsutakse Põhja- Prantsusmaal. 17. Minnesinger- Rüütlilaulik keskaegsel Saksamaal ja Austrias. 18. Tuntumad laulikud olid turbatuur Bernart de Ventadorn. Turväärid Richard Lõvisüda, Adam de la Halle Minnesinger Walther von der Vogelweide.
Õppis Pariisi ülikoolis. Lõpetas magistriga kunstide alal. Õppis edasi õigusteadust. Otsustas minna vabakutseliseks ja elas hulkuri elu. ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Kuigi ta elas hulkurina, ülistab ta inimlikust. Mõisted Fiilid - keldi ennustajad (seadusetundjad ja nõuandjad), kes jutustasid oma sugukondade pärimusi Bardid keldi jutuvestjad, kes lõid ise mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule jumalatele, kangelastele ja valitsejatele Skaldid islandi kutselised laulikud Trubaduur Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik Truväär Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulik Minnesinger Saksamaa rüütlilaulik Fablioos Prantsusmaa rahva seas ülipopulaarne lühike värssjutustus, mis oli loodud rahva lõbustamiseks. Sisuks argielu sündmused. Elurõõmus, naljakas. Kasutatati vanasõnu ja kõnekäände. Lõppes püandiga. Svank sarnane fabliooga, ainult Saksamaal. Tegelased koomilised tüübid, sotsiaalse suunitlusega.
Kolm esimest laulupidu on meile väga tähtsad, need andsid meile rahvuslikud traditsioonid. Laulupeoeel. 19.saj oli juba küllalt kirjaoskajaid, anti välja palju raamatuid, ent mitte noodiraamatuid. Esimene Eesti helilooja oli Karl Karell, andis välja oma klaveripalade ja orelimängu õpiku. Kirjutas sinna kuidas õppida pilli, terminiloogija puudus.Kooride jaoks tehti 4 häälseid koorilaulikuid.19.saj teisel poolel ilmus Jakobsonil "Torma mängu koor". Hakkasid ilmuma seltskonna laulikud, laulud, mille eestlased võtsid üle sakslastelt. Hakkas tekkima uue rahvalaul, peagi hakati välja andma kogumikke.Kirjaoskamisele aitasid kaasa ilmuvad ajalehe- Perno postimees ja Sakala. 19.saj teist poolt nimetatakse ärkamis ajaks ehk rahvuslikuks liikumiseks. Tegijad oli sel ajal Hurt, Jakobson, jansen, koidula, Kreutsvald, Herman, Kööler. Loodi rahvuslikku kirjandust
Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemängud. Hobuseraua kujuline. Skenee- Vana-Kreeka lavaehitis, mis oli puust. Orkestra- õmmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Koturnid- Vana-Kreeka teatriesinejate puust jalanõud.
Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandiluulekogu ,,Carmina Burana". Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud, kuulsaim prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. (trobar ja trouver-leidma ja leiutama) Alguse sai 11.saj.lõpul Provene`ist. Trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende kunst levis ka Põhja- Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.saj. 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid. Minnesingerid-12.saj. saksa rüütlilaulikud e. armastuse laulikud. Lauda-kiidulaul, õukondlik vaimulik laul Itaalias, Cantiga-Hispaanias ühehäälne vaimulik laul. Tähtsaim nimi Bernart de Ventadorn- laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vab...
Rüütlikultuur Alates umbes XI sajandi lõpust ja XII muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka sajandi keskpaigast sai Lääne-Euroopas aeroobika ja tsirkusetrikkidega. erakordselt mõjukas juhtiva ühiskonnaklassi, Õukonnakirjanduse juures on oluline, et rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid väärtustama hakati inimese tundeid, õilsaid tegusid, kujunenud võimsad feodaalvaldused ja armastust. Vaimulikust ellusuhtumisest hakati üle ehitatud läänisandate uhked lossid, kus minema inimlikule ellusuhtumisele. Rüütlikultuuris rahuaegadel muutus aina tähtsamaks õukonna- oli oluline ladina keel, sest haritud inimene kirjutas elu oma kombestiku ja normidega. Rüütli- tavaliselt ladina keeles. kultuur levis kõige enam Prantsusmaal, Hispaanias ja ka Saksamaal. Selle perioodi rüütel polnud enam ainuüksi sõjamees, kes ta oli var...
motiivide vanust, kujundite arengujoont ja muidugi võib see viidata konkreetse teksti ülekirjutamise ajale. Kuid see aeg ei ulatu Eestis kaugemale 1660. aastaist- seega on meil konkreetsete tekstide vahendusel võimalus jälgida ainult kolme sajandi vältel regilauludes toimunud muutusi. Seda kolme sajandi pikkust(nagu ka hüpoteetilist) regilaulu ajalugu raamistavad üldajaloo sündmused, muu hulgas ka asustuslugu. Laulikud on peamiselt naised, laulude üleskirjutuste juures on nende perekonnanimed pärast abiellumist. Et teada saada lauliku enda sugupuud, selleks on vaja leida meetrikaist märge laulatuse kohta. Seda saab teha umbkaudselt:otsustuse aluseks on lauliku vanus, mille põhjal arvestatakse välja sünniaasta, millest omakorda tuletatakse eeldatav mehelemineku aeg. Sealt edasi saab otsida andmeid lauliku või tema mehe vanemate, vanavanemate jne. kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
