Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Vill ei tohi märg olla. Lambavillast tehakse villast lõnga ja sellest omakorda sooje rõivaid. Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.
Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga soojendatav veejootur, veetoru tuuakse maa-alt külmumise vältimiseks Lamba eripärad rohusöötade tarbijana Lammas on hea karjamaaloom, keda võimalik aastaringselt väljas pidada (grazing animal) Karjamaarohus eelistab lammas ristikut kõrreliste ees Sööb rohundeid valikuliselt, valides taime osi, mis on parema kvaliteedi ja seeduvusega kui seda oskab teha veis Monokarjatamisel võib lambaid karjatada suure karjatamiskoormusega, et ära hoida suurt rohu mahasõtkumist loomade liigse ringiliikumise tõtt Lambad söövad rohkem puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähem kui kitsed Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesid
Kuna Tiina oli teist verd siis pere tahtis, et nende poeg abielluks Mariga. Margus aga armastas Tiinat kes mõne aja pärast metsa põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus. Esiteks see, et ta elas huntidega koos metsas (vähemalt arvati nii). Ta ise ütles jaanitulel, et ta on libahunt, kuid ta oli inimeste peale vihane ja raevuhoos ütles seda. Tiina suutis hunte mõjutada, et nad ei läheks lambaid murdma, samuti hundid ei teinud talle midagi, kuna ta toitis neid leivaga. Mari oli näinud, et hunt viis varsa ära ja ta vandus, et see oli Tiina. Tüdruku ema tapeti kui ta oli väike. Kiusatu elas 5 aastat metsas, kuni ta korraks välja ilmus. Fakte, et ta ei olnud libahunt on palju rohkem. Tiina tänas jumalat peale igat söömist, samuti ta põgenes lapsena huntide eest, miks peaks libahunt nende eest põgenema? Mari
Teised kavatatavad tõud:Suffolki tõug, Oksforddauni tõug;VP: Tekseli lambatõug, Dorseti tõug , Dala tõug Lihajõudluse määrab lammaste toituvus ja kehakaal. Mida väiksem on rasva sisaldus ja Suurem valgu sisaldus, seda kvaliteetsem on liha. Villajõudlus- orienteeruvalt saadakse lambalt 3-5 kg villa aastas. Vill kaalutakse kohe peale pügamist.Piimajõudlus on kõige suurem peale uttede võõrutamist. Paljudes maades kasvatatakse lambaid piima pärast,millest valmistatakse juustu ja jogurtit, kohupiima.Reproduktsioonijõudlus on lammaste sigivus ja võime anda järglasi. Põhi karja pügatakse kas 1x aastas,2x aastats või 3x 2 aasta jooksul.Talesid pügatakse 6 kuu vanuselt.Lambavilla kvaliteedinäitajad peenus,pikkus,tugevus,säbarus,venitavus,vetruvus,elastsus,vormitavus,läige,värvus,niiskus,hügroskoopus jm.Lammas on sesoonselt polüestriline loom: indleb innasessioonil ja võib omada mitut innatsüklit
Põllumajanduse osatähtsus riigis on 0.7%. Seal on hõivatud 1.4% rahvastiku. See tähendab,et selle majandusharu roll on riigis väike. Taimekasvatus Selles riigis kasvatatakse nisu, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, otra. Viimasel aastal oli toodetud 15,3 mln tonni nisu, 6,1 mln tonni kartulit , 2,8 mln tonni rapsii, 8,5 mln tonni suhkrupeeti , 5,5 mln tonni otra. Loomakasvatus Selles riigis peetakse 166 mln kanasid ,10 mln veisi , 385 tuhat hobuseid , 4,4 mln sigasid, 31,6 mln lambaid. Kõige rohkem kasvatatakse kanu ja lambaid. Toiduainetööstus Inglismaal toodetakse palju: õlut, suhkurt, melassi, viskit ning teed. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:VeroOnikaM/Suurbritannia_p%C3%B5llumajandus TLNE(1) - lk 293 TEA(9)- lk 41 https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm Tänan kuulamast!
Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine
Ühel talvisel õhtul hukati küla kirikus nõid, kellel oli ka tütar. See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale. Mari rääkis külarahvale, et ta nägi kuidas Tiina käis libahunti jooksmas. Küla uskus, et ongi olemas libahunt, kes nende lambaid murrab. Jaaniõhtul kõik mõnitasid Tiinat, et ta on libahunt ning Tiina ei talunud seda ning jooksis neljaks päevaks metsa. Tammaru pere juurde tagasi minnes pere ei lubanud Tiinat enam tallu tagasi ning ta jooksis uuesti metsa. Viie aasta möödudes ühel talvisel õhtul, kui Tiina sattus uuesti Tammaru pere juurde abi paluma, lasi Margus Tiina maha, kuna ta arvas, et hunt tulnud nende lambaid murdma. Minu arust on see raamat väga huvitav ja põnev
poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Suffolki tõug, pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn dauni tõugu kuuluvaks (Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksforddauni, hämpsirdauni, dorsetdauni ja sautdauni tõugu lambaid. Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega. Jäärad kaaluvad rohkem kui 110 kg (113-150 kg), uted 80-110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 30-36 µm, pikkus 7-8 cm, villatoodang 2,5-3 kg. 2001. aastal on Eestisse toodud kolm suffolki jäära ning 2002. a kolme erinevasse farmi 40 utte ja 5 jäära. Oksforddauni tõug, hämpsiri (ingl
Järvamaa Kutsehariduskeskus 2012 Lambakasvatus Nimi Sissejuhatus Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkatego-oria. Lambakasvatus põhineb liha- või villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled
a) 4-5 utte hektaril; b) 6-7 utte hektaril; c) 8-10 utte hektaril; d) 12-14 utte hektaril c) 8-10 utte hektaril 6. Kas poegimisperioodil on vajalik uttede rühmasulgudes pidamisel eraldada poeginud utt koos tallega (talledega) individuaalsulgu? a) ja; b) ei a) ja 7. Kui palju peab 5 kg sünnimassiga tall saama oma emalt ternespiima esimesel elupäeval? a) ca 600 ml; b) ca 1000 ml; c) ca 1500 ml b) ca 1000 ml 8. Kas Eestis peetakse lambaid enamasti? a) restpõrandatel; b) sügavallapanul b) sügavallapanul 9. Kas eesti kliimatingimuste juures võib lambaid pidada ka aastaringselt väljas? a) ja; b) ei a) ja 10. Milliseid mineraalsöötasid on vajalik sööta lammastele? a) vaid keedusoola või lakukivi; b) vaid mineraalelementide segu; c) keedusoola või lakukivi ja mineraalelementide segu c) keedusoola või lakukivi ja mineraalelementide segu Lambakasvatussaadused LIHA
mln tonni nisu, 6,1 mln tonni kartulit , 2,8 mln tonni rapsii, 8,5 mln tonni suhkrupeeti , 5,5 mln tonni otra. https://eestinen.fi/2017/0/ suhkrupeet Loomakasvatus Selles riigis peetakse 166 mln kanasid ,10 mln veisi , 385 tuhat hobuseid , 4,4 mln sigasid, 31,6 mln lambaid. Kõige rohkem kasvatatakse kanu ja lambaid. Click to add text https://thetastebasket.com /2015/02/16/ Toiduainetööstus Inglismaal toodetakse palju: õlut, suhkurt, melassi, viskit ning teed. https://www.erikorgu.ee/b logi/suhkur Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:VeroOnikaM/Suurbritannia_p%C3%B5llumajandus
Villakasvatus on lambakasvatusega kaasnev, tulu ta ei anna. Villajõudlusnäitajatest on tähtsam villatoodang, selle all mõistetakse aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. Eestis enam jõudluskontrollis villatoodangut ei määrata, sest vill ei ole enam kasutoov lambakasvatussaadus. 3-5 kg on pesemata villa toodang, lambaid pöetakse enamasti 1 kord aastas. Lammaste pügamise aeg peab sobima tehnoloogiaga. Kui meil on aastaringne väljaspidamine, siis oleks sobivam pügada kevadel, sel juhul on lambad lühikese villaga suvel, kui on soe aeg, pikema villaga talvel, kui on külm aeg. Kui lambaid peetakse talvel laudas, siis sobiks paremini sügisene pügamine, sest sel juhul talvisel perioodil on loomad pöetud, nad on niikuinii soojemates tingimustes ja eeliseks on ka see, et poegimise ajal on loomad lühema villaga
X Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Istandus on taimekasvatusmajand, kus kasvatatakse teravilja. Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud eelkõige parasvöötme merelise kliimaga aladel. Ekstensiivsetes teraviljataludes on suured tootmiskulud ja kõrge saagikus. X Istandusi on palju lähisekvatoriaalses vöötmes. X Rantsodes kasvatatakse peamiselt lihaveiseid või lambaid. 3. Tabelis on andmed Austraalia ja Argentina kohta. Võrrelge tabelis esitatud näitajate põhjal põllumajanduse tähtsust nii nende riikide majanduses kui ka maailmamajanduses. 4p Austraalia Argentina Rahvaarv 20,4 miljonit 40,3 miljonit SKT 1 elan. kohta aastas 37 500 USD 13 000 USD
kasvatatakse peenvillast askaania - meriino lammast (annab 10 - 12 kg villa aastas). Villkarvade liigid on ära määratud nende kuju, ehituse, jämeduse ja tehnoloogiliste omaduste poolest järgmisteks liikideks: alusvill-, ülemineku-, pealis-, surnud-, ohe- ja kempvillkarvadeks. Eestis peetakse eesti tumeda- ja eesti valgepealist lambatõugu. Need on liha-villalambad. Nad annavad peale villa ka suure koguse heakvaliteedilist liha. Villa saadakse lammastelt pügamise teel. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Käsitsi pügamisel kasutatakse lambaraudu, mehhaniseeritud pügamine toimub elektrimasinaga. Elektripügamismasin on umbes samasugune nagu see, mida kasutab juuksur oma töövahendina. Enne pügamist eemaldatakse villa külge jäänud risu ja mustus. Vill ei tohi ka märg olla. Pügamist alustatakse jalgadest. Pärast lammaste pügamist villak (ühe lamba terviklik villkate) kaalutakse, puhastatakse ja hinnatakse peenuse, pikkuse ja ühtluse järgi.
Gobi kõrb Gobi on suur kõrb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Põhja- Hiinas. Gobi on suurelt osalt liiva ja savikõrb. Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms.
lambakasvatusse teinud suuri investeeringuid. 1.3. Eestis aretatavad lambatõud Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 7 Esimesed kirjalikud andmed Eestimaal aretatavatest lammastest pärinevad 1794.aastast W. Friebe poolt (Eesti ja Liivimaa statistiline ja ökonoomiline
Kui peale pärtlipäeva on näha pääsukesi, tuleb ilus ja soe sügis. Jõhvis teatakse, et ilmad on rajused kaks nädalat enne või pärast viimast pärtlipäeva: kui varased vihmad ja tormid jäävad tulemata, on raju oodata kaks nädalat pärast pärtlipäeva. Kui pärtlipäeval männiokkad pudenevad, siis sajab mihklipäeval (29.09) lund. PÄRTLIPÄEVA TOIDUD Pärtel, pai poiss, tuob Tapeti sigu, oinaid, lambaid liha pätsi. (Lüganuse) Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana - Mesi On vana komme proovida pärtlipäeval kaalikaid. See komme on pärit ajast, mil viljakasvataja-vaim tuli ühe pere juurde ja käskis ikka pärtlipäeval kaalikaid mekkida, sest siis saavad need head magusad. Sel päeval võeti mõnes kohas ka kartuleid. HILJEM 19. sajandil ja 20. sajandi alguses peeti pidusid ja oli laadapäev, sest augustis
lastele või annetavad lastekodudele, haiglatele või teistele vaja minevatele kogudustele. Nendel on kas natuke suurem korter või keskmise suurusega maja, tavaline sõiduauto ning nad maksavad kütte eest vähem. Nad peavad ka söögi ja bensiini eest maksma. Nemad ostavad näiteks telefoni ja kasutavad seda võimalikult kaua, nad elavad võimalikult lihtsalt ja kokkuhoidlikult. Raha on kui vahetuskaup, millega inimene maksab kellelegi, et midagi vastu saada. Vanal ajal vahetati näiteks lambaid lehmade vastu. Kui inimesed saaksid palka lammastes, siis neil oleks raskem midagi vahetada, kuna see kellega ta vahetab ei pruugi lambaid tahta. Sellepärast tehtigi raha. Siis teenitakse raha, makstakse sellega millegi eest ja see kes müüs, saab sama raha eest midagi muud osta. Raha käib ringluses. Nagu ma esimeses lõigus mainisin, raha eest saab luksust ja inimesed üritavad palka saada võimalikult palju, et elada luksuslikult. Elu ilma rahata oleks palju raskem, kuid huvitavam
Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti kurke ja tomateid, ning lilli, eelkõige tulpe. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. b) Holland on suurim tulbikasvataja maailmas c) Enim levinud loomakasvatusharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. 1985. oli veiseid 5,428 mln, sigu 12,4 mln, kanu 90mln ning 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. d) Piimatoodangult on Holland 13. kohal maailmas ja 5. Euroopa Liidus. 4. Eksport a) Ise varustab Holland end piimatoodete, kartuli, suhkru, tee, kohvi ja köögiviljadega. b) Sisse ostetakse põhiliselt teravilja, veidi ka puuvilju. c) Holland on maailmas kolmandal kohal põllumajandussaaduste eksportija.
Loomakasvatusega tegeletakse 1/3 põllumajanduslikust maast Enim levinud veise-, sea-, lamba ja linnukasvatus Mõni haru sõltub regiooni valitsevast usundist Veisekasvatus kõige levinum, maailmas 1,3 mld veist (1/3 Aasias, 1/3 Ameerikas) Euroopas domineerib piima lihakarjakasvatus, või ja juustu tootmine Loomakasvatuse geograafia Seakasvatus annab 40% kasvatatavast lihast Aasias 50% ja Euroopas 25% sigadest ( maailmas kokku 0,9 mld siga, enim HIINAS 2/5) Lambaid peetakse enamjaolt looduslikel rohumaadel (maailmas kokku 1,1 mld lammast) Lambaid kõige rohkem Aasias (1/3) AUSTRAALIA ja UUS-MEREMAA annavad poole 2,5 mln t-st villatoodangust Loomakasvatuse geograafia Linde kasvatakse kõikides riikides, arv seotud riigi rahvaarvuga Suuremad tootjad Hiina, USA, Jaapan. Kaameleid kasvatakse Aafrika-ja Aasia poolkõrbetes, kõrbetes; Põhjapõtru Ameerika ja Euraasia põhjaosades ; Laamasid, jakke - kõrgmägedes
Märgistamisel kinnitatakse kitsele kõrvamärk, millel on põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registrinumber. Kitse kõrvamärk on plastikust ja punast värvi ning koosneb kahest identsest poolest. Märgi esimesel real on JKK logo ja Eesti ISO-kood "EE", teisel real on kümnekohalise registrinumbri viis esimest ning kolmandal real viis viimast numbrit. Mis on lammaste tõuraamatu A ja B osa ja kuidas sinna lambaid kantakse? Tõuraamatu põhiossa (A osa) kandmise tingimused: Lammas kantakse tõuraamatu põhiossa, kui ta: 1. vanemad ja vanavanemad on kantud sellesama tõu tõuraamatusse; 2. Kui lammas on vastavalt põllumajandusloomade aretuse seaduse (RT I 2002,96,566) §17p.1 ja loomatauditõrje seaduse (RT I 1999,57,598;2002,13,80)§11 nõuete kohaselt identifitseeritud ja põlvnemine on dokumentaalselt tõendatud. 3
halvas kohas. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused, põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja. Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. Kuna sulle väga meeldib loodus, kirjutan, metsadest,muldadest ja kliimast. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad.
Peamised põllukultuurid on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Viinamarja kasvatamises on Itaalia maailma esimeste hulgas, võib isegi öelda, et maailma suurim kasvataja. Loomakasvatuses peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde, nagu kanu ja kalkuneid. Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. Saapakujulise Itaalia satelliitpilti vaadates saab öelda, et maastik on enamasti roheline ja mägine. Umbes 70% maastikust on mägine ja umbes 20% maastikust katab mets. Põldude kujud meenutavad korrapäratuid nelinurki ning nad asuvad tihedalt. Teedevõrk on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt hõre, kuid talud ei asu üksteisest kaugel. Karolina Lõhmus 11RL
Eestis on ilvese peamiseks suremusteguriks küttimine. Suurkiskjate tekitatud kahjustused on olnud üheks olulisemaks suurkiskjate ja inimese vahelise konflikti allikaks. Karu tekitatud kahjustused on olnud Eestis seotud peamiselt mesilate rüüstamisega. Hundi kahjustused on meil suuremas ulatuses seotud lammaste murdmisega. Ilvese kahjustused on võrreldes hundi omadega palju väikesemad ning puudutavad eranditult lambaid= ilves murrab väga harva lambaid ! ,,Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad" karu puhul 2000, ilvese puhul 960 hundi puhul 385 eurot. Tiine isendi puhul on kahju hüvitamise määr kolmekordne AITÄH KUULAMAST !!
Lambaliha Esimesed kirjalikud andmed Eestimaal aretatavatest lammastest pärinevad 1794. aastast, mil W. Friebe kirjutas Eesti ja Liivimaa statistilises ja ökonoomilises aastaraamatus, et Baltimaades peeti ebaühtliku, jämeda villaga, väikesekasvulisi, kitsa rinna, kõrgete peente jalgade ja lühikese olmnurkse sabaga lambaid, kelle jäärad olid sarvedega, lambad olid enamasti mustad või hallid. Need olid eesti maalambad, keda võib pidada põhjalühisabalammasteks ja kes olid põhiliseks lähtematerjaliks eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisele.19. sajandi alguses oli meriinovill väga hinnaline kaup ning mõisnikud hakkasid importima meriino peenvillalambaid. 1840 oli Eestis ja Liivimaal 208 820 peenvillalammast ning peenvilla ja maalamba ristandit. Kuna
Põllumajandusmaastikud kahe riigi põlumajandus võrdlus: Holland ja Vietnam • Rühmatöö • Holland asub Belgia ja Saksamaa vahel.Põllud on väga suured, maju asub piirkonnas hõredalt, põlde on palju. Põllud on enamjaolt pikad ristküliku kujuga.Talud paiknevad üksteistest eraldi. • Kasvatatakse enamjaolt kartuleid ja lambaid, kartulid kasvavad põldudel ja lambad taludes. • Holland on madalmaa, sealne kliima on parasvöötmeline, soojade ja pilviste suvedega. Sageli sajab vihma. Teed on väga sirged ja sõidetavad :D :D :D :D :D :D
Suurimad kivikoristused Saare ja Hiiumaal. Teotöö Teotöö: jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu: iga nädal teatud arv päevi teomees koos veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi. Abitegu: kiireloomuliste mõisatööde hooajal. Heinategu, sõnnikuvedu, alepõletamine, talvel mõisavoorid. Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne. Pärisorjastamine Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega tunnistati riiklikul tasemel sunnismaisust. Mõisnikele jäi ka kodukariõigus. 1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada. Pärisorjuse lõplik vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed sünnivad pärisorjadena
Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid? Rindlauses on osalauses võrdsed. Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel. Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele. Lambad teadsid, et eemal leidub veel rohtu. Lauseühendid puudu. Kirjavahemärgid: Koondlauses: · Lauseliikmed eraldatakse komadega, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka. Lambaid on musti, valgeid, halle, kollaseid. · Sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma. Lambaid on musti, valgeid, halle kui ka kollaseid. · Koondlauses sidesõnad kuid, vaid, ent, aga ees tarvitatakse koma. Lamba kasukas on kollane, kuid kõrvad on sinised. · Kui eelneb kokkuvõttev sõna ja järgneb loetelu kasutatakse nende vahel koolonit. Lammaid on: musti, valgeid, halle.
siis teevad nad seda ·Rohttaimed moodustavad tiheda viinamarju jõgede/järvede ääres. kamara, mättaid ja tihedaid ·Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid Suurimad jõed juurerägastikke ·Maavarade kaevandamine on Missouri, Irtõs ja Colorado Loomastik: Probleemid:
Kalevipoeg kui siseminister Sisejulgeolek Kaitses lambaid hundi eest Kutsus eestlasi võitlema raudmeestega Võitles raudmeestega Korraldas lahingutegevust Assamalla lahingus Sealhulgas tegeles sõjastrateegiaga ja valmistas mehi ette tulevateks sõdadeks ja lahinguteks Teised siseriiklikud punktid Pidas plaani, kuidas rajada kantsi, mis pakuks tema rahvale küllaldast kaitset Rajas linnu (koos Alevi, Sulevi ja Olevipojaga) Soovis luua silda üle Peipsi järve
Uurimustöö alused Eesmärk: Selgitada, millisel lambatõul on eestis perspektiivi. Probleem: peab hakkama pihta kaugemalt ja jõuab tuumani välja. Nt. Eesti eu liikmesmaana peab konkureerima teiste maadega toiduainete turul. Estis on aastasadu kasvatatud lambaid. On vaja teada, milline majanduslik perspektiiv on kasvatamiseks kõige parem. Millised tõud ja maaalad. (5-6 lauset) *Küsimused, mida püstitad iseendale, et uurimustöös järjel püsida. Millist lambaliha eelistab eu riikide tarbija? Jnejne. 3 usaldusväärset allikat (MITTE VIKIPEEDIA) Hüpotees- väide (nt. see lammas sobib eestis kasvatamiseks) II Viitamine- kui kasutad teise sõnu, siis sulgudes panna ta nimi.
1. LAMMASTE JA KITSEDE KASVATAMINE JA EESTIS 1.1 Lammaste kasvatamine ja pidamine Eestis Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100 % ulatuses lambafarmidest. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23) Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömiseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu
LOOMAKASVATUSELE? Põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid: Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- (istanduste all 11 670 km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Itaalia on maailma suurim viinmarjakasvataja. Enamarenenud loomakasvatusharud: Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. MILLISEID PÕLLUMAJANDUSTOOTEID EKSPORDITAKSE? Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga. Milliseid põllumajandustooteid impordib? Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi.
Kolmveerand Gobi kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kaguosa on täielikult kuiv. Gobi kõrbes olevad taimed: harjashein, erinevad kaktused, aaloe, saksauul, hundilammas. Kõrbetes ei ole palju taimi ega loomi, sest et seal ellu jääda, on vaja väga head stabiilsust ja vastupidavust. Seega on Gobi kõrbes väga vähe loomi: kaksküürkaamel ehk baktrian . Kaamel suudab elada kõrbes ilma veeta ühe nädala. Veel on kõrbetes ka hobuseid, lambaid. Elab ka palju närilisi (liivahiir näiteks). Muidugi elavad ka kõrbetes roomajad. Kilpkonnad, maod, mürgised selgrootud (tarantel). surnud hobune Gobi kõrbes. Mongoolia hobused teepeal. Gobi kaksküürkaamel
viljakad mustmullad, mis kannatavad vee ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. Nisuvöödeja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku viljastamise abil. Vähetootlikuel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 6. Lähispolaarkliima Lähispolaarse kliima puhul on tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad. On võimalik eristada pikka talve ja lühikest suve. Taimestik peaaegu puudub. 7. Lähistroopiline vööde Lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Läänerannikute vahemerelises
Kiviaeg 9000 eKr a. Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu
Ajalugu Eesti tumedapealise lambatõu sihikindlama aretuse alguseks võib pidada 1926.a. kui Eestisse imporditi Rootsist inglise päritoluga 23 sropsiri (ing. k. Shropshire) jäära ja 26 utte eesmärgiga parandada nende abil eesti maalammast. Seega eesti tumedapealise lambatõu lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja sropsiri lihalambatõug. 1934.a. toodi 19 sropsiri lammmast veel Inglismaalt, 1935.a. 36 sropsirit Rootsist ja 1936.a. 45 sropsirit Rootsist. Imporditud lambaid kasutati nn. jäärajaamades, kus igal aastal paaritati nendega ca 40000-50000 eesti 10 kohalikku maalammast. Nii saadi tumedapealiste lammaste populatsioon Eestis, kelle sropsiri ja sropsiri ja eesti maalammaste ristandeid kutsuti kodanlikus Eestis sropsiri lammasteks Jõudlus, arvukus Varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 Nm). Üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on
Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda selle riigi majanduslikest vetest
Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Kadripäev. 10. sajandil kinnistus püha Katariina mälestuspäev 25. Novembrile. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa oli kadrisandiks käimine.Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: kadripäevale eelnevalhanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu.
ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes suured kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda oaasides: puuvilla,suhkruroogu, kohvipuud. Lähisekvatoriaalses vöötmes sademed ebaühtlased, kasvatatakse hirssi, maapähklit, puuvilla, riisi, banaane, kohvipuud, teepõõsast. Savannikarjamaadel kasvatatakse veiseid. Mullad pole viljakad. Ekvatoriaalses vöötmes väga niiske kliima, rohumaad pole üldse peaaegu, kasvatatakse õlipalme, kohvi ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes.
Iseseisvus : 1.juuli 1962 Põllumajandus kivine maa Oma tarbeks kasvatatakse: kohvipõõsas (90% ekspordist) Ube teepõõsad ja puuvill Maniokki Maisi Väheviljakaid alasid Riisi kasutatakse karjamaadena, Bataati kus peetakse kitsi, lambaid, Jamssi veiseid. Maapähkleid Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. Loodusvarad: niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki, tinamaaki, kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti
aastas võimalik saada 2 saaki haritavat maad on u. 300 milj, hektarit selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest pehme ja vihmane talv kuum ja põuane suvi mullad on viljakad vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni kasvatatakse puuvilju viinamarjad oliivid tsitruselised talinisu mais kasvatatakse kitsi ja lambaid Troopiline vööde temp. ei lange kunagi alla 0' C kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 nendel aladed maailma suurimad kõrbed põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. kasvatatakse suhkruroog puuvill datlipalm kohvipuu... kasvatatakse kaameleid ja lambaid Lähisekvatoriaalne vööde aastaringselt soe sademed langevad ebaühtlaselt
Kasutusele veti paremini valmistatud savinud, mille vlispinda oli ilustatud lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljeluse thtsus kasvas. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Matma hakati asulatest vljapoole, krgematele kngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse. Mni luustik viitab kinniseotud hukkunule, mis vib viidata muudatusele usundis: surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG - ( 1800 - 1100 eKr ). Eestisse judis pronksesemeid vhe, sest siin puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ning valmis esemed olid liiga kallid, seega jtkus kivast, luust ja sarvest esimete valmistamine.
Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas. Istandused- suur taimekasvatusmajand, kogu toodang müügiks(kohvi,puuviljad). Kasutatakse agrotehniliste võtetega,saagikuse tagamiseks. Levivad peamiselt arengumaades. Infoajastu: Loomavabrikud- toodavad loomakasvatussaadusi tööstuslikult. Mitme kordsed farmi kompleksid.Loomad lummatakse kohapeal täis ja kohe läheb müügiks. Toodang:suure linna lähedal.
Põllumajandus,kaland us ja toiduainetööstus Põllumajandus Põllumajandus sõltub väga palju looduslikest teguritest. NSV Liidu ajal läks Moskva ja Leningradi tarbeks 40% Teraviljad Kogusaak on võrreldes 1990. aastaga vähenenud peaaegu 2 korda. Eestlaste peamine toiduvili on Rukis. Loomakasvatus Söödataimed kasvavad meie kliimas hästi. Enamasti kasvatatakse piimakarja. Oluline on ka seakasvatus. Kasvatatakse ka lambaid ja kanu. Eestis aretatud tori hobuse tõug on hääbumas. Kolhoos Eestis on üle 50 000 talu. Keskmine talu suurus on 21 hektarit. Toiduainetööstus Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstusest. Valmistatakse joogipiima, jogurtit võid, juustu, kohupiima ja muid piimasaadusi. Suurim piimatööstusettevõte on Tallinna Piimatööstus. Lihatööstus
kõrvadega Ei ole väljaõppinud talukoer Kasutatakse hobuste, lammaste karjatamisel, samuti koduvalvuritena Kuulekas ja vastupidav Toit Söövad vaala, hülge, kala ja lambaliha Hommikusöögiks kaerakört koos piimaga Islandi heeringad on kvaliteedi poolest maailmakuulsad Maitseaineid lisatakse toidule tagasihoidlikult Söövad väga palju liha Peamine tegevus Karjakasvatus- karjatakse lambaid, lehmi, hobuseid Kalapüük- püütakse lõhelisi Maaharimine, mis on raske, sest ainult väike osa maast on viljakas http://www.loodusesober.ee/artikkel1640_1635.html
UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast)
tööjõudu, mis on spetsialiseerunud hinnaliste ja kergete toodete valmistamisele · Ravimite valmistamine on tähtis tööstusharu · Igal aastal eksporditakse 50 miljonit kella PÕLLUMAJANDUS · Soojematel lõunapoolsetel nõlvadel kasvatatakse puuvilju ja viinamarju · Piimakarjakasvatus on Sveitsi traditsiooniline põllumajandusharu · Lopsaka rohukattega nõlvadel karjatatakse veiseid, lambaid ja kitsi MAJANDUS · Tähtis majandusharu on rahandusteenused · Investoreid meelitavad Liechtensteini liberaalsed pangandusseadused ja stabiilne poliitiline olukord · Märkimisväärset tulu annavad intensiivne põllumajandus, kiiresti arenev töötlev tööstus ja turism · Postmarkidest laekub 10% riigi aastatuludest · Sveitsi majandusbilanss on tavapäraselt negatiivne · Maksebilanss tasakaalustatakse tulude varal, mida toovad riiki igal
Iirimaa Iirimaa lipu värvid on roheline, valge ja oranž. Iirimaa vapil on kujutatud harfi. Aga rahvamuusikas kasutatakse ka väga palju iiri torupilli. Iiri muusika on väga eriline. Pealinn on Dublin, mis on suurem kui Tallinn. Iirimaa kliima on soojem kui Eestis. Seal on palju rohtu, mida söövad lambad, aga seal kasvab vähe puid. Iirimaal peetakse palju lambaid. Iirimaal on huvitavad “laisapeenrad”. Need on umbes poole meetri kõrgused kartulipeenrad. Kartulit hakati Iirimaal kasvatama 18. sajandil. Mis need “laisapeenrad” siis on? Peenardesse kuhjati palju mulda ja sinna pandi kartulid maha ainult üks kord. Pär...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
