ärkamisaja meeleolude langust. Ta otsustas sõita Peterburi, kus sai tööle pedagoogina. Peterburis tutvus ta Johan Köleriga, kes soovitas tal minna õppima Kunstiakadeemiasse. Kristjan Raud õppis 1892-1897. aastal Peterburi Kunstiakadeemias, kuid peagi mõistis, et akadeemia on liiga kinni adedemismis. 1897.-1898. aastal astus ta Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle samuti ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, hakkas maalides kujutama tundeid. 1904. aastal kolis Kristjan Tartusse, kus hakkas edendama eesti kujutavat kunsti. Ta osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Kristjan Raud jumaldas joonistamist maalimise asemel. Tema looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev
....................................................... 5 4. Kokkuvõte..................................................................................................... 7 5. Kasutatud kirjandus...................................................................................... 8 2 2. Sissejuhatus Töö jaoks valisin kunstniku Konrad Vilhem Mägi, kuna teda peetakse Eesti kunstiajaloo olulisimaks maalikunstnikuks ja tema asutas kunstikooli Pallase. Konrad sündis 1. novembril 1878 ning suri 15. august 1925. Ta oli oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonda. Esimesed kunstialased teadmised sai Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursuselt ning jätkas õpinguid Peterburis. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end Jakob Goldblatti ateljees. Edasi õppis Soomes ning siis Pariisis. Pärast seda elas 2 aastat Norras ning
Tõusev päike")- 1872 Õpingud Claude Monet sündis 14. november 1840 aastal Pariisis. 1845. aastal kolis ta oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Kuid hiljem hakkas ta huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis soov saada elukutseliseks kunstnikuks. Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse´i ning aastal 1862 Charles Gleyere ateljeesse. Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele. Eraelu 1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieux'ga. Monet kasutas teda oma modellina ja nad hakkasid ka koos elama. Aastal 1867 sündis neil esimene poeg Jean. Monet ja Camille abiellusid 1870. aastal. Nende teine poeg Michael sündis 1878. 1879
Elmar Kits oli eesti maalikunstnik. Ta sündis 27.04.1913 Tartus müürsepa perekonnas ning suri 24.03.1972 Tartus. HARIDUS JA ELUKÄIK Õppis aastast 1928 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt
Mare Ikojani fotonäitus "Kaldakivimid" Läksime ühel kolmapäeval pärast kooli Eesti Rahvusraamatukokku näitusele "Kaldakivimid". Eelnevalt olime ka paarilt tuttavalt kuulnud, et tegemist on väga kaunite fotodega, mida tasuks kindlasti vaatama minna. Jõudes sinna sattusime me ka kontserdile. Kontserd oli Noorte Meistrite Akadeemia õpilaste poolt esitatud, "Kammermuusika pooltund", mis toimub kord kuus igal kolmapäeval. Sel kolmapäeval toimus Rein Roosi löökpilliklassi kontsert "Marimbafoonia vol. 4". Esitamisele tulid ka selliste tuntute heliloojate looming nagu J.S.Bach, M.Schmidt, E.Glennie. Tore oli seal muusika saatel pilte vaadata, sest see muutis õhkkonna veelgi mõnusamaks. Pildid olid raamatukogu fuajee seinale riputatud, kahte ritta. Fotod olid kõik kividest, täpsemini öeldes kaldakivimitest Pirita rannas. Kunstnik ise on informatsiooniks teadetetahvlile kirjutanud, et pildid tegi ta oma fotoobj...
1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust).
organisatsioonis. Seetõttu kartis ta sageli oma elu pärast: Tupaci ema oli abielus Mutulu Shakuriga kes oli FBI 10 kõige tagaotsitava mehe seas. Teda otsiti taga sesoses oma õe Assata aitamisega, kes oli samuti seotud sama organisatsiooniga millega oli Tupaci ema. 1986 tabati Mutulu ja mõisteti vangi. Tupacil oli noorem poolõde ja kasuvend. 1984. aastal kolis perekond ümber Baltimorei Marylandi. Pärast keskooli lõpetamist läks Tupac õppima Baltimore'i kunstikooli, kus ta hakkas õppima näitlemist, jazzi ja balletti; kunstikoolis osales ta mitmetes Shakespeare näidendites. Läbi oma sõbra vahendusel käis ta räpi ja Hip-Hopi võistlustel.Temast sai kooli parim jalgpallur. Tupac ei käinud kül trendikalt riides, kuid oli siiski kooli populaarsemaid poisse, kuna ta oli tark ja õppis hästi. 1988. aastal läksid nad elama Marin citysse Californias. Tupac liitus Ensemble Teatri Kompaniiga, et läbi lüüa meelelahutusäris. 1989
kui algas Vabadussõda, siis oli Eduard üks neist vabatahtlikest kes astus Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Siis kui käis sõda, osales Viiralt oma esimesel kunstinäitusel, 1919. aasta suvel. Sõjas pidi Eduard olema 1919, aasta märtsini. Siis kui Tartus avati Pallase kunstikool hakkas Viiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 1920. a. ta sõjaväest minema saadeti, võis ta end täielikult kunstile pühendada. Peale seda kui Viiralt lõpetas Pallase kunstikooli, asus ta Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 1924. aastal lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina. Peale kooli lõppu kutsuti ta sinna kooli graafiliste tehnikate õpetajaks. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis. 1927. aastal valiti ta Pariisi Sügissalongi liikmeks. Prantsusmaal viibides töötas Viiralt ka mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning illustreeris kaks raamatut. 1939
kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus.
Maakooli vahetus võõra linnakooli vastu ei meeldinud poisile. Ta hakkas õppima ainult neid aineid, mis talle meeldisid – ajalugu, geograafia ja eriti joonistamine. Kõike muud ignoreeris. 13-aastasena suri tema isa. Ema palvel jätkas õppimist. 1903. hakkas saama toitjakaotuspensioni. Emal ei olnud võimu oma isepäise poja üle. Unistas saada kunstnikuks või arhitektiks. HITLERI JOONISTUSED NOORPÕLV 1907 proovis sisse saada Viini kunstikooli kuid see ebaõnnestus. Hitler vihkas püsivat tööd nin ta ei teinud katsetki omandada mingisugust elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Hitler ise on öelnud, et tema Viinis elatud aastad(1909-1913) olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks. Adolf veetis palju aega raamatukogus. Ta muutus enesekeskseks
Mu vanemad läksid lahku. kui olin veel suhteliselt väike. Elasin seda päris raskelt üle ning peale nende lahutust oli mul kaks kodu, mille vahel pidin pidevalt käima. Ka praegu on mul mitu kodu, kuid see ei kurvasta mind enam, nii palju kui varem, kuna saan mõlema vanemaga väga hästi läbi, ning tunnen nagu nenede lahutus tõi mind nendega veel lähedamaks. (75) Tartu Kunstikooli sissesaamine oli üks mu suurimatest unistustest. Pingutasin selle nimel palju ning saavutasin selle, mida soovisin. Mulle olid toeks mu vanemad ning ka mu parim sõber, kes käib sammuti Tartu Kunstikoolis. (30) Kooliaasta algas väga ettevõtlikult. Meil olid talgud, kus sain endale palju uusi sõpru ja väärt tutvusi ning õppisin palju kasulikke asju, mida saan oma edaspidises elus kasutada. See oli
Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Norras elas ta kuni 1910. aastani. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912. aastal Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913. aasta Tartu linnakoolis, 1914. aasta kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. 1918. aastal võttis K. Mägi osa kunstiühingu "Pallas" asutamisest, ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Tegutses 1919. aastal Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna- Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K
Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara Hitler Poezli pojana. Hitler oli väiksena väga andekas noor poiss ja see väljendus tema heades kooli tulemustes. Kahjuks piirdus see ainult algkooliga, peale Adolfi isa Alois Hitleri surma hakkas Adolfil koolis halvasti minema ja lõpuks jättis ta kooli pooleli. Hitler ja ta ema kolisid Linzi ja seal Hitler veetis aega maalides, mis sai hiljem ka tema tõeliseks kireks. Aastal 1907 läks Hitler Viini üritades sisse saada Viini kunstikooli, kuid see ebaõnnestus tal ning ta otsustas ka edaspidiseks jääda Viini. Tema ema suri samal aastal ja see oli ka üks põhjusi miks ta pikemaks ajaks Viini jäi. Ta elas vaeselt niiöelda "kunstniku elu" ja töötas ulualustes söögiraha teenides ja tihti polnud tal sooja öömajagi ning ta pidi magama pargi pinkidel. Aastal 1908 üritas ta uuesti pääseda Viini kunstikooli, kuid seegi kord lootusetult. Viinis vastuolulikes tingimustes ta
Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatusse. Samuti juhatas 1912-14 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusi. 1914-34 oli ta Riigi Kunsttööstuskooli direktor ja aastast 1938 Riigi Kõrgema kunstikooli auprofessor. Aastatel 1934-40 töötas ta haridusministeeriumis kutseoskuse osakonna juhatajana ja aastatel 1936-40 oli ta ka haridusministri abi.Teise maailmasõja ajal põgenes V. Päts Austriasse, sealt Rootsi ning 1951 Kanadasse. Peeter Päts-sündis 1880 ja suri1942. Peeter Päts oli looduskaitse organiseerija, riigiparkide rajaja, piirikomisjoni liige, maamõõtja. Haridustee:Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla
AUGUSTE RODIN (1840-1917) Auguste Rodin, sünninimega François- Auguste-René Rodin oli Prantsuse kunstnik ning oli ja on siiamaani eriti kuulus oma skulptuuride poolest. Ta oli tolle aja väljapaistvaim Prantsuse skulptor ja on jäänud üheks vähestest skulptoritest, kes on laialdaselt tunnustatud ka väljaspool visuaalse kunsti kogukonda. Kuigi Rodinit peetakse üldiselt modernse kunsti eelkäijaks, ei olnud ta tahtmiseks mineviku vastu mässamine. Ta sai traditsioonilise koolituse, lähenes oma tööle meisterliku käsitööga ja ihaldas akadeemilist tunnustust, kuigi Pariisi tähtsamaisse kunstikooli teda ei võetud. Skulptuuride osas valdas ta ainulaadset oskust modelleerida savist Rodin 1914. aastal keerulist ja liikuvat pinda. Paljusid Rodini kõige silmapaistavamaid skulptuure kritiseeriti tema eluajal. Ta tööd ei sobinud kokku eelnevalt võimul olnud traditsioonidega skulptuuris ...
Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust.
Võib-olla oli selle põhjuseks asjaolu, et ta ei olnud kuigi viljakas ega maalinud palju teoseid. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas. Enamasti maalis ta tellimustöid. Delftis oli Vermeer austatud, aga väljaspool peaaegu tundmatu. Tema vähesele tuntusele aitasid kaasa veel mitu asjaolu. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, mis takistas tema loomingu laiemat levikut. Vermeeril ei olnud kunagi õpilasi ega mingit kunstikooli. Tema kohustused perekonna ja paljude laste ees nõudsid nähtavasti palju aega. Ta tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. Tema täiuseihalus oma töös vähendas samuti töökiirust. Enamus Vermeeri maalidest on dateerimata, seega on nende kohta vaid ligikaudsed andmed. Enamik Vermeeri maalidest on portreemaalid interjööri taustal. Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega
Juba 9-aastaselt algas võitlus tuberkoloosiga, mis kestis kuni elu lõpuni. Nooruspõlves ilmusid tema tööd koolilehes ja kooli raamatutes. Sel ajal tegeles Aubrey üsna vähe kunstiga, rohkem pühendus kooliametniku tööle, aga asjad muutusid kui tema ja ta õde läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burnes-Jones'i stuudiot. Tänu oma õe silmapaistvatele punastele juustele oli kunstnik nõus Aubrey töödele silma peale viskama ja hiljem soovitama teda Westminsteri kunstikooli. Peale kooli lõpetamist alustas ta tööd täiskohaga illustraatorina ja töötas koos kirjanikega nagu Edgar Allan Poe, Malory ja Oscar Wilde. Just nüüd sai Aubrey Inglismaal kuulsaks ja teda kutsuti tööle illustraatoriks kunsti ja kirjanduse ajakirjale "The Yellow Book". Peale seda töötas ta ka veel ajakirjale "The Savoy" ja illustreeris raamatut "The Rape Of The Lock" ja teiste raamatute seas ka ühte enda oma "A Book of filty drawings".
Pärast 70'et suri välja. 1. Optimistlikud kunstnikud soovisid elukeskonda muuta uut moodi ja teha võimalikuks parema elu. Otsiti visuaalsete kunstide liitu ja sünteesi. Algselt püüti seda teha juugendstiiliga, aga selle vahendid (dekoratiivne ilustamine ja ornamentika) tundusid liiga rikkalikud, kapriissed ja individualistlikud. Sellele taheti vastate süsteemsuse ja korraga toetuti geomeetrilistele vormidele. Saksamaal ja Venemaal. 2. 1919 rajas WALTER GROPIUS Saksamaal kunstikooli ,,Bauhaus". Kusnti teljeks pidi saama arhitektuur, mille elementideks on maalikunst ja skulptuur. Loobuti ornamendist ja kaunistustest esiemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. 3. Bauhausis töötas arhitekt LUDWIG MIES van der ROHE ja õppisid V. Kandinsky ja P. Klee. 4. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistlikku utoopiat või lootsid kunstiga aidata ühiskonda
punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Lennart Meri vanemad olid Eesti Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann Karjäär 1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja Tartu Kunstikooli õppejõud 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist 1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi produtsent 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
innustavad teod“, kus kooliõpetajad ja noortekeskuse noorsootöötajad panustasid tihedamale koostööle, sest mõlemad püüdlevad siiski ühise eesmärgi nimel. Et aga töö oleks efektiivsem kaasasid nad tegevustesse ka noored ise, sest kes teavad paremini, mida oleks vaja teha kui noored. Läbi selle paranes aga õpetajate ja noorsootöötajate, kui ka õpetajate ja noorte vaheline suhtlus ja läbisaamine. Kristel Kallau, kes on Pärnu Kunstikooli direktor, räägib Pärnus toimunud rahvusvahelisest noortefestivalist C.A.M.P, mis on kooliraskustega noortele pühendatud programm. Kus noored tulid kokku Soomest, Rootsis, Gröönimaalt, Norrast. Neile korraldati erinevaid töötubasid, kus nad said õppida formaalseid õppeaineid läbi mitteformaalse õppe. Kolme päeva jooksul oli noortel kümme töötundi ja töötubade eesmärk oli näidata, et ka raskeid
.............................................................................. ...................... 7 Elulugu Raud õppis Viru-Jaagupi koolis, Rakvere kreiskoolis ja Tartu reaalkoolis (tegi tööd ka Tartu reaalkoolis tööd õpetajana). Ta lõpetas 1887. aastal Tartu Õpetajate Semianri, mille järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai ta Peterburi Kunstite Akadeemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni Kunstiakadeemias. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusi. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu Reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli (Kristjan Raud õppestuudio) mis oli võrreldav Ants Laikmaa kunstiateljeega Tallinnas. Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ja Eesti Kirjanduse seltsi tegevusse.
Kahjuks paljud neist, kes püüdsid Hitlerilt elu võtta, lõpetasid ise surnult, samal ajal kui Hitler elas edasi ning sooritas lõpuks sõja lõpus enesetapu. *Hitler kukkus 1905. aastal keskkoolist välja. Ta oli sel ajal 16-aastane ning hoolimata tema ema soovist midagi õppida ja töö leida, oli poisi unistus hoopis kunstnikuks saada. On ka teada, et ta pidi 6. klassi kordama ja teda ei võetud kaks korda paljukiidetud kunstikooli vastu *Hitler sõltus tugevalt ravimitest. Alles hiljuti avastatud andmed ja kirjad Hitleri arstilt näitavad, et Hitlerile kirjutati sageli igapäevaseks tarbimiseks rohkem kui 80 erinevat ravimit. *Hitler on tuntud oma ebatavalise seksuaalelu tõttu, sellel juhul väga häiriva tõttu. Ta oli lummatud oma vennatütrest Geli Raubalist ning kuulujutud rääkisid, et nende suhe oli seksuaalne. Ta ei lubanud tüdrukul kunagi välja minna ja sõpradega kohtuda. Selle tulemusena sooritas Geli 1931
2010 Sunday Times Rich List'i järgi 215 miljoni kanti, mis on kunstniku kohta väga edukas. Nagu juba mainitud, siis sündinud on Damien Hirst Inglismaa linnakeses Bristol. Üles kasvas ta aga Leedsis. Isa oli mehaanik ning ema üldsegi nõustaja, seega ei osatud seoseid luua, miks Damien kunstivaldkonnas nii edukas oli. Ta õppis mitmetes koolides, mille hulka kuuluvad kuulsamad õppeasutused nagu näiteks Jakob Krameri kunstikool ning Goldsmiths'i Londoni Ülikool. Peale kunstikooli käis ta lisaks kaks aastat tööl, enne kui ülikooli kunsti õppima suundus. Inspiratsiooni sai ta erinevaid näitusi külastades. Nende hulgas oli ka Francis Davidsoni näitus Haywardi galeriis aastal 1983. Jõudnud oma teostega nii kaugele, hakkas Damien välja panema ka oma näitusi, kuhu kaasas teisigi tuttavaid kunstnikke. Tema näitusi külastasid mitmed kuulsad kunstivaldkonna tegelased. Kuulsaimaks näituseks võib lugeda ,,Freeze", mis leidis aset Londoni sadamalinnakus
Eriti pingelised ja sisutihedad olid just esimesed kümme-viisteist aastat tema loomingust. Ka hiljem ei kaota kunstniku pilk teravust elunähtuste analüüsimisel, kuid säärased suurteosed nagu Juhan Liivi, Ants Laikmaa ja Erna Vilmeri portreed lõi Triik võrdlemisi noore kunstnikuna. Tema varasemate aastate kunst on sisukas, probleemiderikas ja tugevaid kunstilisi elamusi pakkuv.(,,Kunst I" ; lk 28- 33). Uut elevust ja innustust tõi Triigi ellu kunstikooli ,,Pallas" õppejõu kohale asumine 1921. a. Pedagoogitegevus jäi nüüdsest peale tähtsaks teguriks kunstniku loomingulise töö kõrval. Tartusse ,,Pallase" juurde suundumise ajaks oli Triigil tegelikult seljataga juba seitse aastat kunstiõpetaja staasi, kuid nüüd sai see eelnevaga võrreldes uue ja kaaluvama tähenduse. Teoks sai kunstikooli asutamine kirjanike ja kunstnike ühingu ,,Pallas" poolt 1919. a. Koolis
KONRAD MÄGI Conrad Wilhelm Mäggi sündis 1878. aastal, uue kalendri kohaselt 1. novembril, Rõngus. Tema vanemateks olid Hellenurme mõisateenija Andres Mäggi ja tema naine Leena. Perekond oli haridussõbralik. Andres Mäggi õppis Võnnu kihelkonnakoolis rahvakooliõpetajaks. Enne Konrad Mäe sündi oli ta Kambja kihelkonnas õpetaja. Samast kihelkonnast pärines ka tema ema Leena Totzius. Konrad Mäel oli õge ning neli venda. Tema oli perekonnas noorimaid lapsi. Lapsepõlv oli vaheldusrikas ja muljeterohke. Aastail 1888- 1889 õppis ta Uduna ministeeriumkoolis. Edaspidi jätkus koolitee Tartus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ning seejärel Tartu linnakoolis esimese klassi teiseastme õpilasena. Nende kahe kooliga Konrad Mäe esialgsed õpingud piirdusidki, kuna pee majanduslik alus ei olnud stabiilne. Kolmeteistkümne aastaselt hakkas ta mõtlema iseseisvale elule. Sidemed perekonnaga nõrgenesid. ...
postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt. ESINDAJAD: Gustave Moreau, Odilon Redon, Mihhail Vrubel, James Ensor. Sajandivahetusel sünnib RAHVUSROMANTISM seoses rahvusriikide tekkega ja rahvakultuuri väärtustamisega. Kujutavas kunstis pöördutakse rahvaluule temaatika ja rahvakunsti eeskujude poole. ESINDAJAD: *Aksel Gallen-Kallela - ,,Kalevala" illustratsioonid, *Kristjan Raud Tartu kunstikooli rajaja, looming kantud rahvaluule ja ,,Kalevipoja" teemadest, *Ants Laikmaa Tallinna Ateljeekooli rajaja, loomingu paremiku moodustasid eesti haritlaste pastelltehnikas loodud portreed ja maastikud, *Nikolai Türk maalis maatikke ja portreid (J. Liivi portree, ,,Lennuk", ,,Märter") Juugendstiil Tekkis, kuna taheti vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti.
Väljendada tundeid ja meeleolusid, ühiskonnakriitiline püüab maailma parandada, värvid olid tuhmid, 12.nim mõni ekspressionistlik kuntsnik. Alexander Kanoldt 13.mis muutused toimusid eesti kunstielus 20 saj alguses ? hakati korraldama näitusi, rajati kunstikoolid, kunstielu kodumaal kujuneb välja, luuakse kuntsnike organisatsioonid 14.mis mõjutusi võib täheldada Ants Laikmaa loomingus? nim mõni tema tuntud teos. imprssionism, post-impressionism, kõndimine jala riiga, rajas kunstikooli. teos: Portree Marie Underist 15. Keda võib pidada 20 saj alguses väljapaistvaimaks Eesti loodusmaalijaks ? Konrad Mägi 16.kust ammutas oma loomingulisi ideid Kristjan raud ? Kalevipojast, eesti rahvaluulest, 17. mis iseloomustab Kristjan Raua loomingut ? too näide loomingust nurgelisus, eeskuju eesti mustritest ja kujunditest, "kalev kojas";"kalevipoja surm" 18.Mis on jaan Koorti tuntuim skulptuur ? "metskits" 19.mis on kubismi iseloomulikud jooned ?
12c Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana Üheteistkümneselt asutus Linzi reaalkooli, kus ta õppis 4 aastat Lahkus Linzi reaalkoolist kuna tema õpitulemused olid liiga kesised Päritolu ja lapsepõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest 1907 üritas Hilter sisse saada Viini kunstikooli, kuid ebaõnnestunult Hitleri ema suri 1907 rinnavähki, Hitler hakkas saama orvupensioni Algul oli tema rahaline olukord hea, kuid kiirelt muutus see olukord kehvemaks Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika Sõjaline taust Mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, siis kolis ta Viinist Münchenisse Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda I MS ajal astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 1916 esimesed puu ja linoollõiked 1917.aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused Raamatugraafikuna viljakus 19231925 Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 Jakob Kõrv "Muinasjutud" 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 "Eesti. Maa, Rahvas
Auguste Renoir kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Renoir sattus kunstimaailma 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet ´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis loobus mineviku maalikunsti väärtusest. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide läbi. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi.:Renoir keskendus ajatutele teemadele.Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Renoir inimtüüpidest võib hoomata inimeseks olemise ebakindlust kui tema poolt väga hinnatud. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda ...
ANTON STARKOPF (20.04.1889 - 30.12.1966) Joonistaja,kujur ja pedagoog. Sndis Harjumaal Kohila vallas Ra klas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. ppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Jrvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis krgematel kaubandus- tstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Mnchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sgisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Luna-Saksamaal Wehlenis. Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle ppejud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direk...
JUUGENDSTIIL Sümbolism oli stiililiselt mitmekesine, kuid uusromantiline ideoloogia soodustas ka uut moodi stiili tekkimist. See levis esialgu peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris ning tärkas Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma esemete käsitsi valmistamist. Esimeste põlvkondade vabrikutoodete välimus oli tihti eklektiline ja kohmakas. See tekitas protesti mõnedes uusromantikutes, kelle arvates tööstustoodang polnud üksnes ebaesteetiline, vaid ka ühiskondlikult kahjulik. Näiteks kirjutas nii mõjukas kunstiteadlane John Ruskin ja ülistas keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Vastandina uusajale, kus kujutav kunst on olnud lahutaud tarbekunstist ja arhitektuurist, olid keskajal kõik visuaalsed kunstid tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. 19.sajandi keskel sündis Ruskini ideede mõjul kunstnikerühmitus ,,Prerafael...
1920-ndaid aastaid võib niisiis ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930-ndail aastail aga väheneb eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti kunstis väike, enamasti mindi värvivaeselt realismilt otse üle postimpressionismi ja rahvusromantikasse. 1930-ndail aastail oli Eestis palju silmapaistvaid maalijaid,kellest enamik töötas Tartus - tänu eriti ''Pallase'' kunstikooli mõjule, ning kelle looming sobib realismi või hilise impressionismi mõiste alla. Neil kõigil oli isikupärane käekiri. Siiski võib täheldada, et enamikku neist saab liigitada ühte kolmest põhitüübist, mis erinesid üksteisest esteetiliste ja ühiskondlike põhimõtete poolest. Esimest tüüpi võib nimetada silmarõõmumaalijateks, nemad olid kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teised valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida nad kujutasid
8. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? - fotomontaazikunsti. 9. Millistel maadel ja miks oli pärast Ims. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? - mitte ainult paljud kunstnikud, vaid ka Euroopa avalikkus lootis, et möödunud sõda jääb viimaseks. Selliselt mõtlevad kunstnikud olid optimistid ja arvasid, et nende looming suudab muuta elukeskkonda nõnda, et uut moodi ja parem elu saab võimalikuks. 10. Millise asutuse rajas 1919a. W. Gropius? Millega see tegeles? - rajas Saksamaa kunstikooli ,,Bauhaus" - see püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikkus kaost ning näidata teed progressile. 11. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? - funktsionalism põhimõte, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest ( funktsioonidest ) 12. Millele Henri Rousseau vilistab? - klassikaliste perspektiivi reeglitele. 13. Mida armastas ta lapsena? - muusikat ja joonistamist 14. Mida ta kopeeris entsüklopeediast?
Kunstireis Tartu Käisime 15.oktoober Tartus õppereisil. Sellega seoses külastasime Tartu kunstimuuseumi Pallast ja Mänguasjade muuseumi. Tartu Kunstimuuseumis oli näitus Pallasest. Pallas oli kunstikool, kus õpetati maalimist, skulptuuri, joonistamist, graafikat. Kunstikooli Pallas kunstnike maalimine on sarnane, kuid samas on igal kunstnikul välja kujunenud väga omapärane stiil. Tuntumad kunstikool Pallas kunstnikud olid Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, Nikolai Triik, Eduard Wiiralt. Mulle meeldisid kunstimuuseumist Pallas mõned maalid. Näiteks meeldis mulle Karin Luts´u (1904-1993) ,,Õnnesaar". Maal on õli lõuend. See maal jätab väga kauni mulje. Kuid kui maali lähemalt uurida, siis on see täiesti absurdne
Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja sõbralikud,aga mõnikord mõtlesin,et kas see on siiski ikkagi see,mida mina tahan.Ma olen võõras olukorras suhteliselt passiivne tüüp,mul on ennast raske kohe teistele avada eriti ,kui neid on palju ja mina olen üksi.See,et ma mõnikord suhtlusest osa ei võtta ei tähenda veel,et ma ei oleks aktiivne ega ei avaks päevas kordagi suud.Ma võin rääkida,rääkida,rääkida hiliste õhtutundid...
vaatama pöösesid. · Kunsti autonoomias saavutati kõigepealt tarbekunstis, sest seda ei peetud nõukogulikus kunstihierarhias väga tähtsaks. · Tarbekunst muutus vabamate kunstiliste ideede ja esteetiliste uuenduste esmakasutajaks E. Okas ,,Talumajad" E. Okas ,,Lamav akt" Richard Uutmaa · (12. oktoober 1905 18. mai 1977 ) · Eesti kuulus ja armastatud mere- ja maastikumaalija · Lõpetas 1935 kõrgema kunstikooli "Pallas" Nikolai Triigi meistriateljees. · Omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939 KKSKV maalistipendiumi. · 19441950 oli Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuna. · Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Eesti NSV teeneline kunstitegelane · Looming köidab alates "Pallase" lõpetamisest 1935. aastal kuni meistri elu lõpuni värvisära, maalilaadi virtuoosliku hoogsuse ja
meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht"
J.Pollock 1947-tohutu skandaal, häppening-v arv ib lõuensile laike, ükskõik millega, kammiga. pulgaga, lisab esemeid, liiva, kive jne."Ümar kontuur". " Nr. 11" Optiline e. kinectilinc kunst- võtab eeskuju Malevitsilt ja Mondrianilt. peale selgete geomeetriliste kujundite käsutatakse töös kaalullclud ülesehitust.Nende värvide kontrastide ja kujundite abil luuakse op illusioon, hiljem tehakse arvutiga. V. Vasarely- õpib Budapestis, 1930 Pariisis reklaamikunstnik, tahtis rajafa kunstikooli. 1.Malelaua periood 2. tegeleb paljude kunstivooludega, 3. op pinnad, tavaliselt õlimaal, siis siiditrükk. 50-60 lisaks kineetiline kunst"tulckell". op kunstile järgnes arvuti op. pildid. Dadaism- esimese MS aegne kunstistiil, kunstnikud . lauljad, kirjamkud kogunesid Sveitsi Zürichi linna kabareesse.lncmest tuleb sokccrida.M.Duchamp- pakkub äbrikulöid"Föntään""L.H.O.Q.Q.". F.Picabia- maalis veidraid masinaid ja tegi iroonilisi kollaaz"e juhuslikest ainetest. H
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Nikolai Voldemar Triik Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Elu · Looming · Tööd · Näiteid töödest · Kasutatud kirjandus Üldine Nikolai Voldemar Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja suri 56-aastaselt 12. august 1940 Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Ta õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. Nikolai Triiki autoportree Elu Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsi...
Konstantin Päts 1874 - 1956 Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Koos perekonnaga küüdidati ta aastal 1941. Perekond jäi ellu ja nad tulid Eestisse tagasi. Lennart Meri pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutas ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. 1953. aastal lõpetas Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Aastatel 1953-1955 töötas Meri dramaturgina Vanemuise teatris ja oli Tartu Kunstikooli õppejõud. 1955-1961 oli ta Eesti Raadio toimetaja. Seejärel tegutses ta Tallinnfilmis stsenaristi ja produtsendina. Meri on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär ning Eesti Instituudi asutaja ja direktor. Aastatel 1990-1992 oli Meri Eesti välisminister. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele lääneriikidega kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Aprillist Oktoobrini 1992. aastal oli ta Eesti suursaadik Soomes. 1992
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Adamson-Eric Retsensioon Õppeaines: Kunstiajalugu Klass: Õpilane: Tallinn 2007 Sisukord 1. Adamson-Ericu elust............................................................................................3 2. Adamson-Ericu muuseum....................................................................................5 3. Kasutatud kirjandus.............................................................................................8 2 Adamson-Ericu elust Adamson-Eric (Erich Carl Hugo Adamson) sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Adamson-Ericu nimevormi hakkas ta kasutama 1920....
Ma valisin tema, sest enamus noori ei oskagi ühtegi kunstniku nimetada, vaid väga vähesed teavad nimetada vähemalt ühte Eesti kunstniku. Neid see suhteliselt ei huvitagi. Sellepärast ma otsustasingi rääkida ja tutvustada teda lähemalt. 3 Elulugu Vladimir Bachu, sündis 1965 aastal Moldaavias. 1984 aastal lõpetas Kisinjovi I. Repini nimelise kunstikooli maalikunstnik-pedagoogi erialal. Alates 1985 elab ja töötab Eestis. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud, Eesti Kunstnike Liidu liige V. Baciu äratas maastikumaalijana tähelepanu 1990. aastatel. Tema kunst on värvi ja elurõõmus, maalilaad üldiselt pastoosne. Ta ise reisib väga palju, väga palju maale on maalitud Eestist väljaspool. Mida ja kuidas ta maalib? Vladimir Bachu on tuntud kui suurepärane kolorist. Just koloriit ongi Bachu maalidel kõige
Pidi mõtlema meelepäraselt. Must turg. Industraliseerimine (rasketööstuse eelistus) 1934 a suur terror. Kujundati välja üleriigiline vangilaagri süsteem (ebainimlikud tingimused, orjad=tasuta tööjõud) Inimesed olid mitu pere ühes väikses korteris. 4. Adolf Hitler Saksamaa valitsejana ja inimesena. Juudi verd võib olla. Suur pere oli. Tahtis kunstikooli minna, aga ei võetud vastu. Vanglas tegi raamatu „Minu võitlus“. Oli hulkur. 1933 sai Hitler valitsusjuhiks. Peatselt haaras ainuvõimu (majanduskriisi ajal). Sõja lõpus sooritas enesetapu. 5. Saksamaa valitsemise põhimõtted Hitleri diktatuuri ajal. Samuti: millised asjaolud viisid Saksamaal natside võimuletulekuni. Juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigiorganid asendati keskvõimu juhtidega.
Sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Abielus: Helle (sünd. Pihlak) Meri Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta (sünd. Engmann) Meri Lapsed: pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966), tütar Tuule (1985) Õppis Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas 1941-46 oli koos vanematega küüditatuna Siberis Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala:Ajalugu Lennart Meri töökohad Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 Tartu Kunstikooli õppejõud Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 Eesti Vabariigi President 1992-1996 Tagasi valitud 1996
1805 aastal astus Adolf algkooli. Õppinud seal viis aastat, otsustas Hitler 1900. aastal, üheteistkümne aastasena, astuda Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Adolf Hitler lahkus reaalkoolist 1904. aastal liiga keskpäraste õpitulemuste pärast. Poiss oli ilustanud oma kehvasid õpitulemusi ning lõpuks piirduski tema haridus hämaratest allikatest kokkuloetuga. 1907. proovis sisse saada Viini kunstikooli, kuid ebaõnnestunult Sõjaline taust 1913. aastal kolis Hitler Münchenisse , vältimaks minekut Austria sõjaväkke. 1914. pidi ta siiski vastama kutsele sõjaväkke minekuks, kuid ta kuulutati teenistusse kõlbmatuks. Rõhumisest hoolimata otsustas ta I maailmasõjasl, 1918. aastal astuda Saksa sõjaväkke. Sõjas oli ta skaut ja tapja 1918. sai Hitler selle eest Esimese klassi ordeni. Teel rahva agitaatoriks
kannatust. Impressionismi stiililis on see hea, et kõik ei pea olema väga täpselt tehtud, vaid võib ka natuke ebatäpne olla. Monet Elukäik Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja LouiseJustine Monet' perre. Ta ristiti NotreDamedeLorette'i kirikus OscarClaude'iks. Kuueaastaseks saanud, kolis Monet oma perega PõhjaPrantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. 1851. asus Monet õppima Le Havre`i kunstikooli. Tema kunstianne avaldus väga noorelt karikaturistina oma karikatuure müüs ta 1020 frangi eest. Monet võttis oma esimesed joonistustunnid JaqusFrncois Ochard`ilt. Le Havre`s kohtus ta ka Eugéne Boudiniga kellest sai tema mentor ja kes õpetas talle kasutama õlivärve ning ,,en plein air" (vabas õhus) tehnikaid 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis
Alfred Sisley võttis Salonis. Sellel ajal sai ta veel sügavamalt võimaluse õppida John Constable'i ja William mõjutatud arusaamadest, mis lõid talle Turner'i töid. impressionismi. Frangi sõja ja kommunismi Sisley't ei huvitanud ärimaailm ja ta naases perioodi ajal oli ta mõnda aega Londonis ja tagasi Pariisi 23 aastaselt. Tema isa toetas teda ja Pissarro tutvustas teda Durand-Ruel'le. otsustas ta saata kunstikooli, kus ta õppis Vahepeal oli tema isa kaotanud kogu oma Charles Gleyre all. Charles Gleyre innustas teda raha sõja tõttu. Ja et oma pere toetada oli ka maalima avatud õhus ja olema originaalne. Sisley seisund langenud vaesuseni, milles ta oli oma elu lõpuni. Nüüd nägi ta ennast kui täis kohaga töötavat professionaalset maalijat ja osa
Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Varsti hakkas ta aga huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks. Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega. Aastatel 18611862 oli sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta olema seitse aastat kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning demobiliseeriti. 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse. 5 Le Havre'i aastad Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
