muudab ta elavaks Neli rabi- Ingel näitas rabidele taevas olevat pühitsetud Hesekieli ratast. Pärast seda kaotas üks neist mõistuse. Teine oli küüniline ja väitis, et kõik oli olnud vaid unenägu. Kolmas seletas muudkui rahvale ratta ehitust ja selle tähendust. Neljas aga oli luuletaja ja pani kõik kogetu sõnadesse ning elas oma elu õnnelikult. 2)Sinihabe- üks mees tahtis kolme õde võrgutada, kõik olid alguses kahtlevad, kuid pärast lõbusõitu andis noorim õdedest järgi. Kolisid lossi. Kui mees pidi ühel päeval ära minema, siis jättis ta neiule võtmekimbu, keelates kasutada vaid ühte neist. Kuid see tekitas temas huvi ja koos õdedega asusid nad otsima salapärast ust. Selle tagant leidsid nad toa täis laipu ning pärast seda jäi võti verd immitsema. Kui mees koju tuli, sai ta kõigest aru ja tahtis naise ära tappa, õnneks hoidsid selle kuritöö ära neiu vennad. 3)Vassilissa- enne surma kinkis noor ema oma tütrele nuku. Isa abiellus uuesti lesknaisega,
pidevalt arenenud ja laienenud ning hõlmab tänapäeval väga erinevaid alamstiile, mis muusikaliselt võivad üksteisest olla üsna erinevad. Esimesed zanrid olid hard rock, shock rock, progresiivne metal, glam metal, pop metal ja briti heavy metali uus laine (tihti tuntud akronüümina NWOBHM, new wave of British heavy metal). AC/DC - Austraalia päritolu hard rock ansambel. Angus ja Malcolm ning nende vend George Young olid sündinud Sotimaal Glasgow's, kuid kolisid perega 1963. aastalAustraaliasse Sydney'sse. Malcolm Young rajas 1973. aastal koos trummari Colin Burgessi ja basskitarristi Larry van Kriedtiga uue bändi, kuhu kaasati ka Malcolmi noorem vend Angus. Lauljaks võeti Dave Evans, kes oli varem olnud Malcolmiga samas bändis Velvet Underground (ei ole otseselt seotud samanimelise USA bändiga). Algselt mängis AC/DC põhiliselt kavereid esitajatelt, nagu näiteks Chuck Berry, The Beatles ja Rolling
ABRAHAM LINCOLN & AMEERIKA KODUSÕDA TTG 11A Autor: Sten Lepamaa ABRAHAM LINCOLN 12.02.1809-15.03.1865 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VARASED ELUAASTAD Sündis Kentucky osariigis ,tema isa oli puusepp. Kolisid paar korda ,kuid lõplikult jäi Lincoln Illinois`i osariiki kuni presidendi valimisteni. Koolis palju ei käinud,kuid luges võimalikult palju raamatuid. POLIITILINE TEGEVUS 1846 a. valiti kongressi liikmeks. 1849 a. väsis poliitikast ja töötas juristina. 1854 a. tagasitulemist ajendas teda orjuse küsimus. 1861-1865 a. toimus kodusõda, milles oli Lincolnil väga suur tähtsus. A.Lincoln valiti presidendiks 4.03.1861 KODUSÕJA ALGUS Lõuna-Carolina osariik lõi lahku Ühendriikidest ja hi...
Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643.aastal (vana kalendri järgi 25.detsembril 1642.aastal). Tema samanimeline isa suri pärast paarikuist abielu tema emaga. Väike Isaac oli algul nii õrn ja nõrk, et tema elu pärast oldi mures, aga tema ema hoolitses tema eest hästi, nii et tema olukord oli parem kui tavaliselt epilepsiaga elavatel inimestel. Veel 3 aastat elasid nad Isaaci sünnilinnas Woolsthorpe'is. 1645.aastal võttis proua Newton teise abikaasa reverend Barnabas Smithi. Nad kolisid miili kaugusele uude koju ja Isaac usaldati tema vanaema hoolde. Poiss saadeti avalikku kooli Granthamis. Algul ei olnud Isaac eriti helgemate peade hulgas. Kui aasta kõrgemas klassis käiv poiss Isaaciga tüli noris, tekkis Isaacis tung temast parem olla ja nii ta õppis ja õppis kuni oli koolis teadmiste eest tunnustatud. Isaac jälgis, kuidas töölised veskit ehitasid ja ehitas ise töötava masinavärgiga veskimudeli. Isaac oli vaid 14-aastane, kui ta ema lesestus teist korda
Ta läks äratas kaja ülese.Nad läksid täna kirikusse ja ristivad lapse ära.Kui nad hakkasid kiriku poole minema mõtles lars et keegi ta klassivendatest teda ei näe sest siis arvaksid kõik et ta mängib kodu.Nad jõutsid kiriku ette.Nad tegid ukse lahti kõik oli pime ja põranda lauad kraaksusid.Nad ristisid lapse nimeks viktooria.Nad pidid viktooriale elukoha leidma nad ei saanud ju teda niisama koju jäta.Nad läksid naela peetri maja juurde.Naela peeter oli larsi parim sõber aga nad kolisid ära.Lars läks naelapeetri ukse juurde.Ta avas ukse ja nägi et kõi oli pime ja must põranda lauad kraaksusid.Aga see oli hea koht.Kuni ühel ööl tuli naela peetri isa koju.Ta oli täiesti teistsugune tal oli habe ja pikad juuksed.Naela peetri isa kuulis lapse nuttu.Ta küsis kes see nutab siin.Kaja ütles et meie nukk.Naela peetri isa ütles et see kõlas nii päris lapse moodi.Jaapani tehnika vastas larsNaela peetri isa pidi minema.Samal õhtul tulid ka politseid
Konstantin Päts Koostajad: Rühm: Ta sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai
Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine , rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi need olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat oli meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Nii saadi ka ühendust läänemaailmaga ja see soodustas lääneliku eluviisi juurdumist eelkõige Tallinnas. Toimus linnastumine , inimesed kolisid maalt linna ja hakkasid ostma raadioid, telereid, ja magnetofone. Hakati käima rohkem kinos , teatrites ja näitustel. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Haridussüsteemis tehti samuti meeletult uuendusi , likvideeriti vana ja võeti kasutuseke ühtluskooli süsteem. Vallandati paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud ja tembeldati rahvavaenalasteks. Esialgu kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970
igapäevamuredest, mis tekivad pärast pealtnäha tavalisse Pariisi korterelamusse kolimist.Kuid alguses tundunud vanematsorti naabrite kerge virin, muutub kaugeltki ebameeldivamaks, kui uued elanikud oleks arvanud. 3.Lühikokkuvõte- Romaan "Head kavatsused" annab rõõmutu ja kurva pildi tänasest Pariisist, kus rass, klass ja vaesus on nähtamatud jooned. See annab huvitava ülevaate noore abielupaari igapäeva elust, kes kolisid oma esimesse enda soetatud korterisse. Korter ise ja selle ümbrus kubises vanadest inimestest, ainult mõned üksikud noored. Kuna peategelane Sonia töötas ise tõlkijana, veetis ta palju aega kodus lastega, tema mees oli arhitekt, kes pidi tihti kodus eemal viibima. Ühel hetkel hakkab Sonia elus suur rolli mängima härra Dupitier, kellel kõigepealt suri koer, siis naine ja seejärel poeg. Kogu edaspidine raamatu tegevus keskendub Sonia headele
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks
omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. Kivirähk väidab, et õiged eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu. Need, kes külla kolisid, need tahtsid sarnaneda näiteks sakslastega, olla peened ja moodsad. Eestlased hakkasid järjest rohkem külla kolima, ei viitsinud õppida ussisõnu ja külas oli üleüldse lihtsam elada. Inimesed leidsid, et milleks vaeva näha raskete ussisõnade õppimisega, kui võib adra taga käia ja musklit punnitada. 3) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab inimkonna saatusest. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud. Ajapikku on muistsete aegade teadmised ja
ladusalt rääkima ka eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Tema hüüdnimeks oli Lolla. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Terve pere lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid. Nad kolisid Pärnu ja esimesed 3 aastat Lydia kooli ei läinudki, sest sai oma alghariduse isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis.
Instituudi kunstiklassid. Kuni 1987. aasta novembrini asusid hoones viimaste institutsioonidena Tallinna Oktoobri- ja Kalinini rajooni rahvakohtud, kes läbilaskvate katuste, pragunenud seinte, tuult läbilaskvate akende, külmunud veetorude ja kasutamiskõlbmatuks muutunud ahjude tõttu siit lahkusid. Kaarekujulises kõrvalhoones on 20. sajandil asunud erinevate ametiasutuste kõrval ka eluruumid, kusjuures viimased elanikud kolisid sellest lagunemisohtlikust majast välja alles 1980ndate aastate lõpul. Riigikantselei bilanssi jõudis varisemisohtlik hoone 1990ndate alguses, kuid alles 1996. aasta alguses hakati ehitist renoveerima. Kapitaalsed rekonstrueerimistööd said alguse lammutustöödest, kus pea kümme aastat tondilossina seisnud ja mädanenud ning varaste poolt laastatud hoone sissevarisenud katusekonstruktsioonid, kandevõime kaotanud vahelaed ja amortiseerunud siseseinad tuli suuremas osas eemaldada
Valge helilooja mustade muusikal põhinev teos hämmastab maailmapublikut eheda realismi, draama ja dzässmuusika kooslusena. Tutvumaks mustade muusika traditsioonidega elas Gershwin ise mitmeid kuid neegrigetos. Ooper kajastabki neegrite elu agulis, mille vaesuse, narkootikumide ja kuritegude miljööst tõuseb esile invaliid Porgy kirgastav armastus Bessi vastu. Esimese maailmasõja järgsed kümnendid said dzässi võidukäigu ajastuks. Tuntud dzässmuusikud kolisid New Orleansist Harlemisse, seal tekkis dzässi kommertslik meloodiline variant sweet music. Gershwin aga ühendas dzässi sümfoonilise muusikaga. Selle valdkonna esimene suurteos "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile (1924) tõi heliloojale maailmakuulsuse. Ühe osana ,,Skandaalidest" komponeeris George lühikese opereti nimetusega ,,Blue Monday" ehk ,,Sinine esmaspäev". Selle muusika jõudis Paul Whiteman`i (üks esimesi bändijuhte 1920
hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Elukäik Vanemad kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Neil oli 5 last Evangeline, Gottried, Marie , Berta ja Christfried Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Kasvas üles vaeses piirkonnas Elukäik noorena Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama Õppis saksa tütarlastekoolis Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Töötas ajalehe ''Teataja'' toimetuses(seal tutvus ta Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga). Töötas veel laste- ja kassapreilina
1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, kuid siis puudusid selleks reaalsed võimalused. Jannsenid kolisid Tartusse. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled",mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks
Tal oli 3 venda Nikolai, Peeter ja Voldemar. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis.1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a.
George Eastman Eastman sündis 12. juulil 1854. aastal Wathervill`is, 20 miili kaugusel edela Uticast, Oneida maal, New York`is. Ta oli kolmas ja noorim laps peres. Isa oli George Washington Eastman ja ema oli Maria Kilborn, mõlemad elasid enne kokkusaamist äärelinas Marshall`is. 1860. aastal kolisid nad Rochester`i. Kaks aastat hiljem tema isa suri ja Eastman lahkus kõrgkoolist, et peret toetada ja hakkas tööle kontoripoisina 14-aastaselt. Eastman oli tagasihoidlik, leiutaja, visionär ja filantroop. 1925. aastal Eastman ühel päeval ütles Kodak`i juhtimisest lahti, saades valitsuse esimeheks. Ta seejärel keskendus frilantrrpilisetele tegevustele. Oma viimasel kahel aastal Eastman oli suures piinas. Tal oli probleeme
Mängufilmi ,,Mandariinid" TÖÖLEHT Rezissööri ees- ja perekonnanimi: Zaza Urushadze Filmi pealkiri, liik, valmimisaasta: ,,Mandariinid", mängufilm, 2013 Näitlejad, kes kehastavad olulisi tegelasi? Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Mikhail Meskhi, Giorgi Nakashidze, Raivo Trass Filmi sisukokkuvõte Abhaasias toimuva sõja tõttu kolisid sealsed eestlased minema ja alles jäid alles vaid vähesed eestlased. Kui Ivo, üks vähesid alles jäänud eestlaseid, Markuse poole läks, kohtas ta haavatud abhaaslast Ahmedi. Mõnda aega hiljem leiab ta ka väga raskesti haavatud gruuslase. Kuna nad olid omavahel vaenlased ning tapsid üksteise sõjakaaslasi, siis tekkis konflikte palju, kuid ajapikk nad harjusid. Ivo hoidis neid mõlemat oma kodus ning peitis neid abhaaslaste eest.
Bonello lahkub Henry ja Piani juurest. Carabienered võtsid Henry kinni. Ta põgeneb hukkamiselt, hüpates jääkülma jõkke, lastes voolul end kanda. Ta hüppas rongile ja sõitis Milanosse. Ta sai endale Simmonsi käest erariided ning sõitis rongiga Stressasse. Ta saabus hotelli kus Catherine ja Helen Ferguson sõid õhtust. Baarimees teatab, et hommikul tullakse Henryt otsima. Henry ja Catherine põgenevad järve mööda Sveitsi. Nad elasid Montreux'si lähedal mäenõlvakul.Nad kolisid mäenõlvakult alla linna. Nad elasid hotellis. Catherine oli valmis sünnitama. On raske sünnitus ning laps sureb. Mõned tunnid peale sünnitust sureb ka Catherine. Probleemid teoses armastus, igatsus, sõda, vigastused, alkoholism, põgenemine, surm. Tegelaste kirjeldus Henry Friedric- Leintnant, on ükskõikne valu suhtes mida põhjustab sõda, hoolib väga oma armastatust, on täiskasvanulikum kui teised sõdurid tema ümber, ta teeb oma tööd hoolikalt
otsuse vastu võtmist loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ning tegeldi kulakute otsimisega. Kulakud olid jõukamad talupojad, kellel oli tööjõudu ning põllumasinaid. Tõsteti makse ning tehti kolhoosidele propagandat, kuid see ei toonud vabatahtlikuid kolhoosi tööle. Makse tõsteti veelgi kõrgemale ning loodi aina rohkem kulakute talusid. 1949. aasta märtsis toimus ulatuslik küüditamine talupoegade ähvardamiseks. Lõpuks astusid kolhoosidesse enamik talupoegi ja need, kes seda ei teinud kolisid linna. Omaette kolhoos oli loodud peaaegu igas külas, ning see tegi inimeste elu veidi kergemaks, kuna seal oli omade inimeste seast loota mõningast abi ja toetust. 1950. aastal hakati aga kolhoose massiliselt ühendama. Algas põllumajanduse allakäik, mis oli võrdne 1944. aasta Saksa okupatsiooni ajal olnud. Põllumajanduse toibumine 1950. aastaks oli terve NSV Liidu põllumajandus laostunud. Kriitiline olukord sundis
Pilet nr.1 Erich Maria Remarque · Oli pärit vaesest perekonnast. · Ema suri tal haigusesse ja isa oli raamatuköitja ning nad kolisid palju · .Andis klaveritunde, et taskuraha teenida. · Ta kolleksioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu. · Sellest ajast pärineb remarquel armastus kauni looduse vastu, igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele. · Remarque osales Esimeses maailmasõjas.Ta päästis mitme kaaslase elu, aga teda muserdas kõige rohkem koolivenna surm.Ta ise sai haavata,peale paranemist lahkus armeest ja loobus kõikidest ordenitest ja aumärkidest.
Sündis 1935 Illinois'is. Ta õppis Hanoveri keskkoolis. Tal soovitati 2 korda veeta aasta vahetusõpi- lasena, üks kord Inglismaal ja siis Šotimaal. Šotimaal kohtas ta ka oma tulevast abikaasat, Donald Hugh Shields'i, kes oli Kanada inseneri õpilane. Nad abiellusid 1957 Kanadas ning said poja ja 4 tütart. Ja üsna varsti võttis ta endale Kanada kodakondsuse. Oma suurimaid raamatuid kirjutas ta Winnipeg'is. Oma elu ajal õpetas ta mitmes ülikoolis inglise keelt. Aastal 2000 kolisid nad Victoria'sse, pärast ta mehe pensionile minekut, kus ta suri 2003.aastal rinnavähi tõttu. • „Väikesed tseremooniad“ 1976 • „Oma aed“ 1977 • „Juhus“ 1980 • „Armastuse vabariik“ 1992 • „Swann“ 1987 • „Kivist päevaraamatud“ 1993 • „Larry pidu“ 1997 • „Kui“ 2002 Kirjanik kirjutas slle teose üsna lühikese ajaga, samal ajal elades nii Prantsusmaal kui ka Inglismaal.
Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie Underi elulugu: Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (1887 1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha.
Hetkelmasellestraamatustveel palju ei tea,agakuna maolenhuvitatudomaunenägudetähendustestja neidka vahelüles kirjutan,siis arvan,et tegemistvõib olla hearaamatuga.Agaet teadasaada, kasmuoletusraamatuväärtuseston õige,asunsedalugemaning analüüsima.Võib-olla sealtloetudaitabmul pareminimõistaomaunenägusid või kaotanhoopisusuneisse.Eksnäeb! Georg Fink (Kahjuksei leidnudtemakohtapalju informatsiooni,agavähemaltmidagi) Ta on pärit Viinist, kuid kolisid peregaAustraaliasse,kui ta oli 3 aastane.Kogutemakoolitee möödussealninghiljemsai stipendiumi, et õppidaOxfordis, kuhuta ka edasiõppima suundus.Temaisa oli keemik,sealtta arvabendaspärinevatuudisimuuuteasjadevastu.Ta luges palju teaduskirjandust.Kui ta oli kõigest12aastaneoli kindel, et lähebõppimameditsiini.Tema soovikson ennepensionilejäämistsaadateada,et mis (ema)molekultekitabmeiekehasstressi. Raamat ''Unenägude seletamine''
Tallinn 2008 Scott Joplin (sündinud vahemikus juuni 1867 ja jaanuar 1868 1. aprill 1917) oli USA pianist ja ragtime`i helilooja. Koos James Scotti ja Joseph Lambiga oli ta ragtime`i eestvedaja selle algusaastatel. Ta on kirjutanud ragtime`i "Maple Leaf Rag" ja ragtime valsi "Pleasant Moments", mis on tänini ühed hinnatuimad terves maailmas. Scott Joplini nimetatakse ragtime muusika kuningaks, ta sündis Lindeni lähedal, Texases. Kui ta oli seitsmene kolisid nad perega Texarkanasse. Vaatamata tema noorele eale oli ta uskumatult hea klaverimängus.Julgustusele vanemate poolt oli ta juba osav bandzos ja alustas klaveri mängimisega. Vanuseks üksteist ja eestkostjaks Julius Weiss, õppis ta oivalisemaid punkte harmoonias ja stiilis. Noorukina töötas ta tantsumuusikuna. Pärast mitmeid aastaid olles rändav klaverimängija, mängis ta oma muusikat kõrtisides ja bordellides läbi kogu USA kesk-lääne osariikide. Ta jõudis St. Louis'i umbes 1890
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni aastatel 1760-1780, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Tööstuspöörde eeldusteks olid leiutised ning vaba kapitali olemasolu ja selle paigutamine tööstusesse. Põllumajanduses ei vajatud enam niipalju inimesi kui varem, sest inimtööjõud asendus masinatega ning sellepärast kasvavas tööpuuduses maal kolisid inimesed linna ning hakkasid tööle vabrikutes. See üleminek ei olnud aga inimeste jaoks kerge, sest senine elu, kus tehti tööd kodus ja olid olemas oskused, asendus millegi täiesti teistsugusega, tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks. Pikkamööda kujunes välja ostuvõimeline turg. Kui varem tegid inimesed endale ise riide ja s...
........ juhendamisel.Pärnus alustas Koidula õpinguid....................................1854.aastal.Isa hakkas Pärnus välja andma ajalehte".......................................".Selles ajalehes avaldas Koidula .................. .Pärast tütarlastekooli lõpetamist sooritas ta 1862.aastal Tartu Ülikoolis ................................... eksami .Tartus ilmus Jannseni ja Koidula juhendamisel ajaleht"...................................".1873.aastal ta abiellus Eduard Michelsoniga ja nad kolisid......................... .Kuidula väga igatses ............................. järele.Koidula suri.................... .aastal.Algul ta maeti .........................,aga 1946.aastal toodi ta põrm .................................. . Tööülesanne nr 3. 10 väidet Koidula elust.Vasta "jah" või "ei". 1.Koidula neiupõlvenimi oli Michelson. 2.Ta oli esimene naisluuletaja. 3.Tema lapsepõlvekodu on Vändras. 4.Koidula töötas ajalehes"Perno Postimees"ja "Eesti Postimees". 5
sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajane elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks
Viktor Kingissepp 24. (12.) 3. 1888 3. 5. 1922 Täisnimi: Viktor-Eduard Kingissepp. Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaaziga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada. Ema oli taluperenaine Õed, vennad: Peres oli 4 last. Kaks last surid varakult. Üks nelja- ja teine ühe aastaselt. Viktoril oli ka õde...
a) Kuidas arvutatakse riigis rahavastiku loomulik iive? sünnid surmad : rahvaarv x 1000. b) Milliseid olulisi muutusi ajaloos oskad rahvastikuprotsesside juures selgitada? *II maailmasõda- hukkus u.50 mln. inimest. *genotsiidid- hävitati osaliselt või täielikult etnilisi, rassilisi või religiosseid üksuseid. *industrialiseerumine- tööstus ja ehitus arenesid ning see tõi kaasa elukvaliteedi paranemise *linnastumine- inimesed kolisid maalt linna ning elutingimused paranesid. c) Millised on olulisemad surmade põhjused? *vaesus, nälg, vee puudus *halb tervishoiukorraldus / arstiabi kehv kättesaadavus *ebatervislik eluviis *õnnetused, vägivald *surmatoovad haigused (nt: vähk, südameveresoonkonna haigused) *sõjad d) Millest sõltuvad sündimus ja suremus? *tervishoiukorraldus / arstiabi kättesaadavus *majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused
William C.Faulkner Hälin ja Raev 12.B William Cuthbert Faulkner W. Faulkner sündis 25.septembril 1897. aastal. New Albanys Mississipi osariigis ja suri 6. juuli 1962 Jeffersoni maakonnas. Ei kuulunud eriti jõukate perekondade hulka. Kolisid kogu perega Oxfordi väikelinna neli päeva enne Williami viiendat sünnipäeva. Keskkooli ta ei lõpetanud. Ta koolitas ennast ise. Umbes 13-aastaselt hakkas ta kirjutama luuletusi. 1918 aastal teenis Kanadas Kuninglikes õhujõududes aega. Tema kujunemist on mõjutanud: Keats, Balzac, Wilde, Eliot. Üks mõjukaimad kirjanikke Ameerikas. Kirjutas põhiliselt romaane ja novelle. Teoseid hakati avaldama 1920, aga kuulsus jõudis temani 1949
aita. 10. Mis juhtus eesti kirjanduselus 1940 ? II maailmasõda, Eesti okupeeriti Nõukogude alla, sõnavabadus puudus, arengupidurdus. Ei ilmunud enam nii palju uudisteosed ja seisak, kuna paremad kirjanukud olid Eestist lahkunud. 11. Võrdle eesti kirjanduse arengut eestis ja välismaal 1944-1955 Välismaal Eestis Kirjandus muutus kultuuriliseks jõuks. Seisak, sest paljud kõrgklassi kuulunud Välismaal tunti huvi kultuuri vastu, ei kirjanikud kolisid välismaale. Ei olnud unustatud ka kodumaad. Kirjutada sai sõnavabadust. vabamalt.
Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on ühe mehe (Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal, kui viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse/küladesse moodsat euroopalikku elu elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks
Ta proovis rongile järele joosta, kuid ta ei jõudnud. Kass sisenes Elva jaamahoonesse, kuid inimestele see ei meeldinud ja ta visati jaamast välja. Ükskord tuli tuli rongilt maha lambanahkse jopega mees. Ta võttis Teofrastuse koju kaasa. Nad mõtlesid koos perenaisega, mida talle nimeks panna. Kassi nimi oli Teofrastus Filippus Bombastus Aureolus. Teofrastusel oli nüüd oma territoorium ja samuti ka naabrikoeral Timil. Peagi kolisid perenaine ja peremees Teofrastusega Tallinnasse. Neil oli nüüd palju väiksem korter. Teofrastus hüppas kord aknast alla, sest ta soovis väga õue uudistama minna. Esmalt läks ta prügikasti sööma ja pärast seda suundus ta poodi, mis meelitas teda erinevate lõhnadega. Tänaval hakkasid lapsed teda loopima lumepallidega ja Teofrastus ei leidnud enam koduteed. Lõpuks jõudis Teofrastus metsa ja leidis ühe varjualuse, kus ta oli terve öö. Ta rändas edasi kuni
Elust ja loomingust Sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ning surnud 25. septembril 1980 Stockholmis. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904
ümbrus Peategelasteks on kuus sõpra: Danny, Pilon, Pablo, Jesus Maria, Piraat (rahvas kutsus teda nii) ja Suur Joe Esimene maailmasõda oli lõppenud ja kui Danny sõjaväest koju jõudis, sai ta teada, et tema vanaisa on surnud ja ta päris kaks tema maja, mis asusid Tortilla Flatis. Väiksema maja üüris ta oma sõbrale, Pilonile, kes kutsus sinna elama veel Pablo ja Jesus Maria. Ühel õhtul jõid nad veini ja läksid magama, unustades küünla põlema ja maja põles maha. Seejärel kolisid nad Danny juurde, kuhu lisandusid hiljem ka Piraat ja Suur Joe. Nad olid kõik töötud ja kui keegi raha sai, siis läks see tavaliselt veini ostmiseks. Ühel päeval sai Dannyl kõigest sellest villand ja ta kadus kauaks ajaks ära. Kui ta uuesti välja ilmus, korraldasid sõbrad talle peo, et tema enesetunnet parandada, kuid pidu lõppes sellega, et Danny tegi purjus peaga enesetapu. Loo lõpus põletasid tema sõbrad maja maha ja läksid igaüks oma teed.
,,Vaene Liisa" Tegelased: Liisa, ema, Ergio Liisa oli iseloomult väga sõbralik, rõõmus, tema ilu oli kirjaledamatu. Liisa elas koos oma emaga. Ema oli vanuses 60. Tema isa suri, kui ta oli 15 aastane. Neil oli enne seda suur talupidamine. Pärast isa surma, ei suutnud nad emaga seda enam üleval pidada ja nad olid sunnitud andma oma maa rendile. Ise kolisid nad väikesesse onni. Selle onni ääres oli väike tiik ja suur tamm. Liisale meeldis igal hommikul nautida loodust ja nautis seda suure rõõmuga. Ta oli väga õnnelik inimene, kuniks ta pidi ühel päeval minema linna müüma lilli. Ühel uulitsal sattus tema teele mõisahärra, kes oli silmipimestavalt ilus ja hell. Ta ostis Liisa käest kõik lilled ära. Liisa küsis lillede eest 5 kopikat, härra tahtis maksta 1 rubla. Liisa ei võtnud seda vastu. Härra päris, kus neiu elab....
Vanausulised Eestis Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis 17. sajandi lõpus. Peale Eestimaa liitmist Venemaaga ning sõjasadama ehitamise lõpetamist Paldiskisse jäid nende järglased elama Tallinna piirkonda. 1807. aastal ehitati Tallinnasse vanausuliste palvemaja. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: Kasepääl, Kallastel, Mustvees, Varnjal, Piirissaarel ja Kolkjal. Vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse
Peterburi peol olid Anna ja Vronski kohtunud ning Anna palus talt, et paluks Kittylt andeks, kuid selle asemel avaldab Vrosnki Anna vastu armastust. Samal ajal tuli Levini juurde tema vend ning nad pidasid jahti ja rääkisid elust. Dolly kolis suvel maale, kuna tal oli rahaga kitsas. Dolly püüdis veenda Levinit, et too hakkaks uuesti Kittyga suhtlema, kuid keeldub. Stepan kutsub kõiki õhtusöögile, kuhu olid kutsutud ka Levin ja Kitty. Seal palus Levin Kittyt naiseks ning nad kolisid Levini maale elama. Aleksei, Anna mees, oli ükskord näinud Vronskit külastamas Annat ning Aleksei tahtis lahutust. Hiljem Anna ja Vronski suhted halvenevad. Nad leidsid alati mingi põhjuse mille üle tülitseda. Anna tahtis minna maale elama, kuid Vronski tahtis algul ema külastada. Anna süüdistas teda ema eelistamises. Anna kirjutas Vronskile, et tahab temaga raudteejaamas kokku saada. Enne seda käis ta Levini ja Kitty juures.
vaenlaste eest. Linnale andis linnaõiguse maaisand. Linnades tekkisid ajapikku linnakogukonnad, mille liikmeteks olid linnaelanikud. Kodanikud, kes tahtsid sinna kuuluda, pidid täitma ka kohustusi- nagu näiteks valvama linna müüril ja tornides ja muidugi pidid nad maksma makse. Kuid samas olid neil ka teiste kodanike ees eelised, ainult nemad võisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega. Nad olid vabastatud ka tollimaksust. Linna kolisid paljud inimesed, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu.Linna valitses Eestis
Paralleelsed elulood James Dean James Byron Dean sündis 8. veebruaril 1931 Marionis, Indianas. Kuus aastat peale seda, kui ta isa oli jätnud põlluharimise, et saada hambatehnikuks kolisid nad perega Californiasse. Dean oli väga lähedane oma emaga, keda kirjeldati kui ainukest inimest, kes oli võimeline teda mõistma. 1938. aastal kui Dean oli 9-aastane suri ta ema emakavähki. Kuna isa polnud võimeline poja eest hoolt kandma kolis Dean Fairmounti, Indianasse oma õe ja tolle mehe juurde. James otsis nõu ja abi metodisti pastorilt reverend James DeWeerdilt. Mõningad allikad väidavad, et Dean'il oli intiimne suhe pastoriga, mis algas juba keskkoolis
,,Minu pere ja muud loomad" Gerald Durrell See raamat räägib viiest aastast, mil Gerald Durrell koos oma perega elasid Korfu saarel. Seal tutvus Gerald paljude huvitavate inimestega, nagu näiteks Kuldpõrnikate-Mehega. Samuti tutvus Gerald paljude huvitavate loomadega, nagu näiteks ühe suure kilpkonnaga, keda nimetati Vanaks Vulksuks ning ühe suure merikajakaga, kelle Gerry nimetas Aleckoks. Kõige esimesena kolisid Gerry ja tema pere maasikaroosasse majja. Selle maja aiast leidis Gerry väga palju huvitavaid loomi, keda uurida. Nende seas olid ka tillukesed krabisarnased ämblikud ning kõrvahargid. Gerryt väga vaimustas see aed, kuna seal oli väga palju huvitavaid loomi. Kuna külla oli oodata palju külalisi, pidid Gerry ja ta pere kolima suuremasse majja, sest maasikaroosa maja oli liiga väike. Järgmine maja kuhu koliti oli tibukollane maja
,,Carmina Burana" on Carl Orffi trioloogia ,,Triumfid" üks osa. Selle sõnalise osa aluseks on 13. saj pärit käsikiri, mis sisaldab rändajate, üliõpilaste, rändvaimulike, ja linnakodanike luulet ja laule. Kirja on need pandud rahvaladina, vanaprantsuse ja vanas keskülemsaksa keeltes. Laulud on koondatud kolme suurde gruppi: kevade ja looduse ülitamine, vein ja lõbu, armastus. 24 laulu on jaotatud 3 rühma vahel.: nendeks on ,,Saatuse- maailma valitseja"; ,,Kõrtsis" ja ,,Armastuse palee". Kõiki osi ühendab kujutlus pöörlevast saatuse rattast, mida inimesel ei ole võimalik peatada. ,,Oo, saatus oled muutuv, nagu kuugi, mis alati kasvab või kahaneb. Oled nagu veerev ratas, sinu süütõttu olen ma nüüd kõik kaotanud."- need värsid on ka aluseks teose proloogile ja epiloogile, mille mõlema nimi on ,,O, Fortuna". O Fortuna(,,Oo, saatus") on väga võimsa algusega ja see köidab kuulama kõiki. ,,Sõjareekviem" on Britteni vokaalsümfooniline loomi...
"Ühe perekonna lugu" Perekond kui selline tähendab minu jaoks palju. Minu jaoks tähendab see näiteks lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi,eesmärke resursseja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond saab alguse kahest inimesest,kes on valmis looma oma pere,ehk siis oma kodu,oma vara,lapsed.Kindlasti võiks perekonna juurde kuuluda abielu ja miks ka mitte koduloomad. Perekond ei lõpe kunagi see läheb ikka edasi. See võib lõppeda ainult siis minu jaoks kui olen surnud kuid,minu lapsed kasvavad suuremaks ja vanemaks ning neil on aeg siis oma perekonda luua,ning nende lapsed loovad jällegi uue perekonna.Inimesed küll surevad,aga sünnivad ka uued,kes on hiljem valmis oma perekonda looma. Mina ise ei teagi kust täpselt sai meie perekond alguse,kuid tean seda,et meie suguvõsa on väga suur ja lai. Inimesed elavad erinevates Eesti paikades,pa...
mürgihambad. Kristlastest sakslaste saabumisega toimus aga suur muutus, mida võib nimetada massipsühhoosiks. Perekonnad hakkasid aina rohkem metsast küladesse kolima. Rästikud aga suhtusid nendesse perekondadesse põlgusega ning isegi ussisõnu oskavad inimesed ei suutnud sellist sõgedust mõista. Külades oli elu silmnähtavalt raske. Loomaliha söömise asemel nähti vaeva viljakasvatamise ja leivasöömisega. Kas tõesti kolisid inimesed metsast ära selle tõttu, et külades oli moodne elada? Oldi valmis kannatama ränka vaeva ja vastikut toitu ning astuma pigem sakslaste ikke alla. Paistis, et usse vihati. Vihkamise põhjus oli selles, et käimas oli ristimise periood ning ristisõdijad tulid Eesti paganaid ristima. Arvan, et ristisõdijad pidasid ussisõnade oskajaid põlisusundite järgijateks. Põlisusundite uskumine aga ei toonud alati kasu.
Suhete parandamiseks ehitati suured kaubahoidlad Venemaa jaoks ja sõlmiti Moskvaga mittekallaletungi leping. Otsustati luua Balti liit Soome, Eesti,Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid kahe viimase riigi vahel tekkisid tõsised konfliktid, mille tõttu ei olnud enam võimalik ühist liitu luua. Reformid: Eestil tekkisid esimesed majanduslikud raskused seoses Venemaaga kaubitsemisel. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Paljud firmad suleti või kolisid Venemaale ja Saksamaale. Eesti Pank andis aga laenu inimestele üle oma võimete ja seega tuli pankroti vältimiseks anda pangal uusi laene. Edaspidi selliste probleemide vältimiseks otsustati teostada rahareform, mis jõustus 1928. Aastal. 1920 võeti vastu Maareform, mille järgi riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Metsad ja soomaad jäeti enamasti riigile aga põllu-, heina- ja karjamaad jagati asundustaludeks
tööpakkumus jääb üldiselt samas. Otsides sobiva töökohti, inimesed sõidavad välismaale ja tööpuudus muutub tööjõupuuduseks (negatiivne aspekt). 2) Rahvusvaheline kogemus on alati kasulik nii riigile, kui ka igale inimesele. Inimesed, kes töötasid välismaal ja tulid tagasi Eestisse toovad kaasa uusi teadmisi ja ideesid, mis võiks ellu viia ka Eestis (positiivne aspekt). Aga, kahjuks, mitte kõik inimesed, kes kolisid välismaale tulevad tagasi kodumaale (negatiivne aspekt) 3) Inimesed, kes töötavad välismaal, saavad suurema palga ja saadavad palga Eestisse kõrgendab elutaseme Eestis (positiivne aspekt), suurendab rahamassi Eesti turul (selletõttu kasvad nii inflatsiooni, kui ka riigi tulud käibemaksu maksmisest). 4) Paljud noored sõidavad välismaale haridust saama. Noored saavad uusi teadmisi, kvaliteestse hariduse ja õpivad selgeks võõrkeele (positiivne aspekt)
Suri: 25. september 1980, Stockholm, Rootsi Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927) Vanemad Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha
Ülemineku tulemusena asendati manufaktuuritootmine vabrikutootmisega. Raha, masinad, tööjõud, toorained. Tõstukid, puurid, aurumasinad, vesirattad, Linnastumine · Kaup paremini kätte saadav · Töö oli raskem(suletud ruumid, tolm , mustus jne.) · Kvaliteet muutus · Võimalusi rohkem · Rahvarohke · Korterid väiksed · Kuritegevus · Saab anonüümselt tegutseda Masintootmine suurendas kaupade tootmist. Inimesed kolisid linna kuna põllumajanduses hakati kasutama masinaid ja seda vähem leidus maal tööd. Põllumajanduse arengut soodustas pärisorjuse puudumine. Kodanlus- rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. Proletariaat- madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.
aastal. Neil oli omavahel väga tugev side ja hoolimata sellest, et nad olid sugulased, tekkis neil romantiline suhe. Sõja tõttu pidid nad emigreeruma Ameerikasse ja nende põgenemisööl nõustus Desdemona oma vennaga abielluma. Kuigi selline tegevus on keelatud siis nad abiellusid ikkagi kuna Ameerikas ei teadnud ju keegi, et nad on vend ja õde. ,,Ka mina olen salakaubaveo tagajärg. Täiesti teadmatult kandsid mu mõlemad vanavanemad teel Ameerikasse kaasa viienda kromosoomi". Nad kolisid Detroiti oma nõo Lina juurde, kes on nn ,,kapihomo-kapilesbi" ja tema mees Jimmy on salakaubitseja. Lefty ja Jimmi hakkavad koos äri tegema. Desdemona sünnitas enda esimese lapse, poja Miltoni. Ja Lina sünnitab tütre Tessie. Desdemona sai peale lapse sündi aru, et lähedastes sugulussuhetes inimeste lastel võib esineda haigusi. Siis ta muutub ärevaks ja hakkab enda moraalsuses ja seksuaalses suhtes oma vennaga kahtlema. Ta katkestab nende abielu. Mees avab sellepeale baari
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
