Isaac Newtoni täielik elulugu. (0)

Isaac Newton
Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643 .aastal (vana kalendri järgi 25.detsembril 1642.aastal). Tema samanimeline isa suri pärast paarikuist abielu tema emaga. Väike Isaac oli algul nii õrn ja nõrk, et tema elu pärast oldi mures, aga tema ema hoolitses tema eest hästi, nii et tema olukord oli parem kui tavaliselt epilepsiaga elavatel inimestel.
Veel 3 aastat elasid nad Isaaci sünnilinnas Woolsthorpe’is. 1645.aastal võttis proua Newton teise abikaasa reverend Barnabas Smithi . Nad kolisid miili kaugusele uude koju ja Isaac usaldati tema vanaema hoolde. Poiss saadeti avalikku kooli Granthamis. Algul ei olnud Isaac eriti helgemate peade hulgas. Kui aasta kõrgemas klassis käiv poiss Isaaciga tüli noris, tekkis Isaacis tung temast parem olla ja nii ta õppis ja õppis kuni oli koolis teadmiste eest tunnustatud.
Isaac jälgis, kuidas töölised veskit ehitasid ja ehitas ise töötava masinavärgiga veskimudeli.
Isaac oli vaid 14-aastane, kui ta ema lesestus teist korda. Ta läks tagasi oma vana elu juurde Woolsthorpe’is, tuues kaasa 3 last oma teisest abielust. Ta ema võttis Isaaci koolist ära, lootes, et ta paneb raamatud kõrvale ja tegeleb farmindusega. Isaac tegeles matemaatikaga salaja põõsastes. Õnneks taipas tema ema, et poiss on nö geenius ja pani ta tagasi kooli, et talle antaks Cambridge ’i ülikoolile vastavat haridust.
5.juunil 1660, kui Isaac oli 18, viidi ta üle Trinity College’isse Cambridge’is. Kuigi Newton oli üks suurematest matemaatikutest, kes iial elanud, ei tegelenud ta matemaatikaga paljalt sellepärast, et ta seda oskas. Ta rakendas matemaatikat loodusseaduste avastamiseks.
Tema töökus ja andekus jäid õige varsti silma ülikooli õppejõududele. 1664.aastal anti talle stipendium. Kaks aastat hiljem pidi Newton ühes paljude teiste ülikooli asukatega Cambridge’ist katku levimise tõttu lahkuma .
Newton taandus töölt oma koju Woolsthorpe’is ja jäi sinna kuni 1667.aastani, mil ta uuesti tööle asus. Sellest alates kasvas tema maine matemaatiku ja filosoofina, nii et 1669 .aastal, olles vaid 27-aastane, sai ta Cambridge’i ülikoolis professori töökoha. Seal leidis ta võimaluse jätkata oma avastamise karjääri, mis oli saanud tema elutööks. Newtoni suurtest avastustest varaseim oli valgusest. Et tavaline päikesekiir koosneb tegelikult eri värvi valguskiirte spektrist.
1701.aastal otsustas Isaac Newton Cambridge’i ülikoolist professori koha pealt lahkuda. Sellega lõpetas ta oma suhted tolle ülikooliga.
1703.aastal valiti Newton, kelle kuulsus oli maailmas lai, Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks. Aastaid valiti teda sellele väljapaistvale kohale, mille tõttu oli teadlane kontaktis ka taoliste inimestega nagu Taani Prints George.
Esmaspäeval, 20.märtsil 1727.aastal, oma 85. eluaastal , suri Isaac Newton. Ta maeti 28.märtsil Westminster Abbey ’sse.