Lümfiringe aeglustub, kui kehaline aktiivsus on väike ning kiireneb koos füüsilise koormusega, sest ka lihased liigutavad lümfivedelikku edasi. Lümfiringe aeglustub ka madala temperatuuri juures, samuti on selle laiskusel-aktiivsusel tugev seos soolestiku tegevusega. Kõhuõõnes on suured lümfisõlmede kogumikud, mis võtavad osa seedimisprotsessist. Võib öelda, et soe tuba, mõõdukas kehaline aktiivsus ja tervislik toit hoiavad üheskoos lümfiringe tegusa. Peenemate lümfisoonte kestades lihasrakud puuduvad, jämedamate lümfisoonte kestades on need aga olemas, mistõttu lümfisooned sarnanevad ehituselt veenidega.
Lümfiringe aeglustub, kui kehaline aktiivsus on väike ning kiireneb koos füüsilise koormusega, sest ka lihased liigutavad lümfivedelikku edasi. Lümfiringe aeglustub ka madala temperatuuri juures, samuti on selle laiskusel-aktiivsusel tugev seos soolestiku tegevusega. Kõhuõõnes on suured lümfisõlmede kogumikud, mis võtavad osa seedimisprotsessist. Võib öelda, et soe tuba, mõõdukas kehaline aktiivsus ja tervislik toit hoiavad üheskoos lümfiringe tegusa. Peenemate lümfisoonte kestades lihasrakud puuduvad, jämedamate lümfisoonte kestades on need aga olemas, mistõttu lümfisooned sarnanevad ehituselt veenidega.
Laktoos Galaktoosijääk + Piimasuhkur glükoosijääk 3. Polüsahhariidid Süsivesik Koosneb Tähtsus Tärklis glükoosijäägid Taimedes, energia saamiseks Tselluloos glükoosijäägid Taimede tugikoe rakkudes, ehituslik ülesanne Kitiin Putukate kestades, seemneraku kestad Glükogeen Lihastes, maksas Süsivesikute ülesanded rakus: a) Vahetuks energiaallikaks (17,6 kJ/g glükoosi täielikul oksüdatsioonil lõppproduktideni), katavad 53 57% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks tärklis kartulimugulates, glükogeen lihastes c) Ehituslik ülesanne tselluloos taimerakkudes, kitiin putukate kestades
rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugulates), tselluloos(glüksoosijääkidest,leid taimerakkude kestades),kitiin(glükoosijääkidest,leid seente rakukestas),glükogeen(glükoosijääkidest,insuliini toimel muutub peale seedimist maksas glükogeeniks).ÜLESANDED:Energeetiline(kõige kiiremini kasutatav energiavaru),struktuurne(taimerakkude kestades olevad süsivesikud),varuaine(taimedes tärklis,loomades ja seentes glükogeen),transport(taimedes sahharoosi baasil,loomades glükoos), kaitse(nt glükoproteiinsed antikehad). Lipiidid-organismide energiaallikaks; ei lahustu vees ,jagunevad: lihtlipiidis,liitlipiidid, tsüklilised ehk steroidid.ÜLESANDED: energeetiline(annavad KÕIGE rohkem energiat), ehituslik(biomembr koostises),varuaineks,kaitse(kaitseb siseelundeid ja nahka),lahusti(rasvlahustuvatele vitamiinidele K A,D,E)
monosahhariidi ühinemisel. Fruktoosi ja glükoosi liitumisel tekib sahharoos. Laktoos e piimasuhkur. Kaks glükoosimolekuli liituvad, tekib linnasesuhkur e maltoos. POLÜSAHHARIIDID Kõrgmolekulaarsed ühendid (biopolümeerid), mille ehituslikeks elementideks e monomeerideks on monosahhariidid. Näiteks tärklis e taimne varuaine, saab kartulist ja maisist. Loomne varuaine on glükogeen, talletatakse lihastes ja maksas. Tselluloos on taimeraku kestades, ülesanne on kaitsesüsteem. Kitiin on seeneraku kestades, põrnikate kestades. Polümeer palju komponente Monomeer ehituslik üksus SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED: · Annavad energiat, mis tuleb glükoosist. · Ehituslik funktsioon · Glükogeen ja tärklis täidavad varuaine funktsiooni · Ligimeelitamise funktsioon, et ära tolmelda · Kaitsefunktsioon enne külma, taimed tõstavad süsivesiku hulka ja viivad allapoofle külmumistemperatuuri LIPIIDID
idanemisprotsessis. Kui seemned idanema panna, siis tekib. Leidub õlu, kalja, viski tööstuses Laktoos- piimasuhkur, koosneb glükoosi ja galaktoosijäägist, moodustub peamiselt rinnanäärmetes Polüsahariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid Tärklis- koosneb tuhandetest glükoosimolekulidest, leidub mugulates, seemntes, risoomis jne. Kartul sisaldab palju tärklist Tselluloos- koosneb glükoosijääkidest, leidub taimerakkude kestades Kitiin- koosneb glükoosijääkidest, leidub lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas, mõruda maitsega Glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, inusliini toimel muutub peale seedimist maksas glükogeeniks. Maks kogub neid ÜLESANDED: 1. Energeetiline- kõige kiiremini kasutatav energiavaru 2. Struktuurne- taimerakkud kestades olevad süsivesikud 3. Varuaine- taimedes tärklis, loomades ja seentes glükogeen 4
Hüdrolüüsuvus ei ole olemas olemas Keemiline suur suur Väike aktiivsus Optiline aktiivsus iseloomulik Iseloomulik puudub monoosidele Molekulmass väike väike suur SÜSIVESINIKU Ülesanded · Energeetiline · Struktuurne · Varuaine · Transport · Kaitse · Ligimeelitav · Biosünteetiline Struktuurne · taimerakkude kestades olevad süsivesikud · Olulisemad on tselluloos (40%) · Avaldub: · seenerakkude kestades kitiinil · lülijalgsete heksoskeleti kitiini Varuaine · taimedes tärklis · Seentel on peamiselt glükogeen · Loomadel samuti glükogeen maksas (3-4%) · lihastes (70 kg-l inimesel on 0,4-0,5 kg glükogeeni, enamus on lihastes). Trantsport · Taimedes toimub sahharoosi baasil · Seentes on glükoos ja tema teisendid · Loomades samuti glükoos (veresuhkur,
2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine 2. vakuoolid 3. rakukest 4. jagunevad piiramatult Sarnasus loomadega: 1. talletuvad varuaineid (glükogeen) 2. toituvad orgaanilisest ainetest heterotroofid loomse toitumis tüübiga 3. rakkudes puudub klorofül ja ei fotosünteesi 4. ühineaine, seeneraku kestades KITIIN (putukate välisskeletis sama) Seente tähtsus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2. kääritajad õlle valmistamine 3. kergitajad pagari tööstuses 4. katse objekt 5. ravimite ja vitamiinide valmistamine KÜBARSEENED Seened, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast Viljaliha paljunemisorgan Paljunevad eostega: 1) eosed arenevad eosleheketes, näiteks pilvik
närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja(töötab kaaliumiga koos) K- Asub raku sees, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja. (Töötab naatriumiga koos) Mg- Asub luudes ja lihastes. Osaleb nukleeinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihase tööd. Taimedes asub klorofülli molekulis ning taime kestades. Cl- Koos Na ja K tagab osmoregulatsioon, membraantransport, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, ning on vajalik soolhappe sünteesiks maos. I Osaleb kilpnäärme töös ning kilpnäärme hormoonide ja valkude sünteesis. Sellest sõltub väikelaste kasv ja areng, organismi ainevahetuse kiirus. 3.Kirjelda vee ülesandeid Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. Vesi transpordib aineid Vesi tagagb raku siserõhu
7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik ja hapnik,mono- sahhariidid Riboos-rna koostises Desoksüroos-dna koostises olev aine Polümeerid-ehituslikud üksused Tärklis-mugulates Tselluloos-taimeraku kestades Kitiin-seente ja puude rakkudes. Glükogeen-varuaine maksas Sahhariidide funktsioonid- Energeetiline,struktuurne,ligimeelitav,kaitsev,toitev funktsioon Valgud Valkude töös seisneb elu! 500 000 erinevat valku inimeses Valgud on polümeerid mille koostiseks on aminohapped Valkude struktuur- Esimese,teise,kolmanda,neljanda järgu struktuur Valkude denaturatsioon-valkude kõrgemat järku struktuuride lagnm Valkude renaturatsioon-kõrgemat järku struktuuride taastumine
Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidi...
1. BIOMOLEKULID on ained, mis esinevad ainult elusates organismides (rasvad, valgud, sahhariidid). 2. ELU TUNNUSED: 1) rakuline ehitus 2) paljunemine 3) aine- ja energiavahetus 4) areng 5) reageerimine välisärritusele 6) stabiilne sisekeskkond e homöostaas 3. FÜSIOLOOGIA uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. 4. ANATOOMIA on teadus, mis uurib organismide ehitust. 5. NEURAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil. 6. HUMORAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine hormoonide abil. 7. ETOLOOGIA on teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. MAKROELEMENDID keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes: hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. 9. MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomite arv on 3-6. 5 C-ga = riboos ja desoküriboos 6 C-ga = glükoos ja fruktoos...
· Loomsed rasvad searasv lambarasv veiserasv · Taimsed rasvad oliivõli päevalilleõli Valgud: on organismile ehitusmaterjaliks · Liha · Piim · Piimatooted · Kala · Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases · D-loomse päritoluga toiduainetes · E-taimeõlides · C-puuviljades,marjades,köögiviljades · B-teraviljade kestades,idudes,maksas, munades Mineraalained: reguleerivad elutegevust · Ca-piimas,piimasaadustes · Na-keedusoolas · K-paljudes taimedes · P-loomsetes toiduainetes · Fe-enamikes toiduainetes · S-küüslaugus,sibulas · J-merekalades Toit on väärtuslik, kui sisaldab vajalikul hulgal: · Energiat · Valke · Rasvu · Sahhariide · Vitamiine · Mineraalaineid · lisaaineid Kütused
ühisjuha, mille kaudu nii sapp kui kõhunäärmenõre jõuavad peensoolde. Söömise vahepeal sapp koguneb sapipõide. Kaksteistsõrmiksoole käärul eristatakse pea- ja sabaosa. Peensooles kõikide ainete lõpllik lõhustamine. Jämesooles lõhustataske toidu kiudained (polüsahhariidid tselluloos, pektiinid). Taimsete toiduainete kestades ja taimsetest toitudest pärit, herned, oad, nende kaunad, kõrvits, kaalikas, peet, ploom, õunakestas. Need lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ -HCO3 - > NaCl + H2CO3
Sahhariidid Sahhariidid e. süsivesikud elusorganismide tähtsad ehitusplokid: · RNA, DNA koostises · rakumembraanide koostises · rakukestade koostises · rakkudes energiavaruained Monosahhariidid · Monosahhariidid e. suhkrud koosnevad mitmest liitunud · C ja H aatomist · Lisaks OH rühmad ja karbonüülrühm · riboos ja desoksüriboos pentoos · glükoos ja galaktoos heksoosid Monosahhariidide mitmekesisus · lineaarsed ja tsüklilised vormid · optilised isomeerid · OH rühmade erinevad paigutused · erinev C aatomite arv · erinev karbonüülrühma paigutus · Saame väga palju erinevaid molekule: igaühel unikaalne struktuur ja funktsioon Polüsahhariidide tekkimine · Elusrakkudes toimub suhkrute polümeriseerumine ainult sp...
Disahhariidid koosnevad kahest monosahhariidi jäägist. Nt: 1) sahharoos roo-e.peedisuhkur 2) maltoos ehk linnasesuhkur.. moodustub tärklise lõhustumisel 3) laktoos ehk piimasuhkur, leidub looma- ja rinnapiimas. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud Monosahhariidide jäägid on seotud glükosiidsidemetega pikkadeks ahelateks. Nt: Tärklis mugulates ja viljades Glükogeen varuane lihastes, maksas ja seentes Tselluloos taimeraku kestades Kitiin lülijalgsete toeses ja seente kestades. Inuliin varuaine, korvõielistes taimedes. Süsivesikute funktsioonid organismis 1. energeetiline ehk süsivesikutest saadakse energiat. 1G süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,5 kJ energiat. 2. Struktuurne 1) kitiin 2) tselluloos oligosahhariidid retseptoritena loomarakumembraani välispinnal 3. ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 4
Orgaanilised ained Biomolekul organismide koostises olevad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid, hormoonid). 1.Süsivesikud · Koosnevad keemiliselt süsinikust, vesinikust, hapnikust. · Süsivenikuid jagatakse kolme rühma Monosahhariidid: riboos, desoksüriboos, glükoos (C6H12O6), fruktoos, 2. Oligosahhariidid Koosnevad mõnest monosahariidist. · sahharoos roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. · linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos piimasuhkur 3. Polüsahhariidid · monosahhariidide jäägid · tärklis (leidub taimede säilitusosades, nt kartuli mugul), tselluloos (taime puitunud varres, taimerakukestades), glükogeen(loomne tärklis leidub maksas ja lihastes), kitiin (leidub lülijalgsetes, ja seeneraku kestades) Sahhariidide bioloogiline ...
Sama ülesannet täidab ka glükogeen, kuid see käib loomade ja seente kohta ning salvestub maksa- ja lihasrakkudesse. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad, see on taimsete kiudude põhikomponent. Tselluloosi molekul koosneb mõnesajast kuni kümnetest tuhandetest glükoosimolekulidest, see annab taimedele vajaliku tugevuse. Inimorganism tselluloosi ei omasta. Kitiin on ehituse poolest väga sarnane tselluloosiga. Seda leidub putukate välisskeletis, seenerakkude kestades, käsnades, molluskites. Süsivesikute ülesanded organismides Energiallikas ja varuaine Energiapuuduse korral hakkab organism esimese asjana kasutama süsivesikuid. Need peaksid olema 55-60% inimese päevasest energiavajadusest. Ehitusmaterjal tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad Kaitse tselluloosist ja kitiinist kestad kaitsevad organisme välismõjude eest
Sahharoos (glükoos+fruktoos). Maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid (tärklis, tseluloos, glükogeen). Glükoosi varud säilitatakse organismis tärklise kujul ning selle kasutamiseks lagundatakse see uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariidide ülesanded on energeetiline ja ehituslik. Lipiid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid js. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikateks. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid)
Monosahhariidid- glükoos- viinamarjasuhkur fruktoos- puuviljasuhkur riboos (RNA) desoksüriboos (DNA) Oligosahhariidid- sahharoos= glükoos+fruktoos peedisuhkur maltoos- koosneb kahest glükoosijäägist laktoos- glükoos ja galaktoos piimasuhkur Polüsahhariidid- tärklis- mugukartul telluloos- taimeraku kestades kitiin- putukate ja seente rakukestades gükogeen- varueine lihastes ja maksas Süsivesikute funktsioonid: · energeetiline- organismis süsivesikuid lõhustades · struktuurne- putukate kest · ligimeelitav- nektar õites · varuaine- tärklis, glükogeen · kaitsefunktsioon- kaitseb ära külmumise eest · toitefunktsioon- laktoos · biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse
SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. MONOSAHHARIIDID Riboos RNA koostises Desoksüriboos DNA koostises Glükoos C6H12O6 (energiaallikana) 2. OLIGOSAHHARIIDID ( 2-3 monosahariidi on liitunud) Maltoos , Sahharoos , Laktoos 3. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Taimsed: Tärklis kartulis Tselluloos kõik taime raku kestades Loomsed: Kitiin putuka väliskest Glükogeen loomne varuaine.Leidub maksas ja lihastes. SAHHARIIDIDE ÜLESANDED · Energeetiline funktsioon ( glükoos) · Ehituslik funktsioon ( tselluloos, kitiin) · Kaitse ( tselluloos,kitiin) · Varuaineline funktsioon · Toiteline funktsioon ( laktoos) LIPIIDID Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid ja vahad. 1. LIHTLIPIIDID e
6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid ÕIGE. 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ ÕIGE. 8. Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos VÄÄR, sest kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes. VÄÄR, sest kitiin on polüsahhariid, mis esineb putukate kestades. 10.Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin VÄÄR, sest inimeste varusahhariid maksas on glükogeen. 11. Lihasraku ehituses olevad valgud müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid ÕIGE. 12.Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin( nahas) ja E-vitamiin ( soolestikus) ÕIGE. 13. Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib DNA puhul. VÄÄR, sest komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib RNA puhul. 14
laatunud põletik karbunkel Kui põletik keskkestas liide mes- või meso- Kudede laialdane mädapõletik flegmoon Kui aga väliskestas, siis eesliide peri- Piirdunud mäda sisaldav õõs - abstsess Kui kõikides kestades eesliide pan- Kui aga ümbritsevates kudedes eesliide para- Põletik inflammatio Morfoloogilised vormid Põletikuliste muutuse ülekaalu/iseloomu järgi jaotatakse: Alteratiivne põletik Eksudatiivne põletik Aitäh! nt: seroosne, fibrinoosne, mädane, hemorraagiline Proliferatiivne põletik Vereringehäired
Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid SEEMNE EHITUS Üheidulehelised Kest – koosneb mitmest kihist Endosperm – koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega Idu Aleuroonkiht - proteiinirikas Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus Toorproteiin – sisaldus 6-22% Toortuhk – sõkaldes ja kestades Kiud – sõkaldes ja rakuseintes Vesi Vitamiinid Kaheiduleheline Mikropüül – auk, et vesi sisse saaks Seemnekest Naba KASVUETAPID 1. 000 idanemine 2. 00 tärkamine 3. 10 lehtede kasv – otsustab mitu võrset teeb 4. 20 võrsumine – otsustab kui pika pea teeb 5. 30 kõrsumine – vajab kõige rohkem toitaineid, otsustab mitu õit teeb 6. 40 viljatupe paisumine 7. 50 loomine 8. 60 õitsemine 9. 70 seemne moodustamine
1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R--OH CH4- metaan CH3- OH metanool (puupiiritus) · Saamine: CO + 2 H2 CH3OH; 2CH4 + O2 2CH3OH · Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena. OH-CH2-CH2-OH etaandiool (...
Paikneb tuuma läheduses ja koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist. Loomses rakus (osades seenerakkdes) on üks tsentrosoom, mis osaleb rakkude paljunemisel. Raku jagunemisel moodusatavad tsentrioolid kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome. Taimerakk Rakukest Esineb taime- ja seenerakkudel. Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes kest järjest pakseneb, lõpuks kas korgistub või puidustub. Taimeraku kestades on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmavaatide ehk plasmoesmide kaudu. Funktsioonid: Kaitseb väliste mõjutuste eest Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimedel püstise asendi Kaitse rakku siserõhu (turgori) eest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnetel). Vakuool Ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur, mis sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid
mardikate kestad. Seentel kitiinainest rakukest. Glükogeen- loomne valuaine, talletatakse maksa ja lihastesse. Süsivesikute funktsioonid ehk ülesanded. 1. Energeetiline. Enamikes organismides põhiliseks energiaallikaks (17,6 Kj/g) 2. Toitefunktsioon. Laktoos ehk piimasuhkur. 3. Varuaine. Tärklis on varuainena taimedes. Loomased ja seentes on varuaineks glükogeen. Inuliin- taimedes olev varuaine. 4. Ehituslik ehk struktuurne. Tselluloos taimeraku kestades. Kitiin- lülijalgsete koorikus. (seeneraku kestas). 5. Kaitsefunktsioon. Süsivesikud tagavad taimedel kaitse ärakülmumise eest. Ligimeelitav. Õienektar. 6. Bioregulatoorne. Kuuluvad hormoonide koostisesse. Riboos ja desoksüriboos. Kuuluvad pärilikusaine koostisesse. Lipiidid. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid ehk rasvad
Tselluloosi monomeerideks glükoosi molekulid, mis on omavahel vesinikühenditega kimpudeks seotud. Inimorganism lagundada ei suuda. Maailmas levinuim orgaaniline aine. * maailmas kõige rohkem taimi = kõik taimed sisaldavad tselluloosi * tselluloos vanasti = ballastaine * kiirendab soole tegevust (peristaltikat) * seob organismis mürkaineid * tekitab täiskõhu tunde = seob üleliigset vett Liitsuhkrutest olulisim kitiin (sisaldab N), leidub putuka kestades ja seente kitiinkestades. Suhkrute roll: 1. energeetiline funktsioon 2. ehituslik funktsioon Lipiidid orgaaniliste ainete klass (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid: * lihtlipiidid (tähtsaimad: neutraalrasvad rasvhapete ja propaantriooli e. glütserooli estrid) * liitlipiidid (sisaldavad lisaks veel mingit ainet (nt fosforit) Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org. ühend: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO R3
C6H10O5. 3 Ligniini sisaldus on puidus 20-30%. Ligniin on looduslik polümeerne ühend. Ligniin põhjustab rakkude puidustumist. Puidus leiduva tselluloosi eraldamiseks ligniinist tuleb ligniini kuumutada tselluloosi vähe mõjutavate ainete vesilahustes. Tselluloosi ligniinist täielikult eraldada pole võimalik. Hemitselluloosi leidub 20-30%. Hemitselluloos on tavaliselt tselluloosi saateaine. Teda leidub peamiselt taimerakkude kestades. Erinevalt teistest kiudainetest laguneb hemitselluloos üpris kergesti hapetes ja leelistes keetes. Lisaaineid : rasvu, tärklist, suhkrut, valke, fenoole , vaha, parkained (ainult lehtpuudel) on umbes 1-3%. Tärklis on looduslik polümeer. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Tärklise summaarne valem on C6H10O5. Valgud on looduslikud polümeerid nagu ka tärklis ja tselluloos
53-57% üldisest energeetilisest vajadusest; Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7- 17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. * Ehitusmaterjal - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. * Kaitse - täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad). Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest.Glükouroonhape kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid.
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete k...
*Epidermi all asub sklerenhüümist või põhikoelistest rakkudest koosnev hüpoderm, mis vähendab kutikulaarset transpiratsiooni. *Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites. *Mesofüll on harilikult sammas- ja kobekoeks diferentseerumata. Selles esinevad vaigukäigud, mille arv ja pikkus erinevad perekonniti. *Okka keskel asuv steel on ümbritsetud paksukestalise endodermiga. Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. *Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. *Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest. Surnud rakkude ülesanne on vee ja mineraalainete transport ksüleemist mesofülli, elusad rakud aitavad juhtida orgaanilisi aineid mesofüllist floeemi. *Okka juhtkimbu sekundaarne kasv toimub väheaktiivse kambiumi talitlusel.
Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas. Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel. Terade keemilne koostis: Tärklis – Peamine varutoitaine. Roosuhkur – Peamiselt idus (1,5% teramassist). Toorproteiin – Sisaldub terades 6-22%. Toorrasv – Kõige enam kaera- ja maisiteradest. Nisul on seda 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4%. Rasv on koondunud idudesse. Toortuhk – Asub peamiselt sõklades ja kestades. Selles on palju fosforühendeid. 4 Kiud – Koondunud sõkladesse ja rakuseintesse. Sõkladega kaetud terad on kiurikkamad kui suure või paljasteralised. 8. ROHUMAAD JA ROHUMAAVILJELUS Rohumaid tuleb uuendada kui karjamaad on hõredad ja väikese saagiga, umbrohu osakaal ületab saagis 30%, esinevad talvekahjustused või ebatasasused. Rohumaid saab uuendada pealtparandamise ehk renoveerimise ja uuskülvi teel.
Harivesilikul hari sabani, tähnikvesilikul katkematu saba lõpuni. 34.Nimeta Eesti roomajad, millised on kaitse all? Millised Eesti roomajad on munejad, millised eluspoegijad? Mida teevad roomajad talvel? Nimeta kahe Eesti roomaja toiduobjektid. Kes ohustavad roomajaid? Arusisalik - III katekooria Eluspoegija, munad kooruvad haudumise hetkel. Kivisisalik - II katekooria Kevade lõpus muneb emane 6-10 muna. Vaskuss - III katekooria Elussünnitaja, pojad sünnivad läbipaistvates kestades, mis kohe puruks rebitakse. Nastik - III katekooria - Muneb munad Juulis või Augustis, kuni 30 muna. Rästik - III katekooria Eluspoegija, munad hauduvad ema keha sees Kivisisaliku toitumine Toitub mardikatest, rohutirtsudest, röövikutest, ussidest, ämblikest ja teistest väikestest selgrootutest. Suuremat kasvu isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Vaskussi toitumine Toiduks on aeglaselt liikuvad loomad vihmaussid, maismaateod,
Aasia elanikkonna. Riisi kodumaaks on Aasia. Riisi kasutatakse laialdaselt ka käärimistööstuses viina ja õlle toorainena, hommikueinete ja lastetoitude valmistamisel.. Riisitera on pealt kaetud kestadega, mis töötlemisel kas osaliselt või täielikult eemaldatakse. · Pruun riis on kergelt lihvitud. Ta on tumeda värvusega ja keetmisaeg on suhteliselt pikk 45-60 min. Kuna just kestades on väärtuslikud vitamiinid ja mineraalained, mis jahvatamisel pahatihti eemaldatakse, siis on leitud meetod - parboiling - nende osaliseks säilitamiseks. Umbes 20% maailma riisitoodangust töödeldakse sel meetodil. Enne jahvatamist leotatakse riisiterasid soojas vees, töödeldakse rõhu all, kuivatatakse ja alles seejärel jahvatatakse. Kliides olevad vitamiinid ja mineraalained imenduvad riisitera endospermi, mistõttu nende
Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel süsivesikul meie seedetalitluses tähtis roll. Nimelt, nii tselluloos kui ka hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles ja soodustavad lima eritumist jämesooles. Inimtoidu taimses osas on ka mittepolüsahhariidseid kiudaineid, millest olulisem on ligniin. See on looduslik fenüülpropaani tüüpi ühenditest koosnev polümeer, mis ladestub taimerakkude kestades, kindlustades puitumisprotsesside kulgemise. Kõrgemates taimedes on ligniini umbes 25%. Seedekulglasse sattunud ligniin seostub sapphapetega lahustumatuks kompleksiks. Sellega takistab ligniin sapphapete absorptsiooni, toimides sarnaselt mitmete kolesteroolisisaldust vähendava ravimitega (näiteks kolestüramiin jt.). Ligniini loetaks ka kaitsvaks kiudaineks, sest ta seob peroksüdatsiooni esilekutsuvaid metalliioone.
Tsütoskelett - koosneb mikrotuubulitest ja fibrillidest - ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju organell eri talitlusega rakuosa , mis on ümbritsetud sisemembraaniga (mitokonder, plastiidid) organoid spetsialiseeritud talitlusega raku osa (viburid, ribosoomid) Taimeraku ehituslikud iseärasused 13 - Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist või bektiidist. - Kestades palju poore, mille kaudu toimub ainevahetus. - Naaberrakud ühendatud tsütoplasma väätide kaudu. Ülesanne - Kaitseb , annab kindla kuju ja tugevuse Vananedes rakukest korgistub või puitub 2) Vakuoolid - Ühekihilise membraaniga ümbritsetud organell - Noores rakus mitu väikest vakuooli, mis vananedes ühinevad suureks keskvakuooliks - Ülesanne vee reservuaarid, kindlustavad raku sise... ehk turgoreid, sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi aineid + jääkaineid
6. Punane vein Punast veini valmistatakse tumedatest viinamarjadest. Üksikutel juhtudel lisatakse heledate viinamarjade virret. Veini valmistamine: · Marjade korje · Sorteerimine ja varretustamine · Marjade purustamine · Külm matseratsioon e. viinamarjakestade leotamine vabalt väljavoolavas virdes keldritemperatuuril lahtises anumas koos remontage'ga (kestade + mahla = meski segamine mitu korda päevas) 1-3 päeva jooksul. Vajalik kestades olevate värvainete leotumiseks veini. · Fermentatsioon koos matseratsiooniga e. meski leotamine suletud anumas kontrollitud temperatuuril (25-30°C, 12-25 päeva jooksul). Muuhulgas eralduvad soojas keskkonnas marjakestadest veini soovitud tanniinid · Gravitatsioonilisel meetodil e. vabalt kestadest jooksnud veinivirde pumpamine malolaktiseerimisanumasse · Kestade pressimine ja soovitud hulga pressitud veinivirde lisamine
· Nukleiinhapped e DNA, RNA SÜSIVESIKUD Monosahhariidid e lihtsuhkrud Disahhariidid Polüsahariidid e liitsuhkur Glükoos veres Sahharoos (peedisuhkur) Tärklis (kartulisuhkur) Brutoos Maltoos (linnasesuhkur) Glükogeen on maksas Laktoos (piimasuhkur) Tselluloos (taimerakkudes) Süsivesikute ülesanded(kodus): Ehituslik ülesanne ntks. Tselluloos taime raku kestades ....kitiinkest Energeetiline ülesanne ....1gr = 17,6 kgJ energiat Ligimeelitav ülesanne õistaimede nektar Varuaineks glükoos talletub tärklisena, loomadel glükogeenina Kaitse ülesanne taimerakkude tsütoplasma suhkrustub ja kaitseb taimi külmumise eest Biosünteetiline kasutatakse lähteainena teiste ühendite sünteesil Lahustuvad orgaanilisteshapetes Vahad. Tahked plastsed ained ja väga vastupidavad keemilistele ainetele.
Süsivesikud põhiliselt tärklis, lisaks dekstriine, lihtsuhkruid (vähe, põhiliselt idus), tselluloosi, hemitselluloose, limaaineid enim - riis, nisu, rukis ( 68% …63%); vähem– kaer, oder, hirss (45%..58%) Kiudained rohkem - kaeras, hirsis, riisis hemitselluloose palju odras, kaeras Vitamiinid ja mineraalained Vitamiine enim idus (vitamiin E) ja aleuroonkihis: palju B-rühma vitamiine: niatsiini, tiamiini, riboflaviini ja foolhapet Mineraalained põhiliselt terise kestades, aleuroonkihis, enim kaeras, hirsis, riisis Jahutüübid 6 tüüpi - tähistatakse numbritega T-405, T-550, T-812,T-1050, T-1600, T-1700. Nisujahu T-405 – (püülijahu) eemaldatakse viljatera kogu kest, aleuroonkiht ja idu. Mineraalainesisaldus on alla 0,5%. Valge peenike jahu, kõige paremate küpsetusomadustega. Nisujahu T-550 – (püülijahu) heade küpsetusomadustega valge, kreemika varjundiga jahu.
• Rakukest – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist • Plastiidid: • Kloroplastid – seal toimub fotosüntees (2 membraani) (1 münt tülakoid, mündihunnik graan, sisemus strooma) • Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites • Leukoplastid – säilitavad varuaineid – põhiliselt süsivesikuid ja lipiide • Seenerakud: • Seenerakkude kestades on kitiin • Seente sees võivad olla gaasivakuoolid b) Osata erinevaid rakke omavahel võrrelda • Bakterirakud on väiksemad • Bakterirakus puudub tuum • Bakterirakus on 1 rõngaskromosoom ning DNA-d ja geene on vähe, 3 on pulkjad kromosoomid ning DNA-d ja geene on palju • Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud rakuorganellid • Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe
suunas. Kõik, mis seal on, lükatakse pärasoole suunas kokku. Millised protsessid toimuvad jämesooles? 1. Rooja formeerumine ehk moodustumine – vee tagasiimendumine jämesoolest, peensoolest jõuab jämesoolde küllaltki palju vett, aga lõplikult viiakse roojaga välja 100-150 ml vett. 2. Toidu kiudainete seedimine – kiudained keemiliselt süsivesikud, mida eriti rohkesti taimede kestades (ka viljade kestedes) – hernestes, ubades, kaalikas, peedis, kõrvitsas, õunte koores, leivas (eriti teraleivas), apelsinikoores, sidrunis (koores jällegi rohkem). Toidu kiduaineid seedenõrede ensüümid ei lõhusta. Jõuavad muutumatul kujul jämesoolde ja lõhustatakse seal jämesoole bakterite ensüümide poolt. Lõhustamise tulemusena tekib gliihapet (?), mida jämesool kasutab ise energiaallikana
kreemja konsistentsi. Tuntumad risottoriisid: *Vialone nano, carnaroli, Arborio (viimane sobilik eriti aedviljadega) *Vialone nano ja Arborio on kvaliteetsemad, algajale Carnaroli paremini, sest säilitab paremini al dente (hamba all tuntav), alandades ülekeetmise riski Paraboil meetod - kuumaauru ja rõhu abil on kestades olevad kasulikud ained surutud teratuuma. Kvaliteedinäitajad teraviljasaadustel: *Värvus - sõltub terade värvusest, tangainete kvaliteedist, töötlemisest *Maitse ja lõhn - tõestavad värskust *Niiskusesisaldus - ei tohi ületada 15%, kaeratangudel 12%. Suurem hulk halvendab kvaliteeti, põhjustab isekuumenemist, mikroobide arengut, läppumist, kattumist hallitusega
Mida rohkem seda on, seda paremate omadustega jahu saame. Minimaalselt peaks ta olema 23%, optimmalne oleks 25% ja üle selle. Kui kleepvalk tõuseb üle 32%, siis jahu kerkimine on takistatud. Toorrasva on kõige rohkem kaera-ja maisiterades. Näiteks nisul on seda keskmiselt 14%, rukkil ja odral 12%, kaeral 26% ja maisil 40%. Rasv on koondunud peamiselt idudesse. Suure rasvasisaldusega jahu kvaliteet halveneb kiiresti. Toortuhk asub peamiselt sõkaldes ja kestades. Teraviljade tuhas on palju fosforiühendeid (ligi 50% kogu tuhast), kaaliumi 30%, magneesiumi 12% ja kaltsiumi kuni 3%. 27. 2.4 Teraviljade kasvufaasid 1. Idanemisfaas algab idujuure väljatungimisega läbi terakesta. Idandi kasvu mõjutab temperatuur, niiskus ja õhuhapnik. Tõusmete ilmumiseni peaksid esimese rühma kultuurid kasvama 6...12°C juures, teise rühma kultuurid aga 15...22°C juures. Optimaalne temperatuur on 5...8° C kõrgem
energeetilisest vajadusest; · Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Orgaanilised ühendid
energeetilisest vajadusest; Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Orgaanilised ühendid Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil.
3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves. Seentel on peamiselt glükogeen. Loomadel samuti glükogeen,
energeetilisest vajadusest; · Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Orgaanilised ühendid
Ligikaudu 55% raku energiavajadustest kaetakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil vabaneva energiaga (1g 17,6kJ energiat). Oksüdatsiooni protsessi käigus vabanevad CO2 ja H2O. -) Varuainefunktsioon Peamiseks taimseks varuaineks on seemnetes, mugulates, havem vartes ja tüvedes leiduv tärklis. Loomseks varusuhkruks on glükogeen, mida esineb maksas ja lihastes. -) Struktuurne funktsioon Seda funktsiooni täidav peamiselt tselluloos, mida taimerakkude kestades sisaldub 20-40%. Struktuurne funktsioon on ka seene rakukestas oleval kitiinil. Mõnedel putukatel võtab kitiin osa struktuuri moodustamisest. -) Ligimeelitav funktsioon See on omane vaid putuktolmlevatele taimedele, kellel esineb nektar. Nektar on süsivesikute vesilahus, kuhu kuuluvad peamiselt glükoos, fruktoos, ja sahharoos. -) Kaitsefunktsioon Madalmolekulaarsed süsivesikud on osmoosselt aktiivsed ained ja
Greibiseemnel on viiruseid, pärmseent ja baktereid tappev toime. Võetakse 3 korda päevas vähese koguse veega või apelsini mahlaga (siis pole nii vastumeelselt mõru!) ja juuakse suur klaas vett peale. Võib kasutada ka küüneseene puhul peale määrimiseks. NB! Ei tohi kasutada kui on tsitruseliste vastu allergia! NB! Kuna Citrosept on tugevalt magu ärritav, siis tuleb teda alguses võtta ettevaatlikult. ·Täisteratooted, ka koorega porgand nii kestades kui ka koortes on seenevastaseid looduslikke ühendeid . *Näiteks porgandi puhul on kasulik jätta porgand koorimata, kuid harjata eriti puhtaks ning seejärel riivida koos koorega salatiks (loomulikult teades, et kasvatamisel pole kasutatud mürke ega väetiseid). *Oliivipuu lehtedest toodetud lahus ·Biolatte tooted: Biolatte Hiivax, Biolatte Havitall Koirohi Nõmmliivatee ·NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
