Kui intressi arvutatakse laenusummalt, tähendab see sinu jaoks suuremaid kulusid, sest hoolimata sellest, et oled laenuperioodi jooksul osa laenu juba tagasi maksnud, arvestatakse intressi ikkagi veel kogusummalt, mille laenasid. Kas sul on võimalik laenu enne tähtaega tagasi maksta, kui selleks peaks võimalus tekkima? Laenuandja võib nõuda ennetähtaegse tagastamise puhul täiendavat tasu. Kas sul on võimalik taotleda maksepuhkust ja kui kauaks? Kas maksepuhkust saab ainult põhiosa maksete ajutiseks peatamiseks või on võimalik täielik maksepuhkus (põhiosa ja intressid)? Uuri, mis juhtub, kui sa laenumakseid ühel hetkel enam tasuda ei jõua? Minu arvates ei tasu laenu võtmine ära, kuna siis peab maksma veel intresse jne.
Seal, aga oli valiku võimalus jääda anonüümseks ja ega keegi selle nime alt enam välja ei tulnudki. Kahjuks hakati aga seda lehte kasutama suurenisti oma kibestumise väljendamise eesmärgil. Hakati üksteisele järjest rohkem kirjutama halvemini ja halvemini. Täpselt sealt algas ka minu, tol ajal 14 aastase sõbranna lugu. Võin suurima heameelega öelda, et tema elab hetkel ilusat ja head elu. Kuigi teades, et ükskõik kui hästi tal on siis haavad sellest juhtumist jäävad teda veel kauaks saatma. Mina arvan, et siin kohal algab kõik kodusest kasvatusest. Tähelepanu puudus oma kodus paneb tihti inimesi tegutsema halvasti teiste suhtes, et kasvõi mingisugust tähelepanu pälvida. Alati on kõik teised süüdi, sest teisi on alati kergem süüdistada kui endas midagi muuta ja vastutust võtta. Kuid ega kiusamisele pole kunagi olnud kerge lõppu teha. See juhtub ikka ja alati. Meie saame vaid tekitada inimestesse turvatunnet
temaga juba isikliku kontakti. Kui teenindaja oskab kuulata ja arvestab kliendi soovi, siis teenindus, mis ta saab on parim. Väga hea teenindus annab kliendile hea emotsiooni kaasa, siis ei mõtle klient, et on jälle raha välja käinud, vaid on õnnelik. Ja kõige olulisem, klient tuleb järgmisel päeval tagasi ja soovitab seda oma tutvusringkonnale. Siis ei tehta müüki vaid ühel päeva, vaid lausa mitmel päeval. Niimoodi ettevõtte jääb püsima ja seda väga kauaks. Järelmüük on vägagi oluline, niimoodi tekib püsiklientuur. Kõik ettevõtted soovivad, et neil oleks kliente iga päev! Selleks, et kliente oleks iga päev, tuleb arvestada sellega, et tänapäeval müüakse emotsiooni. Seega, tuleb kliente võtta kui kuningaid ja teenindajad peavad andma endast maksimumi. Maila Rumessen
Doger viis Oliveri oma agulisse `'urgu'' ja Oliver, süütu poiss nagu ta oli, sai üheks kamba liikmeks, aimamata midagi kurja. Kui aga ta saadeti, koos ühe teise poisiga, vargusretkele oli ta vapustatud kui ta taipas, mis toimub. Õnneks, varaste ohver, heatahtlik härrasmees, Mr. Brownlow päästis Oliveri kamba käest ja viis ta oma koju, kus majahoidja Mrs. Bedwin ravis ta terveks peale haigust. Oliver tundis esimest korda elus, et ta on õnnelik, kuid mitte kauaks. Fagin koos mõrvari Bill Sikesi ja prostituudi Nancyga röövisid ta ära. Seda käskis teha Fagini ülemus Mr. Monks. Oliver võeti kaasa murdvargusele. Vargad avastati Mrs. Maylie ja tema adopteeritud vennatütre Rose'i majast, Oliveri tulistati ning ta sai viga. Sikes põgenes. Rose ja Mrs. Maylie hoolitsesid haavatu eest. Kui Oliver rääkis neile oma loo siis nad uskusid ja leppisid temaga. Sel ajal, kui Oliver elas Rosei ja Mrs. Mayliega, nägi ta Faginit ja Monki, kes
Tulid järjest oma kahju tasudega. Ilmselt neil läks päris halvast edasi. Kuni lõpuks mu enda sõber Patrkols pakkus kreeklastele ennast, mu turvisega, minu asemele. Loomulikult pidin ma sellega päri olema. Ta on mu sõber mitte mu ori. Tema otsus on tal endal. Ei läinud tervet päevagi mõõda kui Patroklos surnud oli. See kuramuse Hektor. Keegi pidi talle kätte maksma ja kes muu see olla sai kui ma ise. Hektor sai mida tahtis ja täiega. Ma usun et müüri ümber oli hektori verd kauaks. Kui Primos tuli oma poja surnu keha järgi või nii öelda jäänuste järgi võisin need talle ju anda. Ma sain oma kättemaksu. Kuid ei tea kas oleks pidand. Kui Primos nägi mis ta pojast järgi oli jäänud hakkas ta kindlasti mind vihkama üle kõige. Aega läks palju edasi. Ma isegi suutsin vahepeal tappa Penthesileia või mis iganes ta nimi oli. Ma olin kõige kardetuim inimene troojas. Kõik läks üles mäge kuni äkki ei kuskilt tabas Paris oma mürgi noolega mind kanda
Teises salmis tõi sisse igatseva alatooni. Liiv pööras palju tähelepanu pisiasjadele. Ta kohtles loodust erilise intensiivusega ning võttis teda kui enesega võrdset. Luuleklassik oli erakordselt tundlik kodumaa ja rahva suhtes. Tema keskseks mõtteks oli eesti rahva püsimise küsimus tulevikus. Kirjanikule oli oluline isamaa vabadus. Suurt tundeintensiivsust oma maa vastu kajastavad tema luuletused "Sinuga ja Sinuta" ning "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Mõlemas luuletuses on tunda, kuidas Liiv soovis, tahtis, uskus sünnimaa iseseisvumisse. Ta rõhutas hoolivust Eestimaa vastu, lausudes: "Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma Sinuta!" Juhan Liiv hindas ja hoidis enda isamaad uhkuse, väärikuse ja igatsusega. Autobiograafilistes luuletustes peitub kogu kirjaniku looming
täisekraanil esitleda on erinevaid: 1.Valides menüüribalt Slide Show=> View Show. 2. Vajutades klaviatuuriklahvile F5. Ohud esitluse tegemisel: Slaidis ei tohiks Tuleks säilitada kasutada liiga ühesugust pikki lauseid, väljanägemist muidu kaob huvi kogu esitluse kogu esitluse jooksul, siis on vastu. lihtsam materjali haarata. Slaid ei tohi jääda kauaks Vormistus olgu ekraanile (max lihtne ja selgesti aeg peaks eristatav! ulatuma kuni 3 minutini). Tänan tähelepanu eest! Koostas: Tiia Onga
paja valves. Esimsena valvas pada Alevite poeg. Saabus härjapõlvlane ning soovis keedust katsuda. Alevipoeg lubas Härjapõlvlasel kapsakeedust maitsta, kui ta kulbi sisse ära ei upu. Sarviku poeg maitseki, muutus suureks ja kadus ning pada oli ka tühi. Alevite poeg täitis paja uuesti kapsa ja veega ning ajas Olevipoja ülesse. Olevipoja ja Sulevipojaga juhtus sama, mis Alevipojaga, aga Kalevipoeg kavaldas Härjapõlvlase üle. Ta tahtis Härjapõlvlase kellukest (see oli tal kaelas) nii kauaks kui ta sööb, kellukese ka Kalevipoeg sai. Siis lõi Kalevipoeg sõrmega Härjapõlvlase (kulmu peale) otsaette ning Sarviku poeg vajus maa-alla ja temast jäi järgi sinine suits. Siis ärkasid teised mehed ja vanaeit ülesse. Eit sai kohe aru, mis oli juhtunud (tundis ära Sarvik-taadi salariista) hakkas laulma ja tantsima ning kukkuk kuristikust alla. Mehed heitsid pärast söömist muruplatsile (pikali) puhkama ning siis saabusid sinna muruneidude noored tütred
palavuse tõttu on see sisse lülitatud ning seetõttu on paljud haigestunud külmetushaigustesse. Ja kindlasti üheks ohuks on tööstress, kuna töötempo on kohati väga kiire ning paljud tööülesanded pingeid tekitavad, kuid arvan et siinkohal tuleb olla siiski ise positiivsem, et stressi eemale hoida. Kuna teen suurema osa ajast tööd istudes, siis esineb vahepeal seljavalu ning muud lihaspinged, kuid see on siiski põhjustatud pigem kauaks istuma jäämise tõttu või siis vales asendis töödates. Seega saab palju ise ära teha, et seda kõike vältida, kuid olen märganud, et paljud seda siiski ei tee, mingil ajahetkel teevad ja siis unustavad ära. Kuna töötan avatud kontoris, siis on ka nakkushaiguste levik tunduvalt suurem, aga siiski terve kontor ei ole meil korraga kunagi haige olnud. Kuna töö tegemine mängib meie elus suurt rolli, tahan kokkuvõtteks öelda seda, et tuleb olla
vastu võtta, asutades hiljem ka SETI. · tähede arv, mis tekivad aasta jooksul meie galaktikas, · protsent neist millel on planeedid, · keskmine planeetide arv päikesesüsteemides, mis võimaldavad elu teket, · protsent neist, kus ka tegelikult tekkib elu, · protsent eelnevast, mis jõuavad intelligentse eluni, · protsent eelnevast, kes tahavad ja on võimelised kommunikatsiooniks, · arvatav eluaeg sellisel tsivilisatsioonidel kauaks ollakse võimelised tähesüsteemide vaheliseks kommunikatsiooniks Maaväline elu SETI otsingud · Ebakindla teooria kõrval asuti aga juba 1961. aastal tegelema praktilise töö SETI- ga, mis koondab mitmeid erinevaid üritusi leida kosmosest tulevaid raadiosignaale, mida saaks tõlgendada intelligentsete olendite saadetuks. Tuntum neist on SETI@home Mis on SETI? · SETI = The Search For Extra Terrestrial Intelligence - maavälise mõistuse otsing
Maal, millest on räägitud väga palju. Ilmselt on kuulsus tulnud selle maali ümber olevast salapärast ja paljudest vastuseta küsimustest. Mona Lisa naeratus on kuidagi salapärane, mis paneb mõtlema, mis võis olla selle naisterahva mõtetes tol hetkel. Tema nägu on rahulik ja ka rahulolev, tundub nagu oleks temal kõik kontrolli all. Siiski ma arvan, et maal ei vääri nii palju tähelepanu, kui sellele antud on. Kauaks ei jää seda maali tema tuhmide toonide ja kergelt taustaga kokkusulanduva riietuse tõttu vaatama. Minu meele järele olemiseks peaks olema maalil kujutatud rohkem tegevust. Allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/lingid/monalisa.html http://www.hot.ee/kari/leonardo/data/Leonardo.htm http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Vinci/index.html
Vend tuleb koolist koju. On reede, järgmiseks päevaks õppimise pärast pole vaja muretseda. Jõuab poiss niisiis vaevalt seljast võtta üleriided ja käed ära pesta, kui juba on anuval ilmel elutoas isa jutul: ,,Issi, kas ma palun võiksin playstationisse?" Isa vaatab last jabural ilmel, mõistmata, mis ometi saab selles asjanduses nii haaravat olla ja viskab nalja: ,,Kuhu sa minna tahad? Mine-mine, võta võtmed kaasa ja ära kauaks jää!" Vend naerab, aga palub siis uuesti. Isa saab pahaseks: ,,No tuleksid sa kordki minu juurde jutuga, et kas ma palun võiksin kitarri harjutada! Lepime kokku, et kui tund aega klõbistad oma nuppe, siis tund aega mängid pilli ka." Taoline jant käib iga päev. Siis kakeldakse teise vennaga, kumb enne ja kumb kauem ja millist mängu mängida. Siis jääb jälle vaba aega ja kui on vähegi võimalik haarata emme
oma riigi. Edasine eesmärk tundub justkui lihtne- säilitada oma kultuur ja keel ning seetõttu jääb püsima ka meie riik. See enesestmõistetav tõsiasi kipub aga vahel ununema. Suurkeelte valitsetud maailmas on oma rahvuse püsimajäämise võti keele hoidmises ja arendamises. Kunagised Ameerika põliselanikud, kes küll kaotasid oma riigi kolonistide ,,tsivilisatsiooni" viimise tõttu, jäid püsima veel üpriski mõjuva rahvusena veel kauaks, kuid nüüd on nende lootused oma riigile kadunud, sest on loobutud oma keelest lihtsalt praktilistel põhjustel rääkides inglise keelt on lihtsam hakkama saada. See viis aga olukorrani, kus põliselanikust sai ameeriklane. Kui meie, eestlased, oleksime käitunud võõrvõimu all samamoodi, siis ei oleks ka meie riiki. Nii ilme oht teie keele mõjuvõimu poolt on küll nüüdseks kadunud, kuid täielikult ei kao see oht meile kunagi.
,,Ainuke tee kiusatusest vabaneda, on sellele järgi anda"(O. Wilde) Inimene tahab teha ikka seda mida talle meeldib, kuid mõnikord peab hoiduma teatud tegevustest, mis võivad tuua ebameeldivaid tagajärgi. Tekib kiusatus, millest vabanemine pole sugugi alati kerge. Olen kindel, et iga inimene on teinud elus kiusatuste tõttu mõningaid valesid otsuseid. Kurb on kuulda, kui see toob endaga kaasa tagajärgesid, mis jäävad inimest painama väga kauaks ajaks või koguni tema ülejäänud eluks. On palju neid, kes on hakanud tõmbama sigarette just seetõttu, et algul oli kiusatus proovida ning hiljem tekkis juba sõltuvus, millest vabanemine on kahjuks vaevaline ning aeganõudev. Osa inimestest lihtsalt lepivad nende tagajärgedega ja suitsetavad edasi. Sarnased sõltuvused tekivad ka alkoholist ja narkootikumidest. Viimase aine sõltuvuse tagajärjed võivad olla eriti tõsised ning laostavad
Palgad on väiksed ja noored tahavad endale rajada kindla seljataguse edaspidiseks eluks. Aga kui noored lahkuvad kodumaalt ja ei naase siia tagasi siis ka keel jääb sealt pidama. Tema lapsed enam seda ei õpi ja sealt jääbki keel pidama .Ja kui enamus eestlasi nii toimiks siis oleks keelel suur oht. Seega Eesti peaks toetama noori, soodustama koolis käimist ja neile pakkuma paremaid võimalusi, sest kui noored lahkuvad, ei kasva ka Eesti rahvaarv. Eesti keel on tähtis ja jääb veel kauaks pidama, aga kui Eesti selle suuremat tähelepanu pöörama ei hakka võib see paari sajandi pärast meie keelele saatuslikuks saada. Peame hakkama suuremat tähelepanu pöörama sellele. Aga selleks peab igaüks alustama endast. Elo Kruusma LH-09
kuskilt kasu ja meile antakse - maad,raha või lossi . Ühte kuuluvus tunnet ei olnud mitte kuskil . Oligi lihtsalt võim ja töö . Orjamine kellegi teise nimel , kes meile mitte midagi ei andnud- ainult võttis. Sellepärast arvan ma ,et Nõukogude Eesti üldiselt oli kõike anektoot,tragöödia ja areng. Anektoot sellepärast ,et inimesed olid nii naiivsed ,et tõesti kui sa kaebasid kellegi peale siis antakse sulle paremad tingimused. Jah võib-olla korraks, aga kui kauaks ? Ja see ,kuidas meiega käituti, nagu mitte kellegagi löödi maalt minema siis,kui taheti. Tapeti - vägistati-peksti naisi. Solvati ja alandati. Areng : Eesti riik hakkas taas mõtlema,kuidas Nõukogude Liidu alt ära saaks . Tehti salaja põranda aluseid kokkutulekuid, oldi Eesti meelne jne. See kõik soodustasid meie riigi tekke. Suhted välisriikidega läksid paremaks: kaubandus arenes. Tekkisid esimesed televiisorid ja värvilised
Deigmar Virga 9a Maksudega mängida ei ole mõistlik- see puudutab kõiki Nüüdsest juba piika aega möödas toimusid valimised. Valimistel käis üpriski suur rebimine, kes saab kõige rohkem hääli. Need kes võitsid, said teha uue valitsuse. Vedas tegelikult selles et Keskerakond ei võitnud, kuna siis oleks hakkanud Eesti tegema rohkem koostööd Venemaaga. Eesti majandus on olnud kõik need aastad üpriski heas olukorra, kuid leidub ka kohti mis pole just Eestis elajatele head. Kas riigi eelarves pole siis nii palju raha, et peab neid makse kärpima sinna ja tänna. Peamiselt on need maksud, mis tõusevad nüüdsest vägagi palju. Makse tõstetakse selle pärast, et riigi eelarvesse rohkem raha saada. Miks peab neid makse üldse langetama ja tõstma,...
arusaamatused erakondades ja riigikogus. Mis saab meie riigist, kui isegi riigipead on segaduses. Riigijuhtide kohus on riiki juhtida, mitte ette sööta iga päev uut kõneainet ja tobedaid teemasid meediale, millest saaks kollaseid uudiseid kirjutada.. Ammu teame, et viimasel iseseisvumisel vahetus ainult lipp, aga tegelased jäid samaks. Aeg oleks lasta tulla uutel noortel inimestel poliitikase, kellel on uued arusaamad ja maailmavaated. Tippu on jäänud liiga kauaks ühed ja samad inimesed ning vaja oleks muutusi. Viimasel ajal minnakse poliitikasse ainult rahateenimise eesmärkidel ning puutub tahtmine teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Toetatakse suurte summadega riike aga sama rahaga võiks oma elanikke. Nimelt Eesti toetas 357,24 miljoni euroga Kreekat. Sama rahaga oleks võinud aidata riik oma rahvast. Võetakse vastu suvaliselt igasuguseid otsuseid, ning pole ime, et Eestis on ligikaudu 70 000 töötut. Riigi valitsemisest sõltub ju meie
Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Kommentaar artiklile „Kauaks veel eesti meest.“ Lugedes ning mõeldes kaasa antud artikli temaatikaga, tekkis paratamatult mõte, milline inimene on selle artikli kirja pannud. Millises ajastus on inimene üles kasvanud ning millised uskumused on mõjutanud tema maailmakogemust, antud juhul kogemust seoses eestlusega. Alati on nõnda – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kogemusi ning arvamusi. Olen täheldanud Eestis elades , et inimeste suhtumine eestlusesse on väga erinev ja individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise lapsevanemana ühes põlvkonnast teise, olen mõistnud, et muutustele vastu ei saa. Loomulikult on võima...
Paljudel taimedel on väikesed lehed või okkad, see aitab neil vee auramist vähendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks üldse maha. Taimede fotosüntees toimub tavaliselt varreosas, mitte lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta. Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. LOOMASTIK Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua, kui põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on tuntuim kaamel. Maailmasuurima pindalaga kõrb
kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on. Sanglepal on ka huvitavaid kaaselanikke. Näiteks elavad temagi juurtel mügarbakterid nagu liblikõielistel, nii teeb lepamets mulla palju paremaks kui ta enne oli. Osa linde söövad meelsasti urbi - õietolm meeldib lindudele. Kindlast tuleb aga rääkida veel sanglepa puidust, mida on ka kameeleoniga võrreldud. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on ilus säravvalge, kuid mitte kauaks - õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone. See näitab, et puus on peidus mitmeid huvitavaid värvaineid. Neid õppisid inimesed juba ammu kasutama, peale selle leidsid nad sanglepa ka naha parkimiseks sobiva olevat. Peale kõige muu on sanglepp ka tuntud vastupidava niiskuskindla ehitusmaterjalina, temast valmistatakse vineeri ja mööblit. Kindlast on kõik maalapsed näinud, et isa suitsusingi
Need määravad, mida peetakse ühiskonnas heaks ja mida halvakspandavaks. Suurem osa eetikareeglitest on maailmas universaalselt tuntud ja aastasadu vanad, nagu näiteks viisakas käitumine ja abivajajate aitamine. Lastelt oodatakse, et täiskasvanuna toetavad nad ka oma vanemaid. Nende põhimõtete vastu eksimine võib näidata inimest isegi halvemas valguses, kui isikut, kes on seadusevastaselt käitunud. Mõte, et väära teo tegemine võib jätta kauaks ajaks häbipleki külge, paneb iga südametunnistusega inimese enne selle tegemist kõhklema. Seadused panevad täpselt paika, mis on lubatud ja mis keelatud. Näiteks alkoholi ja sigarette tohib ainult müüa alates 18 aastat vanale isikule. Narkootikumide omamine ja kasutamine on seadusevastane, nende levitamine veelgi suurem kuritegu. Sellised süüteod nagu varastamine ja röövimine on olnud läbi aegade karistatavad.
fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF 2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks
21. Kellele kuulub täidesaatev riigivõim Eesti Vabariigis? 22. Kes viib ellu Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitikat? 23. Kes kuuluvad Vabariigi Valitsusse? 24. Kes esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust? 25. Kas Vabariigi Valitsuse liikmed tohivad olla muus riigiametis või kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse? 26. Kes mõistab Eesti Vabariigis õigust? 27. Millest lähtub kohus õigusemõistmisel? 28. Kui kauaks nimetatakse ametisse kohtunikud? 29. Millistest kohtutest koosneb Eesti kohtusüsteem? 30. Milline kohus on riigi kõrgeim kohus? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 31. Mitu liiget on Riigikogul? a) 101 b) 100 c) 110 32. Kui vanalt võib kandideerida Riigikogusse? a) 21-aastaselt b) 18-aastaselt c) 25-aastaselt 33. Kes võib kandideerida Riigikogusse? a) Iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik b) Iga vähemalt 21-aastane alalise elamisloaga isik
Mendelejevi eelkäijad piirdusid elementide mugava liigitamise kitsa eesmärgiga ja ükski neist autoritest ei näinud üksikute seaduspärasuste taga üldist keemia põhiseadust, nagu seda nägi Mendelejev. D. I. Mendelejev jõudis avastuseni originaalsel teel, kogudes ja kriitiliselt läbi töötades tohutu hulga faktilist materjali. Perioodilisuse seadus mitte ainult ei teinud kindlaks elementide omaduste perioodilisuse, vaid andis ka võtme aatomi ehitusest arusaamiseks ja määras kauaks ajaks arvukate uurimuste suuna füüsikas ja keemias. Perioodilisusseaduse avastamise ajal ei tuntud aatomi ehitust. Ainukeseks elemendile iseloomulikuks katseliselt määratud suuruseks oli aatommass. Seepärast sõnastas D. Mendelejev seaduse kui keemiliste omaduste perioodilise sõltuvuse elemendi aatommassist. Perioodilisusseaduse tõeliseks aluseks on elemendi aatomi tuumalaeng, mis ühtib aatomnumbriga. Aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel on seosed
Vana inimene on noortele tüliks, mis tast armastada. (lk.115) Oma nukrusele ja südamevalule vaatamata tundis ta ometi, kuidas kogu keha täidab peaaegu õnnejoovastus. Ja mis tähendab elus südamevalu, kui oled õnnelik? Õnn on selline imelik asi, et tema ei tulegi ilma nukruse ja valuta. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma, tahetakse viimaks ainult sellepärast, et teda nii kangesti keelatakse. (lk. 142) Kauaks elu, liiatigi kauaks noorust, et vaevata oma südant tühiste asjadega. Ei ole ju kuigi tähtis, kuidas elad, peaasi, et elad, et maitsed iga jumala päeva, iga tundi, iga päikesepaistelist silmapilku. Homme võib-olla on uus sõda, uus tapmine, uued hädad, sellepärast kasutagem tänast päeva. (lk. 158) Mis tähendasid tüdruku pisarad! Need tulid ja läksid nagu sadu aprillis. (lk. 159) Headus on siinilmas üldse kõige kurja juur. Sest kui sa oled hea siis arvavad kõik, et sa mitte
Veidi hiljem märkame esimest rohelust puuvõras puhkevad värsked lehed. Esialgu on need kortsus ja kleepuvad, ajapikku aga silenevad ning kleepuvus kaob. Suveks on lepale tekkinud hulk manulisi: nii neid, kes lasevad hea maitsta tema lehtedel, kui ka neid, kes teda kahjuritest puhastavad.Sügisel võib kaskedel ja nende all võib näha juba rohkesti kollast ning vahtrate lehestikus on värvikaid laike. Lepapuu aga ei kiirusta - lehed kõik alles rohelised ja puu otsas. Kauaks see siiski nii ei jää. Lõppjärku on jõudnud ka tema "käbikeste" areng ja ettevalmistused tulevaks kevadeks. Sanglepp Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada
Üksik tee Tee üksik, rahul, vaiki, Ja ümber kõrged puud, Ta ümber kased ja männid, Neil sügis annab suud. Tee üksik, rahul, vaiki, Täis kollaseid lehtesid, Neid eile tuul maha toonud, Kui raputas metsasid. Tee üksik, rahul, vaiki, Täis kullaseid lehtesid, Ja kullane ise on vaikus Pärast tormi vaevasid. Ja kullane ise on vaikus Kuldkollase kase peal, Ja kullane ise on rahu- Mänd helehaljas seal! * Kui tume veel kauaks ka sinu maa Kui tume veel kauaks ka sinu maa Ja raske su koorem kanda, Kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka Sa soovide siniranda, Täht süttib ehk taevas su üle veel, Lill tärkab su haua pinnast, Ja sinu mõte ja sinu meel Kord tuksub su rahva rinnas- Ja liigub ja loob ja lehvitab Ja kauneid radasid rajab, Su rahva koda see ehitab Ja põlvest põlveni kajab. * Sa tulid Sa tulid tuppa ja valgust
võimeline endast kõike andma, seejuures mitte midagi vastu tahtes ja see tekitas minus sügavat sümpaatiat Juhani vastu. Juhan Liivile meeldis kirjutada peamiselt loodus, armastus ja isamaa teemadel. Minu arvates peegeldus tema luuletustes lihtsust, realismi ja sügavust. Kõige rohkem meeldisid mulle Liivi isamaalised luuletused, kuna ta oskas oma traagilist elu suurepäraselt ühitada raskustes vaevleva kodumaaga. Väga hästi tuli see välja luuletustes: "Emale", "Kui tume veel kauaks ka sinu maa", "Jätke mind", "Kas näitad?", "Mis meil kaunis, mis meil kallis" jne. Need luuletused räägivad peamiselt Liivi ääretust murest Eestimaa pärast. Lembeluuletustest kaunimad ja erilisemad olid minu jaoks "Sina ja mina" ning "Ei sinu iludus". Kirjanik kirjeldas tegevustikku stroofides vägagi kirglikult, suure andumuse ja jäägitu pühendusega. Loodusluuletused nagu "Sügisene kodu", "Lilled" ja
Küsimus õiglusest tekib mitmetes valdkondades -poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erineval viisil.Inimesed ajavad seda õiglust väga taga ja tehakse uskumatuid tegusid, aga alati pole vajagi õiglus jalule seada, sest see võib mõne inimese uskumustega vastu olus olla, aga jällegi seaduse piirides. Õiglust on raske määrata. Näiteks kui inimene tapab kellegi ära, siis pandakse ta kauaks trellide taha istuma, aga alles hiljuti oli kuidas üks alaealine rallisõitja sõitis surnuks kaks inimest ja talle taheti anda ainult kolm kuud tingimisi. Kus on õiglus? Tõe ja õiguse küsimused jäävad alati inimestele suureks vaidlus probleemiks, sest kunagi ei saada inimesi ühte moodi mõtlema. Nagu ka vanasõna ütleb, et valel on lühikesed jalad. Ma arvan, et inimesed ei tohik nii palju valetada, sest kunagi tuleb see ikkagist välja ja
kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid
Tänapäeva maailma hirmud Igapäev me puutume kokku erinevate situatsioonidega, me ei tea kunagi mis võib juhtuda, täna homme, ülehomme, paari aasta pärast või millal iganes. Äkki homme saame me miljonääriks, ülehomme röövitakse ja aastapärast äkki polegi meid enam. Tänapäeval on palju hirme, igal inimesel erinev. Maailma hirm on tegelikult see, et keegi kunagi ei tea mis võib saada majanduslangusest, kas see jääb veel kauaks püsima või läheb see mööda. Keegi ei tea, millal võidakse teha pommi ähvardust eestile, kas eesti saab sellega hakkama või ei. Pragu on liikvel täiesti erinevad haigused, kunagi oli selleks katk, pragu on see teise nimega HIV, Me ei tea kunagi millal me võime saada endla selle haiguse, jalutame paljajalu rannas, mingi narkomani süstal on kuskil liiva sees, me ei näegi seda, vaid astume sellele peale, me tunneme, et midagi torkas kuid ei pööra sellele erilist tähelepanu
koolis külastab ta temale sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele , et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Direktor, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda pealtnäha parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks. Peategelase toakaaslane, Straddler, käis kohtamas Holden'i vana sümpaatia Jane Gallagher'iga. Holden pärib temalt hulga küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb teda kauaks piinama. Küsitavale ei meeldinud need küsimused ja nende vahel tekkis tüli. Nad hakkasid kaklema ning Holden jäi alla. Koju ta ei soovi minna enne, kui vanemad on saanud Pency'st kirja poja väljaviskamise kohta ning juba peale esimest ehmatust maha rahunenud. Kuna ta varakult koju ei tahtnud minna, käis ta hotellis ööbimas. Hotelli all on baar, kuid sealt ta alkoholi kätte ei saa nagu nii mõneski kohas ja see häiris teda. Teel tagasi hotellituppa korraldab liftimees
Ta kirjutas peaaegu kõike jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. 1882. aastal ilmus esikteos ,,Kurjal teel" tegemist on kriminaalse teosega, mis räägib Peterburi elust. 1883. aasta sügisest sai temast ajalehe Virulane toimetuse liige, kus ta töötas 1886. aastani. Olles vahepeal olnud vabakutseline kirjanik, kutsuti Vilde 1887. aastast tööle Postimehe toimetusse. 1889. aastal Vilde lahkus ,,Postimehe" juurest ja läks Tallinnasse. Tallinnasse ei jäänud ta kauaks ja peagi naases Vilde Karjakülla, kus ta hakkas hoogsalt kirjutama nüüd juba saksakeelseid teoseid. Aastatel 18901892 elas ta Berliinis koos oma ema ja tulevase naise Antonie Gronauga ning oli vabakutseline ajakirjanik. Peamiselt kirjutas ta sellel perioodil ka lühikesi naljalugusid. 1891. aastal Vilde abiellus, kuid juba 1892. aastal tuli ta ilma naiseta tagasi Eestisse. 1898. aastal abielu lahutati. 18931896 töötas Vilde taas Postimehe toimetuses, kuid 1896. aastal kolis ta Moskvasse
elukoha lähedal harpuunide ja ahingutega kalu püüdma. Üsna pea märkasime natukene eemal põtra, kes oli tulnud jooma. Nagu alati, oli ka seekord meil igaks juhuks kaasas oda. Otsustasime ruttu, et au põtra püüda saab mu vend. Ta siblis vaikselt mööda kallast põdrale lähemale ning lõi oda talle sisse. Kõik hõiskasid võidurõõmust. Selle aja peale olime ka juba saanud mõned haued ja tundmatud kalad kätte. Rõõm oli kirjeldamatu, kuid mitte kauaks, kui märkasime mu ema kaugemal, kes nuttis ja ahhetas. Jooksime kohe asja uurima. Tuli välja, et korraks hooleta jäetud pisike poiss Aabraham oli läinud elu uurima, libisenud vette ning uppunud. Viisime poisi laagripaika ning vedasime põdra järgi. Veidi hiljem tulid ka metsast võidurõõmsad kaaskogukondlased, kes olid samuti põdra tabanud.Kuuldes uudist, langesid kõik musta masendusse. Mul on oma ema pärast ka kahju,
vahendada. 1. Eeee...kas sesamune, kule se kuradi Mari on vaikselt uttu tõmmand, ma mõtlesin ta oma poole vedada, lõpp kaif plika. Internetisuhtlus. Üks sõber teisele. Oma oletuse tegin testi järgi, sest see on üldslängis ja pole viisakas kiri. 2. Kule kas sina, Leida, neid pangaautomaate ike usaldad? Mina küll ei salli, kui raha on tänava pääl plekk-kastis, kisse seda teab, mis seal või kui kauaks eilagi võtsin kohe kogu pinsi välja. Igapäevasuhtlus. Üks vanainimene räägib teisele. Oletuse tegin selle järgi, et ka minu vanaisa räägib niimoodi. 3. Sotsiaalmaks on riiklikuks pensioni-ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Täppissuhtlus. Seaduses olev tekst. Oletuse tegin selle järgi, et on viisakas
Loodetakse kõrge hariduse nimele, kuid tihtipeale ei pruugi see olla piisav. Omandades Kehakultuuri bakalaureuse kraadi arvame, et oleme nüüd kõrgharitud ja nõutud spetsialistid, kuid tegelikult ei saa me selle haridusega isegi mitte kehalise kasvatuse õpetajaks. Et saavutada soovitud eesmärk kehakultuuri alal, oleme sunnitud õppima lisaks bakalaureusele veel ka magistriõppel. Spetsialistide koolitamine nõuabki aega ja kannatlikkust, kuid me ei tohiks jääda liiga kauaks sõltuma oma vanematest. See mõjub halvasti nii kogu riigile, kui ka majandusele, sest taaskord on üks töövõimeline isik liiga keskendunud õppimisele. Samal ajal, kui oleks võimalik kogu kõrghariduse omandamise kõrvalt veidigi erialaseid kogemusi koguda. Ja peale spetsialisti auastme saavutamist imestame, miks keegi meid tööle ei võta. Erialased kogemused on tihtipeale see, mille tõttu tööandja eelistab 40 aastase tööstaažiga pensionäri kogenematu üliõpilasele
17 aastaseks saamiseni. Kõik noored ei suuda pidevalt koolis käia , kas oma laiskuse või mõni muu põhjuse tõttu ning vanemad võivad nõuda oma lastelt, et nad õpiksid viitele . See muudab olukorra veelgi pingelisemaks . · Noortel eriti teismelistel on komme ületähtsustada olukordi ja suhteid. Nimelt kui kohtutakse vastasooga ja üksteisele lihtsalt meelditakse, peetakse seda kohe suureks armastuseks. Kui suhe ebaõnnestub , jääb see kauaks meelde . Paljudele on vallalisus probleem ja sellepärast ollakse masenduses .Veel teismelised tahavad sobituda teistega ning vahel muudavad selle tõttu ka ennast .Meigitakse end palju, et meeldida teistele , kuid alati ei saada soovitud tulemust kõigile ei saa meeldida .Palutakse ka vanematelt tohutult raha, et osta kalleid firmariideid ja kui seda ei saada , ollakse pettunud . Raske on jääda iseendaks, kuid see on võimalik .
epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal. Epitaaf on hauakiri või hauakirjaga mälestussammas, ka surnu vappepitaaf või mälestustahvel kiriku seinal. Epitaaf võib olla ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Näiteks Juhan Liivi hauasammast ehib epitaafina tema luuletus "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". 16. 17. sajandi luterlikus matusekultuuris olid kiriku seintele üles seatud epitaafid ehk mälestuspildid üks tähelepanuväärseimaid mälestamiskunsti teoseid. Epitaafe tellisid endale jõukad linnakodanikud, aadlikud ning pastorid. Erinevalt hauakivist ei olnud epitaafi asukoht seotud matmiskohaga, samuti võis selle tellida juba inimese eluajal ning ammulahkunud pereliikme mälestuseks.
Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab kiäituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom (halogeeni radikaal) suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna inertsuse ...
Eesti maailmakaardil. Maailmas, kus on meeletu arv riike, hakkab ühe enam ja enam esile paistma pisike riik Põhja- Euroopas. See riik kuulub Baltimaade hulka, ta on elanud üle palju sõdasi ja kõikvõimalikke rünnakuid, samuti on teeninud välja võimaluse kuuluda Euroopa Liitu ja ka NATOsse. See riik on väike, aga tubli meie kodumaa Eesti. Kuidas see kõik on meil õnnestunud? Pikemat aega juba on otsitud midagi, mida saaks kutsuda "Eesti Nokia'ks". Eesti riigi "Nokia" ongi Eesti kodanikud. Selle riigi elanikud on üheskoos selle riigi sõna otseses mõttes vabaks laulnud. Meid on edasi viinud ja rasketest aegadest läbi aidanud kõike võitev ühtekuuluvus ja tubli koostöö. Eesti rahvas on alati olnud üksteisele igati toeks, ükskõik mis meil läbi aastate ka toimunud ei ole. Me aitasime üksteist kui meil oli mitu rasket sõda. Ja ka mitme aasta tagant on seda kõikke näha kuidas Eesti rahvas hoolib ükste...
Energiat veest omakorda toodavad hüdroelektrijaamad. Hüdroelektrijaamad panevad vee liigutama suurt tiivikut mille otsas on generaator ja selle abil toodetakse elektrit. Eestis kasutatakse veeneergiat veel vähem kui tuuleenergiat, enamasti sest Eestis pole kõrgeid jugasi. On ka tuumaenergia mis ei ole väga keskkonnasõbralik tänu radioaktiivsetele jäätmetele ,kuid siiski on suhteliselt puhas energia ,sest väikesest tükist uraaniumist või plutooniumist jätkub energiat väga kauaks. Bioenergia on ka väga puhas, sest kasutatakse naturaalset kütust nagu puit mis tuleb metast või põllumehe sõnnikut. Tänapäeval on projekte mis üritavad luua palju energiat laserite abil. USA-s on projekt kus üritatakse laserite abil ühendada kahe heeliumi aatomi tuum. Laserid tekitavad olukorra mis tekib igapäev päikeses ja aatomid ,,sulavad" kokku. Laserite töötamine võtab palju energiat ,kuid
organisatsioonidesse ning alles hiljuti toimunud rahavahetus. Pole tähtis sõja pikkus või aasta, aga mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Paljud rahvad ja tähtsad isikud olid kindlad, et nii väike ja abitu Eesti kauaks püsima ei jää. Aga me oleme jäänud ja jääme ka edasi. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. On hea tunne minna poodi, kui Sind teretatakse või jäädakse natukeseks juttu rääkima. Seda peaksime me säilitama, et mitte kaugeneda üksteisest. Ka praegu võid sa naeratada oma sõbrale või õpetajale, et anda teada, et teda märgatakse.
märgatud seal klassis üldse. Kõik muutus kui Gurra lõi jalgpalliga klassi akna katki ja klaasikillud kõik Malini peale lendasid. Siis Gurra märkas Malinit, nad hakkasid vaikselt- vaikselt pärast seda suhtlema ning varsti olidki nad head sõbrad.. Kool sai läbi ja algas suvevaheaeg. Malini ja Gurra sõprus suurenes veelgi. Gurra läks Malinile suvilasse külla, neil oli seal ilmatu tore. Nad käisid ujumas, rääkisid paljudest asjadest ja tegid muud põnevat. Kuid ka suve ei kestnud kauaks, algas jälle kooli aasta. Kooli aasta ei alanud Gurra jaoks roosiliselt, eelmiselt õppeaastalt oli tal hoiatus, et kui ta pahandust teeb siis visatakse koolist välja, kuigi paljusid pahandusi ei teinud tema vaid keegi teine. Tihtipeale tegi hoopis pahandusi Roger, koolidirektori poeg, tema ei jäänud kunagi vahele ja jälle valetati, et seda tegi Gurra. Nii juhtuski, Roger sai hakkama pahandusega ja jälle süüdistati Gurrat. Ta kutsuti direktori juurde. Gurrat ootas koolist väljaviskamine
o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi. o Reisil tuleb kõik ära proovida. o Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna. o Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele. o Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive. o Hulkuv koer leiab ikka kondi. o Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ARVAMUS TEOSE KOHTA Teosel oli idee, kuid puudus sisu. Mina-tegelane läks otsima vastust arheoloogilisele küsimusele ning jõudis välja vanglasse, kus kuulas ühe varga elulugu. Raamatu lõpp, mis tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana, oli siiski huvitav
Signe Kangur Presidentaalse valitsemiskorra kehtestamine Eestis kas oleks mõtet? 1992. aastal toimus rahvahääletus, kus kiideti heaks viimane Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseadusega pandi paika see, et Eesti on parlamentaarne riik. Kui veelgi täpsem olla, siis päris Eesti iseseisvuse kättevõitlemise alguses otsustati, et Eesti on parlamentaarne riik. Tõsi, seda valitsemisvormi polnud kauaks. Ent lisaks ajalukku jäänud sündmustele on ka täna õhus tunda hoiakut, et Riigikogu on üks mõttetu kogu, kes maksumaksja kulul head elu elab. Kas siinkohal aitaks presidendi suurem autoriteet ja suurem võim midagi korda saata või mitte? Presidentaalse valitsemisvormi puhul valivad just kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. Samuti on presidendil tihedam seos täidesaatva võimuga, mis annab
Ta tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" ("Soome mütoloogia"), mis ilmus "Beiträges" 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omale, lisas Peterson tõlkele ka andmeid eesti mütoloogia kohta. Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas ja tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Sellest ajast on Kristjan Jaak Petersoni hinnatud Eestis kõikidel aegadel. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14
midagi tunda. Elu oli mänginud ennast neile kätte oma tumedama poolega, mis põimis nad pääsmatult enda külge. Enamik sellest raamatust oli võetud reaalsest elust, mis tõepoolest võib toimuda igaühega meist. Inimesed suudavad eemaldada ennast probleemidest ja sammuda eluga edasi. Raamat õpetas mulle, kuidas mitte sattuda päästmatusse olukorda. Tuleb osata õigel ajal lahti lasta asjadest, mis võivad sind liiga kauaks millegi või kellegi külge aheldada. Tegelikult ei sõltu me kellestki teisest, me ise tahame arvata,et sõltume. Laseme igapäevaselt mõjutada kellelgi iseenda tujusid ja tundeid, kui meil on olemas teine võimalus. Teiseks võimaluseks pean varianti eemalduda. Eemalduda inimestest, kes tekitavad sinus selle tunde. Leida ülesse vastandid, kes oleksid huvitavad ja põnevad. Lasta elul paista huvitavana ja seda huvitavust nautida
mediaator, mis puutub kokku postsün membraanil paiknevate retseptoritega ja tekitab oma retseptoris erutuse, mis levib edasi teise närvi jätket mööda. Juhul kui postsün membraan asub koos retseptoritega innerveeritaval elundil (lihasel/näärmerakul), levib erutus sellele elundile ja järgneb elundipoolne reaktsion sõltualt selle olemusest ( lihas kontsentreerub/lõõgastub, näärme nõreeritus suureneb/väheneb). Mediaator ei jää sünapsipilusse kauaks. Mediaator likvideeritakse sünapsipilus ja erutuse ülekanne katkeb. Mediaatori likvideerimise võimalusi on mitmeid: 1. Mediaator lammutatakse sünpilus see toimub vastavate ensüümide poolt, lammutamisele kuuluv mediaator on nt atsetüülkoliin (Ach) ja seda lammutav ensüüm on atsetüülkoliinesteraas e koliinesteraas (AchE). Selle ensüümi süntees toimub postsünaptilisel membraanil. See lammutab Ach koliiniks ja atsetaadiks. Koliin
Erlichi ja teiste tapmisega seoses. Olen üsna kindel, et selles oli oma osa miilitsast politseiks ümbernimetatud aga vanadel väärtustel ja suhetel püsivasse struktuuri kuulunud isikute sidemetes allilmaga. Jelena tütar jäi kasvatama oma ema ja Anatoli Nikolajevi eelkooliealist poega. Mõne aasta eest suri kasutütre mees ajukasvajasse. Möödunud aastal aitasin paigutada täiskasvanuks saanud noorema poja narkovõõrutuse ja rehabilitatsiooniasutusse. Kahjuks ei jäänud ta sinna kuigi kauaks. Juba mõned kuud hiljem osalesin tema matustel koos Nikolajevi enesega. See oli rusuv. Olen jälginud Nikolajevi käsi, tema näoilmet, tema aastatega toimunud ruineerumist ja tundnud oma võimetust olukorda (allakäiku) tagasi pöörata. Selle perekonna traagika on otseselt seotud kohtuniku poolt ilma riikliku süüdistuseta tehtud otsusega. Euroopa ega Eesti õigus seda täna ei luba. Inimlikkus samuti mitte. Ma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
