Deigmar Virga
9a
Maksudega mängida ei
ole mõistlik- see puudutab kõiki
Nüüdsest juba piika aega möödas toimusid valimised. Valimistel
käis üpriski suur rebimine, kes saab kõige rohkem hääli. Need
kes võitsid, said teha uue valitsuse. Vedas tegelikult selles et Keskerakond ei võitnud, kuna siis oleks hakkanud Eesti tegema rohkem
koostööd Venemaaga. Eesti majandus on olnud kõik need aastad
üpriski heas olukorra, kuid leidub ka kohti mis pole just Eestis
elajatele head. Kas riigi eelarves pole siis nii palju raha, et peab
neid makse kärpima sinna ja tänna. Peamiselt on need maksud , mis
tõusevad nüüdsest vägagi palju. Makse tõstetakse selle pärast,
et riigi eelarvesse rohkem raha saada. Miks peab neid makse üldse langetama ja tõstma , las olla nii kuidas on ja ongi asi korras. Nad
võiksid, siis vähemalt sellistelt asjadelt makse kärpida, mida ei
mõjuta eriti Eesti rahvast. Viimased kuuaega on pidevalt maksudega
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
deigmar virga
Õppematerjali autor
ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
Ka mina leian, et ajateenistus on oluline. Riik peaks karmistama ajateenistusse vastuvõetute korda, nimelt hetkel on liiga lihtne hoiduda ajateenistusest ja poistel ei ole motivatsiooni kaitseväkke astuda. Kes on ülikoolis nii kaua kui võimalik ja, kes suudab endale mõne vea külge rääkida. Need, kes ei ole võimelised ettenähtud kaitseväe programmi läbima, peaksid leidma muu rakenduse mõne masina taga. Kui saabubki reaalne sõjaolukord, siis on meil vaja kõiki eestimaa mehi ja niisama tarkadest teadlastest meil siis paraku kasu ei ole. Riigikaitse põhiprobleem ongi avalikkuse vale arusaam, et NATO ongi meie kaitsja. Mina aga arvan, et kui tulebki sõjaolukord, siis oleme selles olukorras üksinda. NATO küll võib teha läbirääkimisi, kuid ma pean päris ebatõenäoliseks, et NATO oma väed Eestisse toob ja meile abiks on. Samuti peab ühiskond juba varakult endale teadvustama, et meile on oluline
üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 2. Vasakpoolsed ideoloogiad sarnasused Parempoolsed ideoloogiad Liberalism ülim väärtus Inimeste heaolu Vabaturumajandus, indiviidi vabadus. heaoluriik konkurents Maksimaalne Ei ole õiglane rikkaid tegevusvabadus, vabaduse karistada kõrgete maksudega kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi Liberalism abil. Konservatism ühiskond Suurema tulu saajad peavad tugineb traditsioonidel, maksma kõrgemaid makse rahvuslusele ja kristlikule Riik peab tagama inimestele moraalile väärika elutaseme Stabiilsuss, järgulised
vabadust. Ühiskond peab olema nii kujundatud, et luua maksimaalne vabadus indiviidi tegutsemiseks. Riigi rolli näevad liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vaba turumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist (õhukest riiki- riik sekkub minimaalselt inimeste ellu ja majandusse). Kõrged maksud, rohked seadused ja eeskirjad piiravad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Seepärast pole õiglane karistada inimesi kõrgete maksudega.
esindajate saadikute kaudu. Samal ajal on säilinud ka otsese demokraatia elemente, mis võimaldab igaühel oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. On ka selliseid küsimusi, mida põhiseadus keelab referendumile panna. Siia kuulub riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduv. Otsuse selle kohta, kas korraldada mingis küsimuses rahvahääletus või mitte, langetab Riigikogu. Õigus osaleda referendumil on kõigil hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Referendumi tulemuse määrab hääletamisest osavõtnute häälteenamus otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 50 protsendi osalenutest. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Demokraatlikus riigis
Parteid, kes väidavad, et esindavad kogu rahvast, mitte enam vaid mõne konkreetse klassi huve. Populistliku partei eesmärgiks on pääseda võimule, mis ei eelda enam palju parteiliikmeid, aga võimalikult palju valijaid. Seetõttu on parteide programmid hägusamaks muutunud, sest igaühe hääl on muutunud oluliseks ning seega antakse tihti välja katteta lubadusi (mida pole võimalik teoks teha, a la ühel ajal kõrged ja madalad maksud, eks). Sotsiaalsed liikumised. Killustunud võrgustikud, puudub selge ülesehitus, toetajaskond muutuv ja laialivalguv. Nende tegevus ei puuduta otseselt osalejate positsiooni (ei sotsiaalset ega ka majanduslikku), pigem propageerivad vaimseid väärtusi ja võitlevad keskkonnaprobleemide vastu. Pooldavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Ei tohi ajada sassi survegruppidega (kategooriakaitse grupid on org. või ühendused, mis seisavad ühe konkreetse
inimkesksus; Mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskonda on vaja pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule; Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik; Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega. Riigi osutatav sotsiaalabi peab olema tagasihoidlik ja suunatud puuetega ja vaga vaestele inimestele; Riigi valitsemine peab olema põhiseaduslik ehk konstitutsiooniline ning võimu ja omavalitsusorganite tegevus peab olema allutatud valitsuse kontrollile; Pooldatakse rahvusvahelist koostööd, liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga (Reformierakond). o Konservatism - kujunes Euroopas 17.-19. sajandil.
Kuna maksu rakendatakse igale tooteühikule, kujuneb selle kogusummaks Qs*(Ps-Pt). Joonisel on meil kaks kõverat, mis väljendavad negatiivsete välismõjudega seotud kulutusi lisatuna tootmisepiirkulule. Kuna eelduse kohaselt on meil tegemist kasvava tootmise piirkulu ja saaste piirkuluga, siis seda väljendavad vastavalt üles paremale kulgavad kõverad, mille kohaselt iga järgneva ühikuga seotud kulutused kasvavad. Tehase kulud koosnevad sel juhul kahest osast: kulud sisenditele pluss maks. Ettevõtte kasum on maksimumis toodangumahu Qs puhul, sest siis annavad viimasele ühikule eelnevad ühikud veel kasumit ning viimase tooteühiku puhul on kulud ja tulud võrdsed (s.t. piirtulu on suurem kui piirkulu, kusjuures viimane sisaldab nüüd ka maksu). Sellest toodangumahust edasi hakkab kasum vähenema, kuna piirkulu on suurem kui piirtulu. Maksust laekunud summasid võib kasutada nii kahju kannatajale hüvituse maksmiseks kui teiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid