Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2. Loomade ravimiseks kasutatavad ained Millised on ravimireostuse tagajärjed Osad ravimid põhjustavad kaladel viljakusprobleeme ning isaste kalade "naiselikumaks" muutumise ehk feminiseerumise. St isased kalad vahetavad sugu. Tekivad sigimishäired, ja mutatsioon järglastes Kaladest ja teistest mereloomadest jõuavad jäätmed ka teistesse loomadesse Merelindudel on tekkinud munakoore õhenemine. Mutatsioon Mutatsioon on organismi pärilikkuse Click to edit Master text styles kandja(tavaliselt Second level Third level DNA)püsivad,
Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...
Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?)
tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga teinud ja ma hakkan nüüd ööjaheduses aurama. See on nii imelik tunne, mul oleks nagu kõdi. Lõpuks ma jõuan jälle üles taevasse ning peagi sajan sealt alla ja lähen uusi seiklusi otsima.
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõju...
Kus asub? Pindala ja fakte Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis
KILU (Sprattus sprattus balticus). Kilu esineb rohkelt kogu Läänemeres, välja arvatud magedamad lahealad. Nad moodustavad suuri parvi erineva soolsusega vee segunemise piirkondades. Kilu kudemisperiood kestab märtsist augustini. Kilu ränded ei ulatu eriti kaugele. Talveperioodil jäävad nad 70-100 meetri sügavusele, tõustes kevadel ja suvel soojematesse ülemistesse kihtidesse, ning tõmbuvad sügisel taas sügavamale. Kilu kudemisperioood kestab märtsist augustini. Põhjakooslus (keda nimetatakse ka bentiliseks koosluseks või põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas on selle rühma kaks kõige tüüpilisemat liiki tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). TURSK (Gadus morhua callarias). Kõrge arvukuse aastatel võib turska kohata ka lahtedes ja mere põhjaosas, varude vähenemise perioodidel aga koondub liik üksnes lõunasse. Liik elab kuni...
Bioloogia Üherakulised on organism, kes koosneb ainult ühest rakust. Üherakulistel rganismidel on kõik organismi põhifunktsioonid: nad toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad, kulgevad ning kohanevad väliskeskkonnaga. Hulkraksed on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. Kui palju rakke on inimese kehas? Arvatakse, et inimese keha koosneb ca 1014 rakust. Mis juhtub, kui keha rakud hakkavad kontrollimatult jagunema? Miks vajab inimene toitu? Selleks, et saada energiat, mida saab toidust. Toitu saame ka aineid kasvamiseks. Autotroofid on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnastsaadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest. (Tavaliselt on selleks süsihappegaas) Heterotroofid on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Autotroofid...
Rästik elab eesti metsades. Nad magavad talve und ja ärkavad kevadel üles. Kevadesti on nad väga uimased, sest on nii pikalt maganud. Kui näete metsades mingit ussi, siis kui tal on peal sakiline muster on ta rästik kui ühtlaselt tume ,siis nastik muid madusi eestis ei elagi. Rästik on mürgine nastik mitte. Madudele meeldib päikse kääs lesida kuna see soojendab neid. Päikselisel päeval on ohtlikum minna seenele, sest siis on ussid väljas. Räägin veel haist. Haid on kalad . Nad kas poegivad või munevad. Mõned hailiigid on väga agressiivsed, näiteks tohutu suur mõrtsukhai. Seevastu vaalhai, samuti tõeline hiiglane, on inimesele ohutu. Mõrtsukhai on umbes 6 m pikk ja kaalub kõige rohkem 3,2 tonni. Ta on lihasööja ja on inimestele väga ohtlik. Vaalhai on kõige suurem kala. Kõige suurem mõõdetud kala on 12,5m ja võib kaaluda üle 21 tonni
kliima, Eesti ekvaatori läh maismaa taimed vee all Silur Suured sisemered, Täiustusid varred, Lülijalgsete mitmekesistumine, I 440mln pehme kliima risoomid, lehed maismaa selgtootud(putukad), puudusid primitiivsed kalad Devon 420mln Kuiv, liivakivi, savi, Sõnajalad maismaale Putukate mitmekesistumine, maismaa kerkimine algelised kahepaiksed, luukalad Karbon Merede pealetung, soe ja Sõnajalgtaimede Kahepaikste kõrgaeg, I algelised 350mln niiske kliima mitmekesistumine, roomajad
Õli-või naftaheide. Õli-või naftaleke. NAFTAREOSTUS Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal Scilly saarte lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker. TAGAJÄRJED Reostab rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Naftasaadused põhjustavad väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. LIKVIDEERIMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. On olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi.
Käsmu poolsaar Käsmu poolsaar on Eru ja Käsmu lahe vahel. Poolsaarel on mitu suurt rändrahnu ja kivikülvi (eriti kivine on rannikuala). Enamikku poolsaarest on siiski kaetud metsaga. Poolsaare idarannas asub Käsmu küla, kus on palju suvilaid, seetõttu on ka suvine elu seal palju aktiivsem. Käsmu poolsaare edelaosas asub mudase põhjaga Käsmu järv. Käsmu on ka aktiivne kalapüügi rajoon, peamised kalad on ahven, särg ja haug. Kivid Käsmu rannavees Käsmu kivikülv metsas Metaandmed Maa-ameti Geoportaalis 1. 1:10 000 kaardilehe number 74004 2. Põhikaardistuse aasta 2009, 1998 3. LIDAR andmed aastast 2013, 2009 4. Ortofoto piksli suurus (cm) 25 5. ülelennu aeg 21.08.2016 Käsmu pls on 9 ortofotot. Uusim 19.08-21.08.2016, vanim 1995. Vanu ortofotosid uutega võrreldes võib märgata, Käsmu küla suurenemist
talitlevad(inimesel sabaluu,pimesool). 24. Ord-taastumine uute lülijalgste 12. Embrüonaalse arengu võrdlemine-näit.et arvel,ilmusid vetikad ja taimed,kliima kõrgemate loomade arengus esinevad jahenemine ja mandrijäätumine.Silur- alamatele omased arengujärgud ning korallriffide moodustumine,esmesed tunnused,mis osal alamatest säilivad ka kalad,lülijalgsed.Devon -rüükalad ja täiseas. kilpkalad,neljajalgsed,kahepaiksed.Karbo 13. Geneetilised võrd-kasutatakse n-soe ja niiske kliima,puukujulised molekulaargeneetilisi meetodeid.erinevalt osad,sõnajalad,roomajad,sauruste fenv.võimaldab anda kvantitativseid esivanemad.Perm-ajaloo suurm hinnanguid eri liikide taksonite sarnasuse v väljasuremine.Juura-
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koossesinemise kaudu Biomolekulid on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil Biomolekuli esinemine on üks elu tunnus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad kõik elu tunnused Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna...
1. Kõik protsessid toimuvad vees 2. Organismid on kõigusoojased ja nende heaolu, kasv ning areng ja järglaste saamine sõltub vee temperatuurist. 3. Korraga sünnib väga palju järglasi 4. Kasvatavate liikide mitmekesisus on väga suur Vesiviljeluse mõisted: · Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) · Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin. · Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) · Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse · Tiigikalakasvatus (pond fish farming) kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides
· Elektrikalu võib leida sool ja magevetes Aafrika ja LõunaAmeerika juures. Kuidas tekitavad elektrivälja? · Elektrikalad tekitavad elektrit elektrielundi kaudu. · Elektrielund moodustub muskli ja närvirakkudest, mis on spetsiaalselt nii paigutunud et tekitada elektrivälja. Tavaliselt asub see elund kaladel sabaosas. Milleks kasutavad? · Enesekaitse · Saagi kättesaamine · Orienteerumine · Liigikaaslastele märku andmine Tugevad elektrikalad · Kalad, kes suudavad oma elektrilöögiga vastase oimetuks lüüa nimetatakse tugevateks elektrikaladeks. · Selliste kalade pinge ulatub 10V kuni 500V ja voolutugevus kuni 1A. · Elektrikalad kasutavad oma "võimeid" ainult enesekaitseks või saagi püüdmiseks. · Suurem elektrilöök võib olla inimesele ohtlik, aga ise peavad nad elektrilöökidele hästi vastu. Tugevad elektrikalad · Elektrirai kuni 70V · Atlandi ookean · Elektriangerjas kuni 300V
katab maakera pinnast 9,4% maismaast 30% Eestist 48% Vesi kõige levinum ja kõige ebatavalisem aine Maal Maa pinnast 70% hüdroelektrijaamad veeringe väike veeringe suur veeringe Loomad päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega jagunevad: selgroogsed imetajad linnud roomajad kalad kahepaiksed selgrootud liikide arv pole kindlel (kuni 4 miljonit) Muld taastumiseks nõutav aeg on väga pikk vanimad mullad on ligi 10 000 aastat vanad kogu maismaa haaravaks funktsiooniks on taimede varustamine: kasvuks ja arenguks Biomassi energia e. biomassi kalorsus soojusenergia, mis saadakse biomassi põletamisel. Biomass on taimne materjal, mis on
Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Keskmine happevihmade Ph on 4,0 4,6 Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9-6,5 Destilleeritud vee pH on 7 Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. INIMTEGEVUS: - Kütuste põletamine - Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi Taimi (muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele, lehe- ja okkakahjustused) Mulda Ehitisi Metallesemeid Happevihmade kasulikkus Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kl...
1)Kus asuvad Tundra-ja Jäävöönd,ja miks just seal? v:Asuvad suurtel laiuskraadidel,polaarjoone taga,kohati ja poolaarjoone ees,s.p seal,et need paigad saavad vähe valgust ja soojust 2)Miks on Venemaa tundra kliima palju külmem,kui Norra tundra? v:Sest Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks 3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära...
JÕGI GANGES Lisette Sults KA ART Algab Gangotri liustikust Himaalajas Suubub Bengali lahte Jõgi voolab Lõuna suunas ÜLDANDMED Asub India põhjaosas 2525 km 42 470 m³/s Toitub peamiselt sademetest ja lume sulamisest Keskmine sügavus: 16 m Kõrgus merepinnast: 7756 m Asub mussoonkliimaga alal India püha jõgi LISAJÕED PAREMPOOLSED LISAJÕED VASAKPOOLSED LISAJÕED • Yamuna • Mahakhali • Son • Karnali • Mahananda • Koshi • Gandak • Ghaghra DELTA Gangese ja Brahmaputra ulatuslik ühine delta Maailma suurim delta KESKKPNNAPROBLEEM Üleujutused, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi Himaalaja liustike sulamine IN IM T E GE VU S •Jõkke heidetakse iga päev miljard gallonit heitvett •75% jä...
Probleemid, mida põhjustab/on põhjustanud Araali mere kuivamine 1. Kalade suremine Põhjus: Vesi on suures osas ära aurustunud/kuivanud, aga sool jäi alles ning selle kontsentratsioon kasvas. Kalad ei saa elada liiga suure soolsusega veekogus ning surevad, mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud,
Happevihmad ja osooniaugud Mis on happevihmad ja milles seisneb nende probleem? Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam(happelisem) Happevihmad on tõsine probleem kaladele, taimestikule, mullale, loomadele, ehitistele. Põhjused, miks tekib happevihm Transport Tööstused Fossiilsete Kütuste põletamine Äike Metsatulekahjud Vulkaanipursked Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa...
Happevihm on vihm mille pH tase on 7'st madalam. Destilleeritud vee pH tase on 7 sellest kõrgema pH tasemega vedelikud on aluselised, madalamad aga happelised. Happevihmad põhjustavad aga väävli- ja lämmastikoksiidid ning inimtegevuse poolt õhku saadetud mürgised ained, millest kõrgemal saavad happed. Millised on happevihma mõjud? Happevihm hävitab näiteks skulptuure. Happevihma vette sattudes kahjustab see või tapab vees elavad organismid samas võivad kaotada kalad võime sigida ning siis jäävad järved/jõed kaladest tühjaks. Inimestest rääkides siis lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Kuidas vähendada happevihma tekkimist? Happevihma vähendamiseks on võimalusi palju, kuid kõigil on üks ja see sama põhimõte. Selleks tuleks tehased vähendada enda saaste tekkimist ja selle õhku laskmist kui ka võiks
Saarmas (Lutra lutra) Saarmas on saleda keha ja pruuni tiheda karvkattega kärplane. Tal on veekindel ja väga vastupidav karvkate. Euroopa saarmas on osav loom. Ta elab kaljustel mererannikutel ning mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsaid, mis pakuvad talle varjualust. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa-aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri aseme...
“Mänguasjapoes”), kiindumus/tunnete väljendamine (“Musi”, “Vale häbi”), tülid/vaidlus (“Mutionude vaidlus”, “Üks tüli”), pere (“Perekond”). Heljo Mänd - lilled (“Võilill”, “Kellukas”). Jõulud/talv (“Suur kuusk”, “Lumelapsed”, “Piparkoogipoisid”). Kodu (“Kodu”). Puud (“Kuuske toomas”, “Mänd”, “Õnnelaul”). Nõiad (“Viimane nõid”, “Nõiamäng”, “Vihmanõia laul). Eno Raud - Kalad ja linnud (“Kalad kalad”, “Pöörane part”). Pori (“Porist”) Jõulud (“Metsajõulupuu”). Loomad (“Boa või kilpkonn”, “Kapsauss”, “Kana unenägu”). Lumi (“Lumemees”, “Lumest”).
meditsiini industrialiseerimise tulekuga praegusel sajandil on biomeditsioon võitmas üha suuremat populaarsust. Ihtüoteraapia (kalateraapia) on osutunud efektiivseks psoriaasi ravimeetodiks Kangal Hot Springsis, Türgis. Kangali kuumaveeallikates elab doktorkalana tuntud Garra rufa (kaldkirjas äkki? Kuna see ladinakeelne), kes toidu vähesuse tõttu toitub suplejate surnud nahatükikestest, väidetavalt leevendades haigust nagu psoriaas. Kui kalad puhastavad nahka, tunnevad patsiendid allikavees lebades mikromassaazi , mis loob lõõgastava ja meeldiva tunde. Toimub surnud naharakkude eemaldamine haava pinnalt koos päikesevalguse ja allikaveega, lisaks lõõgastumine ning stressi leevendamine. Teadlased on läbi viinud uuringu ihtüoteraapia (kalateraapia) kasulikkusest psoriaasi ravimisel 2002-2004 Alam-Austrias. Psoriaas Psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev, päriliku eelsoodumusega
SISEJUHATUS Ma valisin just seda teema, selle pärast mulle väga meeldivad loomad. Ja praegu ma tahan rääkida natukene delfiinidest. Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlaste sugukond on vaalaliste seltsi kõige arukam sellesse kuulub 50 liiki. Bagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Nad liiguvad parvedes ja orinteeruvad nagu nahkhiired, saates pidevalt välja ultrahelisignaale, mis peegelduvad tagasi ettejuhtunud takistustelt. 4 MÕNED ÜLDISED FAKTID Nimetus: delfiinid, afaliinid, pringlid Teaduslik nimi: Delphinius delphis Sugukond: Delphinidae Selts: Cetacea Kehapikkus: 1,1-10m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel kuni 8000 kg ja enam [isane mõõkdelfiin])
et isegi edukamalt kui Maal, sest kosmoses on võimalik toota palju aineid, millest Maal olles ei saaks unistadagi. Näiteks sulavad kaks metalli kosmoses kokku ühtlaselt, erinevalt Maast. Samuti saab seal valmistada Astronaudid rahvusvahelises kosmosejaamas ülipuhtaid kristalle, mida kasutatakse arvutites. Seal kõrgel üleval on toodetud isegi ravimeid, mille valmistamine Maal oleks võimatu. Ka kosmoselaevas on elu võimalik. Sinna üles viidud loomad, nagu kalad ja ämblikud, olid alguses kaaluta oleku pärast sokeeritud. Kalad ujusid näiteks kogu aeg ringiratast. Varsti harjusid nende uute tingimustega kõik loomad ja isegi ämblikud hakkasid uuesti oma ilusaid võrke kuduma. Venelased aga seevastu on enda orbitaaljaamades kasvatanud edukalt sibulaid ja ube. Üks väga häiriv probleem kosmoses: kõik asjad kipuvad ära kaduma, sest kinnitamata ei püsi miski paigal. Maa peale tagasi jõudnud astronaute vaevab aga vastupidine probleem kõik
kadunud 4 seene-, 18 sambliku-, 10 sambla-, 27 soontaime-, 42 selgrootu ja 2 selgroogse looma liiki või liigisisest taksonit. Enim, tublisti üle kolmandiku hinnatud liikidest on hävinuks või ohustatuks tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu kahepaiksed (45,4%), kalad (36,1%) ja vähid (36%). Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune metsade majandamisega seotud tegevus, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd (27%-l kõigist ohustatud liikidest). Järgnevad veekogude muutmisega seotu (15%) ning põllumajanduslik tegevus (12,9%). Vähem kui 6% ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste, uute liikide sissetalumise ja muude väljastpoolt lähtuvate mõjustuste tõttu, ligi 15% puhul pole ohustavad tegurid teada.
............................................................................. 7 Kudemine............................................................................................................ 8 Ümarmudila kahjulikus........................................................................................ 9 Lisad..................................................................................................................... 11 Sissejuhatus Minu uurimisvaldkond on Eesti vetes elavad kalad. Minu uurimistöö eesmärk on saada teada kuivõrd meie inimesed tunnevad siinsetes veekogudes elavaid kalu. Minu uurimistöö objekt on ümarmudil. Uurimistöö kitsamaks eesmärgiks on uurida tema elu ja kombeid ning koostada selle kohta õppematerjal. Minu uurimis küsimused on: Kus elab ümarmudil? Kuidas ta välja näeb? Kuidas ta paljuneb? Millest ta toitub? Kuidas teda kasutatakse? Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutan järgmisi meetodeid: uurimisobjekti
Enamik meriroose on väikesed, kuni mõnekümne sentrimeetri pikkused loomad. Kuid on ka väga suuri meriroose, kelle suuketta läbimõõt võib ulatuda kuni 1.5 meetrini. Meriroosid elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. Nende keha on lihaseline ja kogukas ning sageli värvikirev ümber suuava on tal kümneid ja isegi sadu kõrverakkudega varustatud kombitsaid. Komitsatega püüab ta saaki. Kelleks on tavaliselt väiksemad kalad. Kõrverakkudega uimastab ta kala ja suunab selle suuava poole. Suuavast liigub kala meriroosi kehaõõnde, kus ta seeditakse. Jäägid heidetakse vette tagasi. Meriroosid võivad ka inimesi kõrvetada. Kuid on kalu, kes on kohastunud kaitseks meriroosi kõrverakkude eest. Sellised kalad on näiteks meriroosiahvenad. Neil on paks kleepub lima kiht keha pinnal, mis kaitseb neid kõrveniitide eest. Meriroosahvenad elavad meriroosiga koosluses. Kloun-meriroosahvenad söövad merirooside kombitsate
Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees Täismoone- muna-vastne-nukk-valmik, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised Vaegmoone- muna-vastne-valmik, putukad (näiteks rohutirts, tarakan, lutikas), ainuõõssed, ussid, vähid, kahepaiksed, enamus kalad Postembrüogenees- lootejärgne areng, loomadel võib toimuda otseselt (vastsündinu omab liigikaaslastele omaseid tunnuseid) või moondeliselt (täismoone, vaegmoone) Vananemine- on määratud geenidega ning seda mõjutab keskkond Telomeer- ülesanne kaitsta kromosoomi otsi kahjustuste eest Surm- kliiniline (hingamine ja süda on seiskunud) või bioloogiline (ajurakud on liiga kaua hapnikuta (3min)) Hermafrotiitide näiteid: kaanid, vihmaussid, viinamäetigu
oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on, Kui uimed meil ja sabad on. 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Ma valisin, selle luuletuse, sest see oli üks nendest luuletustes mida ma lapsepõlves õppisin vabatahtlikult pähe ja see on õpetlik. 3) Sõnum: Lapsed õpivad asju ning saavad koguaeg teada midagi uut. 4) Küsimus: "Millised loomad on veel, kellel pole jalgu
ääres. Võta kätte kepp, mis muutus maoks, ja ütle temale: Jehoova, heebralaste jumal, on mind läkidanud sinu juurde, et ma ütleksin: Lase mu rahvas minna ja mind kõrves reenuda. Aga vaata sa ei ole siitsaadik kuulda võtnud! Seepärast ütleb Jehoova nõnda: Sellest sa tunned, et mina olen Jehoova: vaata, ma löön kepigaa, mis mul käes on, jõe vett, ja see muutub vereks! Kalad jües surevad ja jõgi hakkab haisema, nõnda et egiptlased jõest vett juues tunnevad tülgastust!´ Ja Jehoova ütles Moosesele:´Ütle Aaronile: Võta oma kepp ja siruta egiptlaste vete kohale, nende jõgede, kanalite, tiikide ja kõigi veekogude kohale, et need muuruksid vereks. Siis on kõgu Egiptusemaal veri, niihästi puu- kui kiviastjais!´Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda, nagu Jehoova oli käskinud
Vastsed kestuvad tavaliselt palju kordi, enne kui on omandanud täiskasvanud looma mõõtmed ja väljanägemise. Vastsed ei ela veekogu põhjas vaid hõljuvad või ujuvad pinnakihtides Tohutu hulk vastseid satub röövloomade saagiks. Vastsed suudavad areneda üksnes mere- ja riimvees. Toit ja vaenlane Vaenlasteks on mitmed kalad, peajalgsed ja ka teised kümnejalalised. Röövloomad - söövad teisi loomi, mõned ka oma liigikaaslasi. Toiduks on taimed, selgrootud, kalad. Domineeriva toiduosa moodustavad karbid ja teod. Levik ja kaitse Läänemere võõrliik. Hiina villkäppkrabi looduslik levila on Aasia, peaasjalikult Hiina piirkond. Umbes 1912. aastal toodi hiina villkäppkrabivastsed laevade ballastvees juhuslikult sisse Elbe jõgikonda. Looma on leitud ka Eesti rannikumerest eksikülalisena. Praegu on ta arvukas paljudes Saksamaa, Belgia, Hollandi, Prantsusmaa, Taani ja Rootsi jõgedes ja nende suudmealadel.
Viljastamisprotsessi bioloogiline tähtsus: 1. Taastatakse diploidsus, rakkude kahekordne kromosoomistik Viljastamine (sugurakud ehk gameedid on haploidsed) 2. Määratakse sugu (imetajatel jt), sõltub sellest, kas spermis on X Kehasisene või Y kromosoom. (Looduses Kehaväline (emasorganismi (vees, nt kalad ja kahepaiksed) suguteedes, esineb ka teisi soo määramise nt roomajad ja linnud) viise, kui sugukromosoomide (X, Y) abil, nt selle sõltuvus temperatuurist roomajatel) Lõigustumine: kobarloode ehk moorula Bioloogiline eripära: • Kõige kiirem rakkude jagunemise viis. (Ainsaks sünteesiks DNA kahekordistamine), tekkinud rakud vahepeal ei kasva • Rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad
· Munad võivad arenema hakata kohe või väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga Toitumine ja kaitse · Eelvalmikud ja valmikud ei söö · Vastsed on enamasti röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad · Kaitseks võivad loovutada jala või sabaniidi Pildid Kasutatud kirjandus · http://www.ut
Mükeene ja Vana-Kreeka vaasimaal Kreeta vaasimaalile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane ,isegi naturalistlik.Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi,neid vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli palju elavam ja paindlikum,võimaldas edasi anda keerulisi poose , riietust jne ning oli seega kooskõlas kreeka kunsti üldise arenguga suurema loodusläheduse poole.Kreeklastel poln...
Abiotilised tegurid jagunevad kolmeks 1) Nähtav valgus [Taimede fotosüntees]2)Infvrapuna valgus[sideseadmetes,looduse soojendusena] 3) UV- kiirgus(väikes koguses b-vitamiine).Fotoperiodism- organismide reaksioon ööpäevase valguse ja pimeduse perioodi muutumisel. Taimed:Lühipäevataimed (päevavalgus ei ületa 12h)Pikapäevataimed[hakkavad õitsema siis kui päeva valgust on rohkem kui ] 12h).Temperatuur: Loomad jag.kahte :Kõigusoojased(kalad,roomajad)/ Püsisoojased (Linnud,imetajad).PH jaotatud kolmeks:neutraalne(0- 7),happeline (7)aluseline(7- 12) Biootlised tegurid:Sümbioos:erinavate oranismide vastastiku kasulik kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik t...
Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem » Järglasi sünnitatakse roomajad » toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega emapiimaga » täiuslik termoregulatsioonisüsteem kalad » Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest » Neljaosaline süda kahepaiksed » Elavad pea-aegu igas keskkonnas linnud » Ligi 4500 liiki Selts Kiskjalised »toituvad teistest loomadest »Väga erineva suurusega Napihambulised »tugevad küünised ja Vaalalised silmahambad »Eriti laia levikuga on koerlased ja
välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitumine: · Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud, tõmbuvad kombitsad kokku ning painduvad suu poole. Pärast kehaõõnes seedimist, heidetakse jäänused suuava kaudu välja. Meriroosid on aktiivsed kiskjad. Nende põhitoiduks on kalad ja väikesed selgrootud. Allikad: · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teem a/loodus/meriroosid.htm · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/t · http://4.bp.blogspot.com/_0Rld2wobi0s/SsZD kJgf_VI/AAAAAAAAAv8/DzsJfpwSO- o/s320/P9260062.JPG
Astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca) Elupaik Astelrai eelistab madalaveelisi paiku. Neid võib kohata troopilistes meredes ja parasvöötmes. On laialt levinud Lääne- ja Põhja-Aafrika ning Euroopa rannikuvetes. Välimus Astelraidel on piitsakujuline saba ja mürginäärmetega astel. Need kalad on ruudu või ovaalse kujuga, kehal on laigud või marmormuster. Nende kalade suurus oleneb liigist, pikkus 2,5 meetrit, kaaluvad 6 - 10 kilogrammi. Toitumine Merekass toitub peamiselt merepõhjast leiduvatest asukatest mereussikestest, limustest ja vähilaadsetest ning muudest selgrootutest. Suuremad isendid söövad ka surnud kalu ning peajalgseid. Astelrai suu asub pea alumisel poolel. Paljunemine Astelraide paljunemisest ei ole palju teada. Kindel on, et emane toob
3. Paleosoikum ehs vanaaegkond 542 miljonit kuni 250 miljonit aastat tagasi · Elu muutus mitmekesisemaks · Elu jõudis ka maismaale · Maa oli juba sarnane tänapäevaga, ainult elustik oli erinev · Elu vormid muutusid suureks · Taimedest eksisteerisid smblad, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed (nt okaspuud) · Loomadest molluskid, putukad, vähid, kalad, kahepaiksed ja lõpupoole ka roomajad · Lõpeb suure väljasuremisega (90% liikidest suri välja) Eestis: Kambrium - savid Ordovitsium - põlevkivi Silur kalade algus, lubjakivi Devon liivakivi, savi Karboniajastu kivisüsi 4. Mesosoikum ehk keskaegkond 250 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi · Dinosauruste aeg, hiidsislikud · Ilmusid linnud
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen Eritrea Veespordialade harrastamine > Snorgeldada > Sukelduda > Laine ja purjelauasõit Oluline osa on kaubalaevandusel Suess Port Sudan Dzidda
mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine Suguliseks paljunemiseks on vaja kaht erisoost vanemorganismi. Järglased on vanematega geneetiliselt sarnased kuid mitte identsed. Suguliselt paljunevad: imetajad, kalad,linnud. Küsimused 1.Mittesuguliseks paljunemiseks on enamasti vaja ainult üht vanemorganismi aga suguliseks on vaja isas- ja emasorganismi. Sugulisel paljunemisel erinevad järglased rohkem oma vanematest kui mittesugulisel paljunemisel 2.Vegetatiivsel paljunemisel on järglased geneetiliselt identsed oma vanematega. 3.Suguliseks paljunemiseks on vaja isas. Ja emasorganismi. Suguliselt on järglased geneetiliselt erinevad vanematest aga vegetatiivselt on nad
· PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS · LIIKUMISEKS ON NEIL IGA KEHALÜLI KÜLGEDEL JÄTKED, MIS ON VARUSTATUD PIKKADE HARJASTEKIMPUDEGA. · HARJASLIMUKAD ON RÖÖVLOOMAD NING TOITUVAD PEAMISELT VÄIKESTEST VEELOOMADEST, KUID KA VETIKATEST. · NENDE SUUREMAD VAENLASED ON KALAD JA VÄHID. SARNASELT VIHMAUSSIDEGA HINGAVAD HARJASLIMUKAD KOGU KEHAPINNAGA. LIIVATÕLV · ERINEB OMA ELUVIISILT HARJASLIMUKAST. · ELAB VEEKOGU PÕHJAS, LIIVA SISSE KAEVUNULT. · OMAPÄRASED ON NAD KA SELLE POOLEST, ET HINGAMISEKS ON NEIL LÕPUSED, MIS ASUVAD KÜLGJÄTKETEL LIIVATÕLV · ÜHEST OTSAST SÖÖB VETIKAKÕDU JA IMEB LIIVA SISSE. · TAGAOTSAST LÜKKAB SEEDITUD JÄÄNUSED JA LIIVA VEEPÕHJA VÄIKESE
Karujärv Tartumaal ● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● Suurim sügavus 7,5m ● Eutroofne ning suurtaimerikas ● Kasvab valge vesiroos ● Valgala 7,1 km2 ● Kaldajoon 2,5km ● Pikkus 770m ● Laius 1,3km Kalad ● Särg ● Ahven ● Latikas ● Haug ● Kiisk ● Linask ● Angerjas Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises üldine ● Tänapäeval on liustikega kaetud ligikaudu 10% maismaast ● Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,6milj km2 ● Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest tekkepõhjused ● Sademeid peab olema piisavalt ● Temperatuur peab olema alla 0 kraadi
I-kategooriasse kuulub 14 liiki (nt. habekakk, kalakotkas, tutkas) II-kategooriasse kuulub 35 liiki (nt. Alk, Hüüp, Jäälind, Luha-sinirind) III-kategooriasse kuulub 66 liiki (nt. Jõgitiir, Laanepüü, Rukkirääk) Imetajad I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Lendorav ja Euroopa naarits) II-kategooriasse kuulub 13 liiki (nt. Suurkõrv, Hallhüljes, Viigerhüljes) III-kategooriasse kuulub 6 liiki (nt. Ahm, Saarmas, Pähklinäpp) Kalad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Säga ja Tõugjas) III-kategooriasse kuulub 5 liiki (nt. Hink, Harjus, Atlandi tuur) Kahepaiksed I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Kõre ja Rohe-kärnkonn) II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Harivesilik ja Mudakonn III-kategooriasse kuulub 7 liiki (nt. Rabakonn , Rohukonn, Tähnikvesilik) Roomajad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 1 liik (Kivisisalik)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
