Astelrai (0)

Astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)
Elupaik
Astelrai eelistab madalaveelisi paiku. Neid võib kohata troopilistes meredes ja parasvöötmes. On laialt levinud Lääne- ja Põhja-Aafrika ning Euroopa rannikuvetes.
Välimus
Astelraidel on piitsakujuline saba ja mürginäärmetega astel . Need kalad on ruudu või ovaalse kujuga, kehal on laigud või marmormuster. Nende kalade suurus oleneb liigist, pikkus 2,5 meetrit, kaaluvad 6 - 10 kilogrammi.
Toitumine
Merekass toitub peamiselt merepõhjast leiduvatest asukatest – mereussikestest, limustest ja vähilaadsetest ning muudest selgrootutest. Suuremad isendid söövad ka surnud kalu ning peajalgseid. Astelrai suu asub pea alumisel poolel.
Paljunemine
Astelraide paljunemisest ei ole palju teada. Kindel on, et emane toob suvekuudel ilmale 4 – 12 maimu. Pojad sünnivad hiliskevadel või varasuvel ning on sündides umbes 18 cm pikkused.
Vaenlased
Kalurid – sattudes kalurite võrku, rebivad kalurid railt astla ning viskavad sandistatud kala vette tagasi.
Vasarhai – see kala sööb väiksemaid astelraisid. Ühe hai sisikonnast on leitud isegi 50 astelrai astelt.
Huvitavad faktid

• Merikassi maks moodustab tema kehast 15% ning maks sisaldab 67% rasva.
  
• On teada üle 100 liigi astelraisid.
  
• Mehhiko rannikul kogunevad astelraid merepõhjas paiknevatesse süvenditesse, mida kutsutakse raiurgudeks.
  
• Astelrai mürk võib ujuja halvata, põhjustada raskeid ning valulisi vigastusi.
  

Kasutatud kirjandus

• Loomade elu
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/astelraid_evelin.ht m
  
• http://animals.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/animals/images/primary/sting-ray-gliding.jpg