10-15 % inimese päevasest fosfori-, 60 % rauavajadusest ja kaaliumivajaduse koguni sajaprotsendiliselt. Kartulis sisaldub ka suhkur. Selle ülemäärane sisaldus halvendab maitseomadusi ja põhjustab kartulitoitudel värvuse muutusi. Peale selle surub see ka maha immuunsüsteemi. Lisaks sunnib suur suhkru kogus kõhunääret eraldama ebanormaalselt suuri koguseid insuliini, mida on vaja suhkru lõhustamiseks. Suhkur on ka paljude haiguste põhjustaja.Suhkur tühjendab keha kaaliumi ja magneesiumi tagavarasid, need on aga vajalikud südame tegevuseks. Suhkrutesisaldus suureneb kevadperioodil ja toimub ka säilitamisel alla 4,5-4,0 C. Suhkrute kogunemine on suurem varajase kasvurühma sortidel. Tööstuslikult on oluline, et säilimisel ei suureneks suhkru kogus üle 1%. Lisaks on tärklis on kartulis varuainena. Selle suure sisalduse tõttu (moodustab kartuli kuivainest suurema osa so ¾) on see ka tooraineks tärklisetööstusele ja piirtusetööstusele. Seedimisel
kook on valmis. Banaanipannkoogid · Mis meil vaja on? o 4 küpset banaani 1,2 dl (täistera)jahu 2 muna 2 spl sidrunimahla 2 spl pruuni suhkrut o Vajuta banaanid kahvliga katki, lisa munad, sidrunimahl ja suhkur ning töötle püreeks. Lisa jahu ning sega lusikaga ühtlaseks. Lase pool tundi paisuda. Küpseta koogikesi väikesel kuumusel. Südamele kasulikud pannkoogid, mis sisaldavad suures koguses kaaliumi. Tänu suurele energeetilise väärtusele ja süsivesikute kogusele on banaanipannkooke hea süüa enne suuremat füüsilist koormust või trenni. 100 toodet sisaldab ligikaudu 250 kcal.
· Vahemeremaades -Itaalia, Kreeka, Türgi · Aasias Süüria, Iraan, Hiina, Pakistan, Afganistan · Mujal Kalifornia, Austraalia, Mehhiko · Suurim toodang pärit Iraanist, USA-st ja Türgist Kasutusalad · Süüakse eraldi toiduna · Kasutatakse toidu valmistamisel · Tervisele kasulik vähem südamehaigusi Tervis · Ennetab pimedaks jäämist · Ennetab südamehaigusi · Aitab vähem süüa · Palju kiudaineid ja kaaliumi · Kolesterooli vastu ''Õnnelikud'' pähklid · Pistaatsiaid kutsutakse Iraanis ''naeratavateks pähkliteks'' ja Hiinas ''õnnelikeks pähkliteks'' · Kui kuuled pistaatsia koore lahti minekut, toob see õnne Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_pistaatsia · http://en.wikipedia.org/wiki/Pistachio · http://www.pistachiohealth.com/consumer/about- pistachios/fun-facts · http://www.articlesbase.com/home-brewing-
ha. Mullastik on suhteliselt üksluine, kahkjas gleimuld, valdavalt saviliiv ja keskmine saviliiv. Sademeid on olenevalt aastast piisavalt. Töö eesmärgiks on koostada optimaalne väetusplaan 5 põllule, millega saaks tagada taimedele vajaliku toiteainete olemasolu, ilma mulla viljakust alandamata. 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Väetusplaani valitud põldude mullad on kahkjad glei mullad, väikese või keskmise kivisusega. Fosfori ja kaaliumi vajadus on suur ning keskmine. Mulla boniteet varieerub 47 56-ni. PH nõrgalt happeline. Huumuse sisalduse % 2,2 3,4. (tabel 1.) Nr. Kultuur Pindala Mullaliik Lõimis P- tarve K-tarve Boniteet pHKCl Huumuse ha sisaldus % 1. Põldhein I 12 LP(g) Sl P-2 K-3 49 6 3,4 2
huumusesisaldusega muldi on ligikaudu 32%. Muldi, kus künnikihi huumusesisaldus on 3 - 5% on kogu haritavast maast 26% ja üle 5%-lise huumusesisaldusega muldi on 14%. Joonis 4. Meetrise mullaprofiili keskmine aktiivveemahutavus millimeetrites. Figure 4. Mean available water capacity ( mm ) in a one - metre soil layer. Võttes aluseks viienda väetustarbe ringi analüüside tulemused selgub, et 40 – 65 % haritavast maast on laktaatlahustuva kaaliumi sisaldus madal ja väga madal, kusjuures kõige suurem on kaaliumi defitsiit Hiiumaa muldades (joonis 6). Laktaatlahustuva fosfori sisaldus on madal ja väga madal 20 - 35 % haritava maa muldades. Kõrge ja väga kõrge laktaatlahustuva fosfori sisaldusega muldi on maakondades 15 - 40 %. Suhteliselt enam on taolisi muldi Lääne – Virumaal. Eeltoodust järeldub, et praegune äärmiselt tagasihoidlik väetiste kasutamine ei taga mullaviljakuse säilumist, sest toitainete bilanss on negatiivne
Koos teevad: a) reguleerivad veereziimi (Na hoiab, säilitab vett ja K väljutab nt. õlu ja kohvi) b) mõlemad osalevad membraantranspordis c) tekitavad nõrku elektriimpulsse (närviülekandes; elekrtikaladel on elektrotsüüdirakud, mis tekitavad väga tugevat pinget (kuni 650V angerjal); suurim voolutugevus, mida kalad suudavad teha, on kuni 50A elektrirail, mis on ohtlikum kui angerjas) d) Na-K koostoime süsteemi nim. naatrium-kaaliumpumbaks. e) Naatriumi saab loomsest toidust, kaaliumi taimsest. Ca biofunktsioonid: a) raskelt lahustuvate sooladena luukoe koostises b) vajalik vere hüübimiseks c) osaleb lihastöös, selle puudusel tek. krambid d) vahendab biosignaale, nt hormoonmõju rakkudele e) selle puudusest tingitud luudehõrenemine ehk osteoporoos f) saame loomsetest toiduainetest (piim, kala, liha), taimedes palju ühendeid, mis takistavad Ca imendumist Mg funktsioonid: a) väga paljude ensüümide aktivaator, inimeses ligi 300 ensüümile
3) Leia nähtava valguse lainepikkustevahemikule 380nm-760nm vastavate valguskvantide energiavahemik. 4) Naatriumile langev valgus lõi temast välja elektrone, mille maksimaalne kineetiline energia oli 0,24∙10-19 J. Kui suur oli naatriumile langeva kvandi energia? Naatriumi väljumistöö on 2,28 eV. 5) Elektronide väljumistöö tseesiumist on 3,1∙10-19 J. Milline on fotoefekti punapiir ja sellele vastav sagedus? 6) Kas fotoefekt toimub, kui kaaliumi valgustada sinise valgusega, mille lainepikkus on 450nm? Kaaliumi väljumistöö on 2,22 eV. 7) Mitu korda erineb rohelise footoni (sagedusega 5,45∙10-19Hz) lainepikkus kiirusega 6,6 km/s liikuva elektroni (massiga 9,1∙10-31 kg) lainepikkusest?
klassi,roosilaadsete seltsi, roosiõieliste perekonda, ploomi sugukonda ning mandlipuu alamklassi, liigiks on virsik. Nektariini viljaliha on kollane ja mahlane, maitselt aromaatne ja magus. Küps nektariin on pehme ning viljaliha eraldub seemne küljest kergelt. Virsikud ja nektariinid kuuluvad väärtuslikemate luuviljaliste hulka. Nektariinid sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid.Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud nektariinid pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt. Nektariinist toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites ja paljudes muudes hõrgutistes.
Naatriumi leidub ka juustus, vorstis, singis, margariinis, konservides, puljongikuubikutes, liha-ja kalatoodetes ja paagaritoodetes. Taimedest sisaldab naatriumi kõige rohkem just maitsetaimed. Väga oluline naatriumiallikas on ka naatriumirikas.pudelivesi. Naatriumi ohutu päevase tarbimise ülempiir on 20-30 g. Halvimal juhul võib liigne tarbimine põhjustada maovähki, insulti, osadel hüpertoonia teket, aga ka jalgade ja näo turseid, kaaliumi liigset eritust uriiniga. Naatriumi mõju vererõhu tõusule: a)liigne naatrium häirib rakkude ioontasakaalu b)naatriumi seob verevahetusel verega liigselt vett. Naatriumi puudujääk võib tekkida kehavedelike kaotamise tagajärjel, näiteks rohke higistamise korral kuid ka sooladevaese vee megatarbimise korral, näiteks allikavee. Naatriumi puuduse tunnused on kehakaalu langus, isutus aga ka näiteks oksendamine. Samuti võib tekkida puudujääk pikaajalise taimetoitluse tagajärjel.
Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ta sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid (rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi), süsivesikuid, vitamiine (eriti C-vitamiini) ja karotiini. Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova MK13-TE1 Kodutöö Juhendaja: Antson Aive Tallinn 2013 Battery energiajook E-ained: E330 happesuse regulaator E150 toiduväv E202 säilitusaine Sült Atria E-ained: Maitse- ja lõhnatugevdaja E621 Naatriumvesinikglutamaat Antioksüdant E300 - Askorbiinhape Säilitusaine E250 Naatriumnitrit Täissuitsu põdravorst Linnamäe Lihatööstus E-ained: Säilitusaine E250 Naatriumnitrit E301 - Naatriumaskorbaat E450 Difosfaadid Salvest Majonees E-ained E260, E270 happesuse regulaator E1450 emulgaator E211, E202 säilitusainued FELIX supp E-ained E621 Naatriumvesinikglutamaat E627 - Dinaatrium-5-guanülaat E631 - Dinaatrium-5-inosinaat E150c - Ammooniumkaramell, karamell III toiduvärv Selveri köök Karamellipuding E-ained Stabilisaator Lõhna ja maitseained Coffeeta valg...
Mullastiku omadusi mõjutavad tegurid Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist ehk kõdunevat taimejäänuste ja huumuse osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem. Mullas leidub alati ka kindel kogus vett ja õhku. Mulla veeolud ja mulla õhu varustus oleneb mullaosakeste suurusest. Neid iseloomustavad mulla veeläbilaskvus, veemahutavus ja õhumahutavus. Veemahutavustest on kõige olulisem mulla aktiivveemahutavus ehk taimede poolt omastatava vee kinnipidamise võime. Mullaosakesed võivad rohke saviosakeste olemasolul omavahel liituda ja moodustada mulla sõmeraid, mille vahele jäävad suuremad õhuruumid, mis soodustavad mulla veeläbilaskvust ning õhumahutavust ja lisaks ...
koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgvererõhktõbe tuleb ravida ravi- mitega ja toetada ravi tervisliku eluviisi, sealhulgas tervisliku toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks Naatriumi tarvitamine <5 g keedusoola (<2 g naatriumit) päevas Kaaliumi tarvitamine Naised 3,1 ja mehed 3,5 g päevas Kaltsiumi tarvitamine 800 mg päevas Küllastunud rasvhapete ja transrasvhapete tarvita- Loomsete rasvade osakaalu vähendamine mine Oomega-3-polüküllastumata rasvhapete tarvitamine Taimsete rasvade ja kalaõli osakaalu suurendamine
Li kuulub mitmete kergete, mehhaaniliselt tugevate ja plastiliste sulamite koostisesse, mida rakendatakse lennukiehituses RUBIIDIUM: leiab rakendust rubiidiumauruna eriotstarbeliste valgustite valmistamisel. kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks, muundurites, fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes KAALIUM: Metalset kaaliumi kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks, muundurites, fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes. KO2 kaaliumhüperoksiid on kollakasoranzi värvusega kristalne aine, mis tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus K + O2 = KO2 Ta on tugev oksüdeerija . reageerivad hästi süsinikdioksiidiga
MIS ON KASSIAHASTUS? · Kassiahastus ehk pohmell · Sümptomiteks on peavalu, iiveldustunne, väsimus, kõhulahtisus ja kehatemperatuuri tõus · Kassiahastus avaldub kõige teravamalt siis, kui inimese vere alkoholi sisaldus läheneb nullile MIKS TEKIB KASSIAHASTUS? · Alkohol viib kehast välja vett, sooli ja kaaliumi. Vajalike ainete tasakaal on häiritud ja toitainete jõudmine ajju on takistatud · Alkohol mõjutab magu ning see tekitab iiveldust · Alkohol aeglustab glükoosi tootmist, mis on aju ja mitmete rakkude energiaallikas · Alkoholi oksüdeerudes tekib mürgine etanaal, millest organismis tekib äädikhape, see protsess on aeglane ja etanaal jõuab teiste ainetega moodustada veel mürgisemaid ühendeid MIKS TEKIB KASSIAHASTUS? · Organism tekitab glutamiini, see aine ei lase
1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S. 2. Taimed saavad oma toiteelemente nii õhtust kui ka mullast.Õhust saavad taimed C, O, H ning mullast N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn, jt. 3. Kui mullas on vähe lämmastikku siis taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks ning lehed võivad isegi kolletuda.Kui mullas on puudub fosfor siis taime lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda.Vähese kaaliumi sisalduse korral mullas seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad või kuivavad. 4. Saagi tõstmiseks viiakse mulda puuduvad keemilised elemendid.Selleks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 5. Mineraalväetiste kasutamine algas 1840.a põllumajanduses. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest kuna sisaldavad taimede kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke makroelemente milleks on N, P, K, Ca, Mg, S.Samuti sisaldavad ka kõiki vajalikke
aitab põletada liigset rasva ainevahetusprotsessi kaalus juurdevõtmine, kretinism. stimuleerimisega, vajalik normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks, vajalik kõnelemiseks, juustele, nahale ja hammastele. K on rakusisese lahuse peamine katioon, sünteesiprotsessid on reflekside puudulikkus, häired lihaste töös, seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema närvisüsteemi häired, väljumisega rakuvälisesse keskkonda, raskused hingamisel. tema osavõtul kulgeb lihaste töö, valkude ja süsivesikute ainevahetus, teda leidub erütrotsüütides, mis omab erilist tähtsust hapnikuvahetusel, stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke, abistab kõrge vererõhu madaldamisel,
Bioloogia Referaat 9. klass Vitamiin B6 (Püridoksiin) Avastus Vitamiin B6 on vees lahustuv vitamiin ja on osa vitamiin B-kompleksi rühmast. Püridoksiin avastati 1930. aastal, kui tehti katseid rottidel, avastaja oli Ungari arst Paul Gyorgy. B6 suutis ravida rottide nahahaigust. Kasulikkus inimesele B6 osaleb kehas ainete sünteesimisel. Püridoksiin aitab tasakaalustada naatriumi ja kaaliumi taset organismis ja edendab ka punaste vereliblede tootmist. Vitamiin B6 on laialdaselt levinud toidus nii oma vabas vormis, kui ka seotult mõne teise ainega. Eriti palju on seda lihas, teraviljatoodetes, köögiviljades ning pähklites. Samuti ka maksas, munakollases ning porgandis. Vitamiini puudus või siis liig annustamine B6 puudumisel võib tekkida sarlakite sarnane lööve, millest jäävad järgi armid. Kaasneda võivad ka migreeni hood
4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine – olemasoleva teabega tutvumine – hüpoteesi püstitamine – uuringu planeerimine – info kogumine ja kontrollimine – järelduste tegemine – hüpoteesi kinnitamine või ümber lükkamine – tulemuste avaldamine. 5. Millistest elementidest koosnevad organismid põhiliselt? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor ja väävel neid on kõige rohkem. Väheses koguses on ka kaltsiumi, naatriumi ja kaaliumi. 6. Kui palju vajab inimene vett? Keskmiselt vajab inimene 28-35 ml vett iga kehakaalu kg kohta. 7. Nimeta vee ülesanded. Vesi on lahusti ja fotosünteesi lähte aine. Vesi peab osalema keemilistes reaktsioonides, transportima aineid, tagama raku siserõhu ja reguleerima soojust. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks. 8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. 9. Kuidas süsivesikuid liigitatakse?
Taimeväetised (N,P ja K ühendid) (Keemiline valem: NPK makroväetis, mineraalväetis) Väetist kasutame, et anda taimele toitaineid, tõsta saaki. Samuti aitab see taimel kasvada ja areneda. Taimeväetise puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad kuivaks, heledaks või võivad isegi kolletuda, seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini. Väetamisel tuleb meeles hoida, et kui sügavale mulda tohib väetis sisse viia ning ka kuupäevi, et vältida liigväetamist või väetise puudumist. Liigne väetamine rikub põllumajandussaaduste kvaliteeti ja maitseomadusi, sest taimedesse koguneb väetisest pärinevaid ühendeid. Eriti suurt ohtu põhjustab lämmastikväetistega üleväetamine. Nväetis ehk lämmastikväetis Miks on vaja lämmastiku väetist? See soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist. Lämmastiku puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehtede kasv l...
närviimpulssidel edasi kanduda. Soola (NaCl) ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on erinevatel andmetel 2,56 g, teatud juhtudel kuni 8 g ja see sõltub: * Kehakaalust * Füsioloogilisest seisundist * Kliimatingimustest * Füüsilisest aktiivsusest * Neerude võimest imendada naatriumi tagasi * Toitumisviisist Soola kahjulikkus Soola nö kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: * Naha ja limaskestade kuivamist * Vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga * Janu * Vererõhu tõusu Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik, magedama toiduga harjumine toimub kiiresti! VESI Keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Normaaltingimustes vedel, kuid võib olla ka tahke ning gaasiline. Kuulub kõikide kudede koostisesse Leidub kõikides toiduainetes Annab 0 kcal Elavate organismide eksisteerimisel esmajärguline Vesi kui ravim Puhta vee joomine on eluliselt oluline! Inimene koosneb 70 % veest
Glükoosist glükogeeni sünteesimisel Lihasmassi suurenemiseks ja lihastetööks Närvi ja lihaskoe talitluseks K ja Na ioonide erinev jaotumine raku sees ja väljas tekitab rakkude pinnalaengu. Kaaliumi allikad: Kaaliumi leidub peamiselt taimsetes toiduainetes nagu magneesiumigi. Kõige kontsentreeritumad kaaliumiallikad on kuivatatud puu- ja köögiviljad: kuivatatud aprikoosid, datlid, rosinad, banaanid jne. Kartulis on samuti kaaliumi, eriti koorega keedetud kartulis. Loomsetes toiduainetes on kaaliumi kalas ja piimatoodetes. Palju kaaliumi on pärmis 2g 100g kuivpärmis. Kaaliumi on vaja: · vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, · osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, · lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, · hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, · neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, · naha tervisele.
Glükoosist glükogeeni sünteesimisel Lihasmassi suurenemiseks ja lihastetööks Närvi ja lihaskoe talitluseks K ja Na ioonide erinev jaotumine raku sees ja väljas tekitab rakkude pinnalaengu. Kaaliumi allikad: Kaaliumi leidub peamiselt taimsetes toiduainetes nagu magneesiumigi. Kõige kontsentreeritumad kaaliumiallikad on kuivatatud puu- ja köögiviljad: kuivatatud aprikoosid, datlid, rosinad, banaanid jne. Kartulis on samuti kaaliumi, eriti koorega keedetud kartulis. Loomsetes toiduainetes on kaaliumi kalas ja piimatoodetes. Palju kaaliumi on pärmis 2g 100g kuivpärmis. Kaaliumi on vaja: · vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, · osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, · lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, · hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, · neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, · naha tervisele.
Vaatamata kõrgele rasvasisaldusele (ksk 60% rasva) on pähklid kasulikumad mis tahes krõbinatest ja näksidest, sest nad sisaldavad küllastumata rasvhappeid – alandavad kolesterooli (v.a kookospähklid ja kastanid), erinevaid mineraalaineid ja B-rühma, A- ja E-vitamiine. Kõrge valgusisalduse poolest (organismi ehitusmaterjal) (15-25%) ja kerge seeditavuse tõttu nim. Pähkleid õigustatult taimetoitlase lihaks. Mineraalainetest rikkad kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi ja mangaani poolest. Väidetavalt varusid mõned indiaanihõimud talveperioodiks just pähkleid – vajadusel võisid nad üksnes neist toitudes elada nädalaid. Suurepärane energiasüst nii kehalise kui vaimse pingutuse korral. Neil on ebatervisliku ja paksukstegeva toiduaine maine, vahel süüakse süümepiinadega pooleks.
3-3.5 cm läbimõõduga vili on täiesti formeerunud. Ta võib olla 7-10 kuni 20-30 cm pikkune. Korniðoni tüüpi sordid koristatakse väikestena, kuni 2.5 cm läbimõõdu juures. Vilju ei tasu kasvatada liig suurteks, ülekasvanud viljad kiirendvad taime vananemist. Varase saagiga viiakse mullast välja toitained. Peamiselt lämmastik, kaalium ja magneesium. Lämmastik koguneb viljadesse nitraatidena. Suurem osa nendest on koores, seda tarvitatakse lehtede ja võrsete loomiseks. Kaaliumi soolasid on küllaltki märkimisväärses koguses viljades, magneesium on taime rohelistes osades. Kiire toitainete vajaduse märgiks on vastava toitaine puudumise välised ilmingud. Lämmastiku puudus – need on kahvaturohelised lehed ja valkjad laigud võrsete otstes, viljade väärareng tipu teravnemisena. Kaaliumi puudus - kollakas–rohelised randid lehe äärtel. Magneesiumi puudus – väikesed helerohelised ümmardused laigud, mis asetsevat kaootiliselt leheraagude vahel,
sügavuses. 11) Happe-alus ja ioonvahetusreaktsioonid pinnases. Pinnase oluline keemiline funktsioon on katioonide vahetus. Katioone vahetavad nii pinnase anorgaaniline kui ka orgaaniline osa. Huumuse ioonvahetusvõime on 300-400 mekv/100 g. Pinnastel, mis sisaldavad ca 5 % orgaanikat, on ioonvahetusvõime 10 - 30 mekv/100 g. Pinnas Ca2+ + 2CO2 + 2H2O Pinnas (H+)2 + Ca2+(juur) + 2HCO3- FeS2 + 7/2O2 + H2O Fe2+ + 2H+ + 2SO42- 12) Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi roll pinnases ja taimekasvul. Lämmastik, fosfor ning kaalium on taimede kasvu jaoks kõige tähtsamad toitained. Tavaliselt enam kui 90% pinnase lämmastikust on orgaaniline lämmastik. See tekib surnud taime- ning loomajäänuste biolagunemisel. Orgaaniline lämmastik hüdrolüüsub NH 4+-ks ning selle järel oksüdeerub bakterite toimel NO3--ks. NO-na uhutakse pinnasest kergesti välja, huumusest võetakse kasutusele vastavalt taimede kasvukiirusele soojal ajal kiiremini. Üleväetatud
- punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg naatrium 1,0 mg Vitamiinidest: C-vitamiini 41,0 mg vähesel määral A-, B1-, B2-, B9-, PP-vitamiini. E-vitamiini 0,10 mg 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates. Marjad peavad olema: - ühtses pomoloogilises sordis,
Taimed vajavad kasvuks ja arenguks suurtemates kogustes makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ning samuti on taimedele olulised mikroelemendid: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. 2. Kust saavad taimed toiteelemente? Taimed saavad toiteelemente õhust ja mullast. Õhust saavad taimed järgmisi toiteelemente: C, O, H. N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn jt toiteelemendid mida taimed saavad mullast. 3. Mis juhtub taimedega põhiliste toiteelementide puudumisel? Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda, seemnete idanevus langeb ja taimed haigestuvad kergemini samuti pidurdub taimede kasv. 4. Mis liiki väetisi on olemas? On olemas mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 5. Kuna sai alguse mineraalväetiste kasutamine? Mineraalväetiste kasutamine sai alguse aastal 1840 kui saksa keemik Justus von Liebig esitas taimede mineraalse toitumise teooria. 6
1A Rühma metallide omadused : Hõbe värvus, Kerged, Pehmed, Head soojus-ja elektrijuhid, hoitakse õlis või petrooliumis. leelismetallid tuleneb sellest, et rühma kahe peamise esindaja naatriumi ja kaaliumi hüdroksiidid on iidsest ajast tuntud leeliste nime all. leelismetallide leidumine looduses : Ühenditenam(Nacl,Kcl). Leelismetalle hoitakse õlis või petrooleumis, sest nad on aktiivsed metallid. Süttimisel ei tohi kustuda veega, vaid tuleb takistada hapniku juurdepääs. Leelismetallide Leekreaktsioonid : Li roosa leek, Na kollane leek, K Lilla leek. Na on vajalik soolhappe moodustamiseks maomahlas, osaleb soola ja vee ainevahetuses. K on vajalik
leelisega ja juhtis järelejäänud gaasi üle kuumade vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks. 5. Argoonimeetodiga määratakse kivimite absoluutset vanust, mis põhineb nähtusel, et radioaktiivse lagunemise tagajärjel muutub kaaliumi isotoop 40K argooni isotoobiks 40Ar. 6. ? 7. Sakslased kasutasid pommilennukeid 8. Heeliumi leiti Päikeselt. Mõnikord vahetatakse tuukrite kapslis vee all lämmastik heeliumiga ära ,et mitte tuukrit rõhu all olemisega tappa. 9. Kui väljas on jahe tuul siis päikese värvid muutuvad iga sekundi jooksul. 10. He toidu aineid on kasulik säilitada kuna nad riknevad kiiresti . 11. Argoonkeevitus on tihedab .
lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2. Sisaldab letsitiini organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3. 1 munakollases on keskmiselt 260300 mg kolesterooli Kanamunade kaal 1. JUMBO üle 80 g 2. XL 7380 g 3. L 6373 g 4. M 5363 g 5. S 4553 g 6. Väike alla 45 g Kanamuna sisaldab Valku 13 g Vett 76 g Rasvu 11 g E vitamiini 2 mg C grupi vitamiine B grupi vitamiine D vitamiini Naatriumi 160 mg Kaaliumi 116 mg Kaltsiumi 57 mg Magneesiumi 12,3 mg Fosfor 200 mg Väävel 170 mg Räni 0,3 mg Raud 2,3 mg Mangaan 0,04 mg Tsink 1,3 mg Alumiiniumi 0,09mg Vähem: vaske, molübdeeni, koobaltit, niklit, kroomi, fluori, joodi, seleeni Jaanalinnumuna 1. Kaalub keskmiselt 1522g 2. Munakoore paksus on 3 mm 3. Munakoorest valmistatakse lampe ja ehteid 4. Muna keeb kuni 90 minutit 5. Sisaldab: Vett 75%, Valke 47,1%, Rasva 43,7%, A vitamiini 19,29% Vutimunad 1
Pasta kooslused : -100% durumnisujahust , ei lisata muna . - osaliselt durumnisujahu + osaliselt tavalist nisujahu , lisatakse muna . - 100% tavalist nisujahu . Madalama kvaliteediga pastatoodete puhul lisatakse ka rukkijahu või odrajahu . Pasta on tumedam aga tervislikum Pasta toiteväärtus : Pastatoodetele on omane: - kõrge energiasisaldus - vähene proteiinihulk - rasva vähesus - vitamiinide ja mineraalsoolade tagasihoidlikus - rohke kaaliumi sisaldus - kerge seeditavus Pastat võime nimetada tervislikuks ja tasakaalustatud toiduks ! Kasutusviisid Pastast on võimalik teha erinevaid roogi : salateid, suppe, lasanjet, vormiroogi, pizzasi ja pirukaid, täidetud pastat, plaadikooke, sufleesid jne. Pastat sortimendi mitmekesistamiseks toodetakse ka värvilist pastat. : roheline (spinatiga). Punakas (tomatiga). Tumepunane(peediga). Must ( tindikala või kalmaariga ) Click to edit Master text styles Second level
Toiduks sobivad noored võrsed. Söögiks sobivate sparglite jaotus: lilla (mõne allika järgi violetne) spargel roheline spargel valge spargel Rahvameditsiinis kasutatakse asparit südamepuudulikkuse, maksa- ja neeruhaiguste ning podagra korral. Köögiviljana kasvatatakse Eestis harva, tihedamini ilutaimena. Süüakse paarkümmet sparglisorti kolmesajast. TOITEVÄÄRTUS Spargel on rikas valkude, mineraalainetest raua, seleeni, kaaliumi, naatriumi ja fosfori poolest. Äsjakorjatud roheline spargel on valgest sparglist vitamiinirikkam. Sparglis on foolhapet; vees lahustuvat vitamiini S- metüülmetioniin; C-, A- ja B-vitamiine. RETSEPT 1 Toorsalat sparglist - 200 g sparglit - soola - sidrunimahla - 23 sl õli - 1 dl hakitud petersellilehti - 1 sl hakitud tilli Peske, nõrutage, koorige ja lõigake ära võrse alumine puitunud osa, kui kasutate valget sparglit. Lõigake diagonaalis piklikud õhukesed viilud,
suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, kartulikrõpsud Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel; happe-tasakaalu säilitamisel organismis; närviimpulsside edasikandmisel; lihaskontraktsioonide tagamiseks Naatriumi liigtarbimine: Koormab neere; Tekitab turseid (häirub normaalne veevahetus vere- ja koerakkude vahel); Võib tekitada vererõhutõusu; Toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha) Kasutatud allikad: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mine raalained/naatrium https://et.wikipedia.org/wiki/Naatrium http://moodle.e-kooli.info/mod/url/view.php?id=1550
kaltsiumi omastamiseks. Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib ainult täiskasvanuile. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse)
Võib kuuluda mitmesuguste roogade koostisse. Toored kaalikaviilud on väga hinnatud väikelaste menüüs. Kasulik on süüa rohkesti toorest kaalikat vitamiinidevaesel kevadtalvel. Dieedipidajatele soovitatakse kaalikatoite kõhukinnisuse puhul. Kaalikas on vastunäidustatud ägedate mao- ja soolehaiguste puhul. 6. Naeri väärtus ja kasutamine. Hinnatud mineraalainete ja vitamiinide allikana. Juurikad sisaldavad rohkesti: - kaaliumi, - kaltsiumi, - B-rühma vitamiine, - eeterlikke õlisid, - karotiini (kollaseviljaline). C-vitamiini sisaldab kuni 40 mg. Naeri juurvilja tarvitatakse toiduks: - toorelt, - hautatult, - küpsetatult, - keedetult. Mõnel pool süüakse ka lehevarsi (Hollandis, Prantsusmaal jm). Naeris on magusam kui kaalikas
100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni. Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas. Seetõttu tekitavad süües suus „paksu tunde“ nagu toomingamarjad. Valminud viljad muutuvad pehmeks, mahlakaks ja magusaks. Küpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisu mis paistab läbi õhukese koore. Maitselt sarnanevad magusa ploomiga. Sisaldus: Sisaldavad rohkesti A- ja C-vitamiini . Kuni 20% suhkruid, kaaliumi, kiudaineid ja mitmeid antioksüdante. Kasutamine: Vilju süüakse toorelt, üldiselt koor eemaldatakse kuid osa inimesi sööb ka koos koorega. Süüakse ka lusikaga, nagu kiivit. Kasutatakse ka puuviljasalatites, kompottide, keediste ja siirupite valmistamisel. Veel kasutatakse hurmaad küpsetistes, jookide valmistamisel ning juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Selle vilju säilitatakse ka kuivatatult
mitmete ensüümide aktiveerimises, 4. madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; vitamiin D metabolismis, 5. on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; hormoonide toimemehhanismides, 6. kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja vere osmootse rõhu jt. vere osmootse rõhu tagamises NAATRIUM JA KAALIUM 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes naatriumi - 100-110 g ; kaaliumi - 130- 170 g. Ööpäevane vajadus K - 1800-5000 mg; Na - 1200-3500 mg. Naatrium ja kaalium on omavahel funktsionaalselt seotud · Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik, lümf), kus teda on 8-20 korda rohkem kui rakus. Naatrium tagab: · Kaaliumi on rakus 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. · keha biovedelike keemilise
Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Kaalium Taimedes 0,4… 1,6%. Kõige kõrgem on sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi. Soodustab vee tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni. Parandab eelkõige saagi kvaliteeti. Üleväetamisel takistatud magneesiumi omastamine – kaaliumi “luksustarbimine” 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Taimedes 0,1…0,3%. Asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide jne. koostises. Puudusel kasv pidurdub, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi. Üleküllusel lüheneb kasvuperiood ja paraneb teraviljade seisukindlus. Liigsel üleküllusel valmib saak enneaegselt 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid-Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses
skaalal kelvinites (K). Absoluutne null on 0 K ehk 273,15 °C Celsiuse skaalal. Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. aastal William Thomson (lord Kelvin). Kuigi termodünaamika kolmanda seaduse põhjal on absoluutne nulltemperatuur peaaegu võimatu, on saksa füüsikud saavutanud sellise temperatuuri. Lühendatud uudis: Saksa füüsikud on esimest korda magnetväljade ja laserkiirtega loodud optilise võre abil suutnud viia ülikülma kaaliumi aatomitest koosneva gaasi temperatuuri alla absoluutse nulli, mis pakub uusi võimalusi eksootiliste aine olekute uurimiseks ja analoogiliste omaduste tõttu ka ehk tumeenergia olemuse kompamiseks. Absoluutne nulltemperatuur ehk -273,15 C° märgib olukorda, kus üksikute aatomite liikumine täielikult peatuks. Nullpunkti ületamine on seega kujutletamatu. Ent nagu füüsikud 1950. aastatel tõestasid, ei tähenda see sugugi, et negatiivsete temperatuuride allilma eksisteerida ei saaks
Fosfor: saagi valmimine 0,1-0,3%, asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide koostises, Puudus: kasv aeglustub, saak ei valmi. Üleküllus: lüheneb periood, paraneb seisukondlus, liigne üleküllus saak ennevalmiv. Kaalium: Vastupidamine 0,4-1,6% , kõige kõrgem sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi vee tungimist juurtesse vähendades transpiratsiooni., üleväetus magneesiumi omastamine takistatud, kaaliumi luksustarbmimine. Kaltsium: taimedes 0,2-0,3% rikkad vanemad taimeosad, biokeemilise protsesse reguleeriv element, puudus esineb happelistel muldadel.; Magneesium: kesksel kohal klorofülli molekulis, vaegus avaneb kloroosina, lehed kahvatud. Roheline asendub kollasega, vanematel lehtedel. Väävel: valkude, lipiidide ja vitamiinide koostises. Rasvade süntees ristõielistel kultuuridel. Soodustab mügarbakterite arengut, puudus toidunisu kvaliteedi küpsekvaliteet paha. 9
2.3 KAALIUM Kaaliumi mõju organismis on suhteliselt lai südame töö, närviimpulsside ülekanne, lihaskontraktsioon, neerude eritusfunktsioon jm. Kaaliumivaegus avaldub peamiselt närvi- lihasaparaadi ja südame-vereringe süsteemi talitluses koordinatsiooni häirumine, lihasvärinad, EKG muutused jm. Põhjusteks võivad olla suur vedelikukaotus, stress, mõnede ravimite kasutamine (diureetikumid, kortikosteroidid jm). Samas on kaaliumi vaegust raske avastada, sest vere kaaliumisisaldus ei iseloomusta täpselt tema sisaldust organismis. Isegi tugeva vaeguse korral võib veresisaldus veel normis olla. Kui kaaliumisisaldus veres on 4 mekv/l piires, on kahtlus defitsiidile, alla 3,8 mekv/l aga viitab juba kaaliumivaegusele. Spordiga tegelemisel tuleb sellega kindlasti arvestada. Kaaliumi sisaldavad preparaadid on olulise tähtsusega südamelihase düstroofia ennetamisel ja ravil, mis sageli tekib just
Mida erinevad ja värvilisemad need on seda parem. Järgmine korrus, on juba kitsam, kui alumine korrus ja sinna korrusele kuuluvad piima ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna tooted. Selle korruse kaudu saame teada, et päevas tuleks valid kindlasti üks piima toode ja samuti ka liha-kala-kana-muna vahel teha valik. Piima ja piimasaadused sisaldavad mitemid erinevaid aineid, mda tuleb tarbida mõõdukalt nt. valke, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja B-vitamiine. Seega ei tohiks üle tarbida piimasaadusi, kuna päevaseks piimatoodete energia vajalikuks koguseks on vaja ainult 140- 400 kcal. Kui liiga palju tarbida, siis ei jõua inimene seda ära tarbida ja jällegi jääb energiat üle ning siis tekib ülekaal. Lihast piisab meiel päevaskeenergia vajaduseks 160-320 kcal. Kala on soovitatav süüa 3 korda nädalas. Muna on ka kasulik süüa, kuna see annab päevaseks energiaks 80 kcal ühe muna kohta
jahutusvedelikud, propellandid freoonid F - hambapastades Fluor on vajalik hammaste arenguks, ta suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes. Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks. Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl Koostöös kaaliumi ja naatriumi ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloor väljutatakse organismist peamiselt
Keemia 1. Säästu keedusink Koostis: Sealiha(65%), vesi, kartulitärklis, sojavalk, piimavalk, keedusool, lõhna - ja maitseained, stabilisaatorid E407-Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. furtsellaraan- Omadused: Paksendaja, zheleeriv aine, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Võib põhjustada koliide ja soolestikuvaegusi.häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. E450-Difosfaadid- Omadused: Emulgaator, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomakatsetel tekitab suurtes kogustes rotidel neerukive. E451- Trifosfaadid- Omadused: Sekvestrant, happesuse regulaator. E316-Naatriumisoaskorbaat- Omadused: Antioksüdant. Kõrvalmõjud: Pole teada. E621-Naatriumvesinikglutamaat- Lõhna- ja maitsetugevdaja. E425-paksendaja, stabilisaator, emulgaator, zeleeriv aine. E250-Naatriumnit...
karotiin)kõik pakuvad igakülgset kaitset 3 Seller Petersell Spinat Brokkoli Kapsas lillkapsas Tomat Paprika Küüslauk ja sibul Porgand Peet 4 Seller Aitab väljutada organismist vedelikku Sellerit võib ka söögikordade vahel dipikastmega näksida 5 Petersell Peterselli tasub süüa igal võimalikul juhul Sisaldab ohtralt kaaliumi, mis puhastab neere Eemaldab liigse soola ja alandab vererõhku 6 Spinat Sisaldab rikkalikult C-vitamiini Sisaldab mitmesuguseid karotenoide, foolhappeid (vähki pidurdavaid ühendeid) 7 Brokkoli ja vesikress Sisaldab ensüümi, mis aitab maksal jääkaineid eemaldada on tugev antioksüdant Palju C-vitamiini ja beeta-karotiini tugevdab immuunsussüsteemi
tekivad tursed. Kesknärvisüsteemi nähud: erutuvuse tõus, lastel kiljuv nutt; teadvusehäired, letargia, krambid, palavik. Liigne naatrium soodustab luude hõrenemist ja tõstab vererõhku. Keedusoola rohke tarvitamine võib tekitada ka hulgiskleroosi ning teisi autoimmuunhaigusi, mille puhul keha ei suuda eristada oma rakke haigustekitajatest Naatriumi liigtarbimise korral on oht, et organismis tekib tema vastandaine kaaliumi puudujääk. Väidetakse, et ajalooliselt ja geneetiliselt on inimkehad kohanenud tarbima umbes 7-800 mg naatriumi päevas (sõltuvalt kehakaalust), moodne toidulaud on nihutanud aga selle piiri umbes 3-4000mg juurde. Seda on 5 korda rohkem. Toitumisspetsialistis räägivad päevaseks soovituslikuks koguseks umbes 2000mg. Tegelemine/vastutamine: Piisava koguse naatriumi tarbimise harjumust ja teadlikust saaksid selgitada-reguleerida nii toitumisnõustajad, perearstid, lasteaiakasvatajad,
Mikroelemendid Nende näitajad kajastavad organismi happelisaluselist tasakaalu ning üldist vereringesüsteemi seisukorda. Norm: kaltsium 2,225; naatrium 135145; kaalium 3,34,9 üh. Naatriumi näitajate suurenemine või vähenemine tekib vee ja soolade kaotuse tõttu. 12 Kaaliumi taseme tõus toimub shokiseisundi, koekahjustuse ,maksa puudulikkuse ning mõningate ravimite üledoseerimise tõttu. Kaaliumi näitajate alanemine võib olla tingitud neerukahjustustest,pikaaegse kõhulahtisuse, oksendamise puhul. Kaltsiumi hulk veres suureneb avitaminooside, luukoe defitsiidi, stressi, kroonilise depressiooni, mõningate ravimite tarvitamise ning kilpnäärme haiguste tagajärjel, Dvitamiini üleannustuse puhul Kaltsiumi taseme alanemine veres võib olla tingitud D vitamiini puudusest, pankreatiidi, magneesiumi puuduse korral Magneesium mängib tähtsat osa närvilihasaparaadi töös
Vitamiinid ja mineraalid Jogurti järjepidevalt tarbimisel rahuldab jogurt meie vitamiinivajadust üsna arvestaval määral. Jogurtis leiduvatest vitamiinidest on olulisim vitamiin A - immuunsussüsteemi tagamisel , rasvasemates ka vitamiin D ning B- rühma vitamiinid (B2, B5, B10 ja B12), mis on oluline ainevahetusprotsessides ja hea nahale, küüntele, juustele ja nägemisele. Mineraalainetest leidub jogurtis suurel määral kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit, mis on tuntud kui luustiku ja hammaste tugevdajatena. Keefir ehk kefiir on täis-või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga. Hapuka maitsega keefir on pisut gaasiline ja selles leidub vähesel määral (~1-2%) alkoholi. Keefiris on esindatud kõik mikrotoitainete rühmad, tema valkudest saab inimorganism paraja koguse kõiki aminohappeid. Hapendatud piimajook on ka kergesti omastatav. Kergesti
valgu- ja seega ka lämmastikurikkamad munad, piim ja piimatooted, liha ja lihatooted ning kalad. Miks on mineraalained olulised? Õige mineraalainete tase toidus kindlustab luude ja kudede arengu ning keha õige funktsioneerimise. On ülimalt oluline valida õigesti tasakaalustatud täissööt, mis on koostatud sertifitseeritud toiduteadlaste poolt ja mille on tootnud kompetentne tootja. Tuhk näitab mineraalide sisaldust lemmikloomatoidus. Tuhk sisaldab kaltsiumit, fosforit, naatriumkloriidi, kaaliumi ja teisi mineraalaineid, mis on hädavajalikud toitained. Toidus, kus on madal tuha tase ei pruugi varustada looma kõikide vajalike mineraalainetega. Mineraalainete puudulikkuse tagajärg on aga terviseprobleemid. Koobalt on B12 terviklik osa ja parandab hemoglobiini tootmist. Kaltsium ja fosfor on olulised õige luustiku arenguks. Mõlema mineraali piisav varustatus õiges ratsiooonis 1,2-2,0 osa kaltsiumit 1 osa fosfori kohta. Kui toidus on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
