Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtlikud ained Elup...
Lühidalt: Tekivad setted, Tekib muld, Muutub pinnamood 2) iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist; Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on:1. rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.2. lähtekivim 3. Kliima 4. Reljeef 5. aeg 6. kaasajal ka inimtegevus 3) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse; 4) selgitab bioomide (bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkattevööndi ja ühtlasi ka kliimavöötme piires) tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi; 5) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas,
vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Eriti ulatuslik seal, kus taimestik puudub või kasvatatakse monokultuure. Hävimist saab vähendada ulatusliku maaharimisega, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 3) Kõrbestumine. Kuivad ja poolkuivad alad moodustavad umbes kolmandiku maismaa pindalast. See on tingitud kliimateguritest, kui ka inimeste tegevusest. Põhjustena võib välja
inimtegevus. Tänaseks on teadlaste uurimismeetodid ja mõõteinstrumendid rohkem arenenud ja ollakse kindlad, et soojenemise peamiseks põhjuseks ei saa olla looduslikud põhjused ega päike, kuna nendega toimunud muutused on minimaalsed. Hetkel valitseva teadusliku maailmapildi järgi ongi väga tõenäoliselt keskmise temperatuuri tõusu põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse mõjul. Kuid mida üleüldse tähendab “inimtegevuse mõjul”? Igasugune inimtegevus ei tekita kasvuhooneefekti. Seda tekitab fossiilsete kütuste põletamine, metsade vähenemine, soiste alade kuivendamine, kõrbestumine ja intensiivpõllundus, mille tagajärjel tekivad kasvuhoonegaasid. Need kogunevad atmosfääri ja tugevdavad kasvuhooneefekti. Nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse, mis tähendab, et rohkem soojust jääb Maa atmosfääri. Mida tehakse ja mida saaks veel teha kliima soojenemise vastu ning kas on midagi,
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvormide
Pedosfäär 1. · Pedosfäärbiosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Re...
tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Selle ära hoidmiseks aga võiksid inimesed rohkem liikuda jala või jalgratastega ning kokku hoida elektrit, näiteks toast väljudes tule kustutada. Paljud inimesed arvavad, et kõige suuremaks põhjuseks ongi just ees pool mainitud autode heitgaasid, kuid tegelikult mitte... Ühest kohast kuulsin, et tegelikult õhku paiskuvast CO2 hulgast moodustab inimtegevus ainult 1%. Enamus sellest pidavat olema loomadelt. Loomade heitgaasid. Aga tegelt miks ei võiks olla see tõene? Iga inimese kohta on maailmas mitu siga ja mitu lehma ning see ongi juba natuke lähemal selle väite tõesusele. Just hiljaaegu tulin ma ühele mõttele... miks ei võiks olla ka majade katused globaalse soojenemise põhjusteks? Nimelt, üha enam pannakse majadele plekkkatuseid, millelt peegeldub väga palju valgust tagasi atmosfääri. Tänu sellele suureneb ka kasvuhoone efekt
Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes. Suurimad kalapüügiriigid : Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tiili, Venemaa, Tai, Norra. Kalavarusi kaitstakse sest 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Keskonna probleemid : Saastusi põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretrantsport ja inimtegevus maismaal. Ülepüügist ja maailmamere reostusest tingitud kalavarude vähenemisel on ulatuslik müju kogu ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel. Piirangud on pandud kalavarude säästmiseks, on kehtestatud kvoodid - lubatava väljapüügi kogused. Pandud on ka ajalisi piiranguid nind liigivaesemates kohtades on püük ka piiratud.
Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Suurimad jõed on siin Tiber ja Arno. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse- nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. nimtegevus Itaalias Itaalia on heatasemelise põllumajanduse ja kõrgelt arenenud tööstusega riik.
13) Itaalia varustab end ise maisi, riisi,nisu ja suhkrupeediga. 14) Impordib suhkrut, loomakasvatussaadusi ja nisu. 15) Eksporditakse köögivilju, liha, kala, puuvilju, tsitruselisi, maisi, tubakat, oliive ja viinamarju. 16) Ekspordilt on esimeste hulgast veiniga. Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? 17)Itaalia taimestiku ja mullastiku on oluliselt mõjutanud inimtegevus niisutussüsteemidega. Tõsisemad looduslikud ohud on maavärinad ja mudavoolud.
4. Temperatuuri aastane amplituud on väga väike 10-20C.sademete 17. Haanja ja Otepää kõrgustik ja sademete vaesed Saaremaa ja Hiiuma. hulk on väga suur 1000mm. 18. Tuulte roos näitab millisest suunast puhuvad tuuled.Linnade 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid: plaanerimisel. · Suur geograafiline laius 57- Pl 19. Inimtegevus soodustab: · Merelise õhumassid · Kliima soojenemist · Mandrilised õhumassid · Osooni kihi hõrenemist · Läänemere mõju · Happe sademe teket · Pinnamoe mõju Läänemeri 6
Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE
Kes ja kuidas säilitab kultuuri? Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri valdkondadeks on näiteks traditsioonid, oskused, uskumused, teadmised jne. Kes ja kuidas säilitab kultuuri agraar-, industriaal-, ja postidustriaalses ühiskonnas? Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk, kohalikud inimesed. Olulisel kohal on kirik ja sealne kirikõpetaja, kes õpetab kultuuri, moraali. Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põ...
PÕHJA-AMEERIKA TUNDRA Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda ma...
Kõrbed Kõrb Kõrb on ala, mis on äärmiselt vihmavaene ja aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust 30 laiuskraadidel. On olemas ka külma, liiva, soola, savi, klibu ja lössi-kõrbeid. Taimestik Kuna kõrbes on taimedele halvad elutingimused, siis on seal taimkate hõre. Päikese valgust on kõrbes palju, aga sama ei saa vee kohta öelda. Kuna vesi on sügavamal ja ka teised tingimused on kehvad on taimedel kujunenud välja kohastumused hakkama saamiseks : Pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust. Kõrbestes on ka palju sukulente. Pilte taimedest Aaloe Kaktus Loomad Ka loomadele on kõrbes elutingimused äärmiselt ebasobivad. Loomad vajavad eluks: toitu, vett ja kaitset ning kõrbes on neid k...
kehatemperatuuri Meesipelgad-Ameerikas, osad täidavad elusate meehoidlate ülesannet, säilitades mett oma suures tagakehas Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. INIMTEGEVUS Tegelevad rändkarjakasvatusega (lambad, kaamelid) ja oaasipõllundusega (datlid, arbuusid, melonid) Põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid Nomaadid-rändeluviisiga kõrbeelanikud, kes elavad tekides Nafta ja maagaasi kaevandamine
huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat ELUSTIK - Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhustamisele) INIMTEGEVUS RELJEEF - Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur 4. KEEMILINE MURENEMINE EHK PORSUMINE vesi hapnik süsihappegaas soodustab : niiske ja soe kliima FÜÜSIKALINE MURENEMINE EHK RABENEMINE - Külmarabenemine, jää-, tuule-, vee- Kulutus soodustab : kuiv ja suurte tempe-ratuurikõikumistega kliima 5
ARAABIA KÕRB ÜLDISELT Araabia kõrb on kõrb Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Liibüa kõrbest (kuulub Sahara alla) eraldab Niiluse org; mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Araabia kõrbe ei tohi segi ajada Araabia poolsaare kõrbetega (inglise keeles võidakse mõlemaid nimetada väljendiga Arabian Desert). ASUKOHT Araabia kõrb ulatub Egiptusest põhjas kuni Eritreani lõunas ja hõlmab ka osa Sudaanist ja Etioopiast. PINNAMOOD Araabia kõrbe läbivad Punase mere ranniku lähedal mäed kõrgusega kuni 2187 meetrit (Shaiyb-al-Banat). Niiluse orust eraldab mäestikku kohati lavamaa. Araabia kõrbes on palju orge. Mäed ja orud raskendavad liikumist. Selle poolest erineb Araabia kõrb tugevasti Liibüa kõrbest. KLIIMA Araabia kõrbes on sademeid 10...20 mm aastas (võrdluseks: Liibüa kõrbes on aasta keskmine sademete hulk va...
midagi toota. Teiste sõnadega, kui riigi ressursid(kõik tema töölised, tehased,farmid jne) on täielikult hõivatud, on ainus võimalus mingi asja tootmist suurendada millegi muu tootmise vähendamine. Kokkuvõtteks: inimeste soovid on piiramatud, kuid nende soovide rahuldamiseks vajalikud ressursid on piiratud. Seega on kõigil ühiskondadel üks ja sama probleem: napuse probleem. Mis eraldi majandus ja ettevõtlus endast kujundavad? · Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbmisie võimalu st. · Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli.
Õppejõud: Quo Vadis, kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus. Inimesele antakse kultuurilised omadused ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse, õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. ,,Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Täna peame kultuuri iseenesest mõistetavaks." Nii on öelnud Laine Jänes. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastusele. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi, kuid on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Enamasti õpitakse teiste maade kultuurist või siis võetakse nendelt kultuuri elemente kasutusse. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad tekitada teistesse kultuuridesse sissesulandumist ja oma kultuuri kaotamist.
Sfäär LITOSFÄÄR PEDOSFÄÄR ATMOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄR INIMTEGEVUS Loodus- komponendid KIVIMID Füüsikaline ja keemiline Füüsikaline murenemine. Põhjavee koostis. Vee Kivisemal maal elab Kivimitest saab murenemine. Lähtekivim Relieefi mõju kliimale. omadused, näiteks vähem loomi. Taimestik ehitusmaterjale.
loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama.Keskkonnaprobleemid on seoses maailma rahvaarvu ja tööstuse arenguga kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu keemilist koostist, näiteks fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele , kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .Atmosfääri paisatud saasteained tekitavad happevihmu ,osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Õhu kaitseks on paljude tööstusettevõtete korstnatele paigaldatud filtrid, mis püüavad kinni suure osa kahjulikest ainetest
bamboo-forest-on-a-mountain-side-with-many- young-bamboos-70663825.jpg Loomad Tunnusloomad on laamad. Lambad Kaljukits Lumeleopard http://animals.nationalgeographic.com/sta Mägikits ticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/animals/im ages/800/mountain-goat.jpg http://2big2fall.files.wordpress.com/2010/ 12/funny-llama1.jpg Inimtegevus Inimasustus mägedes on hõre. Peamiselt tegeletakse Mäetööstusega Terrasspõllundusega Karjakasvatusega Turismiga Mägironijate teenindamisega Maavarade kaevandamisega http://www.inspirationgreen.com/assets/images/P hotography/Terraced%20Fields/vietnam %20terrace.JPG Probleemid Keskkonnaprobleemideks on Laviinid ehk suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete
puhmad Rohttaimed, kõrrelised Samblad, samblikud Eestis esinevad tundrataimed 1)mustikas tupp-villpea karusammal pohl 2) sookail põdrasamblik mustikas 1. Loomad: Too näidetega välja loomade kolm kohastumist eluks tundras : 1) talveuni 2) karvkatte vahetus 3) pidev rändamine (suured vahemaad) Kes või mis on Karibuu ? Kus elab? Põhjapõder, Kanadas. 1. Inimtegevus: Millega inimesed tundras elatist teenivad? 1)küttimisega 2)põhjapõtrade kasvandusega 3)maavarade kaevandamisega Millised rahvad elavad ja mis riikidega on tegu tundraaladel: Piirkond Riigid rahvad Skandinaavia Rootsi, Norra, Venemaa laplased Põhja-Ameerika Kanada, Gröönimaa, Ameerika Ühendriigid eskimod Siberi alad Venemaa tsuktsid Taimõrist Valge mereni Euraasia põhjarannik Venemaa neenetsid
toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Muld rikastub taimedele ebaoluliste Fe- ja Al-oksiididega. Mullad on tugevalt happelised, kus muutub Al taimede juurtele toksiliseks. Kuna need mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte. 11.Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävinemisele? Lageraied, ohtlike jäätmete matmine mulda. Inimtegevuse tulemusena on tekkinud kiirendatud erosioon, mis tekib paduvihmade ajal, kuna kaitsev taimkate on mullakihi pealt hävitatud. 12.Millistes maailma piirkondades on kõrbestumise oht suurem? Kõrbete lähedal olevad alad, kuna tuuleerosiooni ehk deflatsiooniga kannab tuul mullaosakesi kuni kümnete kilomeetrite kaugusele, kus see mitteviljakas muld matab viljakama mulla enda alla
8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid(tähtsuse järjekorras): mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maal on eriline atmosfäär. Atmosfääri koostis on järgmine: 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku, 0,03 % süsihappegaasi, kuni 4% veeauru, 0,95 % intertgaase. Rõhk pinnal on 1 atm. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel
Ta veedab kuival kogu suve ja võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas (4). Rohukonna levilat näeme joonisel 2. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekonda kuuluva rabakonnaga. Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Seevastu talub rohukonn paremini madalaid temperatuure kui rabakonn. Viimaste sajandite jooksul on rohukonna levila nihkunud kagust loode suunas. Seda on põhjustanud kliima soojenemine ja inimtegevus, eriti metsade maharaiumine. Neil aladel, kust rohukonn on kadunud, on tema asemele tulnud rabakonn (4). Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil varjus (4). Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Joonis 2. Rohukonna levila
geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), hoovused, merejää, taimed, inimtegevus Lained tekivad: tuule maavärina või vulkaanipurske, tõusu-mõõna laevade liikumise tagajärjel Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed piklikud leetseljakud või barrid Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid
Räpina Aianduskool 2. keskkonnakaitse kursus Referaat Keskkond ja kultuur Palamuse, 2013 Keskkond võib hõlmata kogu maailma. Keskkond võib olla näiteks looduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline (Keskkond). Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur). Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri. Olemas on tehiskeskkond ja looduslik keskkond. Tehiskeskkond on tekkinud inimtegevuse tagajärjel või on tahtlikult inimeste poolt rajatud. Tehiskeskkonna alla kuuluvad näiteks: korterid, majad, poed, linnad ja üldse kõik, mille inimene on ise üles ehitanud. Kõik see tehislik, mis ei ole looduse osa, moodustabki kokku ...
8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid(tähtsuse järjekorras): mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maal on eriline atmosfäär. Atmosfääri koostis on järgmine: 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku, 0,03 % süsihappegaasi, kuni 4% veeauru, 0,95 % intertgaase. Rõhk pinnal on 1 atm. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel
Sademed langevad peamiselt lumena. Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete hulk ei ületa siiski 100-200 mm. Tihti kaasneb sajuga tugev tuul ja siis möllavad jääväljadel tuisud. Huvitav nähtus on Arktikas virmalised, mis elustavad polaarööd ja on vahel nähtavad ka Eesti põhjataevas. Mitmevärvilised virmalised tekivad kosmilise kiirguse mõjul atmosfääri kõrgemates kihtides. Elustik ja inimtegevus Arktika elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Pinnast katab killustik ja kooriksamblikutega kaetud kivitükid, mullad on primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Taimestik on hõre, peamiselt kasvavad tarnad, mõned kõrrelised, samblikud ja harvem samblad. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka vähesed õistaimed, näiteks polaarmaguun.
Mantli all aga 2200km paksune vedela aine kiht ja kõige all tahke tuum (püsiv magnetväli hüpoteesi järgi), mis on sama koostisega kui vedel kiht aga suure rõhu tõttu on tahke. Maakera pinnal olevad kortsud peegeldavad tema sisemist aktiivsust, seda kinnitab mandrite triiv, maavärinad ja vulkaanipursked. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast (vee ja elusorganismide olemas olu). Selles on valdavaks lämmastik (78%) ja hapnik (21%). Hapnik on Maal tänu süsihappegaasi keemilise sidumisega vee abil. Tänu sobivale kaugusele Päikesest ning paraja suurusega massile eksisteerib vesi Maa pinnal vedelas olekus. Vesi ja süsihappegaas tekivad vulkaaniliste protsesside käigus. Puhastuse
organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mullavanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on * murenemise lõppsaadus
kaevandamise ja põletamisega. o Keskkonna saaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist. o Põlevikivi kaevandamisega muudetakse palju maad kasutuskõlbmatuks. Liikide hävimine ja looduskaitse Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Kuidas inimtegevus ohustab liike? o Nüüdisaja ohuteguriks on inimtegevus. o Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega. o Rahvastiku kiire kasv toob kaasa paljude liikide elupaikade hävimise. o Inimtegevusega kaasneb ka maavarade kaevandamine ning olmejäätmete kasv, mis on osutunud paljudele liikidele hukatuslikuks.
Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt, ilmast sõltuvate sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest. Jõevesi sisaldab rohkesti toitaineid, näiteks lämmastikku ja fosforit. Läänemere valgalal ehk alal, millelt meri kogub oma vee, elab üle 85 miljoni inimese. Inimtegevus heitveed, põllumajandus, tööstus, transport ja energiatootmine kurnab Läänemerd. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vabaaja kasutus on biotoopides kasvanud, toitainetega rikastumise tõttu
peapõhjuseks ka Lääne-Euroopas. Taimestik · Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Seni teadaolev rohustu liigirikkuse maailmarekord asub Argentiina karjatatavatel mäginiitudel - kuni 88 liiki soontaimi ruutmeetril Puisniitude liigirikkuse põhjuseid · Inimtegevus, mis takistab kinnikasvamise · Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline
1. Mis on happevihmad? Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5).Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5. 1.1 Hapestumine Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. 2. Kuidas tekivad happevihmad? Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on happed, mis põhjustavad happevihmasid.) SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 4. Happevihmade tekke põhjused. 1) Inimtegevus-kütuste põlemine 2) Loodus-põlengud -äike -vulkaanid 5. Hap...
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lään...
Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Viigerhüljest ohustab peamiselt inimtegevus: keskkonna reostamine mürkainetega, kalapüüdmisel kasutatavad võrgud ja röövküttimine. Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTAUD KIRJANDUS et.wikipedia.org www.miksike.ee bio.edu.ee 10
võta laps täiskasvanu juttu nii tõsiselt ja hakkab ka ise suure tõenäosusega prahti maha loopima. Samuti on näiteks ka vee kasutamisega. Kui laps näeb, et vett kasutatakse säästlikult, näiteks hammaste pesemise ajal ei lasta veel koguaeg joosta, käitub ta samuti, kui aga kodus ega lasteaias sellele üldse tähelepanu ei pöörata, ei teagi ta, et vett ei tohi raisata. Lapse tähelepanu tuleks suunata sellele, kuidas mõjub inimtegevus meid ümbritsevale keskkonnale. Inimtegevuse mõju võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ja ühest halvast teost võib tekkida palju kahju. Näiteks kui inimene viskab kilekoti maha, rikub see esiteks lihtsalt looduse ilu ja teiselt on ka lindudele ja loomadele kahjulik. On teada, et kilekotid tapavad aastas umbes miljon lindu-looma, kuna nad neelavad alla kilekotijäänuseid. See fakt peaks inimesi rohkem mõtlema panema. Kindlasti tuleks seda ka lastele rääkida, et nad
Seejärel rännatakse kogu päev õhtuni välja ning vahel isegi öösel. Kõige sobivam rändeilm on selge ja tuulevaikne või nõrga taganttuulega, vihm ja tugev tuul pärsivad rännet. Sookurg on peaaegu kõigis levila riikides kaitse all ja ka nende salaküttimine on vähenenud. Ehkki sookurel läheb praegu hästi, tuleb arvestada, et olukorra muutudes võib ta taas ohtu sattuda nii nagu möödunud sajandil juba korra juhtus. Peamised ohud on endiselt inimtegevus ja kliimamuutused. Eestis on sookurg III kaitsekategooria liik: teda ei tohi jahtida ning tema elupaiku tuleb kaitsta. Eesti loodus 2008/10 Aivar Leito Marika Almar
Majandus- inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandusharu- Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid ja pakuvad sarnaseid teenuseid.NT: energeetika, taimekasvatus,masinatööstus, haridus, turism. Majandussektor- Ettevõtted tegelevad tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor ), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majanduse 3 põhiküsimust- mida toota, kuidas toota kellele toota. Majandussüsteemid, iseloomustus, levik tänapäeva maailmas Majandussüsteem- majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Tavamajandus- toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikusega, enamiku toodangust tarbib kohapeal ( Aafrika ja Aasia vaesemad kohad) Turumajandus- inimeste vabadus teha kasulikke otsuseid ja valikuid. Tunnuseks on konkurents. ( levinud arenenud riikides nt Jaapan ...
Palumaa Rait Rehemets 11. A Asend Üldine info ● Pindala: 287 km² ● Asub Kagu-Eesti piirkonnas ● Põhjast ja läänest piirneb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja lõunast Võru- Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Robertallan Tuisk MAJANDUS Referaat Tallinn 2016 Majandus 1. Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Majandus – igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2
Mis on majandus Indrek-Kristjan Paut 10B Majandus on on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks. Majandus on ka inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majanduse alla kuulub ka majandusteadus mida nimetatakse sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas nappide ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest karvavaid vajadusi. Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et ressursid oleksid suunatud sinna, kus alternatiiv kulu oleks kõige väiksem. Alternatiivkuluks nimetatakse suurima väärtusega alternatiiv, mullest valikut tehes loobuti. Ressirssideks nimetatakse põhielemente, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu näiteks maarvarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss...
Parasvöötme sega ja lehtmets Sandra Ivanov Levikualad: o Põhjapoolkeral väga ulatuslik o Lõunapoolkeral puudub piisav maismaa, sellepärast leidub parasvöötme metsi väga vähe Kliima: o Keskmiselt sademeid 5001000 mm aastas o Aasta keskmine temperatuur 310° C o Erinevates kohtades erinev temperatuur ja erinev sademete hulk o Suvel võib temperatuur kesmiselt tõusta kuni 20°C, talvel võib langeda kuni 15°C Kliima: Mullastik: o Levivad pruunmullad o Kevadeti laguneb orgaaniline aine inten siivselt o Valitseb pruun värvus o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed langevad. Taimestik: Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
