III Päikesest 5-10x suurema massiga tähed, plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti, mis paisuvad ja nendest tekivad udukogud (krabiudukogu) 3 PÄIKESE ARENG (Päikese evolutsioon õp. lk.71 joonis) Päike on jõudnud peajadale Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12milj. aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritsevas kihis. 12.2 miljardi aasta pärast süttib tuumas heelium, milles hakkab tekkima süsinik- Kollane Hiid Punane Hiid Planetaarne cdukogu Valge Kääbus 4 TÄHTEDE ARENG
hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, kuid väike tihedus. Atmosfäär koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust, kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Planeedid pöörlevad kiiresti ja on suhteliselt lapikud. Jupiter Magnetväli on tugevam kui Maal Mass on 318 korda suurem Maa massist Tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat Ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled Kosmosesse kiirgab Jupiter rohkem soojust kui ta saab päikeselt. 16 kaaslast Tumedad rõngad Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas(ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta on Jupiterist pisut väiksem. Heledad rõngad
Kui planeet Maad võrrelda jõuluärevuse all kannatava lapsega, siis selle jõnglase unelmate kingitus on üsna suure tõenäosusega fusioontehnoloogial põhinevad elektrijaamad ehk termotuumareaktsiooni kontrollimine Maal. See tehnoloogia lahendab maailma energeetikaprobleemid. Peale selle, et see on ülitõhus, on ta ka ökoloogiliselt puhas raske ja üliraske vesiniku ühinemisel vabaneb äärmiselt suur hulk energiat, üks neutron ja tekib heelium ning seegi võib leida kasutust muudes eluvaldkondades. Sellesse ideesse investeeritakse miljardeid dollareid ning parim näide on Euroopa Tuumauuringute keskuses CERNis Genfi külje all, kus asub 27 km pikkune ringtunnel, elementaarosakeste kiirendi.
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. ...
Suur Pauk Allikas: Vikipeedia WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik ...
Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päike ei kiirga mitte ainult valgust ja soojust, vaid ka ultravioletset, röntgeni-, raadio- ja korpuskulaarkiirgust. Päikene kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest. Päikese energia allikaks on termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium. Reaktsioonid toimuvad tuumas, kust kandub energia väljapoole kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamiste tulemusel. Nähtava pinna all asub konvektsioonivöönd, kus toimub energia ülekanne aine segunemise teel. Termotuumareaktsioonidel tekib peale kiirguste veel palju neutriinosid, mis on ülisuure läbitungimisvõimega. Päikese atmosfääri alumist nähtavat kihti (200-300 km) nimetatakse fotosfääriks. Selle pind on granulaarne
Kadrioru Saksa Gümnaasium Päikesesüsteemi tekkimine Referaat Rene Randlane 12. a Tallinn 2013 Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum...................................................................................6 1.3 Kvarkide periood..................................................................................................7 1.4 Topofaas...............................................................................................................7 1.5 Neli vastasmõju.................................................
komponendist: kiirgus- He tuumade voog, tekib kuid neutron- ja -kiirgus on ohtlikumad, nende puhul lagunemisel, kui tuumast eraldub osake e heeliumi tuum vastab 1Gy kolmele kuni kümnele siivertile(1Gy=3...10Sv) kiirgus- kiirete elektronide voog, mõne millimeetri paksune Tuumaenergia saamine ja kasutamine: 1. muundades Termotuumareakts : Deuteerium -> tritium -> heelium + radioaktiivse kiirguse energia elektri- või soojusenergiaks. 2. neutron + gammakiirgus. Tuumafüüs kasut meditsiin, energia kasutades raskete tuumade lõhustumisel vabanevat energiat. tootmine, arheoloogia, sõjandus, tuumajaam, kiirendid. Kasutusel tuumareaktorites tuumajaamades. 3. kasutades Termotuumareakts toimuvad termotuumapommis, päikesel, kergete tuumade ühinemisel vabanevat energiat. Massidefek tähtedel.
Udud Väikesed vedelikutilgakesed tekkivad vedelike pihustamisel ja kondensatsiooniprotsessidel. Udud võivad tekkida näiteks järgmistel tehnoloogilistel operatsioonidel: Pihustamine Pindade katmine Segamine ja puhastamine B. Gaasid Gaasid võivad õhuga sarnaselt difundeeruda ja levida üle terve mahuti või piirkonna. Tuntumad gaasid on hapnik, süsinikmonooksiid (vingugaas), süsinikdioksiid (süsihappegaas), lämmastik ja heelium. C. Aurud Aur kujutab endast toatemperatuuril vedelas või tahkes olekus olevate ainete gaasilist olekut. Aurud tekkivad tahkete materjalide või vedelike aurustumisel. Bensiin on näiteks kergesti aurustuv vedelik, millest eralduvad bensiini aurud. Näidetena võib nimetada veel värvivedeldeid ja rasvärastuslahusteid. D. Hapnikudefitsiit Esineb siis, kui hapniku protsentuaalne sisaldus õhus langeb alla 19,5% (3M poolt määratud).
Laser Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasut...
tugevasti helendavaks. Leegi nõrgalt helendavas, kuid suhteliselt kõrge temperatuuriga ja hapnikurikkas välisosas põlevad gaasid täielikult. 4.Gaaslahenduslamp Gaaslahenduslamp on seadis milles elektrienergia muundub valgusenergiaks, kui selle kolvis olevat gaasi või mingit muud ainet (helavhõbe, halogeen) gaasi läbib elektrivool või selle toimel tekitatakse kiirgus, mis paneb luminofoori helendama. Heelium põleb oranzilt, Neoon põleb punakasoranzilt, Argoon põleb violetselt või helesiniselt, Krüptoon põleb hallilt, Ksenoon põleb hallilt või rohekassiniselt. Lahenduslampide hulka kuuluvad: luminofoor-, elavhõbe-, ksenoon-, impulslambid. Lamp koosneb silindrilisest või kerasjast klaas või keraamilisest või metallkolvist, elektroodist või elektroodidest ja soklist või soklitest.
See on heleduselt teine täht peale Veenust. 3 Koostis Nagu kõigil hiidplaneetidel, nii ka Jupiteril, puudub tahke pind. Läbi teleskoobi on näha heledaid ja tumedaid pilvevööndeid, mis tiirlevad eri kiirustega ümber planeedi. Peamised ained, millest Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb on : vesinik (70%), heelium (27%). Vähesel määral leidub veel etaani, ammoniaaki, metaani, fosfiini, veeauru. Jupiteri atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles läheb gaas sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks. Maa-laadse tiheda tuuma raadius on umbes 4000 km (oletatavasti kivimitest koosnev). Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes umbes 20 000 °C ning kiirgab 1,9 korda rohkem soojust, kui ta päikeselt saab. Temperatuur pilvedes on -140 °C
Päike on hõõguv gaasikera, aga suure massi ja gravitatsiooni tõttu veest tihedam: =1,4 g/cm3 (vesi 1 g/cm3). Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva). Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000° C. Liigub 230 km/s Luige tähtkuju suunas. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust (photos valgus) ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär (kromo värv), mille paksus on umbes 10 4 km. Selle peal on omakorda kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale. Fotosfääri pind on
nimetatakse pruunideks kääbusteks. III. Päikesest 5-10 x suurema massiga tähed plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud. Päikese areng. Praegu on päike jõudnud peajadale. Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12 mld aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus:
heledust. Jupiter koosneb enamasti vesinikust ja heeliumis, mistõttu on tema tihedust suhteliselt hõre. Kuna tahke tuuma olemasolule, on Jupiteril ka (erinevalt Marsist) magnetväli ning mis on Maa omast ligi 20x suurem. Jupiteri atmosfääris valdab püsiv tugev tuul ja tormid (ka Suure Punase Laigu juures), mistõttu on tal ka paks pilvekiht ning atmosfäär on tihe, mis koosneb ligi 86% vesinikust. Vähemuse moodustavad heelium, ammoniaak. Jupiteril on ka tumedad ähmased rõngad, mis arvatavasti koosnevad väga väikese kivise materjali terasest. Jupiteril on kokku 16 kaaslast. Neist 4 suurt ja 9 väiksemad. Europa pind on sile ja ühtlane ning meenutab külmunud ehk jääs ookeani. Seal võivad toimuda ka veealused vulkaanipursked. Europa asub suurematest kaaslastest kaugemail ja seepärast on Jupiteri temperatuuri mõju nõrgem,
Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ja 56 minutit. Nagu kõigil hiidplaneetidel, nii ka Jupiteril, puudub tahke pind. Läbi teles- koobi on näha heledaid ja tumedaid pilvevööndeid, mis tiirlevad eri kiirustega ümber planeedi. Peamised ained, millest Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb on : vesinik (70%), heelium (27%). Vähesel määral leidub veel etaani, ammoniaaki, metaani, fosfiini, veeauru. Jupiteri atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles läheb gaas sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks. Maa-laadse tiheda tuuma raadius on umbes 4000 km (oletatavasti kivimitest koosnev). Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes umbes 20 000 °C ning kiirgab 1,9 korda rohkem soojust, kui ta päikeselt saab. Temperatuur pilvedes on -140 °C
Planeedid Karoliina Tammik Mis on planeet? Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis: tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Mis on planeet? Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplan...
9) Kas kergemad gaasid asuvad eelistatult kõrgemates või madalamates atmosfääri kihtides? Kergemad gaasid asuvad eelistatult kõrgemates atmosfääri kihtides. 10) Miks heelimi eraldatakse maagaasist, aga mitte õhust? Heeliumi leidumine maa atmosfääris on alles kolmandal kohal, põhjuseks ürgse heeliumi puudumine Kuna sellel on väike aatommass ei suuda maa gravitatsiooniväli seda kinni hoida. Kuna maal eksisteeriv heelium pärineb selliste maakoores leiduvate elementide nagu uraan ja toorium alfalagunemisest ja see akumuleerub tihti maagaasi reservuaarides, siis eraldatakse heeliumi tavaliselt maagaasist. 11) Millised väited on õiged reaalgaasi kohta: (a) mida väiksem on kokkusurutavustegur, seda kergem on gaasi kokku suruda (b) gaasi viriaalkoefitsiendid sõltuvad temperatuurist (c) gaasi van der Waalsi koefitsiendid ei sõltu temperatuurist
nimetatakse pruunideks kääbusteks. III. Päikesest 5-10 x suurema massiga tähed plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud. Päikese areng. Praegu on päike jõudnud peajadale. Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12 mld aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus:
Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid välklaserid (impulsslaser) neodüümlaser tahkislaser rubiinlaser kristall-laser gaaslaser argoon-laser heelium-neoon laser krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lasereid. Laserivalgus suudab edastada telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD- ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt ...
Tähtede tekkimine ja evolutsioon Aleks Post Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikud on tähtede mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi temperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede tekkimine Tekivad tähtedevahelises keskkonnas asuvates suurema tihedusega regioonides Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks Koosnevad peamiselt vesinikust ~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooni...
kõige pealt tema kõrval olev tillukene aatomipommikene. Vesinikupommi võimsus massiühiku kohta on umbes 4x suurem. Sellist reaktsiooni nim termotuumareaktsiooniks. Looduslikult esineb termotuumareaktsioon tähtedel. Nende mass on niivõrd tohutu, et nende sees tekib tohutu rõhk, mis tekitab tohutu temperatuuri, mis paneb vesiniku reageerima. Täht ei plahvata, kuna suure massi gravitatsioon hoiab teda koos. Näiteks, element heelium avastati Päikeselt. Väga perspektiivikas oleks juhitav termotuuma reaktsioon. Probleem on anumas, milles see reaktsioon toimuks. Seetõttu püütakse anuma asemel kasutada väljasid. Radioaktiivsuse kasutamine ja kahjulikkus Rad. Kasulikkus 1.Tuumaenergeetika 2.Tuumajõuallikad laevad, allveelaevad, satelliidid 3.Tuumapommid 4. Uued keemilised tehiselemendid 5.Isotoopide tootmine ja kasutamine ,,märgistatud aatomid", tervishoius, põllumajandus,
pilv laguneb ja tähe kiirgus satub maailmaruumi.(Hayashi piir-tähe sünnimoment). Peale sünnimomenti kiireneb tähe kokkutõmbumine ja temp. tõuseb. Kui pilv, millest täht tekib ei ole sfääriline(pöörlemise korral pooluste kohal), siis jääb suur osa gaasist rõngana tähte ümbritsma. Täht jätkab edasi kokkutõmbumist kuni temperatuur on piisavalt suur, et alustada vesinikuaatomite ühendamist. Vesiniku muutub heeliumiks ja heelium hakkab mingi hetkel kokku tõmbuma ja moodustab väga tiheda tuuma. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiuuks. Kõik heeliumist raskemad elemendid on tekkinud tähtedes. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad alata ka teised reaktsioonid, näiteks heeliumi süntees süsinikuks ja süsinik rauaks. Energiat annavad need väha ja kui täht sinnamaani jõuab, ei ole ta punaste hiidude seas enam kaua. Täht tõmbub tasapisi kokku ja muutub valgeks kääbuseks
tuumapõlemisest heeliumiks. Mõne aja pärast aga lõpeb vesinik tähe sisemuses (Päiksesel kulub selleks veel miljardeid aastaid) ja täht muutub punaseks hhiuks, milles energiat ammutatakse juba heelimuiga toimuvatest tuumareaktsioonidest. Kui Päike jõuab sellisesse staadiumi, siis on t a nii suur, et ulatub Maani. Tähe sisemuses moodustub sel juhul kokkusurumatu süsinikust ja hapnikust tuum. Oma aktiivse arengu lõpus, kui peaaegu kogu heelium on ära kulutatud, paiksb punane hiidtäht oma välimised kihid eemale ning paljastab väga tiheda ja kuuma tuuma. Väljapaisatud ainest aga moodustub tuuma ümbritsev planetaarudu, mis mõnekümne tuhande aastaga hajub. Tuum, millel pole energiaallikaid, hakkab jahtuma valgeks kääbuseks. Vähene säilinud vesinik ümber tuuma jätkab veel põlemist heeliumiks, ja küllaldase heeliumi
gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek. Päikese sarnased tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat. Kui tähe kogu vesinik on muundunud heeliumiks, hakkab heeliumist koosneb tuum kokku tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed. Täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. Selle staadiumi lõpus põleb heelium süsinikuks. Lõpuks jääb järele ainult tuum. Punane hiidtäht muutub väikeseks ja kuumaks valgeks kääbuseks. Need jahtuvad väikese pinna tõttu aeglaselt. Evolutsiooni lõppfaasis võivad need plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokku tõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks".. Neutrontähes on aine neutron-kõdunud seisundis, mustas augus on aine seisundis, mida hetkel ei mõisteta.
Mis on tuumaenergia ja kus seda kasutatakse? Tuumafüüsika kui teadusharu sündis aastal 1896. Kui Prantsuse teadlane Henri Becquereli avastas juhuslikult radioaktiivsuse. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades- tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, praktiliselt võimatu on kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta arstiteaduses või energiatootmises. Kuigi tuumaenergeetika, erineb palju,teistest energia saamis viisidest, loetakse seda säästvaks, sest eneriga tootmise protsessil ei eraldu CO2. Kuid tuumajaamaga, tekib oht, radioaktiivsele saastele, mis võib olla korduvalt kahjulikum kui CO2, eriti kui seda eraldub õhku ja muutub pilveks. Nagu, eespool mainitud kasutatakse, tuumaenergiat põhiliselt eneriga tootmiseks, sõjatööstuses ja meditsiinis, kuid lisaks sellele kasutatakse veel tuumaenergiat t...
Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage" pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 13. Saturni välisilme: Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune", kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim
et energiat tootva ala pindala pidevalt suureneb. Kiirgus tungib tähes ägedalt nii sissepoole kui väljapoole. Tulemuseks on tähe keskosa kokkutõmbumine ja välisosa paisumine. Täht muutub suuremaks ja punasemaks. Punasemaks sellepärast, et paisudes väliskihid jahtuvad. Tähe läbimõõt suureneb sadu või isegi tuhandeid kordi. Tähest on saanud punane hiid. Tähe tuuma kokkutõmbumisel suureneb temperatuur tuumas 100 miljonini kraadini. Kui tähes heelium otsa saab, on otsas ka kogu tähe tuumakütuse varu. Edasi jätkuvad kihilised tuumapõletused. Kui kihiline tuumapõletamine lõpeb, on tähe tuum muutunud juba väga tihedaks, samas on väliskihid ulatuslikud ja hõredad. Kuuma tähetuuma kiirgusrõhk hajutab väliskihid maailmaruumi. Väliskihid hajuvad planetaaruduna tähtedevahelisse ruumi ning tuumast jääb järele valge kääbus. Suure massiga tähtedes lakkavad tuumareaktsioonid täielikult. Lakkab ka seest tulev kiirgus
mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi Tuumakütus – materjalid, mis eraldavad energiat raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel (tuumaenergia) ja samuti kergete aatomituumade (deuteerium ja triitium) ühinemisel (termotuumaenergia) Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium Päikeseenergia ja inimkonna poolt toodetud energia võrdlus Maale langev 1,8•10(17) W päikeseenergia Maapinnale saabuv 1,3•10(17) W päikeseenergia Energia tootmine (1994.a) 1,2•10(13) W Energia tootmine (2,5–3,0)•10(13) W (prognoos 2050.a) TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD Eelindustriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – biomass (puit) 6СО2 + 6Н2О <=> С6Н12О6 + 6О2
Maa tiirleb koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega ümber Päikese. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana. Arvatakse, et Päike on tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi. Ta on hõõguv gaasikera, mis tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest. Need tõmbusid kokku. Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes ja lõpuks hakkas toimuma termotuumareaktsioon. Sellest hetkest, kui tuumareaktsioon hakkas, helendab päike. Termotuumareaktsiooni tulemusena tekib heelium ning vabaneb energia. Need on soojus ja valgus. Päike annab Maale soojust ja valgust. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust. Päikeseenergiast saigi alguse elu. Päikesel on kindlaks tehtud laikude olemasolu. Need esinevad nii rühmiti kui ka üksikutena. Nende eluiga on väga erinev (tunde, nädalaid, kuid). Nende arv on seotud Päikese aktiivsuse 11,4-aastase perioodiga. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus
Mee sõnul. Esiteks, nagu Hubble avastas, universum paisub. Ning meie universumis ei paista leiduvat objekte, näiteks tähed, mis on vanemad kui 13,8 miljardit aastat. See on tõendusmaterjal, mis kinnitab teooriat, kuid võib mõnikord jääda kahe silma vahele. Kuid on ka väga head iseseisvat tõestusmaterjali. Universum oli minevikus palju kuumem ja tihedam. Esimestel sekunditel oleks sünteesireaktsioonides tekkinud deuteerium (raske vesinik) ja heelium ning teised väga kerged elemendid. Kuid sellised tingimusi ei olnud kauaks, mistõttu ei tekkinud raskemaid elemente. Kõik raskemad elemendid tekkisid tähtede ja supernoovade plahvatamisel. Praegu on võimalik mõõta raske vesiniku, heeliumi ja teiste elementide kogus universumis ja vaatlused kattuvad Suure Paugu mudelist tuletatud arvudega. 2.3. CMBR kiirgus (cosmic microwave backround radiation) Arno Perzias ja Robert Wilson olid teadlased, kes töötasid Belli laboratooriumis, ning
Näiteks meie majapidamisgaasi peamine komponent metaan võib Saturnil normaalselt olla nii vedelas, kui ka tahkes olekus. Metaani keemistemperatuur on -161,4 C ja sulamistemperatuur -182,6 C. Saturni läbimõõt on 120 536 km, Maa läbimõõt on aga 12 756 km, seega on Saturni läbimõõt Maa omast umbes 10 ja maht 774 korda suurem. Samas on Saturn vaid 95 korda Maast raskem, sest koosneb peamiselt kergetest gaasidest: vesinik (87-90 mahu-%) ja heelium (10-13 mahu-%). Väiksemates kogustes esineb ka ammoniaaki (NH3), metaani (CH4), etaani (C2H6), vett (H2O), etüüni (C2H2) ja fosfiini(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest ainetest. Kuna Saturn on võrreldes Maaga suhteliselt hõre, pole seal ka raskusjõud vaatamata planeedi hiiglaslikele mõõtmetele Maa omast oluliselt suurem. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust (1g/cm3), see on Maa keskmisest kaheksa korda hõredam. Raskusjõud Saturnil ületab maise vaid 1,2 korda
kutsutud deformatsioonidega. Järgmise -- Europa -- pind on seevastu sile ja detailivaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende "jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Spektraalanalüüsi ja kosmosejaama "Galileo" poolt Jupiteri atmosfääri heidetud sondi andmetel moodustab vesinik 86% Jupiteri atmosfäärist. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema kogukiirgus ületab Päikeselt saadava energia, mis näitab, et tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 1.2 PILVED JA ÕHK RELJEEFI ASEMEL Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja
sinakas-rohelise värvuse. Planeedi keskel on väike tahke tuum. Temperatuur Uraanil on -246 kraadi. Ka Uraanil, samamoodi nagu Saturnil pole elu võimalik madala temperatuuri pärast. 2.8 Neptuun Neptuun on kaugeim planeet. Kaugust Päikesest on 4,5 miljardit km. Neptuunil on avastatud mitu tumedat laiku, suurimale umbes maa suurusele pandi nimeks Suur Tume Laik. Sinise värvuse annab planeedile atmosfääris sisalduv gaas metaan ja peamised koostisosad on ka siin vesinik, heelium ja vesi. Neptuuni paksude pilvedega kaetud tiheda atmosfääri all arvatakse olevat planeedi tuum- sulanud kivimid, vesi, vedel amoniaak ja metaan. Temperatuur pinnal on umbes -218 kraadi nagu ka Uraanil, mis asub Päikesele lähemal 1,5 biljonit km. Sellepärats usutakse, et neptuunil on mingi sisemine soojusallikas. Tal on ka viis õhukest rõngast. Neptuunil pole elu võimalik. Ta on Päikesest nii kaugel ja temperatuur on madal, mis ei võimalda elu teket. 3. Astronoomide arvamus
Kuna Saturn on võrreldes Maaga suhteliselt hõre, pole seal ka raskusjõud vaatamata planeedi hiiglaslikele mõõtmetele Maa omast oluliselt suurem. Raskusjõud Saturni pilvepiiril ületab Maa oma vaid 1,2 korda. Saturni läbimõõt on 120 536 km, see on Maa läbimõõdust 9,4 ja mahust 774 korda suurem. Samas on Saturn vaid 95 korda Maast raskem, sest koosneb peamiselt kergetest gaasidest: vesinik (87-90 mahu-%) ja heelium (10-13 mahu-%). Väiksemates kogustes esineb ka ammoniaaki (NH3), metaani (CH4), etaani (C2H6), vett (H2O), etüüni (C2H2) atsetüleen (C2H2) ja fosfiini(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest ainetest. Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Saturni siseelu Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa-rühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Hi...
Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitse...
Peale organismide surma väljuvad nad süsinikke ringest ja tasapisi hakkab süsiniku kogus vähenema. Hiljem saabgi määrata surnud objektis määrata kui palju isotoope on vähenenud ja niiviisi määratksegi vanus. Sellist meetodit saab kasutada 60 000 aastaste proovide puhul.määratava objekti vanus peab olema vähemalt 50 - 60 aastat . TERMOTUUMAELEKTRIJAAM. Termotuumaelektrijaam , töötaks tuumasünteesi põhimõttel . Triitium + deutreerium võrdub heelium. Tuumakütust on võimalik toota MEREVEEST ! Siiani pole suudetud sünteesi reaktsiooni esile kutsuda ,sest oole leiutatud materiaale mis peaks vastu miljonitele kraadidele.kui suudetaks termotuuma juurutada , oleks see siis ammmendamatu energia varu.Selviisil energia saamine ei saastaks keskkonda radioaktiivse kiirgusega ega üleliigse süsihappegaasiga. Üritatatakse vitmiini kapsli suurune tuumakütuse kogus, suruda laserkiirte abil ,ülitihedaks kogumikusks. See
Iisaku Gümnaasium 9.kl Radioaktiivsed elemendid referaat koostaja: Mihkel Martin Fersel juhendaja: Relika Kaljumäe iisaku 2011 Sisukord 1) Sissejuhatus lk 3 2)Radioaktiivsed elemendid lk 4-9 3)Kokkuvõtte lk 10 4)Kasutatud kirjandus lk 11 Sissejuhatus Selles uurimus töös saame me teada millised on radioaktiivsed keemilised elemendid ja kui kahjulikud nad võivad olla. Me saame teada, kes on nende peamised avastajaid ning millal avastati tähtsamad elemendid. Lisaks veel kui palju on radioaktiivseid elemente, nende lühendid ja ka nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis. 3 Radioaktiivsed elemendid Esimene radioaktiivne eleme...
MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, f...
Autode kereremondil on traadi läbimõõduks 0,6-0,8 mm . Traadi pind peab olema täiesti puhas ja roostevaba , selleks traadi pind tavaliselt vasetatakse .Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi ,argooni,heeliumi ja lämmastikku , kuid tihti ka nende gaaside segusid. Kaitsegaasid on jagatud 7 messe rühma, mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F. Rühmagaasid võivad jaguneda alarühmadeks , nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1 , heelium I2 .MAG keevitamisel on parim gaasisegu , AGAMX-20 . Kasutades puhast CO2 te tekivad pritsmed , mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblus metall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehhaanilised omadused .Võrreledes keevitusega süsihappegaasis tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni , mis ärritab näonahka ,silmi ja hingamisteid
Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto(Pildil: Galilei poolt avastatud Jupiteri kaaslased Hubble'i Kosmoseteleskoobiga vaadelduina.). Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. [1]Planeetide võrdlus andmeid: Planeet: Läbimõõt(km): Mass: Tiirlemisperiood: (kuu suhtes) Maa:Kuu 3473 1,00 27,32
Paardunud elektron elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. Siirdemetallid B-rühmade metallid. Alakiht alakihtideks jagatakse elektronkihte alates 2 kihist. Igal alakihil on erinev energia. Tähistatakse s, p, d ja f alakihid. S-alakihi energia on kõige väiksem. Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega d-alakihid. Kõik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IB-VIIIB. f elemendid lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid.
Paardunud elektron elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. Siirdemetallid B-rühmade metallid. Alakiht alakihtideks jagatakse elektronkihte alates 2 kihist. Igal alakihil on erinev energia. Tähistatakse s, p, d ja f alakihid. S-alakihi energia on kõige väiksem. Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega d-alakihid. Kõik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IB-VIIIB. f elemendid lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid.
13. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Suurem liigub Marsi-Taevas läänest itta, vastupidiselt Päikese liikumisele. Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. 14. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. 15. Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 16. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. 17. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. 18. Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. 19. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas 20
7 DW MDQD. DUDJDQRYD KEEVITUS Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides" raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab Riiklik õppekavarühma nõukogu Autor: Tatjana Karaganova Sisunõustamine: Toomas Pihl Terminitoimetamine: Andres Laansoo Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Pikner Küljendamine ja kujundamine: Aivar ...
madala pinnatemperatuuriga ja suure heledusega punane hiid-või ülihiidtäht. Hästi suure massiga kuumad tähed muutuvad sinisteks ülihiidudeks. Sellised heeliumi süttimised on korduvad etapid ning iga järgneva kordumise läbib täht kiiremini kui eelmise, sest heeliumi põlemisel eraldub energiat kümme korda vähem, kui vesiniku põlemisel. Väikse massiga tähed ei pruugigi läbida kõiki tuumareaktsioone. Kõige pisematel tähtedel ei pruugi süttida vesinik ja natuke suurematel heelium. Lõpuni, see tähendab raua tekkeni, saavad tuumareaktsioonide ahelikud minna vaid tähtedes, mille mass ületab 8 päikese massi, kui ta elu ennem ei lõpe mõne katastroofiga. PILDIL: Meile lähim täht - Päike - pildistatuna 11 kordselt ioniseeritud raua ioonide poolt kiiratavas ultraviolettkiirguses EIT kaameraga SOHO tehiskaaslaselt. -5- Tähtede surm Kui päikesesarnased tähed vananevad, muutuvad nad jahedamateks ja punasemateks,
deformatsioonidega. Järgmise, Euroopa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 13. Saturni välisilme? Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune``, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim
Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru; auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tõttu. On ka võimalik, et gaasi eraldub sügavalt planeedi seest. Heelium võib tulla nii päikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452
fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega (v.a. lämmastik, heelium ja argoon).Fluori ja vee reageerimisel süttib vesi põlema ning selle käigus eraldub hapnik. Kasutusalad: 1)Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 2) Tänapäeval kasutatakse mitmeid fluororgaanilisi ühendeid olmes.(teflon kate). 3) Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. biotoime (ülesanded organismis, puudusel või üleküllusel tekkivad probleemid, tuntumad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
