Õ15-2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2013 Mis on trauma? - välise või psüühilise teguri tekitatud kahjustus Traumad ja lapsed v Haav (torke, lõike, marrastus) v Luumurd v Pehmete kudede äralöömine v Peatraumad v Õlaliigeste nihestus v Ninaverejookse § hoolikalt vesinikülihapendiga puhastama § ääred joodiga määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada) § lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu § Panema midagi külma § õlaliigeste nihestus sagedane nähtus § täiskasvanu tõmbab last järsult § lapse kukkumisel või kohmaka liigutuse tõttu § äge valu § paistetab üles §
Veritsevaid haavu käsitsedes peab abistaja kasutama kaitsekindaid, võimalusel ära puutu paljaste kätega kannatanu verd see võib olla nakkusohtlik ( HIV, B- ja C-hepatiit). 4. Tegutsemisjuhised 8 Abistades tugeva verejooksuga kannatanut, kontrolli esmalt, kas haavas ei ole võõrkeha; ole ettevaatlik ja ära võõrkehale suru. · Avalda haavale survet Eemalda või lõika lahti haava kohal olevad riided. (Kui ilmastikutingimused ei võimalda kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu.) Aseta haavale steriilne haavapadi või mitteebemeline padjand. Suru haavale tugevalt oma sõrmede või peopesaga. · Tõsta ja toeta vigastatud jäset Tõsta vigastatud jäse kannatanu südame tasapinnast kõrgemale. Käsitse vigastatud jäset väga ettevaatlikult, kui sa kahtlustad, et seal võib olla luumurd.
R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Ärkamisaja luule · F.R.Kreuzwald 1803-1882 "Kalevipoeg" · C.R.Jakobson 1841-1882 "Linnutaja laulud" · J.V.Jannsen 1819-1890 "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" · L.Koidula 1843-1886 isamaaluule · A. Haava 1864-1957 armastusluule Ärkamisaja proosa · Kreutzwald 1803-1882 rahvajutud · Bornhöhe 1862-1923 ajaloolised jutud · Jannsen 1819-1890 külajutud · Koidula 1843-1886 realistlikud külajutud · Haava 1864-1957 jutud lapsepõlvekodust Ärkamisaja näidendid · Koidula 1843-1886 "Saaremaa onupoeg" "Kosjakased" "Säärane mulk" · Jakobson 1841-1882 "Arthur ja Anna"
Marion Kade 2009, Tartu Geograafiline asend ja piirid Saarnaki Hanikatsi Vareslaid Kõverlai d ·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademe...
ettevalmistust, haige nõustamist dieedi ja vedelike piirangute osas, naha ja operatsioonipiirkonna ettevalmistust, püsikateetri asetamisest jne. Preoperatiivses perioodis alustatakse ka haige postoperatiivsete probleemide ennetamist ning haige saab teavet postoperatiivse perioodi kulust, intensiivravi vajadusest, valuvaigistamisest, köhimistehnikatest, lihtsamatest harjutustest, haava hooldusest ning dreenide asetusest, dieedi piirangutest ning totaalse parenteraalse toitmise vajadusest, voodireziimist jne. 2.1. Preoperatiivsed uuringud. Olenevalt operatiivsest vahelesegamisest ning haige üldseisundist võib haige vajada väga erinsevaid uuringuid. Kõik uuringud on näidustatud diagnoosi täpsustamiseks ja patsiendi füsioloogilise seisundi hindamiseks
Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa, sügava haavakanaliga (laske, lömastus või torkehaavad). Sattunud soodsasse keskkonda haavas, arenevad spooridest vegetatiivsed vormid, mis oma elutegevuse käigus eritavad haava ainevahetuse jääkprodukte ja eksotoksiini. Neist kõige ohtlikum on tetanospasmiin neurotoksiin, mis on enamuse haigussümptomite põhjustajaks KLIINILINE PILT Inkubatsiooniperiood on 314 päeva või pikem. võib esineda roidumus, peavalu ja higistamine, kuigi kehatemperatuur on normaalne. Kõigepealt ilmneb mälumis ja miimiliste lihaste kramp, mille tõttu näib, et patsient naerataks risus sardonicus ehk irooniline muie. Haiguse arenedes tekivad toonilised krambid üle
Bakterihaigus Teetanus Koostaja : Karmen Kase Klass : 11A Aasta 2009 Teetanus ehk kangestuskramptõbi · Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Teetanuse levimine · Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu. · Teetanus hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. · Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. · Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. · Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades.
Iseseisev töö „Haigustekitajad“ Botulism Madli Reesalu Haigustekitaja olemus Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus. põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Clostridium botulinum bakter Nakatumisviisid Toidubotulism – eriti ohtlikud õhukindlalt säilitatavad lihatooted, kuna bakter on anaeroobne Haavabotulism – Bakter nakatab/mürgitab haava kaudu Beebibotulism – Eosed satuvad organismi ning paljunevad seal, seejärel mürgitavad. Tekkemehanism 1. Haava kaudu/toiduga satub mürk organismi 2. Verega tungib lihastes paiknevatesse närvirakkudesse 3. Närvirakk lõhkeb – tekib halvatus Lihashalvatus Sümptomid Halvatus– põhisümptom Nägemise hägustumine Oksendamine Diagnoosimine Oksemassi ja väljaheidete analüüsil tuvastatakse mürk Elektromüograafia abil
südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks iseeneslikult kinni, tupsutan desinfitseeriva vahendiga, vajadusel katan plaastriga või marliga. Suur haav- venoossel haaval asetan suure imava padja haavale ja seod kinni. Arteriaalse puhul tõstad jäseme kõrgemale südamest ning sulen rõhupadjaga.
8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 3-4 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külge-ära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud- ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja tugevalt) 5-10 min. 5
Verejooks tuleb kiiresti peatada surudes haavale 1. Võimalusel lase kannatanul seda ise teha 2. Tuleb eemaldada kannatanult riideid, et saaks leida verejooksu kohta. 3. Tee rõhkside (nii, et see avaldaks survet, kuid ei sulgeks verevarustust) 4. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. 5. Käsi ei tohi pausi ajal eemaldada rinnakult! 6. Kutsu abi 112 Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini Sokk Tunnused: Pulss on kiire (üle 100 löögi/min.). Esmaabi sokkis olevale Nahk on kahvatu, käed higised. inimesele: Kannatanu on kas rahutu või loid. Hingamine sage. Võib esineda janu ja iiveldus.
Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana. Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. Soojusjuht esemetes Sauna ei ole kasulik teha metallist ega metall esemeid sinna sisse. Kuna metall juhib hästi soojust ja sinna vasta ei kannataks minna. Ainuke mis peab olema metallist on saunaahi. Saunalava Sauna lava tehaks haava puust kuna haava puu ei võta soojust endasse. Sauna lava ei tehta kunagi okas puust kuna oksas puu on vaigune. Soojus kadu saunas Ventilatsioon kaudu liigub soojus välja . Kui uks tehakse lahti. Kui saunal on vanad aknad. Ja veel igast väiksemast kohast. Kasutatud allikad http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia12.html http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&client=firefox- a&rls=org
sideme või kleepplaastriga. Sügavate haavade puhul tuleb kõigepealt verejooks peatada ning helistada kiirabisse. Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib ka lihtsalt käega haavale suruda, kuid seda ainult juhul kui kiiresti ei ole steriilset lappi võtta). Kannatanu peab panema lamama. Jalad põlvedest kõverdatult või tõstetult kõrgemale. Vigastatud jäse tõsta samuti kõrgemale. Kui haava on sattunud võõrkehad, siis neid ei tohi iseseisvalt eemaldada. vaid tuleb sidemega fikseerida. Võimalusel võib panna külma. Edasi tuleb oodata kiirabi saabumist. Põrutuste ja nikastuste puhul kehtib 3K reegel. 3K reegel ehk külm, kõrgemale, kompressioon - kannatanud koht siduda kinni, peale panna külma ning hoida jäset kõrgemal. Nihestuse korral tuleb kannatanu panna istuma või lamama. Nihestunud liigesega jäse lahastatakse asendis (sundasendis), millesse see on jäänud
> #Mitu 1. rinde puud on puuliikide kaupa proovitükil. > PUUD1=droplevels(subset(PRT332,RIN=="1")) #Teen 1. rinde puude andmestiku, viskan välja mitte vajaliku ehk nullid. > table(PUUD1$PL) #Vaatan puid puuliikide kaupa HB KS 23 13 > P1=with(PUUD1,tapply(D,PL,length)) > P1 HB KS 23 13 > PRT332RIN=data.frame(PL=names(P1),Rinne1=P1) > PRT332RIN PL Rinne1 HB HB 23 KS KS 13 > write.table(PRT332RIN,"clipboard",sep="t",dec=",",row.names=FALSE) VASTUS: 1. rinde puid proovitükil on 23 haava ja 13 kaske. Rinne PL 1 HB 23 KS 13 Mis on mudelpuude enamuspuuliigi keskmine kõrgus sinu proovitükil? #Mis on mudelpuude enamuspuuliigi keskmine kõrgus(ühe komakohaga) sinu proovitükil? ELUS=droplevels(subset(PRT332,RIN%in%c("1","2","A","J","Y","E","H"))) #Teen eluspuude andmestiku, visates välja mitte vajaliku MUDEL=droplevels(subset(ELUS,H>0)) #Teen mudelpuude andmestiku visates välja mitte vajaliku
käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda Tavaliselt ei veritse Võib valutada, paraneb armita Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Väike haav: 1 – 1,5 cmpindmine haav ei vaja õmblemist
komplekteerimine", välja toodud olulised esmaabivahendid ja proviisori Anu Hoop`i soovitused, millised ravimid võiksid kuuluda kodusesse apteeki: 1. Elavhõbe- või tigitaaltermomeeter kehatemperatuuri mõõtmiseks; 2. Plaastrid ehk kleepuvad haavakattematerjalid; 3. Mittekleepuvad haavakattematerjalid ja steriilsed marlilapid. Neid on hõlpus panna lahtistele haavadele võimaliku infektsiooni ärahoidmiseks, nad ei liibu haava külge; 4. Sidumisvahendid- erineva suurusega ja erinevat tüüpi sidemed, eriti kolmnurkrätikud ( lingsidemeks ja peahaavade jaoks), elastsed torusidemed vigastatud liigeste jaoks ning rullsidemed marlilappide kinnitamiseks ja verejooksu seiskamiseks; 5. Käärid-valima peaks teravad käärid, mille üks haru on tömbi otsaga. Nendega saab lõigata nii sidet kui ka rõivaid ( näiteks põletuste korral) ilma keha vigastamise
esmaabigeele. Pantenooli kasutamine esmaabis ei ole näidustatud. · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna,hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina Esmaabigeel · Jahutab kiiresti ülekuumenenud koed ja väldib kahjustuse süvenemist · Vähendab valu ja turset · On koheselt valmis kasutamiseks, geeliga immutatud sidemed on steriilselt pakendatud · Väldib hüpotermiat · Väldib haava kuivamist ja esmast saastumist Esmaabigeelid Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini · Alustada koheselt haava loputamist voolava veega vähemalt 15-30 minuti jooksul · Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale traumat · Villide avamine on kohustuslik! · Mitte kasutada esmaabiks neutraliseerivat ainet, kuna
2003:100); 8. Desinfitseeri kandik, lase kandikul kuivada (Iivanainen jt. (2003: 101); 9. Pane valmis vajalikud vahendid, aseta vahendid steriilse näpitsa abil steriilse rätiku peale (Iivanainen jt. 2003: 101); 10. Ava õigesti steriilne komplekt; 11. Pane kätte tehaspuhtad kindad; 12. Eemalda haavalt vanad sidemed; 13. Vaheta kindad, pane kätte steriilsed kindad; 14. Puhasta haav füsioloogilises lahuses või vesinikperoksüüdis niisutatud tutikutega; 15. Vali vastavalt haava suurusele ja iseloomule uus sidumismaterjal; 16. Informeeri patsienti pidevalt protseduuriga seotud võimalikest ebamugavustest (valu); 17. Jälgi patsiendi seisundit kas esineb: peapööritust, halba enesetunnet, iiveldust, valu või puutetundlikkust (Alila jt. 2001: 450); 18. Jälgi saastunud instrumentide käitlemist; 19. Jälgi steriilse materjali kasutamist; 20. Seleta patsiendile, et haav tuleb hoida seotult ja kuivalt paar päeva; 21
elutingimustega. · 1871. Darwin avaldas teose, milles väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu evolutsiooni teel. 6. Desinfitseerimine · 1676. hollandlane Antony van Leeuwenhoek avastas mikroskoobi all bakterid. 1852. inglise kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele(Märkas, et kinnised luumurrud paranevad kiiremini, s.o need, mis ei puutu kokku õhuga. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis satub haava ning põhjustab mädanemist ja surma). · 1865. Louis Pasteur esitas teooria, et haigused on seotud bakteritega. Sellest järeldatuna hakkas Lister haavu puhastama 6.1 Steriliseerimine · Kuna karboolhappega haava puhastamine oli liiga tugevatoimeline, hakati mõne aja pärast haavasidemeid steriliseerima kuuma auruga, haavu jooditinktuuriga. · Tartu ülikooli kirurgiaprofessor Werner Zoege von Manteuffel võttis koos
Number viis Number viite on alati peetud kui müstilist ja maagilist numbrit, kuid "inimlikku". Meil on viis sõrme/varvast igal jäsemel. Me tihti viitame et inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis sümboliseerib viite jeesuse haava ristil. Moslemite religioonis on viis usu sammast ja viis päevast palvetamisaega. Keskajal oli rüütlil viis voorust - suuremeelsus, viisakus, kasinus, rüütellikkus ja vagadus nagu sümboliseerib Sir Gaiwani pentagrammi seade. Kaitse kurjuse vastu Usutakse juba ammusest ajast et pentagramm kaitseb kurjuse eest, konflikti sümbol mis kaitseb kandjat ja ta kodu.
· Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades · Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor, bariton, segakoor, samaanitrumm , teksti lähtematerjal pärineb Kalevalast. SISU: Raua sünnilugu. Väinämöinen on venet tehes kirvega põlve löönud, ta ei saa ise haava sulgeda ja läheb targa juurde, kes mõistab vere sulgemise sõnu. Tark on unustanud raua sünniloo ja ei saa raua tehtud haava parandada. Väinämöinen jutustab: Ukko lõi 3 ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sai raud. Raud suikus soos, kuna sündis sepp Ilmarinen, sepp tagus rauast terariistad, kuid võttis raualt lubaduse , et ta ei hakka kurja tegema. Mesilase asemel lendas raua peale herilane ning tilgutas madude mürki. Raud sai vihaseks, murdis sõna ja lõikas lihasesse
tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb . nagu praktika on näidanud , ongi toona valu teinud marrastus pulmapäevaks ammu kadunud . Kas tegi siin aeg oma töö ? või sai ema hakkama imega ? kõige loogilisem seletus peitub ilmselt looduses . bioloogia õpetaja ütleks selle peale , et erütrotsüüdid meie veres lõid haava peale kaitsva võrgu ning hakkasid tootma uusi naharakke , et armkudet kinni katta . meie , tavainimesed , kutsume seda haava paranemiseks . Pole harvad juhtumid , kus kooliajal tagakiusatud prillidega poisist on tulevikus saanud maailmakuulsa ettevõtte juhataja . Algklasside paks tüdruk on aga hoopis prestiizika moeajakirja kaanel . see aeg , mis on jäänud kooli ja karjääri tipphetke vahele , ei pruugigi olla üüratult pikk .
Ära toimi järgnevalt! · Ära pane vahetult pärast traumat viinakompressi, see suurendab oluliselt turset. · o 24 tundi pärast traumat võib teha viinakompressi. · Ära hoia kahjustatud jäset kehast madalamal, see suurendab turset. 20. Haavade iseloomustus ja esmaabi Haav: naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg. Arstiabi vajavad haavad: *millesse on sattunud võõrkeha *Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut *Tugeva verejooksuga haavad *Sügavad torkehaavad *Looma-või inimese hammustused *Põletikulised haavad Rindkerehaav: Rindkere torke-või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks
Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu.
vormistatud kui ühe firma sekretär. Kolme aasta jooksul on tema töömaht suurenenud temale on lisandunud veel kolme sama ettevõtte allüksuste sekretäri ülesanded ja haldus. Töömahu suurenemisega ei ole proua Vistri palk tõsnud. Häirivaks teguriks on saanud ka tema töökeskkond, täpsemini siis kabineti valgustus, mis on äärmiselt kehva. Proua Vistril on kaks ülemust härra Haab ja härra Saar. Proua Vister pöördus valgustuse ja palga osas härra Haava poole, aga härra Haab vastas, et kuna proua Vister on senini kogu tööga hakkama saanud, siis ei ole põhjust seda vähendada ja tema palk vastabki töömahule. Valgustuse osa ütles ta vaid, et hetkel ei ole aega sellega tegeleda. Proua Vister mainis, et talvisel perioodil on nõrga valgustusega kabinetis raske töötada, kui ka see argument ei muutnud midagi. Proua Vister oli väga pettunud ja oma töökohustuste täitmisel puudus tal igasugune motivatsioon ja tahe
Riinu Anslan 19. oktoober 2009 Viirushaigused Marutõbi e. Rabies Lyssa Hydrophobia Loomadel on marutaud, inimestel marutõbi. Marutõbi on viirushaigus, millesse inimene nakatub looma hammustusest, kui haige looma sülg satub haava. See kahjustab kesknärvisüsteemi ning kui ohvrit ei vaktsineerita, lõpeb haigus 100% juhtudest surmaga. Keeruliseks teeb olukorra fakt, et haige looma sülg on nakkusohtlik juba kuni 15 päeva enne kui loomal tekkivad haigusnähud. Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas. Ülemaailmselt esineb inimestel 50 000-100 000 haigusjuhtu aastas. Eestis esineb marutaudi nii mets- kui koduloomadel. Viimane surmaga lõppenud juhtum registreeriti aga 1986
Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustat...
Nad oli natuke aega eraku onnis ja Meelis veelgi kauaem.Ja siis oli Meelis veel umbes aasta ja peale Sigurdi juures .Siis läks Meelis Taanlaste laevaga Revalasse.Seal tuleb kõva lahing kuna Taanlased teevad tünga Eestlastele,aga Meelis ei luba seda.Suur lahing hakkas ,õigemini Lihula lahing.Lahingus saab Meelis teada et tema isa on vahepeal surma saanud . Lahingus ta kohtub maavürst Sigurdiga kes surmassuus andis Meelisele risti ja Meelis lubas selle Astridile viia. Meelis sai lahingus haava ja läks ühe eraku juurde ja oli seal mitu kuud ,siis läks ta sealt karupüüdjatega ära .Ta läheb oma isa surmapaika leholasse (1220 a.) .Seal teepeal sai ta sulase Ivoga kokku .Ja Leholas ei ole enam kedagi keda Meelis teaks .Nad otsustasid minna Ivoga Pihkvasse abiväge tooma et võidelda Eestimaa eest.1222 Eestimaa viimast korda VABA .Tarbatu lahing hakkab ja seal võitlevad koos Vjatsko ja Meelis ,paljud teisedki .Vjatsko saab suure haava,kukub pikali ja sureb ,otse tema kõrvale
Geograafiline asend ja piirid Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 ...
sõiduautode esmaabivahenditele. Sisuinfo Kompress 10cm × 10cm (2tk pakis) 2 pk Kompress 10cm x 20cm 1 pk Kaitseside 40cm × 60cm 1 tk Elastne rullside 10cm × 4m 1 tk Elastne rullside 15cm × 4m 1 tk Plaaster 10 tk Kangasplaaster 8 tk Kinnitusteip 1 tk Des. ainega immutatud tampoonid haava puhast. 6 tk Kolmnurkrätik 1 tk Rõhkside, väike 2 tk Rõhkside, suur 1 tk Käärid 1 tk Kaitsekindad 2 paari Kaitsemask 1 tk Kaelalahas 1 tk Esmaabivahendite kasutusjuhend 1 tk
11) alumiiniumkihiga soojendustekk 12) isekülmuv külmakompress 13) esmaabivahendite kasutusjuhend 14) esmaabi andmise juhend § 2. Miinimumnõuded esmaabivahenditele ettevõttes või ettevõtte eraldiseisvates struktuuriüksustes töötajate arvuga üle 25 1) steriilne haavatampoon 10 cm x 10 cm 7,5 cm x 7,5 cm 5 cm x 5 cm 2) rullside (laius 10 cm) (laius 15 cm) 3) plaastrid (eri suuruses) 4) desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks 5) kinnitusplaaster 6) kolmnurkrätik 7) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 8) käärid või turvalõikur 9) kaitsekindad 10) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 11) alumiiniumkihiga soojendustekk 12) isekülmuv külmakompress 13) esmaabivahendite kasutusjuhend 14) esmaabi andmise juhend ÜLDNÕUDED LINTSAELE 1.1. Töötamisel kasutage korrasolevat kinninööbitud kaitserõivast. Kaitseks müra
Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused.
kõndima. Hüdrostaatiline rõhk avaldab positiivset toimet, parandab jala perfusiooni ja valu taandub. Isheemiline koekahjustus võib tekkida varba tipuosa nekroosi või haavandina jalalaba mistahes piirkonnas. Haavand tekib trauma, löögi või hõõrdumise tagajärjel. Kui haavand ei parane on põhjuseks 3. Milles seisneb amputeeritud alajäsemega patsiendi õendusabi? Köndihaava hooldus. Keskendutakse haava paranemisele, köndi kujunemisele ja turse vähenemisele. Köndihaava tuleb siduda vastavalt vajadusele. Kui sidemed ei ole määrdunud, mitte enne 24-48 tundi möödumisel. Haava puhastada puhta füsioloogilise lahusega, vajadusel piserdada antiseptikumiga. Könt seotakse elastse sidemega, et sideme pingsus väheneb köndi peast jäseme tüve suunas. Haavadreen - jälgida selle funktsioneerimist ja vajadusel tühjendada
õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Tallinn SITUATSIOONI KIRJELDUS (anamneesi kirjeldus tuginedes Gordini ”Terviseseisundi hindamise skeemile”). 57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja teha. Hea isuga. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad puuduvad 1
· siirutajad · Otsene kontakt haigega Difteeria · Levib piisknakkusega · Kurk on väga haige, tursunud lümfisõlmed, kõha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist · Ennetamine: mitmed vaktsineerimised elu jooksul · Ravi: ravitakse antitoksiiniga ja antibiootikumidega. Läkaköha · levib piisknakkusega · Toob kaasa ägedad köhahood jne · vaktsineeritav Teetanus · Haava kaudu · toob kaasa lihaste krambid, · ennetada saab ainult tänu vaktsineerimisega · ravida saab antibiootikumidega ja antitoksiinidega Leepra · Kontakti ja piisknakkusega levib, 95% nakatunutest ei haigestu · Haigusnähtudeks on kõhnumine, seedehäired, närvi- ja reumavalud, punetav lööve, võivad ilmneda muhud ei ole valulik Koolera · saastunud joogi- ja toiduga, väljaheidetega
Püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Haigus, millesse sureb aastas üpris suur hulk inimesi ning mis levib bakteri kaudu toidu, haava ning soolestiku teel. 3-staadiumiline nakkushaigus, mis kahjustab elundkondi nagu süda, luustik ning nahk. Haugusjuhtumite arv on viimaste aastatega kahanenud. Tekitajaks on bakter nimega Treponema Pallidium
Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Nagu nimigi ütleb, on ta orava sarnane. Kõigile tuntud oravast on ta pisut väiksem. Karvavärvuse järgi pole aga orav ja lendorav üldse sarnased. Orav on tavaliselt ikka pruun, talvekarvas veidi hallikapoolne. Aga lendorav on aastaringi halli karva, täiskasvanud haava koore värvi. Just haabade otsas see loomake enamasti ringi askeldab ja selline kasukas peidab teda vaenlaste eest kõige paremini. Kui ta juhuslikult peaks meile vastu tulema, siis tunneb ta ära ka suurte mustade silmade järgi, millesse võib lausa ära armuda. Kui lendorav puult puudele hüppab, siis sirutab ta oma külgedel oleva lennunaha välja ja planeerib järgmise oksani. Lendhüppeid tüürib ta suhteliselt pikka ja horisontaalselt
musträhn Koostas: Kristiina Veelaid · Musträhn on Eesti suurim rähn · Ta võib kaaluda umbes 300 g · Levinud on ta nii Euroopas kui ka Aasias · Erinevalt teistest Eesti rähnidest on ta süsimust, läikiva seljaga · Tihti tegutseb poolpõlenud puudel · Musträhn kuulub looduskaitse alla · Liiginimi ladina keeles -Dryocopus martius · On paigalind · tiivad on tal ümaratipulised · Levinuim rahvapärane nimi on vahest ehk nõgikikas. · Pesitsemine algab juba märtsikuus · Algul on pojad väga pisikesed · Põhitoiduks on musträhnil putukad ja nende vastsed · Puidukahjurite hävitajana on metsale üks kasulikemaid linde · Pesakoopa raiub musträhn tavaliselt haava- või männitüvesse · Haudumine kestab 12...14 päeva · Muneb 3-5 muna · Pesitsemisest annab märku isaslinnu vali trummeldamine
korduma Nihestus: Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel Liiges fikseeritakse samade põhimõtete järele nagu luumurru korral Kannatanu vajab haiglaravi 22. Haavade iseloomustus ja esmaabi Haav: naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg. Arstiabi vajavad haavad: millesse on sattunud võõrkeha Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut Tugeva verejooksuga haavad Sügavad torkehaavad Looma-või inimese hammustused Põletikulised haavad Rindkerehaav: Rindkere torke-või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks. Vigastada võivad saada ka rindkere suured veresooned
· Patogeensete bakterite poolt moodustatud toksiinid kutsuvad esile koekahjustusi 8. Millist temperatuuri kasutatakse toiduainete steriilimisel, kuidas mõjutab spoore? Millist temperatuuri kasutatakse toiduainete pastöörimisel, kuidas mõjutab spoore? 9. Kuidas nakatub inimene järgmistesse bakterhaigustesse. a) Tuberkuloosi piisknakkusega b) Düsenteeriasse saastunud joogi ja toiduga c) Teetanusse haava kaudu d) Katku nakatunud loomade kaudu 10. Kuidas aitavad viiruste ja bakterite vastu · Antikehad on valgumolekulid, mis seonduvad antigeenidega (võõrvalkudega) ning suunavad need lagundamisele · Õgirakud · Vaktsiinid on surmatud või nõrgestatud viirused/bakterid, mis aitavad ennetada haiguse teket · Antibiootikumid pärsivad bakterite kasvu, takistades DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni ning valkude ja rakukesta sünteesi
Ka Madagaskaril on see liik levinud. Ladinas on ta väheneva arvukusega ent siiski veel üldlevinud haudelind. Elab suuremates metsades, eelistades kuuse-segametsi. Saagijahile läheb sageli ka avamaastikele. Kanakull ei toitu ainult kanadest, nagu seda nime järgi arvata võiks. Kanakulli saagiks langevad harilikult pisinärilised, väiksemad linnud ja üldse kõik, kellest jõud üle käib. Pesa ehitab kanakull enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva 2 või 5 muna ja see on täis mai esimesel poolel. Pojad lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel. Meie kanakullid harilikult talve saabudes minema ei rända ning see on veel üheks tõendiks selle kohta, et kana on tema menüüs vaid harvaesinev hõrgutis - talvel ju kanu õues ei kohta. Nagu eelnevalt sai juba mainitud, on kanakull looduskaitse all. Kanakull Liiginimi eesti Kanakull keeles Liiginimi Accipiter gentilis (L.) ladina keeles
telefoninumbrid omale kättesaadavasse kohta pange asjad kättesaadavasse kõrgusesse köögis asjad ühele tasandile tualeti ja vannitoa seintel kinnitatud käetoed mittelibisevad katted Hooldus ja õpetamine pärast operatsiooni operatsiooni järel võib pesta kohe pärast karkudega käima hakkamist tähtis roll hooldajatel liikumise abivahendina võib kasutada rulaatorit selgitada patsiendile, et haava puhul on vaja jälgida ranget aseptikat haava ja selle ümbrust peaks kontrollima 1 kord 24 tunni jooksul. peab leidma aega, et ära kuulata tema mured ja hirmud ning andma lihtsaid ja selgeid vastuseid tema küsimustele. vajalik on suhelda ka patsiendi lähedastega. selgitada patsiendile, mis temaga hakkab toimuma peale operatsiooni järgmisel päeval külastab Teid füsioterapeut ja alustab liikumisravi sõltuvalt järelravi võimalustest võib järgneda kohe
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
Siirutajad (puukborrelioos) Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi) Difteeria Levimisviis piisknakkus Kaigusnähtused tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist Läkaköha Piisknakkus, ägedad köhahood, vilistav hingamine, võib kaasneda oksendamine ja hapniku puudus. Salmonelloos Saastunud toidu ja joogiga. Iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus, väike palavik. Bakter sureb toidu valmistamisel. Teetanus Levib haava kaudu, musta süstlaga Näolihaste jäikus, neelamishäired, lihaskrambid Mullabakter ehk elab mullas. Botulism Levib toiduga, haava kaudu. Neelamis- ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus. Puukborrelioos Levib puugihammustusega, ringikujuline punetus hammustuskoha ümber, palavik, külmavärinad, närvisüsteemi häired. Düsenteeria Levimisviisiks on joogi- ja toiduga Kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik. Krambid Tuberkuloos Piisknakkus.
Väljavõte § 5. Miinimumnõuded esmaabivahenditele M1- ja N1-kategooria sõidukites (sõiduautod, traktorid) 1) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 2 tk 2) steriilne haavatampoon 10 cm x 10 cm 2 pakki 10 cm x 20 cm 1 pakk 30 cm x 60 cm 1 pakk 3) rullside (laius 10 cm) 1 tk 4) rullside (laius 15 cm) 1 tk 5) plaastrid (eri suuruses) vähemalt 12 tk 6) desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks vähemalt 6 tk 7) kinnitusplaaster 1 rull 8) rõhkside (laius vähemalt 10 cm) 1 tk 9) kaitsekindad 2 paari 10) kolmnurkrätik 1 tk 11) käärid või turvalõikur 1 tk 12) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 1 tk 13) kaelalahas (isekinnituv) 1 tk 14) esmaabivahendite kasutusjuhend 1 tk 15) esmaabi andmise juhend 1 tk
..... ........................................................................................................................ Puuetega inimestele mõeldud olümpiamänge nimetatakse .......................... ............................... Neid peetakse iga .............. aasta tagant. Esimesed mängud toimusid ............... aastat tagasi. Õnnetusjuhtumi korral on vaja kiirest ja ....................... anda ..................... Õnnetusjuhtumist peab teatama telefonil ............... . Haava ei tohi pesta veega ega puhastada ........................ kätega. Haavale tuleb peale puhas- tamist asetada ............................................ . Meie planeedil Maal ei jätku paljudes kohtades ........................................, suurlinnade õhk on .................................., ..................... pole kuskile panna. Väljapääsuks on asuda ................................................................................. Ühe inimese kohta tekib aastas umbes .......
Vincent van Gogh Hanna Vaiklo 11b Elu • Vincent Willem van Gogh sündis 30.märtsil 1853 Lõuna-Hollandis • Maalikunstniik ja postimpressionist • Onu Cent ja Goupil & Cie • Kaunite Kunstide Akadeemia 1880 • Realistlik kunstnik Anton Mauve (õli-ja vesivärvid) • Elu lõpus vaimuhaigus • Tulistas end rindu ning suri haava nakkuse tõttu Looming • Kõik tööd valmisid 10 aasta jooksul • Kokku umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd • Näitus Pariisis 1901 – 71 tööd • Palju autoportreesid, maastikumaale, natüürmorte lilledega, viljaväljade maale • Teostel palju lihtinimesi • Palju tumedaid toone „Päevalilled“ • 1888 • Õlimaal lõuendil • Pastelsed toonid • Rahvusgalerii, London „Tähistaevas“ • 1889 • Õlimaal • Öine vaade läbi sanatooriumi akna
haavade ja dreeni (-de) eritise hulka ja välimust Enamus jälgimisest on võimalik teostada hinnates seisundit võrreldes varasema seisundiga Meil ravil olevate haigete jaotus lähtudes ravitavast seisundist. PAH- perifeersete arterite haigus jäsemetel Arteri äge sulgus trombembolist Unearterite haigus Aordi või / ja arterite aneurüsmid Veresoonte ravi järgsed tüsistused (infektsioon ja hiline verejooks, hematoom, haava nekroos) Veresoonte traumaga haiged (arterite ja või veenide vigastused→ verejooks, jäseme äge arteri puudulikkus vigastusest NB! Igal grupil haigete jälgimises on mõningased eripärad seoses sellest haigusest ja teostatud ravist. Meie osakonna patsientide tüsistuste riski suurendavad asjaolud. Eakad. Palju kaasuvaid tõsiseid haigusi ja nende poolt juba varasemaid tüsistusi ( hüperoonia, diabeet, kr. bronhiit, neerude krooniline puudulikkus).
ning sinu nimi mu suus Priidu Beier MÄRTSIKUU PÄEVAKS 1894 5 Sa Issand igavene, Sul imelikud teed, - Sa rahva elukäiku Ja saatust ise sääd! - Su püha pale ette Me tänus tõttame Ja palavamas palves Su poole vaatame: Jää ikka meie juurde, Meid ära unusta, Ja tegusid ning püüdeid Mis ausad, õnnista! Jää ikka meie juurde, Siis käime valguses Siis vabadus ja elu Meil kosub südames Anna Haava APRILL 6 Sulalumest seisab vaher, laubal raagus oksakahl. Koore all tal liigub mahe, mahe, läbipaistev mahl. Kerge pole teha tal vist mahla mullast jürikuul. Öösiti veel härma talvist okstele toob kõle tuul. Südapäeval aga ärkab vahtrasüda: on Aprill! Lõhnast aimad: kuskil tärkab esimene sinilill! Leelo Tungal MAI HOMMIK 7 Õrn maikuu hommik imeilul koitis.
Suu limaskestal teise ja kolmnda kolmiknärvi haru piirkonnas. Suu limaskestal paraneb kiiremini kui nahal (hambaarst.ee). Ravi Tänapäeval on vöötohatis ravitav. Mida varem raviga alustatakse, seda parem on ravitulemus. Ravi kestus on tavaliselt 1 nädal. Kaasajal aga puudub ravim, mis viiruse organismis lõplikult hävitaks, mistõttu haigus võib avalduda taas. Ravimid takistavad viiruse paljunemist. Tavaliselt läheb vaja ka valuvaigisteid. Tugevatoimelisi saab ainult retseptiga. Haava hooldus ei erine oluliselt tavalisest haavaravist. Haava tuleb puhtana hoida, sügeluse korral sobib mõni antihistamiinikum. Oluline on tervislik toitumine ja tervislikud eluviisid (mõõdukas regulaarne füüsiline koormus, unereziim, loobumine suitsetamisest ja alkoholi kuritarvitamisest), kroonilise haiguse ravi. Toitumise parandamine haiguse avaldumisfaasis ei anna olulist raviefekti (ohatis.ee). Paranemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
