Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste...
Kodukirjand Kes tahab lennata, valib ka kõrguse Juba väikesest peale on meid kasvatatud teadmisega, et kunagi kui me suureks kasvame, siis peame käima tööl ja looma pere. See, kui kõrgelt ma kavatsema lennata, on juba iga inimese enda valik ja otsus. Kas liuelda rahulikult taevalaotuses, või siis võtta riske ja manööverdada ohtlikult. Üks võimalus, kuidas vuhiseda taevalaotusesse nagu kahurikuul, kuid mille puhul töötab gravitatsiooni seadus eriti põgusalt, on „15 minutit kuulsust“. Üldjuhul tähendab see seda, et inimene saab hakkama millegi sellisega, mis pälvib hetkeks ajalehtede tähelepanu ning selle uudise pealt loodetakse suuri kasumeid teenida. Toon näiteks kasvõi DJ Ryan Angelos`i, kes tegelikult on kuulsaks saanud oma rumala jutu ja „hiilgava“ tantsuoskusega. Sellest hetkest kui meedia ta avastas ja tegi temaga intervjuu, levisid temast tehtud videod laia...
Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline ke...
Jumal kas olemas või teda pole Blaise Pascal Sajandeid on filosoofid ja professorid üritanud tõestada Jumala olemasolu. Mõned silmapaistvad mõtlejad, kes eales on elanud, on juurelnud kaua selle küsimuse üle. Kuid iga mõtleja jõuab jumala selguseni erinevalt. ,,Kas jumal on olemas?" ja ,,Milles seisneb tema olemasolu?" on kaks küsimust, millega filosoofid on tegelenud antiikajast tänapäevani. Selles esees üritan mina nende küsimustele vastuse leida. Jumala olemasolu tõestamiseks on tehtud mitmeid katseid. Minu arust on jumal midagi suurt, võimsad ja kättesaamatud. Meie, inimesed ei saa seda oma meelte abil tajuda, kuid me saame tekitada endale ilusiooni temast. Minu arust on jumal üks suur energia, mis hõljub meie ümber ja kui meil hakkab hirm või tunneme üksildust siis me otsime abi temalt, mis täidab meie hinge õnnega. Ning kui me üritame mingile keerulisele küsimusele vastuse leida ja lõpuks ei leiagi sii...
Elu on tekkinud umbes nelja miljardi aasta eest. Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud tro...
Psühholoogia referaat Foobiad Tallinn Tallinna Reaalkool 2010 Mis on foobia? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Miks tekivad foobiad? ,,Psühholoogide väitel on ootamatu hirmu põhjuseks stressid, mis meid juba ammusest ajast jälitavad. Kunagised üleelamised ja vapustused ei kao jäljetult. Nad ootavad ajus oma aega nagu viitsütikuga pommid. Ning kunagi toimub plahvatus, mille nimi on foobia. Mis on foobia? Mille poolest erineb see tavalisest hirmust? Normaalne hirm on seletatav ja isegi kasulik. Kuid ohte on mitmesuguseid. Näiteks: Euroopas pole mürkämblikke, ent paljud inimesed kardavad hirmsasti nende hammustust. Miks? Paljud kardavad paani...
TAUSTSÜSTEEM-on mingi objektiga seotud koordinaadite süsteem mille abil kirjeldatakse ühe keha asendit teiste kehade suhtes. Taustsüsteem koosneb 1)tasuskehast 2)selle kooordinaaadistikust 3)ajamõõtmisest TRAJEKTOOR-joon mida mõõda keha liigub LIIKUMISVÕRRAND-nim. Diferentsiaali võrrandit ,mis määrab keha või süsteemi dünaamika(x(t),y(t),z(t) r=(x,y,z) KIIRUS-nim vektorjaalset suurust mis võrdub nihke ja selle sooritamisek kulunud ajagavahemiku suhtega KIIRENDUS-nim kiiruse muutu ajaühikus . kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. 2)Ühtlaselt kiireneva sirgjoonelise liikumise korral liigub keha sirgjoonelisel trajektooril kusjuures tema kiirendus on muutumatu. ÜTLASELT MUUTUV LIIKUMINE –on masspunkti või keha mehaaniline liikumine ,mille korral kirendus on konstantne. 3)KÕVERJOONELINE LIIKUMINE –on punktmassi või jäiga keha liikumine mille korral kiirus vektori s...
Tähtede evolutsioon Mis on tähed? Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Tähed erinevad teiste taevakehadest selle poolest, et neil on omadus ise valgust kiirata ehk olla valgusallikas. Meile kõigil tuntuim täht on Päike. Ta tundub teistest tähtedest suurem, sest ta on meile lihtsalt lähedamal. Prototähe teke. Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, mis on vesinikurikas. Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb kokkutõmbumise käigus. K...
1. Tiheduse määramine MASS- füüsikaline suurus, mis väljendab kaht füüsikalist omadust (inertne ja raske mass) Interntne mass- keha võime säilitada liikumise kiirust Raske mass- keha võima osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus m Tiheduse valem- = , kus m=mass V=ruumala v 4 KERA V= r 3 3 RISTKÜLIK V =a*b*c 2. Mehhaaniline energia Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne. Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest Mehaanilise energia jäävuse seadus- keh...
Lähte Ühisgümnaasium MUST AUK Füüsika referaat Elen Mihkelson 12. humanitaar 1.detsember 2009 1 Sisukord Tiitelleht ................................................................................................ 1 Sisukord ................................................................................................ 2 Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Mustade aukude sünnilugu ............................................................... 4 - 5 Musta augu ümber ............................................................................ 5 - 6 Mustade aukude mehaanika .............................................................. 6- 7 Mustade aukude seos valgusega ........................................................... 7 Mustade aukude iseloomulikke omadusi ........................................
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja s...
MEHAANIKA. 2.KINEMAATIKA ALUSED. Kinemaatika uurib kehade liikumist. Eristatakse kahte liiki liikumist : kulgliikumine ja pöördliikumine. 2.1.Kulgliikumise kinemaatika Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. 2.1.1.Sirgjooneline liikumine Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne 2.1.2.Ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . Ühtlane rigjooneline liikumine on liikumine konstantse kiirendusega mis on alati suunatud ringjoone keskpunkti. r tähistab siin ringjoone raadiust, v tähistab kiirust ja ω nurkkiirust. See on näide olukorrast, kus keha liigub ühtlase kiirendusega, kuid selle kiirus ei muutu, sest antud juhul on kiirenduse efekt keha liikumise suuna muutmine. 2.1.3.Ühtlaselt muut...
Tähed Tähed astronoomias on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirgusenergia pärineb nende sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Veel kümmekond aastat tagasi peeti tähti levinumateks taevakehadeks Universumis. Nüüd teame, et kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärit tähtedest. ...
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
1) Tasakaalu tingimused Keha on tasakaalus siis, kui a) temale mõjuvate jõudude summa on null, b) temale mõjuvate jõumomentide summa on null. 2. Newtoni 1 seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 3.Newtoni 2 seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 4.Newtoni 3 seadus Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruseliselt võrdelised ja vastassuunalised. 5 .Töö Töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkusega ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrurisega. Töö ühikuks on dZaul 6. Võimsus, kasutegus? Võimsus on keha töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga. Võimsuse ühik W Kasutegur- nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku( energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. 7. Mehaaniline ...
Kosmos 1. Mida nimetatakse universumiks? Tähendus (ladina keeles). Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja meie endiga, moodustabki maailma ehk universumi. Ladina keelne tähendus- kõiksus. 2. Mida nimetatakse kosmoseks? Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja ma meie endiga, moodustabki maailma ehk kosmose. 3. Mis on astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. 4. Kes on astronoomid? Astronoomid on astronoomiaga tegelejad ehk täheteadlased. Nad uurivad taevase maailma ehitust ja seadusi. 5. Milleks kasutatakse teodoliiti? Teodoliiti kasutatakse horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks või määramiseks. Vertikaalnurka möödetakse kui alidaadi liigutada paremale või vasakule. 6. Kui kaugel on Maa Päikesest? Kuu Maast? Maa on päikesest 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Kuu on Maast 384 000 kilomeetri kaugusel. 7. Millest on tingitud tähtede ööpäeva...
Füüsikalised üldmudelid On kasutatavad kogu füüsikas Näide: keha, füüsikalised suurused Punktmass on selline kahe mudel, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Idealiseeritud objekt. Kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks. Füüsikaline objekt Keha, väli või loodusnähtus Eksisteerib inimesest sõltumata e, on objektiivsed Väli Mitteaineline objekt Mõjutavad kehi ja omavad energiat Keha Aineline objekt Koosneb aatomitest Liigub Säilitab liikumisolekut Osaleb vastastikmõjudes. Nähtus Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel mis on 1. Tabel- tähelepanu üksikule väärtuste paarile 2. Graafik- tähelepanu joonele, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust mistahes samal...
Universumi tekkimine Universumi tekkelugu pole veel lõpuni selge. Suure Paugu teooria-Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku-Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist. Pime universum-Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime. Galaktikad-Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Pa...
Negatiivne gravitatsioonienergia tasakaalustab täpselt aine positiivse energia, nõnda et koguenergia on null. Kui 7 Kreeka keelest anthrpos 'inimene' 19 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Universumi mõõtmed kahekordistuvad, kahekordistuvad ka nii gravitatsiooni- kui ka aineenergia, kuid kaks korda null on ikka null. Kuidas jätkuvad Universumi arengu kõige tõenäosemad stsenaariumid tulevikus, stsenaariumis, mis on ühitatavad mõistuslike olevuste ilmumisega? Osutub, et on palju võimalusi, olenevalt Universumis sisalduva aine hulgast. Kui seda
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, millek...
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses...
ELU KOSMOSEJAAMAS REFERAAT Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid ja teadlased elavad ja töötavad. Kosmosejaam tiirleb orbiidil ümber Maa. Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Kosmoses raskusjõudu ei ole. Nende katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused. Kosmosejaamad saavad energiat päikesepatareidest, mis muudavad päikesevalguse elektriks. Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega ,,Saluut", kuid ,,Mir" on viimane ja edukaim. ,,Mir" oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli ,,Mir" kosmonautide poolt pidevalt asustatud. Praegu ehitatakse maad ümbritseval orbiidil Rahvusvahelist kosmoselaeva (ISS International Space Station). ...
1.Tähti iseloomustavad suurused Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2 ; -1 ; 0 ; 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6 Kõige suuremad Iga järgmine Kõige nõrgemad ja heledamad on 5.51 korda tähed, mida tähed nõrgem inimese silm võib eristada Kõige heledam täht: Siirius (-1,45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klas...
AVINURME GÜMNAASIUM ASTEROID Referaat Koostaja: Hendrik Rummel Klass: 9.a Veebruar 2010 Nimetus Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna asteroid tähendab õieti ,,tähesarnane taevakeha" (vanakreeka sõnast (astr) - täht). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki - punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem ku...
Ül 1 Sirgjooneliselt liikuva keha asukoha sõltuvus ajast on antud võrrandiga: . Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse sõltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) Määrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6 Ül 2 Tornist, mille h=25 m visatakse horisontaalselt kivi kiirusega v0=15 m/s (algkiirus) 3 -9 -12 0 an) 4 -20 ...
Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on lihtsaim liikumise füüsikaline mudel. Ühtlane ja sirgjooneline liikumine on selline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes sooritatakse võrdsed nihked. Keha ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse sellist suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks, kulunud ajavahemiku suhtega. Kiiruse valem v=s/t. Liikumisvõrrandi abil leiame keha koordinaadi mistahes ajahetkel, ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel. Liikumisvõrrand x=x0+s; x=x0+vt. Liikumisgraafik väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Kui koordinaat sõltub ajast lineaarselt, siis liikumisgraafik on sirge. Kiiruse graafik väljendab sõltuvust ajast. Kiiruse graafiku alune pindala on võrdne keha nihke arvväärtusega. Ühtlaselt muutuv sirgejooneline liikumine Liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahe...
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahke...
Füüsikalised üldmudelid On kasutatavad kogu füüsikas Näide: keha, füüsikalised suurused Punktmass on selline kahe mudel, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Idealiseeritud objekt. Kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks. Füüsikaline objekt Keha, väli või loodusnähtus Eksisteerib inimesest sõltumata e, on objektiivsed Väli Mitteaineline objekt Mõjutavad kehi ja omavad energiat Keha Aineline objekt Koosneb aatomitest Liigub Säilitab liikumisolekut Osaleb vastastikmõjudes. Nähtus Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel mis on 1. Tabel- tähelepanu üksikule väärtuste paarile 2. Graafik- tähelepanu joonele, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust mistahes samal...
KLAVER VS SÜNTESAATOR Diana Ziltsova 8.klass 2012/2013 Juhendaja : Stella Müsler Klaver Klaver on klahvpill. Klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haamrikesed , mis klahvida allavajutamisel löövad vastu metallist keeli , pannes need võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimeldavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemisteks ja teiste pillida või laulu saatmiseks .Tihti kasutatakse ka ansamblites . See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teiseldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga , on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver korsofonide hulka.Kordofonid on muusikainstrumendid , kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel. Keeled Keeled on pingutatud puust kõlakorpuse sees olevale...
Impulsi jäävuse seadus Keha impulss e. Liikumishulk on keha m ja V korrutis. (p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võr...
Kultuuriteooria. Margaret Sarv 1. Kultuuri mõiste ei hõlma näiteks: taevakehade asetust. Kuigi tähtedele ja kuule jt taevakehadele antakse tähendus läbi kultuuri, siis taevakehad ise eksisteerivad kultuuriväliselt. füüsikaseadusi. Jällegi, kuidas mõistetakse gravitatsiooni on kultuuri osa, kuid gravitatsioon iseenesest ei kuulu kultuuri mõiste alla. 2. Ajalugu on inimeste poolt loodud süsteem, mis püüab kirjeldada minevikus toimunud sündmusi. Kõigil nähtustel, mida pole iial püütud kirjeldada, puudub ajalugu. See nähtus võis küll eksisteerida, ent kui seda pole kirjeldatud, siis tal puudub lugu, st ka ajalugu. 3. Seletamine on püüd täiendavate andmete (näiteks kogemusel põhinevate teadmiste või millegi, mida käsiteldakse postulaadina) avalikustemisega, anda millestki täpsem kirjeldus. Kõiki nä...
Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutu...
Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes kindlate suuruste võrra, kui kahaneb siis aeglustuv liikumine.Ühtlaselt muutuvat lii...
Referaat VESINIK JA HAPNIK Koostaja: Jonathan Simson VII B 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1.0 Mis On Hapnik?....................................................................................4 1.1 Hapnikutarve....................................................................................5 1.2 Hapnikusisaldus...............................................................................5 1.3 Hapnikuringe...................................................................................6 1.4 Hapniku Toksilisus..........................................................................6 1.5 Lahustunud Hapnik..........................................................................6 2.0 Mis On Vesinik?.........................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Ilona Shmunk ALBERT EINSTEIN Referaat Juhendaja: Marko Häelm Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaat räägib Albert Einsteinist. Ta on jagatud kahte peatükki, millest esimene käsitleb endast lühikest kirjeldust tema eluloost, ja teine räägib tema tähtsusest füüsikas. Viimasest võiks muidugi kirjutada pikki tekste ja neid kirjutama jäädagi, kuna Einstein saavutas enda elu jooksul rohkem, kui mitu sajandit füüsikud enne teda. Einsteini tähtsust füüsikas võib pidada põhimõtteliseks, ta oli suurte ideede kasutuselevõtja, kes muutis maailmapilti märkimisväärselt ja võib lausa öelda absoluutselt. Kuigi muidugi absoluutsed asjad Einsteinile endale ei meeldinud. Einstein ise on inimene, keda tunneb pildi pealt ära kõik ennast natukenegi harituks pidavad inimesed. Oma eksentrilise oleku ja välimusega on ta jätnud maailma...
Kiirus Puntki asukoha ruumis määrab raadiusvektor r. Aja ja raadiusvektori juurdekasvu abil saame r moodustada suhte . Antud juhul sõltuvad vektori moodul ja suund ajavahemiku t t suurusest.. Kui seda vähendada, siis väheneb ka r. St et t nullile lähenemisel nullile läheneb antud suhe teatud piirväärtusele, mida nimetatakse liikumise kiiruseks- r dr v = lim . Kiirust võib määrata ka raadiusvektori tuletisena aja järgi- v = . Kiirus on t 0 t dt vektoriline suurus. Teelõik s on üldjuhul erinev suuruse poolest nihke moodulist r . Kui aga vaadelda väikestele ajavahemikele t vastavaid teelõike s , siis teelõik ja nihke r s ds moodul ...
N: elektron, prooton, võib terve aasta kütta maja) Seoseenergia tähendab tööd mis neutron. 2.Mateeriaosakesed on aine ehituskivi. Jaotus: tuleks teha tuumaosakeste viimiseks üksteisest nii kaugele, et kvargid- osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. nad enam üksteist ei mõjuta. Es=E/A Eriseoseenergia Leptonid- osalevad ainult nõrgas. 3.Vastastikmõjusid seoseenergia ühe nukleoni kohta. Tuumaenergia põhineb vahendavad: gravitatsiooni- gravitonid(pole avastatud), eriseoseenergiate erinevuste ärakasutamisel Ahelreaktsioon elektromagnetiline- footon, nõrk jõud- uiikonid, tuumajõud- on reakts, mis põhjustab iseenda jätkumist: lõhustumise gluoonid. 4.Osakeste iseloomustamiseks kasutatakse tagajärjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. seisumassi ja elektrilaengut. Osakese ja tema antiosakese Toimub raskete tuumade lõhustumisel
Must auk Ajalugu: 1783 John Michelle idee nii massiivsest kehast, kust isegi valgus ei pääse kiri Henry Cavendish'ile 1796 PierreSimon Laplace mustade aukude võimalikkus ,,mustad tähed", ideid ignoreeriti 1915 Albert Einstein Üldrelatiivsusteooria (seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil) gravitatsioon mõjutab valgust Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius (G gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1. objekt, mida üldiselt võib tunnistada mustaks a...
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai ...
Albert Einstein (1879 - 1955) 1905. aastal ilmus Saksa ajakirjas "Füüsika annaalid" rida artikleid, mille autoriks oli noor ametnik Sveitsist. Ta ei leidnud tööd üheski ülikoolis, tema käsutuses ei olnud ühtegi laboratooriumi ja ta sai kasutada vaid Sveitsi patendiameti raamatukogu. Ta töötas kolmanda astme patendiametnikuna. Ametnik oli Albert Einstein ja aasta jooksul avaldas ta viis artiklit. Kolme neist loetakse siiani tähtsaimateks füüsika ajaloos. Üks neist käsitles fotoefekti Plancki uue kvantteooria valguses, teine Browni liikumist ja kolmandas olid esitatud erirelatiivsusteooria alused. Esimene, mis selgitas valguse loomuse ja aitas ilmale tulla televisioonil, tõi autorile Nobeli preemia. Tõsi küll autasu tuli tal oodata 16 aastat, ta sai selle kätte alles 1921 aastal. Kuigi võrreldes näiteks Frederick Reinesiga oli see suhteliselt lühike aeg, Reinesil tuli oma autasu oodata 38 aastat pärast...
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8%...
2 kx Deformeeritud keha potentsiaalne energia Ep k keha jäikus, x keha deformatsioon 2 Mehaanilise energia jäävuse seadus E E k E p const Kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia jääv. on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- ja nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Mehaaniline töö
Rocca al Mare Kool Kosmose koloniseerimine Referaat Koostaja: Easter egg 11. klass Tallinn 2016 Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja sureb pea samaaegselt, kuid r ahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugel...
Füüsika areng ja teadlased Esitlus Christian Mõttus 10K5 Tutvustus Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud ast...
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
Ühtlane sirgjooneline liikumine- Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus), x aeg, t kiirus, v Ühtlaselt kiirenev liikumine- Liikumine, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus), x aeg, t kiirus, v kiirendus, a Dünaamika- kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Vastastikmõju: üks keha mõjutab teist keha ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Võimalik muutus: Keha kuju muutub Ruumala muutub Liikumine muutub Newtoni 1.seadus- Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2.seadus- Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3.seadus- Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab es...
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaaro...
Päikese kui tähe lühiiseloomustus. Päike on täiesti tavaline teiste tähtede hulgas, mis kõik on päikesed. Päike on hõõguv gaasikera, aga suure massi ja gravitatsiooni tõttu veest tihedam: =1,4 g/cm3 (vesi 1 g/cm3). Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva). Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000° C. Liigub 230 km/s Luige tähtkuju suunas. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust (photos valgus) ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär (kromo värv), mille paksus on umbes 10 4 km. Selle peal on omakorda kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbi...
Asteroidid. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid ...
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas sed...