· Räägi või laula lapsele tuttavat pala, kus korratakse fraase. · Laulge koos: "Teeme, teeme, mis me teeme? Teeme taignarullikese. Saame, saame, mis me saame? Saame saiapullikese." · Peagi oskab laps neid sõnu koos sinuga korrata. · Kui laps sõnu teab, tee jutu sisse pause ja lase lapsel need täita. · Fraaside kordamist leiab paljudest juttudest, lastelauludest ja muinasjuttudest. UURINGUTE ANDMETEL omandatakse grammatika kergemini siis, kui lapsega räägitakse lihtlausetega. Siiski õpivad lapsed, kelle vanemad kasutavad palju liitlauseid, kus esineb näiteks sõna "sest", kasutama keerulisemaid keelekonstruktsioone. 57 Seda mängu saab mängida nii salmide kui juttudega. TORE SÕBER · Mängige tuntud laulumängu: "Mul on üks tore sõber, see sõber on voh nii! (tõsta pöial tunnustavalt püsti) ja kui see sõber tantsib,
Keele omandamine . Keele omandamise staadiumid 1. Varajased häälitsused (alates 3-5 nädal); nutt, koogamine, lalisemine, häälemäng 2. Ühesõnaliste lausungite periood (8.kuu) 3. Kahesõnaliste lausungite periood e. telegraafistiil (18. kuu) 4. Keerulisemate lausungite periood (2-2,5); miks? 5. Edasine areng (2-5.a.) . sõnavara ja lauseehitus; Seestpoolt-väljapoole teooriad - Keeleorganiteooria (Chomsky, 1986) Kaasasündinud keeleorgan, Universaalne grammatika, Kriitiline periood Väljastpoolt-sissepoole teooriad Lapsele suunatud kõne Kognitiivne hüpotees Konstruktivistlik teooria (Tomasello & Brooks, 1999) Keele, eriti verbide õppimine on aeglane Nimisõnade õppimine on kiirem kui verbide õppimine Keele õppimine on sarnane igasugusele muule õppimisele
Ma lugesin noore mehena Rousseau'd, olin Bastille' vallutamise juures, mitte et ma isiklikult oleksin vallutanud, aga ma mäletan, et see tekitas mus väga segaseid tundeid, mis näitab kui liberaalne ma üheksateistkümneselt olin. Ja naistele hariduse andmine jah, just nimelt! mitte lihtsalt klaveritunnid ja vene keele grammatika pour les filles Bakunin, ehkki teate, mida ma teile ütlen, nad kirjutavad vene keelt paremini kui mina; see on ikka häbiväärne küll, et miski ei kõlba lugeda, (üle tütarde protestikisa) peale... TÜTRED: Puskin! ALEKSANDER: Puskini. Aga ma ütlen teile, härra parun, et valides mu vanima tütre, olete te valinud kõige targema
Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid
kunstmuinasjutte ja neid avaldama. Enam-vähem paralleelselt omaloominguga hakkas ka kirjastama kooliõpikuid, tol ajal tähendas aabitsaid, ka pildiaabits oli väga uudne lähenemine – tema välja antud. Odavates rahvaväljaannetes publitseerima aimeraamatuid, populaarteaduslikke käsitlusi küll võõraste riikide ja ajaloo kohta, mitmesuguste ilmastikunähtuste, põllumajanduse edendamise võimaluste kohta. Mitusada publikatsiooni. Lisaks uuris ka läti keelt, andis välja läti keele grammatika, mis jäi rohkem kui sajaks aastaks omas valdkonnas ületamatuks, mille järgi õpetati mh läti keelt ka Tartu Ülikoolis. Oli sedavõrd vaimustatud lätlastest, lätlusest ja läti keelest, et oma hauakivile lasi varakult raiuda „lätlane“. Noor Stender siis jätkas. Sajandivahetusel esimesed läti talurahva hulgast pärit inimesed, kes tegelesid mingil määral kirjandusliku loominguga, mis jõudis ka trükisõnasse. Esimeseks on loetud meest, keda tuntakse nime all Kikula Jekabs
,,Teate, mis kiri see on?" küsis härra Schulz Indrekult. ,,Härra Maurus ütleb mulle mu tunnid üles ja näete, siin on mu viimane tasu. Aga kas teate, härra... härra... vabandage, kuis on teie lugupeetud nimi? Nimedeks pole mul annet, pole olnud kogu eluaeg. Isegi pruut jättis mu maha, sest kolmekuise kihluse järele ei suutnud ma tema nime meeles pidada. Sa mõtled teiste peale, sellepärast ei jää sul minu nimi meelde, ütles ta. Sul on ainult see saksa keele grammatika, sellepärast, ainult koopula! Tema oli nimelt venelane ja mina õpetasin temale saksa keelt. Minu naine pidi ju saksa keelt mõistma või mis teie arvate? Tol korral elasin ma Samaaras, juba siis ei jäänud mul nimed meele ja ei jää tänapäevani. Sellepärast, kui lubate, tähendan, teie auväärt nime raamatusse, raamat ei unusta. Raamatul on parem mälu kui inimesel. Nii siis, härra Paas, kas teie teate, mis kiri see on, mis härra Maurus mulle teie käe läbi läkitab?"
AS Serk. Asser, H., Küppar, M. 2000. Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus. Tallinn: TEA Kirjastus. Baker, C. 2005. Kakskeelne laps. Kakskeelsuse käsiraamat lapsevanematele ja õpeta- jatele. Haridus- ja teadusministeerium. Kikerpill, T., Kingisepp. L. 2000. Keelekeskkond võõrkeeleõppe toetajana. Tallinn: TEA Kirjastus. Kingisepp, L., Sõrmus, E. 2000. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. Tallinn: TEA Kirjastus. Krall, I., Sõrmus, E. 2000. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. Tallinn: TEA Kirjastus. Krikk, L. 2002. Eesti keel tirtsudele ja põnnidele I ja II. Tallinn. Kärtner, P. 2000. Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Lille, V. 2003. Värvin ja räägin eesti keeles. Töölehed 5aastastele. Tartu Ülikooli
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
lohistada. Edasiseks toimetuseks vaja projekt ära kompileerida. Siin osutus vajalikuks ka korra sulgeda ja uuesti avada. LINQ to SQL tekitab automaatselt tabelite nimelised klassid. Koodi uurides: DataClassesDataContext tüüpi dc on objekt, mille kaudu andmebaasiga suhelda. Külastuste klassist luuakse uus eksemplar nimega k. Sinna kasutajanimeks pannakse sisseloginud kasutaja nimi, ehk siis HttpContext.Current.User.Identity.Name. Ajaks saab praegune aeg. Inglise grammatika järgi paistab tabelisse lisamine lisamisena kollektsiooni ,,kylastuseds". Lõpuks ,,submit" ning andmed ongi kohal. using System; using System.Collections.Generic; using System.Linq; using System.Web; using System.Web.UI; using System.Web.UI.WebControls; public partial class About : System.Web.UI.Page { protected void Page_Load(object sender, EventArgs e) { DataClassesDataContext dc = new DataClassesDataContext();
1694. aastal. Meil läks asi teist rada. Oli küll karismaatilisi tegelasi, kes piiblitõlget olid hakanud ette valmistama, ei suudetud aga koostööd teha. Töögrupi juhiks kujuneb lõpuks Anton Thor-Helle. Tegemist oli kaupmehe pojaga, oli Jüri kiriku õpetaja. Trükiarv oli 6015 eksemplari. 1773. on kordustrükk. 1822. ka mingi asi. 1739. aasta Piibel on Põhja-Eesti keeles. 03.11.2009 Thor-Hellel oli eesti rahva ees suuremaidki teeneid, kui Piibli tõlkimine. Tegeleb ka eesti keele grammatika uurimisega, annab 1732. aastal välja eesti keele õpiku. On meie kultuuriloos oluline, kuna õpikus on ära toonud ka 500 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. Nende tekstikatkete edasiandmine esimesena on meie kultuurilukku läinud, paljuski mõistatuste ja vanasõnade uurimine toimub Thor-Helle hakatusel. Paljud laulude tõlked lauluraamatutes on pärit varasemast ajast, kui 18. sajand. Vaimuliku ja ilmaliku kirjanduse piirimaale jääb 1731. aastal esimest korda avaldatud
saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine. Kr. J. Peterson suri 4.augustil 1822.aastal oma õpetaja, ülempastor C. L. Grave korteris ja ta maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule. Sel puhul avaldatud järelhüüdes kirjutati: ,,Suur küllus kõlbluse ja vaimu jõudu, teadmiste ja lootuste vara kirjandusele oma temaga hauda varisenud." Kr. J. Petersoni looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Sellesse kuulub ka keelealane tegevus. Juba gümnaasiumi päevil koostas ta rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplänteri ,,Beiträgele" keelealast kaastööd. Tartus alustas ta Chr. Gananderi teose ,,Mythologia Fennica" (,,Soome mütoloogia") tõlkimist rootsi keelest saksa keelde (,,Finnische Mythologie"). Teos ilmus 1822.a ,,Beiträges" ja sellega tõi ta eesti rahvausundisse soome muinasjumalad (Väinämöinen, Ilmarinen, Lemmikäinen jt), pannes aluse meie pseudomütoloogiale. Faehlmannist ja Kreutzwaldist alates on need kujutelmad pakkunud ainet kõikidele kunstidele
peab käituma kindlal viisil), mis on õigusteaduslikult seletatavaks denotaadiks. Käitumisreegli keeleline väljendus sõnastatud õigusnormi ehk normilause (sententsi) vormis on spetsiifiline designaat (denotaat ning designaat vt Vuks 1992, 12). Eeltoodut iseloomustab, et õigusnorm väljendatakse erilises formaliseeritud õiguskeeles. Selline formaliseeritud keel erineb näiteks luule või proosa keelest. Samas peab ka õigusnormi keel ikkagi alluma rahvuskeele (emakeele) grammatika üldreeglitele. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse (spetsiifiliselt ratsionaalse esituse) ning esitusviiside unifitseeritud üldkasutuse. Normitehnika reeglite kohaselt konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimalt ratsionaalses lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi, sümboleid (nt paragrahv (§), lõige (1), punkt - 1) ) ning nende spetsiifilist süstematiseeritud järjestust (nt paragrahv jaguneb lõigeteks; lõige
Vahendamine kolmanda osapoole kasutamine probleemi lahendamiseks Vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine viha elatakse välja nt sõjamängudes, spordis vms 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia · Emotsioonid sisemised psüühilised protsessid (viha, armastus, kadedus, süütunne jne) · Kujundavad sotsiaalne integratsioon ja suhtlejate kultuurilised arusaamad · Tundereeglite kogum omandatakse sotsialiseerumise käigus · Tundereeglite grammatika kuidas tundeid tajutakse ja tõlgendatakse, kus, millal ja kellele väljendatakse · Tunnetel on hind, emotsioone kasutatakse kui valuutat, mida hoitakse arvel ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Formaalsed organisatsioonid · Formaalseid organisatsioone iseloomustab: Formaalsus Hierarhiline struktuur Suurus Suhteline keerukus Organisatsiooni pikk kestus
Ülejäänute kohta andmed puuduvad. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks - soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Esimest kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel, teist Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel. Neljandat räägiti Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Ajalugu Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib- olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Russi koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
.. -- Tegemist on anakronismiga: gravitatsiooniseaduse sõnastas Newton alles 1687. aastal. Lk. 15 Dekretist -- kanoonilise õiguse õppejõud tollases ülikoolis. Vt. ka märkus lk. 137 juurde. 2 9 3 Lk. 17 Kunstide meistrid -- nn. vabade kunstide (artes liberales) õpetajad. Nimetus «vabad kunstid» pärineb Roomast, kus niiviisi nimetati oskusi ja teadmisi, mis väärivad vaba meest, vastandina orjade madalamatele oskustele. Keskajal, umbes V sajandi alguseks, fikseerus neid seitse: grammatika, dialektika (s. o. loogika), retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. «Nagu Veneetsia doodzil, kes merepulma sõidab.» -- VIII--XVIII sajandini oli Veneetsia vabariigi eesotsas eluks ajaks valitav doodz. Alates X sajandist pühitseti doodzi kihlust merega, mis pidi sümboliseerima vabariigi tihedat seost merega. Taevaminamisepühal (kevadine ristiusu püha) sõitis doodz koos kõrgete ametnikkude ja vaimulikkudega merele, kus ta vastava tseremoonia saatel 495
ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks ,,vabaks kunstiks". Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid ,,kunste" õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. 2.2 Teaduse tunnetusvaldkonnad Tavamõistes mõistavad inimesed teaduse all teadmiste avastamist, selle süstematiseerimist ja kontrollimist. Sellise protsessi eesmärgiks on aga tõe tunnetamine
ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks ,,vabaks kunstiks". Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid ,,kunste" õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. 2.2 Teaduse tunnetusvaldkonnad Tavamõistes mõistavad inimesed teaduse all teadmiste avastamist, selle süstematiseerimist ja kontrollimist. Sellise protsessi eesmärgiks on aga tõe tunnetamine
ülespidi. Kuna pärgamendid olid tollal ajal üsna kallid, siis paljud vanaaja tekstid hävitati. Nende tekstide asemele kirjutati kloostrites nüüd usuga seonduvaid kirjutisi. Kuid kirik vajas ka ilmalikke teadusi. Näiteks antiikajal loodud teadused süstematiseeriti 5. sajandil seitsmeks „vabaks kunstiks“. Need aga liigitati kaheks alles 6. sajandil. Nendeks oli siis triivium ja kvadriivium. Triiviumi alla käis grammatika, retoorika ja dialektika ( formaalloogika ). Kuid kvadriiviumi alla pandi aritmee- tika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid „kunste“ õpetati keskaja koolides üsna piiratult, kui seda võrrelda Vana-Roomaga. Kuid hiljem arendasid ilmalikke teadusi juba ülikoolid. Keskajal levinud skolastiline teadus toetus ainult autoriteetidele. Argumentatsioon ei toetunud kogemustele, vaid formaalloogikale, mida vaidlustes ja uurimustöödes kasutati. Aristotelesest sai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
