septembril 1822 teatas Champollion oma avastusest Pariisi Akadeemias. Seda päeva loetakse uue teaduse, egüptoloogia sünnipäevaks. Champollioni nimetati egüptoloogia professoriks ja saadeti 1828. Aastal teaduse teenistusse Egiptusesse. Tema ja itaalia professor Ippolito Rosselini juhatasid seal teadusekspeditsiooni. Champollion suri pärast Egiptusest naasmist. Tema teosed: Précis du système hieroglyphique de anciens Égyptiens... Paris, 1824. Esimene egiptuse keele grammatika ilmus 1836. Egiptuse keele sõnastik 1841. Champollioni töö otsesteks jätkajateks olid Richard Lepsius ja Heinrich Brugsch. R.Lepsius tegi kindlaks egiptuse kirjas peale tähtmärkide ja determinatiivide ka kaksik- ja kolmikkonsonantide märgid. Ta tegeles egiptuse kronoloogia, ajaloo ja kunstilooga. H.Brugsch, kes alustas demootilise kirja lugemist ja koostas tolle aja kohta hea egiptuse keele sõnastiku, avaldas suurel
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
Kirjeldust mõjutavad need emotsioonid, mida inimene tunneb. Noor Eesti tegevus: Toonitatakse alati nende tegevust eesti keele arendajatena. Väga loogiline uus kunst ja nõuab uut keelt. Selle keele arendamise kõige kesksem kuju on Johannes Aavik. Ta keelekontseptsiooni olulisemad alused on uus ja moodne eesti keel, selleks oli tal mitu võimalust. Üks allikas soome keel, teine murded, kolmas keeleline omalooming- sealt saab uute sõnade jaoks allikat. Tegeles grammatika reformimisega. Aavik oli vastu sellele, et ,,ükskõik, mis keelt räägime, oleme ikka eestlased". Gustav Suits on see, kes avaldab esimesena Petersoni tekstid. Kristjan Jaak kui esimene eesti kirjanik. Selle müüdi loojad on Noor Eesti. Kui Suits tegeles ennekõike Jaaguga, siis Tuglast huvitas Juhan Liiv. Noor Eesti arendab 10 a jooksul intensiivselt Eesti kultuurielu. Pärast I MS lõppu sellisel moel seda rühmitust enam ei eksisteeri. Küll aga jääb seda nime kandma üks kirjastus
lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis "Suur Gatsby": Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja kommunikatsioonilugude kombinatsioonid, erinevatel tüüpidel erinevad aktandid T. Todorov Narratiivi grammatika >seos narratiivi strukturaalsete ühikute (tegelased, süzee) ja keele strukturaalsete üksuste (sõnaliigid) vahel Narratiivile omased teatud põhiomadused. Teksti eeldused ilmnevad kui kombineerida tegelased tegude või omadustega. Boccaccio "Dekameron" (1350-53) > 3. tüüpi omadused: seisundid (mittestabiilsed omadused, nt. Õnnelik ja õnnetu olemine), omadused (qualites, stabiilsemad, nt
tegelikkust luuakse. Tähendusi ja nende tõlgendusi on hakatud eriti oluliseks pidama. 1970– 80ndatel tegeleti tegelikkuse-diskursuste suhe, 1990ndatel diskursuste keele ja selle võimalustega ning 2000ndatel tekstiliikide ja žanritega. Sotsiaalne pööre keeleteaduses tähendab, et keel on muutunud sotsiaalseks tegevuseks. Uuritakse keelekasutust ja selle seoseid sotsiaalse kontekstiga. Tekstianalüüsi metoodiline lähtekoht on Halliday funktsionaalne grammatika, kust võeti aluseks põhimõte, et keelekasutus on valik paljudest võimalustest, ja konkreetses keelekasutussituatsioonis tehtud valikutel on kindlad põhjused ja eesmärgid. Hakati tähelepanu pöörama tekstikorraldusest tulenevatele eesmärkidele, kultuurilistele konventsioonidele, tekstiliikidele ja žanritele. Žanriuuringud eri žanrite keelekasutusviiside ja tekstiliikide tunnused, sarnasused ja erinevused on viimase 10a jooksul tõusnud kesksele kohale
ja mitteverbaalseid vahendid Suhtlemisoskused hõlmavad kolme põhimõttelist valdkonda: mitteverbaalsete sõnumite tajumist (emotsioonid, käitumine); verbaalsete sõnumite kuulamist (mõtted, emotsioonid); verbaalset ja mitteverbaalset vastamist mõlemat liiki sõnumitele. Sõnalised suhtlemisvahendid Viis üldist kõneregistrit (Hayes, 2000) ● Deklameeriv – kasutatakse ametlike kõnede pidamisel, ka mõnesugustes ametlikes tekstides. ● Formaalne – Iseloomulik hoolikas grammatika ja sõnavara kasutus, sageli tarvitusel võimuesindajate poole pöördumisel. ● Konsultatiivne – Sageli kasutusel siis, kui inimesed räägivad võõrastega, kuid püüavad mitte liiga formaalsed olla, nagu näiteks kelleltki järgmise rongi väljumise aega küsides. ● Familiaarne – Kasutatakse tavaliselt sõpradevahelises vestluses või inimeste vahel, kes üksteist üsna hästi tunnevad. Võib sisaldada slängi termineid ja kasutab sageli grammatilisi vorme, mis
Aadlikele ei meeldinud, et õppejõud olid valdavalt kodanluse hulgast. Ükski eestlane rootsi ajal ülikooli läbi ei teinud (polnud piisavat haridustaset). Inimesed kes siin õppisid, kandsid edasi infot siinse maa, inimeste ja sealhulgas ka eestlaste kohta. EESTIKEELNE KIRJASÕNA Esimest korda hakkas rootsi ajal levima eesti keelne kirjasõna. Sellele aitas kaasa ka trükikodade rajamine Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumi ja ülikooli juurde. Kiriklikud käsiraamatud, eesti keele grammatika (õpikud), kooliõpikud, eesti keelse juhuluule teosed jm. Vastne Testament Rossinihnius ja Virginius. Ühtse eesti keelse terviku eesti keelse piiblini ei jõutud. Forselius võttis eesti keelse kirjapildi kirjutamise eeskujuks soome keele, mitte saksa keele. Hiljem võeti see ka omaks, kuigi enne oli pikk vaidlus selle üle kumb õigem oleks. Eesti keele grammatikad olid eesti keeles, kommentaarid muudes keeles, pigem olid need keeleraamatud eesti keele õppimiseks.
lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis “Suur Gatsby”: Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja kommunikatsioonilugude kombinatsioonid, erinevatel tüüpidel erinevad aktandid T. Todorov Narratiivi grammatika >seos narratiivi strukturaalsete ühikute (tegelased, süžee) ja keele strukturaalsete üksuste (sõnaliigid) vahel Narratiivile omased teatud põhiomadused. Teksti eeldused ilmnevad kui kombineerida tegelased tegude või omadustega. Boccaccio “Dekameron” (1350-53) > 3.
Sokrates vs sofistid Materiaalsete väärtuste vahendajaiks said kaupmehed ning vaimsete väärtuste vahendajaiks sofistid ehk tarkuseõpetajad, astusid traditsioonide vastu (Protagoras, Gorgias, Hippias). Retoorikaõpetuse eesmärgiks oli demokraatia laiendamine, mille eelduseks omakorda oli polis, kus kõigile kodanikele kehtisid samad seadused ja normid, eriti kuna iInimese missiooniks peeti seaduste loomuse teostamist. Mõtte vormi arendas dialektika (tähendas ka loogikat), keelevormi grammatika. Lisaks kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Platoni arvates on sofistika teadmiste jagamine raha eest, teadlike petlike järelduste tegemine; haridus ja tõde on vähetähtis sest võib olla ka vale, traditsioonid olulised ainult seni kuni neid usutakse, seadused ja normid taandati kokkulepeteks, haridus on muutunud sissevaatavaks millel pole ühiskonna jaoks tähendust. Sofistide enda jaoks oli tegemist väliste teadmistega, Sokrates aga leidis et
Ansgar mõtestas, et haridust tuleks levitada heade näidete kaudu. Lapsed tuli usaldada kahe seeniori käe alla, kellest üks oli kasvataja ja teine tegeleb enam haridusega. Lapsi tuli julgustada ise edasi mõtlema. Ansgar pani aluse keskajal tuntud haridusest kui seitsmel vabal kunstil põhinevast süsteemist, mille hulka kuulusid teadmised astronoomiast, aritmeetikast, geomeetriast, muusikast, kolm tähtsamat olid dialektika, retoorika ja grammatika. Karolingide dünastia lagunemine tõi kaasa ka kloostrielu languse. Maakirikusüsteemi puhul sõltus palju kohaliku maaisanda käitumisest ja edukusest, mistõttu varieerus ka kloostrite seisukord. 10. sajandi alguses tekivad kaks uut kloostrielu keskust Cluny ja Gorze. Cluny klooster asutati ületamaks senist kloostrite sõltuvust maavaldajast. Selle asemel allutati klooster otse paavstile. Akvitaania hertsog Wilhelm andis kloostrile ka
Bakalaureused vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor ülikooli juht. Dekaan õppejõudude juht. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada.
kraadi. Bakalaureused vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor ülikooli juht. Dekaan õppejõudude juht. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada.
Bakalaureused – vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. Studiosus’ed – nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor – ülikooli juht. Dekaan – õppejõudude juht. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti – grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid – arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika – keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada.
Hoia saadud meilide privaatsust. Ära kunagi eelda, et sinu saadetud meil säilitab privaatsuse. Ära usalda ühtegi sõnumit, mille päisest võid lugeda ,,Edasta kõikidele oma sõpradele". Hinge sügavalt sisse, enne kui klõpsad nupule ,,Saada", ja kontrolli... o ...kas sõnum läheb õigele adressaadile o ...kas sõnumi päises on asjakohane pealkiri o ...kas sõnum on loetavas formaadis o ...kas sõnumi mõte on arusaadav o ...kas sõnumi õigekiri ja grammatika on korrektsed o ...kas sõnumi toon on sobiv o ...kas sõnum sisaldab väidet, mida võiks valesti tõlgendada o ...kas sõnumis on midagi, mille avalikkuse ette toomist tuleks vältida o ...kas e-post on selle sõnumi jaoks õige meedium o ...kas olen veendunud, et adressaat tahab seda meili lugeda E-post ei ole iga sõnumi jaoks sobiv meedium. Ära vasta rämpspostile. Ära kunagi saada e-postiga kaastundeavaldusi või vallandamisotsuseid. Ära koosta kirja, kui oled vihane
*hea hinde saamiseks tehakse just seda, mida õpetaja nõuab *kui on vaja õppida sügavalt, siis just nii õpitaksegi *kui saab läbi pinnapealsega, siis rohkem ei pingutata *teeme nii palju, kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik Keel ja kõne Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. keel kõne: suuline/ kirjalik Keele omadused: Konstruktiivne ja loov eri sõnadega saab moodustada erinevaid lauseid Struktureeritud piirangud grammatika osas Mõtestatud saame oma mõtted teistele kuuldavaks teha Osutav millele me viitame Inimestevaheline suhtlemine retseptiivne teiste jutust aru saamine, selle lahti mõtestamine; eelneb alati eneseväljendamisele ekspressiivne oma mõtete väljendamine Kõne tekib õhu liikumisel kõrri häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26
teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuurikoodeks. 5. Kas nomenklatuuri reeglid reguleerivad ka elusolendite süsteemi?
Eksimist kartmata võib väita, et kõik enam-vähem normaalse psüühikaga inimesed on filosoofiaga enne seda teadlikult õppima asumist kokku puutunud. Enamgi veel, mõndagi filosoofiast, filosoofilist on meisse paratamatult mingil viisil lausa sisse imbunud. Nimetame siinkohal vaid kolme seoseliini. Igasugune keel kätkeb endas teatud metafüüsikat olemise struktureerimist sellele keelele eripärasel viisil. Mõistestiku ja grammatika erijooned (aga kui palju nt võrreldavalt soomeugri ja indogermaani keeltes?) mõjutavad tajuprotsesse, samuti mõtlemist kui protsessi ja mõtete esitamist. Teiseks. Filosoofiliselt koolitamata tavainimese igapäevamõtlemises on kinnistunud mitmesugused usud: usk selle kohta, et teatud asjad, olendid ja sündmused meie elus on objektiivselt olemas, et neil on püsivad omadused, millest me oleme suutelised ettekujutust (kujutlust? arvamust? teadmist?) looma. Niisugused
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
*hea hinde saamiseks tehakse just seda, mida õpetaja nõuab *kui on vaja õppida sügavalt, siis just nii õpitaksegi *kui saab läbi pinnapealsega, siis rohkem ei pingutata *teeme nii palju, kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik Keel ja kõne Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. keel kõne: suuline/ kirjalik Keele omadused: Konstruktiivne ja loov – eri sõnadega saab moodustada erinevaid lauseid Struktureeritud – piirangud grammatika osas Mõtestatud – saame oma mõtted teistele kuuldavaks teha Osutav – millele me viitame Inimestevaheline suhtlemine retseptiivne – teiste jutust aru saamine, selle lahti mõtestamine; eelneb alati eneseväljendamisele ekspressiivne – oma mõtete väljendamine Kõne tekib õhu liikumisel kõrri – häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid – erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26
- Eneseväljendused (kunst) - Ideed Kultuuri komponendid · Materiaalne kultuur tarbe-esemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne. · Vaimne kultuur - Sümbolid, märgid: asjad, mille abil edastatakse mingit sõnumit - Sotsiaalsed normid, reeglid, kombed: ettekujutused õigest käitumisest - Väärtused, ideaalid: inimesete arusaamad sellest, mis on hea ja väärtuslik Peamised sümbolsüsteemid · Loomulik keel keele sõnavara, grammatika · Diskursus inimeste vaheline vestlus, kirjalikud tekstid, põhineb loomulikul keelel Keelelise varieerumise tasandid · Keelkond seotud ajalooga (Indo-Euroopa keelkond, Uurali keelkond jt.) · Keel - seotud teineteisest arusaamisega (eesti keel, inglise keel jt.) · Dialekt seotud geograafilise piirkonnaga (Põhja-Eesti murre, Lõuna-Eesti murre) · Sotsiolekt seotud sotsiaalse staatusega (keskklassi vs. Töölisklassi keel, haritlaste vs.
L. Wittgensteine oli arvamusel, et tuleb luua uus formaliseeritud keel, mis oleks vaba tavakeele laialivalguvusest. Tema arvates on keel just see, mis määrab meie mõtlemise. Samasugusele järeldusele on jõudnud teisigi mõtlejaid (Grauberg1996:107-108). 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri (1884-1939) ja Benjamin Lee Whorfi (1897-1941) keelelise relatiivsuse hüpotees - esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Keelelise relatiivsuse teooria tekkelugu. 18. saj. rahvusluse tekkimisega Saksamaal ja Prantsusmaal kasvas huvi rahvuskeelega seonduva kultuurilise omapära vastu. 31
Euroopas. Põhja-Euroopas loetakse esimeseks Ülikooliks Uppsala ülikooli (15.saj). Ülikoolid esinesid korporatsioonidena, ning neid võis vaadata õpilaste ja õpetlaste tsunftidena/gildidena. Oli ülikoole mida vedasid üliõpilased (nad maksid õppejõududele) ja oli ka ülikoole mis kuulusid õppejõududele. Haridus oli ühtne üle Euroopa, õppimine käis ladina keeles. Ülikoolid jagunesid üldjuhul 4ks teaduskonnaks: Kunstiteaduskonnaks ( seal oli 7 vabakunsti: trivium - grammatika, dialektika, retoorika ja quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), peale selle oli ka õigusteaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond. Keskaegse maailmavaate ettekujutuse järgi tuli autoriteet minevikust. Tugineti antiik teadlastele/õpetlastele. Keskajal ei tuntud Kreeka autorite teoseid mitte Vana-Kreeka kaudu vaid araablastelt. Põhiline probleem seal oli ristiusu ja antiik filosoofia ühendamine. Ristiusk oli küll ülemuslik aga austati ka Aristotelese loogikat
koos indiviidiga, kes selle välja mõtles? Milles võiksid seisneda metsadesse loomade sekka laiali pillutatud inimsoo edusammud? Mil määral saaksid üksteist vastastikku täiustada ja valgustada inimesed, kel pole kindlat kodupaika ning kes ei vaja sugugi üksteist, vaid kohtuvad võibolla vaevalt kaks korda elus, ilma et nad ka siis tuttavaks saaksid või juttu ajaksid? Mõelda vaid, kui paljude ideede eest oleme tänu võlgu kõneoskusele, kui palju ladusamaks ja lihtsamaks muudab grammatika vaimuoperatsioonid. Mõelgem ka 13 Jean-Jacques Rousseau nondele kujuteldamatutele piinadele ja lõpmata pikale ajale, mida pidi nõudma esimeste keelte leiutamine. Lisagem tolle viimase mõtiskelu tulemused varasematele ja otsustagem siis, kui loendamatult palju sajandeid pidi kuluma selleks, et arendada inimvaimus järgemööda välja kõik need operatsioonid, milleks ta nüüdsel ajal võimeline on.
Isoglossid paiknevad kaardil alati veidi erinevates kohtades, seega on keeleala erinevate isoglossidega keerukas võrgustik. Samas leidub kohti kus nad jooksevad lähestikku või koos, sinna on võimalik tõmmata murdepiir. Murdegeograafia tõi eestisse 1920 a Andrus Saareste. Murdegeo põhimeetodiks on keelenähtuste territoriaalse leviku täpne kaardistamine. Keeleanalüüs on häälduse ja grammatika analüüs. Kaarte on kahte tüüp tsitaatkaardid ja sümbolkaardid. 18 saj ja enne seda kui eesti elanikud olid paiksemad, sõltus nende keele omapära nende kodukohast. Murdepiirde kujundasid nii haldusüksused kui ka looduslikud piirid ja ühendusteed. Kõige selgemini eristuvad üksteisest põhja ja lõuna eesti keel, mis koosnevad omakorda kaheksast murdest ning 117 murrakust. 19 saj teisel poolel tänu rahvuse ühisidentiteedile, talupoegade liikumispiirangutele ning laialt levivale
konnotatsioonitasandi tähistajad moodustatakse denotatsioonitasandi märkidest märk ei ole lõpetatud, märk asub uude rolli, uutes seostes. müüdid luuakse konnotatsioonitasandis, aga kasutatakse denotatsioonitasandi materjali 09.11.2012 barthes : müütide leidmine argielust, edasi, kuidas müüt on üles ehitatud, kuidas denotatsioon haarab endasse konnotatsioonid : tekib metakeel (mis põhilises on küll grammatika keele kohal) näide : mustanahaline prantsuse sõdur annab au prantsuse riigilipule, foto parempoolses ajalehes : fotosid saab ka käsitleda müüdistruktuuri kaudu : siin saab näha teatavat müütilist üldistust : see on prantsuse asumaadelt pärit sõdur, ehk siis kõik, kes prantsusmaad teenivad peavad prantsuse impeeriumi väärtuseks : mustanahaline sõdur on vaimustatud oma algse kodumaa vallutajatest : see on sisu, mida see esimesl tasandil süütu pilt meile ütleb
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
1823 Johann August von Hagen asutas Tallinnas esimese eestlaste lauluseltsi. 1834 Sindi kalevivabrik alustas tööd. 1834–38 Põllumajanduse Instituut Vana-Kuustes. 1838 Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) asutamine. Volmaris (Valmiera) asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar (Cimze seminar, a-st 1839 1849 Valgas). 1841, Pühajärve sõda. september Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune 1843 kirjaviis. 1849 Nikolai l kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse; talusid sai hakata ostma päriseks. 1851 Narva linavabriku asutamine. 1853 Eesti Loodusuurijate Seltsi asutamine. 1854–55 Inglise-Prantsuse laevastik Eesti vetes seoses Krimmi sõjaga. Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata 1856 talusid päriseks ostma.
predikaadile. Loogiliselt täiuslik keel suudab eristada seda, mida tavakeel ei suuda – kas on predikaadi omistamine või eksistentsilause. Descartesi näide (1867). Ma mõtlen tähendab, et eksisteerib miski, mis mõtleb. Traditsiooniline kuulus filosoofia lause – kui rakendada loogika vahendeid ja teha eristusi, siis asi muutub selgemaks. Teine sage eksimus loogilise süntaksi vastu on mõistete tüübieksitus (1868). Grammatika ei kategoriseeri üksikasjalikult algarve vms. Erikeeles on omad kategooriad ja nendega käib kaasas omad tingimused. Mitte ükski metafüüsika lause ei saa olla mõttekas, sest metafüüsika ülesanne iseendale on leida ja esitada teadmisi ilma empiirilise teaduseta (1869). Mõttekad laused jagunevad (1869). Tautoloogiad; laused, mis on tõesed oma vormi poolest – kriteeriumi järgi on need mõttetud. Teiseks on lausete eitused – Mõlemad laused on pseudolaused. (1870)
On rangelt reguleeritud ja reglementeeritud nomenklatuuride rahvusvaheliste koodeksitega: botaaniline, zooloogiline, bakterite, viiruste, kultiveeritavate taimede koodeksid Igal taksonil saab olla ainult üks korrektne nimi st. igal taksonil on üks nimi (vanim reeglipäraselt publitseeritud) korrektne, teised samale taksonile (hiljem) antud nimed on sünonüümid Taksonite teaduslikud nimed on ladinakeelsed sõltumata nende päritolust st. kõikide nimede moodustamisel kehtivad ladina keele grammatika reeglid BOTAANILISE NOMENKLATUURI RAHVUSVAHELINE KOODEKS (BNRK) kehtib “traditsiooniliselt taimedena käsitletud organismide” kohta: 1. taimeriiki kuuluvad organismid (vetiktaimed, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed e. õistaimed) 2. seeneriiki kuuluvad organismid, sh. lihheniseerunud seened e. samblikud 3. sinivetikad e. tsüanobakterid Binaarne nomenklatuur Võttis kasutusele Karl von Linné
vabrikuga, nii Eesti kui Euroopa kontekstis. Tsemenditööstus, sai alguse Kundas, teine tööstus Aseris. Paberitööstus, klaasitööstus. Tähtsamaks muutus puidutööstus. Toiduainetetööstus. Leivavabrikud. Piirutuse- ja õllevabrikud. Lihatööstuses uuenduseks tapamajade asutamine ja sajandivahetuseks olid suurimad tööstuskeskused Tallinn ja Narva, samuti olid nad sadamalinnad ja raudteesõlmed. Tööstusega oli seotud üle 10% rahvastikust. Estofiilid Eduard Ahrens – eesti keele grammatika 1843 – hääldus. Oli võimalik, et eestlane väljus talupoja seisusest, kui ta oli mingil põhjusel vabaks saanud ja sai mingit haridust. Korralikku haridust anti saksa keeles ja kui talupoeg seda omandas, siis see tähendas astumist baltisaksa kultuuriruumi ja saksastusid. Kristjan Jaak Peterson Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) ja Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni kunstmuistendid – panid aluse rahvusmütoloogiale, Vanemuine ja Ilmarine, Endla järv.
Väidab, et ,,mitte midagi ei ole olemas". Järelduseks saab, et mitte midagi pole olemas ja kui olekski, siis ei oleks see tunnetatav, ja kui miski oleks tunnetatav, siis ei oleks tunnetatu väljendatav. Seega pole sofistidele enam miski püha, lähtepunktiks pole maailm, vaid inimene. Samas suunasid sofistid esimesena filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele, muutsid mõtlemise enda mõtlemise aineks, allutasid eetilised väärtushinnangud. Suur panus ka kõnekunsti, keeleteaduse ja grammatika arengusse. MINU FILOSOOFILINE MAAILMAPILT 20. PILET AMEERIKA PRAGMATISM (PEIRCE, W.JAMES, J.DEWEY) H. MARCUSE UUSMARKSISM Pragmatismi põhiidee: õige, eetiline on see, mis töötab ja annab tulemust, kasu. Pierce räägib sellest, et kõik inimteadvuse tunnetusprotsessid tulenevad kahtluse ja veendumuse vahelisest pingest. Inimesel on loomulik vajadus veendumuse e usu järele. Tal on vaja kindlustunnet.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
Kehafilmi/pildistamise suunal on pikk traditsioon visuaalses antropoloogias, muutus eriti aktuaalseks 50ndatel ja 60ndatel aastatel oli populaarne uurimissuund. Miks on vaja inimese kehakeelt uurida? Inimene kasutab suhtluses umbes 60-70% kehakeelt (umbes 30% keel). Suurem osa kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt. Arvatakse, et igal kultuuril on oma spetsiifiline kehakeel, mitteverbaalseid suhtlemise viise ja nagu iga keelt saab ka seda uurida, sellel on oma kindlad reeglid ja grammatika. Uurimisel on kaamera olnud hea abivahend jäädvustab kadudeta inimese käitumise ja teiseks on seda jäädvustatut infot mitu korda uurida. Selle suuna tuntuim esindaja: Ray Birdwhistell (1918-1994). Kasutab mõistet kineesika (kinesics) inimese suhtlemisviis inimese kehahoiakute, näoilmete abil igal detailil on oma tähendus. Sõna kineesika on sama moodi moodustatud nagu sõna foneetika. Kineesika uurib, kuidas inimesed kasutavad kineese ehk individuaalseid kehaseid signaalne
pea, kursiiv on kõigest levinuim eristamise meetod ja sobib ka ükskõik milline teine. 17.3 Sõnade ühendamine püsiühendeiks Uue omakeelse termini loomisel tuleb spontaanselt esimesena pähe pü- siühendite moodustamine (kui mitte arvestada parajasti populaarsest dominantkeelest laenamist, millest tuleb juttu allpool). Püsiühend on ühend, mille tähendus erineb tema komponentide tähenduste summast, nt teise astme kohus, induktiivne järeldamine, generatiivne grammatika, tegelik parameeter, tehete järjekord. Et teada, mis on teise astme kohus, ei piisa teadmisest, mis on teine, mis on aste ja mis on kohus. 142 Terminoloogia Lihtsusest ja produktiivsusest hoolimata ei ole see meetod vältimatult parim, kuna annab tulemuseks üsna pikki termineid ehk on vastuolus ökonoomsuse põhimõttega. Motiveerituse poolest on püsiühendid seevastu parimate hulgas. 17.4 Sõnade liitmine
nende seas oli aga Kullamaa pastor H. Gutsleff. Teos on hinnatav veel selle poolest, et sissejuhatuses andakse esmakordselt, ülevaade eesti kirjandusest. „Pibli Ramat...“ Niisugune oli üldjoontes Piiblile eelnenud ajaloolis-vaimne taust. Piibli tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle (1683-1784), kes oli hea eesti, kreeka ja heebrea keele tundja. Juba varem oli ta avaldanud eesti keele grammatika ja sõnastiku („Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache“, 1732), mis fikseeris eesti kirjakeele enam kui sajandiks. Tõlkides puututi kokku paljude raskete keeleprobleemidega – sõnavara, stiili, aga ka murde (põhja- või lõunaeesti) seisukohalt. Tuli leida sõnalisi vasteid lõuna- ja idamaistele nähtustele (taime- ja loomanimed, geograafilis-etnograafilised detailid) ning mitmesugustele antiikkultuuri mõistetele, mida eesti keel sel sajandil veel ei tundnud
filosoofiat), vaid eetika ja pidas seda kõrgemaks metafüüsikast. Seda seostatud ka jumaliku kom kujundlikkusega sealgi on nähtud kaht kõrgemat sihti teavas e paradiis ühena, aga ka puhastustulemäe tipp, millele võivad jõuda ka tavalised inimesed, kes ei ole teoloogid, vaimulikud. Sinna püüdlemine on tähtis. D annab suurema võimaluse eesmärgini jõuda. Keskaja kloostri ja kirikukoolides õpetati kaht tasandit grammatika, retoorika, ja dialektika olid trivium ja kvatrivium olid geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Seitse vaba kunsti. D ilmutab iseseisvust ja asendab vastupidiselt ülslevinule eetika kõrgemale metafüüsikast. Veel traktaat ,,Rahvakeelest" selles näitab end ka keeleteadlasena. Mitmekülgsed huvid. Kuidas emakeelt täiuslikumaks teha. Maailmast annab põhja ja lõunapoolsed keeled. Loetleb it dialekte tol ajal. Seal ütleb selgest, et ükski neist
42-realine Piibel. Trükikunsti leiutajaks peetakse Johannes Gutenbergi. 15. Sajandi keskpaiku hakkas ta tegelema mingi salajas hoitud tegevusega. Trükinduse ajaloo uurijad on oletanud, et just sel perioodil leiutas Gutenberg trükitähtede valamise, hakkas valmistama trükitüüpe ning võttis kasutusele trükipressi. Konkreetsed tõendid siiski puuduvad. 1448a. Sai ta laenu õemehelt ning asutas oma trükikoja. Trükiti peamiselt ladina keele grammatika õpikuid, mille järgi oli suur nõudmine ning mis läksid hästi müügiks. Tema tuntud teosed on 42-realine piibel ja Catholicon. Trükkimise kunst levis Euroopas kiiresti, juba esimestel aastakümnetel asutati trükikojad mitmes Saksa linnas, Itaalias, Prantsusmaal ning Inglismaal. 14501470 trükikoda 14 Euroopa linnas, 14701480 umbes 100 trükikoda Euroopas, sajandi lõpuks oli trükikodasid rohkem kui 200 linnas ja trükitud oli umbes 35,000 nimetust raamatuid. 15
võimalik osta või võtta laenuraamatukogust väga mitmekesist ja mitmes keeles kirjandust. Olid saadaval ka eestikeelseid raamatuid "massikaup". Raamat maksis 10- 20 kopikat, aastane ajalehe tellimus maksis 3 rubla. Eestikeelne raamat: Põlisrahvaste keeltes avaldatava trükisõna mahu tohutu kasv oli omane 19. sajandile. See aitas ühtse kirjakeele kujunemist ja võeti kasutusele soomepärast kirjaviisi. Eduard Ahrens avaldas oma grammatika 1843. Gustav Heinrich Schüdlöffeli "Toomas Westen. Lapo rahva uso ärataja Norra maal". 19. sajandi esimestel kümnenditel ilmus eestikeelseid raamatuid aastas keskmisel vaid 7, 1840-1849 juba 27. Otto Wilhelm Masing kirjutas "Marahwa kalendrit". Piiblilood- piibliseletused, lauluraamatud, palveraamatud. Kolmandal kohal olid ilmalikud või poolilmalikud juttu- ja lugemisraamatud. Piiblit avaldati 18 korda 146 000 eksemplaris, Uut Testamenti avaldati 39 korda 483 000 eksemplaris.
• keskkonna mõju • läbitehtud NS kahjustus • fMRT: ebatüüpiline kortikaalne kõnekeskuste lokalisatsioon – valgeaine muutused – kortik.düsplaasiad • Esilekut.potesiaalide uurimine VEP (P3 amlituud ↓) Kõnehäired: • Kõne (K) mõistmise häire: kas a) auditiivne, b) visuaalne • K produkstsiooni häire: – kehv artikulatsioon- düsartriast (kõnelihaste i.häire) – sõnaleidmise häire- anomia – grammatika +lauseehituse häire – suuliselt esitatud materjali kordamise häire – sõnalise voolavuse häire – FS kahjustus (+OF)-kõne voolavus,süntaks, tegusõna • Agraafia/ düsgraafia • Aleksia/ düsleksia Afaasiad 1 Afaasia -ajukahjustuse tagajärjel tekkinud motoorne v.sensoorne keelekasutushäire: 1
Esineb kui algab hüpoteesiga ja lõppeb ühe võimaliku lahendusega mitmest võimalikust. (mitu lahendusvõimalust, muidu pole kohta tõlgendamiseks) ,,Tõlgendamise isa" on F. C. Von Savigny (1779-1861) koostas esimese tõlgendamiselementide argumentide kataloogi (grammatilised, loogilised, ajaloolised ja süstemaatilised argumenditüübid) - Tänapäeval arvatakse, et on vananenud, sest ei kata kõike, mida tõlgendamiseks vaja (arvatakse, et pole optimaalne) - Grammatika koosneb keelereeglitest ja semantikast, mis Savigny´l puudub (tõlgendamisest; märgiteadusest) T. Viehweg: Toopika tõlgendamisel on toopiline struktuur (lausete süstemaatiline grupeerimine, grupid olid toopid) Hermeneutika (kr.k. hermeneuen) interpreteerima, tähendust omistama on olemas hermeneutiline spiraal, mida on kirjeldatud selliselt, et seadust lugedes vaatate kaasust ning saate tänu sellele kaasusest rohkem aru (ja vastupidi); arusaamise protsess; pole
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
Sauteril puudub sõna otseses mõttes igasugune kompositsioon, hüljatakse teksti ülesehitus. See on tekst, millel pole mingit õiget algust või konkreetset lõppu. Kõik see, mis asendab tegevust, algab kusagilt keskpaigast ja on üks pidev joru. Igasugune terviklikkus puudub. Selle asemel on väikeste asjade, argiste objjektide ja toimingute vaatlemine ja kirjeldamine. Sauteri ,,Indigo" on selline tekst, mis loob järgmise 20 aasta jooksul ühe eesti kirjanduses olulise grammatika, mida iseloomustab lihtsus, argiasjade või tabude kirjeldamine, ülevuse hülgamine, pühade asjade madaldamine jne. 1990ndate II poolest alates võime me rääkida sellisest nähtusest eesti kirjanduses nagu sauterlikkus. Kui me täna loeme eesti kirjandust, siis on siin oluline suundumus nö lihtne kirjutamine, kus pole olulised intertekstid või lähtumine huvist kirjutada ümber ajalugu või arutada globaalsete probleemide üle. See on tänase kirjanduse olulisi keskseid jooni
Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Piiblit tuleb mõista allegooriliselt. Lähtudes Platonist, väitis ta, et üldine on oma olemuselt varasem kui üksik. 15 (L6) SKOLASTIKA Varaskolastika u aastani 1200 (nt Eriugena). Kõrgskolastika XIII-XIV saj, (nt Aquino Thomas) Hilisskolastika alates XV saj. Ülikoolis oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti: trivium: retoorika, grammatika ja dialektika; quadrivium: geomeetria, aritmeetika, muusika ja astronoomia. Peale neid võis õppida kas arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õpetati loegute ja dispuutidega. Usu ja mõistuse vahekorrast: 1. Credo quia absurdum (Tertullianus). 2. Intellego ut credam (Eriugena). 3. Credo ut intellegam (Anselm, Thomas). UNIVERSAALIDE VAIDLUS: Kas universaalid (üldmõisted) on reaalsed objektid või on nad nimetused, mis tähistavad individuaalsete asjade teatavaid ühiseid omadusi?
Vabu kunste kehastavad maalil erinevate asjadega tegelevad persoonid ja nende juurde kuuluv atribuutika: raamatud, astronoomilised instrumendid, sirkel, kolmnurk jne. Vasakul oleval sambal k�rgub jumalanna Minerva kuldne kuju, kes on teaduste ja kunstide soosija ning nende kaitsja s�jajumal Marsi eest, kes esindab v�hiklikku brutaalsust ja k�ige hukku. Inimeste grupp esiplaanil kujutab v�itlemisoskust � dialektikat (v�i loogikat) ja k�nekunsti � retoorikat. Kunstidest teine, grammatika, on n�idatud �petlase ja �pilase n�ol, kes on raamatute kohale kummardunud. Geomeetria ja aritmeetika atribuutideks on gloobus, joonlaud ja sirkel. M�ttetark klaaskolvi, armillaarsf��ri ning sekstandiga jalge ees kehastab astronoomiat. Muusikat aga m�rgib, vastavalt ikonograafilisele traditsioonile, naine, kes musitseerib klavessiinil. Pildi vasakus osas n�eme kunstnikku t��tamas; v�imalik, et see on Franckeni enda autoportree.
Tegelased jäävad oma iseloomule truuks, ei muutu. Esitusviis on lihtsakoeline, ideed edasi antud kohmakalt, üldjooneliselt. Negatiivsed tegelased räägivad robustselt. Kirjeldab minimaalselt. Mõnes kohas värsivorme. Keeleliselt ei järgi täielikult vana kirjaviisi, keelekasutus kõigub ja on nõrk. Allikatena kasutab piiblit, kirjakeelseid raamatuid, kohalikku Karja murrakut, Saaremaale tundmatuid keelendeid (Helle grammatika sõnastik). 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos Johann Heinrich Rosenplänter omandas TÜs pastorikutse. Avaldas mõned kooliõpikud, töötas pastorina Toris, Pärnus. Andis välja I teaduslikku eestikeelset ajakirja „Beiträge...” (“Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks”), et hakataks eesti k paremini tundma. Teemad: rahvaluule, keel, luuletused, kirjanduse käsitlused jne = 20 vihikut. Kirjutised pea kogu keeleõpetuse kohta,
Dominicus on kavandanud. Me elame üksmeelselt ühist elu, ole täpsed evangeelsete nõuete järgimisel, innukad palves ja ühises liturgiapühitsemises, eriti armulauas ja kooripalves, visad õppimises ja peame kinni kloostrilikest eluvormidest. Levitasid rahva seas Jeesuse elu austamist. Haridus: Dominicus tõdes selgelt jutlustajate eluaegse õppimise vajalikkust. Vennad pidi oleme enne kloostrisse astumist omandanud vabu kunste, läbinud mingi grammatika, retoorika ja dialetika alased õpingud, tegelenud aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomiaga, ning tegutsesid juba hingehoiutöös. Ordu rajas ka ise koole (nt keeltekoole, kus õpetati araabia, heebria ja kreeka keelt), kõrgkoole ja mõndadest kujunesid hiljem ülikoolid. Paljud jutustaja vennad töötasid ülikooli juures Pariisis ja Oxfordis. Frantsisklased ja klarissid - Väikesemate Vendade Orduks nimetati Assisi Franciscuse ümber koondunid
Locke empiitik inimesed sünnivad puhta lehene, talle ei ole kaasa antud midagi, kõik mis omandame 11 tuleneb keskkonnast. Tekib küsimus, et kuidas me siis õpimine kui meile ei ole midagi kaasa antud. Chomsky keele omandamise võime on kaasa sündinud, meil pole küll keele teadmisi, kuid meil on võimed, mis aitavad meil keelt õppida. Generatiivne grammatika. Darwin evolutsiooniteooria - kirjeldas, kuidas evolutsiooni käigus on erinevatel organismidel arenguastmed, kirjeldas kuidas enamkeerulisemad olendid kujunevad välja evolutsiooni käigus. Astmelisuse idee, mis on edasi tulnud arengupsühholoogiasse, Keerates sellele vinti juurde, et areng on küll astmeline, kuid omab ka äkilisi muutusi. Assotsiatsinism (Locke, Hume, Mill) laps omandab kõik elu jooksul Konstruktivism (Piaget)
käsutamises. Õiguse ja keele vahelised seosed pole taandatavad paljale kriitikale. Loobumine õiguskriitikast kui keelekriitikast ei välista muidugi eelpool nimetatud puudustele tähelepanu juhtimast. Õiguskeel vajab süsteemset käsitlemist; seda tuleb ka kritiseerida. Tuleb silmas pidada, et õigustekstide keele vahenditeks on ühiskeele sõnavara, õigusterminid, õigusteksti esemeks oleva eluvaldkonna terminid, tänapäevane kirjakeele grammatika. Lingvisti töö õigustekstidega omab spetsiifikat, mis tuleneb õigusteksti enda olemusest. Samas vaja tunda ka keelereegleid ja -norme. Ühes oma osas on õiguse teooria kindlasti õiguse keeleteooria. Sotsiolingvistika – sotsioloogia ja lingvistika vahealal kujunenud integratsioonteadus, mille käsitlusobjektiks on keele ja ühiskonna vastastikused seosed. Mistahes õigusakt on keelerüüs antud eeskiri sotsiaalsuhete korraldamiseks ja kuulub Sotsiolingvistika huviorbiiti. Järgnevalt
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
1630 Gümnaasium Tartusse, selle baasil 1632 Tartu Ülikool, tollase nimega ACADEMIA GUSTAVIANA Ülikoolis oli 4 teaduskonda. Esmalt õpiti kuus aastat filosoofiateaduskonnas, seejärel kolm aastat kas arsti-, õigus- või teoloogiateaduskonnas. Aastail 1699-1710 tegutses ülikool Pärnus. Eestikeelse kirjasõna arengut pidurdas vaidlus, kas kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis. Eesti keele grammatika koostasid sakslased, tuntuim neist oli 1637.a HEINRICH STAHL. Selle perioodi tähtsaim eestikeelne raamat oli lõuna-eesti murdes "WASTNE TESTAMENT" (Adrian ja Andreas Virginius) Valitsevaks kunstisuunaks tõusis BAROKK (nt Tallinna Toomkirik), tööd said eeskätt puunikerdajad ja kiviraidurid. Kõrgematele ehitistele (Niguliste kirik, Tallinna raekoda) tehti uued tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste- BASTIONITE rajamist (Tallinn, Narva, Pärnu ja Tartu. Tartus rajati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
