Ühe autori, koostaja või toimetaja puhul märgitakse perekonnanimi ja eesnimetäht. Koostaja nime järele märgitakse lühend (koost), toimetaja nime järele lühend (toim), nt: Kuusk, R. 1998. (koost) Eesti luule antoloogia II. Tallinn: Avita. Viikberg, J. 2001. (toim) Noored filoloogid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Kahe ja enama autoriga teose autorite perekonnanimede ja eesnimetähe vahel on koma, nt: Liiv, H., Pikver, A. Praktiline inglise keele grammatika. 1995. Tallinn: Koolibri. Rohkem kui kahe autori, koostaja või toimetajaga teose puhul (tekstiviites nt (Kriiska jt 2006)) esitatakse kõigi autorite, koostajate või toimetajate nimed, nt: Kriiska jt .2006. (koost) Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen , A., Pajur, A. Eesti ajaloo atlas. Tallinn: AS BIT. Teose pealkiri esitatakse täielikult tiitellehe muu andmestikuga: pealkiri koos tiitellehel
samavõrra ka muusika sügavama olemuse üle. Muusikalistele reeglitele ei antud tavaliselt puhtmuusikalisi seletusi. vaid seostati neid kõigi teiste teadustega ning muidugi teoloogiaga. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õppeainete tsüklist, mis koondasid endasse nn seitse vaba kunsti (Id. K. artes liberales). Esimene tsükkel. triviiun (kolmik), oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile ning tema osad olid grammatika (õpetus keelest). dialektika (õpetus mõtlemisest) ja retoorika (õpetus kõnelemisest). Teine. qnadriviuin (nelik). koosnes loodusteadustest: aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiastja muusikast. Muusika on selles süsteemis kõrgeim ja suurima üldistusastmega teadus: teadus kogu universumi harmoonilisest ülesehituses - siin leiavad üldistuse kõik loodusseadused. Muusikas eristati kolme suurt kategooriat. 1. Musica mundana - universumi muusika. See käsitleb kõiksuse, makrokosmose
· L on kirjeldatud kui esimest moodsa mõttelaadiga inimest · Bryan Magee arvates pole ühelgi teisel filosoofil olnud sellist mõju tegelikule elule Aristotelesest Marxini kui Locke'il · ,,Ärge usaldage pimesi autoriteete. Ärge usaldage pimesi traditsioone ega konventsioone. Mõelge oma peaga ja püüdke oma veendumused ning käitumine tuletada asjade tegelikust seisust". · Locke mõjutas Newtonit; ta oli hariduses tuupimise vastu ning keele õppimisel grammatika abil (tema arvates tuleks seda teha praktika ja näidete abil); ta rõhutas kaasaegsete õppeainete tähtsust; ta uskus, et kõik inimesed on arenemisvõimelised ning et vabaduse kaitse on ainus valitsuse õigustatud eesmärk · L filosoofiast sai anglosaksi maailmanägemise alusmudel IMMANUEL KANT · Immanuel Kant (1724-1804) oli saksa filosoof, kes sünteesis eelnevalt vastuoluliselt nähtud ratsionalismi ja empirismi üheks filosoofiaks ("Puhta
1. PIIBLI ÜLESEHITUS, TÕLKIMINE Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust. Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr- 165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmidek...
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
benedict, Margaret Mead) Suur mõju Edward Sapiri tegevusele. Boas rõhutas,et iga keel kujutab endast kogemuse klassifitseerimist, ja need erinevad keelest keelde. Pani aluse ameerika antropoloogiale sellisel kujul nagu me seda praegu teame.Rajas esimese antropoloogiaosakonna USAs Sapir-Whorfi hüpotees Kultuuri ja keele suhet võib vaadelda kahest suunast: Kultuuri ja keskkonna mõju keelele (väljendub eelkõige sõnavara kaudu, aga ka grammatika kaudu) Keele mõju kultuurile: Keel määrab selle, kuidas indiviidid mõistavad reaalsust (lingvistilise suhtelisuse hüpotees) Erinevad kultuurilised kontseptsioonid ja kategooriad eri keeltes mõjutavad kogetud maailma kognitiivset klassifitseerimist. Selle tulemusel käituvad ja mõtlevad eri keelte rääkijad erinevalt. Erinevate keelte semantiline struktuur, eriti grammatika mõjutab meie mõtlemist, seega kultuuri
Ka murrete puhul kõneldakse mõnikord murdesõnast või murdevormist ja mõnikord võetakse murde alla kokku kogu keeleüsteem, mille puhul suur osa jooni on tegelikult ühised mitmele murdele. Praktiliselt on nt peaaegu kõik murrakute erijooned eesti murretes tegelikult aktsendierinevused. Ja ka suurem osa 29 südaeesti murrete vahelisi jooni taandub tegelikult hääldusele. Grammatika on suuresti samasugune (vt Pajusalu jt 2002). Selline definitsioonivahe ei ole oluline ainult formaalselt vaid ka uurimisülesande püstitamiseks. Kui me piirdume ainult sõnavaraga, siis jäämegi suure tõenäosusega uurima isoleeritud sõnu. Kui aga võtame slängi laiemalt, siis saaksime keskenduda terviktekstide analüüsile ja vaadata, millest need õieti koos seisavad. Teisalt, slängi ei kasutata mitte alati, vaid kindlates situatsioonides. Seega on släng teiselt
Ülikoolidel oli lubatud luua oma sisekorra eeskirjad ja ka teised erinevad määrused. Üliõpilastel ei tohtinud olla relvi. Nad ei tohtinud kanda ilmalikke riietusi ja tavaliselt ei tohtinud üliõpilane olla abielus. Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Õppida sai tavaliselt seitset vabat kunsti. Vabade kunstide õppekavva kuulus 2 taset. Alamaste oli triivium ja kõrgem aste kvadriivium. Triviumi alla kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika ja kvadriiviumi alla aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. Vabade kunstide õppija oli artist ja nad moodustasid üliõpilastest tunduva enamuse. Vabasid kunste võis õppima hakata juba 14. või 15. aastaselt. Bakalaureusekraadi sai üliõpilane siis, kui ta oli läbinud triiviumi katsed ja magistri siis kui oli läbinud kvadriiviumi katsed. Alles peale seda sai üliõpilane hakata õppima arsti-, usu- või õigusteaduskonnas
● 1686. kirjutas Forselius aabitsa. ● 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament- esimene läbinisti e.k. raamat (tõlkisid Andreas ja Adrian Virginius) ● 1686 ja 1687 toimunud piiblikonverentsidel vaieldi selle üle, millist kirjaviisi kasutusele võtta. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei jõutud kokkuleppeni. ● 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. ● 1739 tõlgiti Piibel Põhja-Eesti keelde Ajaloo arvestuse 4.teema: Balti erikord 1) Balti erikorra kehtestamise põhjused Peeter I soovis muuta Venemaad läänelikumaks ja tugevdada oma riiki. Selleks oli tal vaja saada kohaliku baltisaksa aadli toetust. Aadli lojaalussega sai ta vältida mässe, ning nii oli kergem Eestimaa oma valduste hulka liita. 2) Balti erikorra olemus
Õpiaeg kestis 2 aastat, põhirõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusel, ent veidi õpiti ka kõike muud. Forselius koostas aastaks 1686 ka omaenda aabitsa. 1687 otsustas Liivi maapäev, et mõisnikud peavad ehitama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile. Rootsi aja lõpuks oli lugemisoskus eestlaste hulgas märkimisväärselt kõrge. Luteri usu leviku jaoks oli oluline Piibli tõlkimine emakeeltesse. Aastal 1637 koostas Heirich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis küll seisnes eesti keele kohandamises saksa reeglistikuga, kasutades ohtralt võõrtähti. Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel. Suutmatus kokku leppida oli ka põhjus, miks eestikeelne piibel rootsi ajal ei ilmunudki. 1686 aga andsid pastor Virginius ja tema poeg välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. VENE AEG Põhjasõda Poola, Taani ja Venemaa olid vastu Rootsi võimule Läänemeremaadel. Juhuse rünnakuks andis
Kujund troop ei ole pelgalt keelesüsteemi komponent. Troobi tähendus tekib tekstis, diskursuses. Kujund tekib tekstis, mitte keeles. On kujundlikumad ja vähemkujundlikumad zanrid. Retoorika on muutunud tekstitüüpide teooriaks. Retoorilise meetodeid kasutatakse ka täpis- ja loodusteadustes. Algselt oli retoorika veenmisprotsess, mis eeldas kõneleja ja kuulaja koostoimet. Seda on kirjeldatud erootiliste metafooridega. Retoorikat laiendatakse ka bilooogia valdkonda. Kenneth Burke: Motiivide grammatika. Retoorika on sümbolite või märkide kasutamine sümboleid mõistvate olendite stimuleerimiseks. Burke'i järgi on kirjandus eelkõige sümboolne toiming. Igas tekstis on olemas retoorilised vormid (design) ja mallid (pattern), mis mõjutavad lugeja teadvust ning alateadvust. Igasugune kirjanduslik tekst on Burke'i jaoks rituaal. Kolm retoorilist vormide/mallide tüüpi: 1. progressiivne a) süllogistlik tugineb järjekindlale põhjuse-tagajärje loogikale
oskasid lugeda, kirjutada, arvutada. Esialgu olid algkoolid erakoolid, õpetajaks oli kas mõni vabakslastu või mõni kodanik kõrvaltööna. Sisuks oli lugemise kirjutamise õppimine ja arvutamise õppimine. Õpiti pähe pikki tekste, selline õppimine oli tavaks ka kõrgemates haridusasutustes. Teine hariduse aste on grammatika kool, sinna ei lähe mitte kõik roomlased, vaid need, kes tahavad omandada rohkem haridust, õpetaja seal kannab nimetust grammatikus. Põhiliselt koosneb grammatika koolide õpetus Kreeka ja ka Rooma kirjanduse õppimisest. Kreeka kirjanduse ja ka keele teadmine kuulus haritud inimeste omaduste hulka. Rooma kirjandus tekibki alles 3saj eKr ja esimene kirjanik kes on teada oli kreeklane Livius Andronicus, tema tõlkis Odüsseia kreeka keelest ladina keelde. Järgnevad näitekirjanikud kirjutavad küll ladinakeeles aga nende näidendid on loodud kreeka kirjanduse eeskujul. Hilise vabariigi lõpupoole
Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline patriarh metropoliidid preestrid. Puudus tsölibaadi nõue abielus ei tohtinud olla ainult kõrgvaimulik. Ei domineerinud Benedictuse kloostri reeglid. Austati ikoone pühapilre, Kristust ja Neitse Maarjat. Hagia Sophia katedraal. Antiikkultuuri järjepidevus: Konstantinoopolis jätkas tööd Ateenast pärit filosoofiakool grammatika, retoorika, filosoofia, õigusteadus. Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud olid reeglina kirjaoskajad. Kui türklased vallutaisd Bütsantsi, siis paljud teadlased põgenesid Lääne-Euroopasse ja viisid sinna kreeka kirjanduse. Hagiograafia pühakute elulood. Esiaeg Algas inimese tekkest, lõppes kirja tekkimisega (sumerid) ~3300-3500 eKr Esemelised e. ainelised ajalooallikad. Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia.
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiu...
nõrgendav tahtmatut TP Motoorne suunatud liigutustele Tahteline on aktiivse, teadvustatud. Eesmärgistatud. Nõuab pingutust. Sisemine algatus. Tahtejärgne nagu eelmine, aga ei nõua pingutust Tähelepanu omadused valivus ül on valida välja informatsioon, millele tp suunatakse püsivus ümberlülitavus maht kõne oluline suhtlemise ja mõtlemise vahend mõistmine ja produtseerimine, sõnavara, grammatika, suuline ja kirjalik kõne, sisekõne Emotsioonid ja motivatsioon Emotsioon on subjektiivne reageerib sise-või välisärritajele. Emotsioonid tekivad siis kui olukord on oluline. Toob kaasa muutusi füsioloogias, subjektiivses kogemuses, käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 7 Psüühika arengust Arengu tingimused bioloogilised olulised on meeleorganid, millega väliskeskkonnast infot
Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt. Ning igat uut loetelu alustatakse suure algustähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu ning et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Loetelu igal tasandil peab olema vähemalt kaks alapunkti. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude erinevate stiilide kasutamist. 3.5.3 Arvud Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega. Järgarvu järele pannakse punkt. Protsentide esitamisel on soovitav piirduda ühe kuni kahe komakohaga. 3.5.4 Valemid
Keskaja kirjandus erineb oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks. Luule on õpitav ja õpetatav; luuletaja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: · Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro · Inglismaal: Sidney · Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15
Inglise keeles on ladina keele laene, germaani keelte laene ja gretsisme (kreeka keele laene). Kuna inglise keel oli "paindlik", st võeti meelsasti üle teiste keelte mõjusid ega seistud vastu loomulikule keele arengule, tagas see inglise keele säilimise ja aitas inglise keelel muutuda rahvusvaheliseks suhtlus- ja teaduskeeleks. Erinevalt inglise keelest taheti ladina keeles säilitada klassikalise ladina keele (100eKr-14pKr) kuju, seisti vastu uuendustele. Kivinenud grammatika ja keeleuuenduste vastasus tingisid lõpuks ladina keele kadumise elavate keelte hulgast (keele suremise, s.t ladina keelt emakeelena kõnelejad on surnud või läinud üle teisele keelele). Seega võttis paindlik inglise keel üle ladina keele rahvusvahelise keele funktsiooni. Inglise keeles olid erinevad laensõnade lained: nt otsekokkupuuted Rooma impeeriumiga (nt via strata (lad. k.)>straet (vana-ingl)>street (ingl. k. 'tänav'); kirikuladina keelest (nt sõna castellum -
ikonoklastideks ehk ikoonipurustajateks. Temaga vastasseisus olevaid aga ikonoduulideks ehk ikoonikummardajateks. Pärast pikka kaklus, kaks keisrinnat Irene ja Theodora - olid tugevalt ikonoduulide poolt, ning viimase käsul ikoonide austamine taastati. HARIDUS JA VAIMUELU o Konstantinoopolis 425 aastal asutatud kõrgem õppeasutus õpetas antiikeeskujudega sarnaseid asju, grammatika, filosoofia, retoorika, õigusteadus. Hiljem avati mitmeid sarnaseid koole, seega hilisem kultuurilangus ei mõjutanud Bütsants 'i haritust väga. Õpiti antiikteadlastelt, Aristoteleselt ja Platonilt, ning äratati huvi Läänemaailmas Kreeka antiikkirjanduse vastu. o Lihtrahvani need teadmised ei jõudnud, ent neile oli õppimiseks hagiograafia ehk pühakute elulood, mis olid väga populaarsed
- Pärit talupoja perest - Õppis Praha ülikoolis, 1401 sai vaimulikuks, hiljem Praha ülikooli professor ja rektor - Husi vaated: kritiseeris simooniat, indulgentside müüki, liiga kõrget tasu sakramentide eest nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist e. sekulariseerimist (ilmalikustamist) tahtis kaotada vahetegemist armulaual võitles sakslaste surve vastu nõudis tsehhikeelset kooliõpetust - Koostas tsehhi keele grammatika ja tõlkis piibli tsehhi keelde 4. 6. juulil 1415 Jan Hus põletati Konstanzi kirikukogu otsusel tuleriidal ketserina - kirikukogu kestis 3,5 aastat 5. 1419 üldrahvalik liikumine Tsehhimaal, hussiitide liikumine 6. Paavsti ristisõjad hussiitide vastu 1419 1434 - Esialgu tsehhi rahvaväe edu - 1434 võitsid paavsti väed ristisõjad Lipany lahingus, sest mõõdukad läksid vastaste poole üle 7. Tulemused hussiitide liikumisele
Õppetöö ja olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Ülikooli juht rektor, õppejõud määrasid dekaani (teaduskonna juht). Erinevates ülikoolides olid õpilaste ja õppejõudude vahelised õiguste ja kohustuste vahekorrad erinevad, Bolognas sõltusid alguses õppejõud täielikult üliõpilastest (palk), hiljem võttis linn ülikooli ülalpidamise üle ja juhtimine koondus õppejõudude kätte. Õppetöö: 7 vabakunsti alamaste e. trivium: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst); ülemaste e. quadrivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut (loengutes omandatu rakendati läbi loogiliste arutluste). Aja jooksul kujundati 4 teaduskonda, kus õpetati kunste kõrgemal tasemel (arsti- , usu-, õigus- ja kunstiteaduskond) Skolastikaks nimetati ülikooliteadust, see tugines muistsetele autoriteetidele püüdes nende vaateid loogika abil seletada
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast
Kas leidub link informatsioonile sponsori kohta? 4. Miks see lehekülg/materjal on Internetis avaldatud? Kas on tegemist tõsise töö ja infoga või lihtsalt tühisuse, edevusega? II TÄPSUS, KORREKTSUS ACCURANCY 1. Kas informatsioon on usaldusväärne ja veavaba? Kas olulist infot on välja jäänud? Kes on vastutav info täpsuse eest? Kas on olemas toimetaja või keegi, kes parandab/kontrollib esitatavat? 2. Kas tekstis on grammatika või õigekirja vigu? Kas graafikud või diagrammid on arusaadavad? 3. Millistele infoallikatele toetudes on info kogutud ja esitatud? Kas on kasutatud allikate loetelu? Kas on antud faktiinfo allikad, et neid saaks kontrollida? 4. Kui leheküljel on reklaami, siis kas see on eristatud lehekülje informatsioonilisest sisust? 5
· Kaasa toodud materjalide ülevaatamine (meened, tööd, toidud...) · Vestlus, jutustamine, kujutavad tegevused, loovmäng. Väliekskursioon Õppekäik õuealal Aeg: 1 tund Mina ja keskkond Vaatlus: · Ehitised (palkmaja, saun, vesiveski, laut). · Elanikud (inimesed ja loomad). · Vanasti kasutusel olnud tööriistad (materjal ja muud). Keel ja kõne · Suhtlemine (küsimuste esitamise oskus, giidi kuulamise oskus). · Grammatika (siga-sead, kasutab õigesti põimlauseid, mis väljendavad põhjust (..., sest...). · Sõnavara arendustöö. · Kirjalik kõne (töö lasteaias- sildistamine). Matemaatika · Hulgad, loendamine (loomad laudas, majad hoovis). · Suurused (kõrge-madal jne). · Geomeetrilised kujundid (vana aja ehitisi kirjeldades leiavad lapsed ruumilisi kujundeid). · Orienteerumine ajas (enne-praegu, orienteerumine aastaaegades). Kunst
õpetada. · Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. · Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. · Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) · Rektor ülikooli juht. · Dekaan õppejõudude juht. c. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: · Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. · Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. · Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. · Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. 3. Skolastika keskaegne filosoofia. a. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. b. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid:
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
valmistada ette inimesi(diplomaate). Ei olnud ainult vaja kaupmeestel, kuid ka kuningatel. Seega hakkasid tekkima ülikoolid(tekkeaeg jääb 11. saj - 12. saj), esimene ülikool Euroopas oli Balogna ülikooli. Aastal 1088 asutati, kuigi see erineb erinevates allikates. Ülikool oli omalaadne tsumft, mis ühendas õppejõude ja üliõpilasi. Pariisi tüüpiline ülikool: Üliõpilased alluvad õppejõudude kontrollile. Kunstide teaduskonnast alustati õppimist. Õpiti 7 vabat kunsti: Grammatika, retoorika, dialektika, muusika, geomeetria, aritmeetika ja geomeetria. Kõik see tuli enne läbida. Kuna enamus, kes tulid ülikooli, olid juba mõneti haritud, siis ülikoolis seoti ja täiendati nende teadmisi. Ühtlustati. Kui see oli läbitud, siis mindi edasi kõrgemale teaduskonnale: Õigusteadus, arstiteadus ja usuteadus. Edasi minnes saadi magistrikraad, bakaleureuse ja siis doktorikraad. Doktoriks enne 35 eluaastat ei saadud. Õppekavad olid erinevatel aegadel erinevates ülikoolides
mitmekesiseid teateid ja neist aru saada. Keel on struktureeritud ja loov. Enne kui laps ütleb esimese sõna, oskab ta häälikuid ära tunda ja tema häälitsused muutuvad üha srnasemaks häälikutega, mida ta kuuleb. Ta kasutab suhtlemiseks zeste. Umbes üheaastane ütleb laps esimesi sõnu. Teise eluaasta teisel poolel hakkab ta ütlema kahesõnalisi lausungeid. Hoolimata suurtest erinevustest sõnavara ja grammatika omandamisel on 5-6 aastased lapsed keele suures osas omandanud. Mitmed teooriad on püüdnud seletada keele arengut. Mudeldamist, jäljendamist, harjutamist ja valikulist sarrustamist oluliseks pidavad teooriad ei ole enam eriti populaarsed. Uuemad teooriad rõhutavad suhtlemise ning hoidekeele osatähtsust ja lapse enda aktiivsust keele omandmisel. Keele puudumise keskkonnas kasvanud lastel on hilisem keele omandamine väga raske, isegi võimatu
vanuselisest koosseisust, energiamajandusest, põllumajandusest, metsamajandusest, tööstusest, transpordist ning ka turismist. Eesti riigi ajalugu on tihedalt seotud meid vahelduva eduga vallutanud ja valitsenud sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega.Saksa rüütliordud tõid meile ristiusu, saksa kaupmehed ja Hansa- liikumine sidusid meid Euroopaga, saksa kultuuri, kirjanduse ja kunsti varjus või ka toel on võrsunud see, mida me omaks peame. Ka eesti kirjakeel ja grammatika on osaliselt tulnud saksa keelest Saksamaa on föderaalne vabariik Kes-Euroopas. 82,2 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Saksamaa jaguneb 16 liidumaaks. Saksamaa liidumaadest on suurim Baier ja väikseimad Hamburg ja Bremen. 3 1. Riigi üldiseloomustus Pindala: 357 023 km2 Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Pealinn: Berliin
Arvatavasti oli tegu indoeuroopa rahvaste hõimudega. Lätis ja Leedus sai uus rahvas domineerivaks, see-eest Eestis ja Soomes jäid paiksed asukad domineerivaks. Seda hüpoteesi tõendab Leedust leitud Valma inimese (mongoliidsed tunnused) ja Eestist Ardust leitud inimese (europiidsed tunnused) erinevus. Elasid nad selles regioonis samal (nöörkeraamika) ajastul. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990. aastatest (interdistsiplinaarne) Keeleteadlased Grammatika põhjal on võimalik välja arvestada, milline keel on millal teistest lahkunud Arheoloogid Geneetikud: Võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieerumist (meestel uuritakse Y-kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme. Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine.
Aja jooksul hakkas sõne universitas tähistama tervetr ülikooli. Õppetöö ja suhtlemine oli ld.k. see võimaldas eri maadest pärit üliõp ja õppejõududel hakkama saada. praktiliste asjade ajamiseks valis ük endale juhi, rektori, üppejõud määrasid aga dekaani. Üliõp ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord või eri ülikoolides olla erinev. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Kolm alamastme: grammatika, retoorika, dialektika ja neli ülemastme: aritmeetika, geomeetria, astronoomina, muusika. Peale seda said minna õppima siis kas usu, õigus või arstiteaduskonda. Skolastika ülikooli viljeldav teadus, oluline tuginemine autoriteetidele(aristoteles). Piibli õpetust üritati ühildada aristotelesega. 21. Euroopa XIV sajandi II poolel ja XV sajandil (katk, pärisorjuse kaotamine, riigid, paavstivõimu vähenemine)
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
Roheka turja küünitab kummina kõrgele, valkavaks pääks selle veeretab, tüünelt ja laisalt. Õhk ei haiguta tuult; üksikuid kaadraid ja kakjaid kannab ta soolane avarus. Ookean ringutab rammetuid liikmeid. Laia ja tugevat vett läbistab mõtlikult laev, pisike putukas ulguvee mõõtmatul pinnal. Vabavärss Meie ei taha olla, ei ole Vaikiv, ununev lehekülg Aegade raamatus: Meie otsaette on kirjutatud Elusõna! Luuletusel on õigus eksida tavalise grammatika vastu. Saab ka sõnadejärjekorda muuta. Proosa puhul tundub see eksperimentaalne. Luulel on õigus eksida tavapärase semantika (tähenduse loomise reeglite) vastu. Rohelised (värvitud?) ideed magavad raevukalt. Kui seda võtta luuletusena, unenäolise ja alateadlikkuse vahel, pannaksegi tähendused teisiti kokku. Avardab meie arusaama tähistatava ja tähistaja kokkukäimisest. Tähistaja ja tähistatava seos on arbitraarne, see ei ole sisemine seos, vaid on välja kujunenud,
viitab võimele üsna kiiresti peale sündi hääli lokaliseerida. Vastsündinud oskavad vahet teha erinevatel silpidel ning on tõestatud, et imikud oskavad sarnaselt täiskasvanutega eristada ka häälikuid. Keskkond milles last kasvatatakse, võib mõjutada lapse tajuliste võimete arengut. Keeleline areng On neli peamist keele kompetentsi, mis lapsel tuleb omandada: hääldus (fonoloogia), tähendus (semantika), grammatika (süntaks) ja sotsiaalse konteksti tundmine (pragmaatika). 6.-9. Eluaastani kasutab imik eneseväljenduseks lisaks nutule ja koogamisele rohkem täishäälikuid ja mingli määral kaashäälikuid. Sel perioodil hakkab arenema käitumise repertuaar, millest osa kasutatakse vaid tuttavate inimestega suheldes. Laps võib kasutada sama sõna erineva info kandjana olenevalt kontekstist, häälekõrgusest ja žestidest.
suhtluse keel K. Pajusalu jaotus: ... – 1200 vanaeesti keel 1200-1700 muutuste aja keel 1700 - .... uuseesti keel 3. Grammatiseerumise nähtused eesti keele ajaloos. Grammati(kali)satsioon e grammatiseerumine – areng leksikaalsetest vormidest grammatilisteks ja grammatilistest vormidest veel grammatilisemateks, samuti grammatika komponentide ja elementide kujunemise protsess üldisemalt. Termini võttis kasutusele 1912 prantsuse lingvist Antoine Meillet ja see tähendas grammatilise iseloomu omistamist varasemalt iseseisvale sõnale. Omaette haruks kujunes 1980-1990. Grammatisatsioon – keeleteaduse osa, mis tegeleb grammatisatsiooniprotsesside uurimisega.
Keskaja lõpuks kasutati soome keelt igas elusfääris ja seda rääkisid nii vaimulikud kui ka kaupmehed, seetõttu oli vaja emakeelset vaimulikku kirjandust, eelkõige Piiblit. Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04.
Indefiniitne - fraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Nt kui oled asjast juba rääkinud, on selle osad definiitsed. Alguses on indefiniitne NEIU (tähistatakse sõnaga MINGI), aga hiljem juba definiitne (märgitakse SEE) Definiitsuse/indefiniitsuse vormivõimalused - artiklid ja määratlejad - pronoomenid - possessiivfraasid - nimed 19. Ruum ja grammatika (kohakäänded, lokalisatsioonid, ruumirollid semantiliste sollidena (vt eespool)) Kohakäänded: - Latiiv (GOAL) – väljendatakse, kuhu poole liikumine toimub (illatiiv (sisse), allatiiv (alale), translatiiv (saav), terminatiiv (rajav)) - Lokatiiv – küsimus „kus“, koha peal olemine (inessiiv (sees), adessiiv (alal), essiiv (olev))
kasutamine. Intonatsiooni erinevuste tekkimine osutab, et laps hakkab keelt kasutama funktsionaalse instrumendina. Sõnade (kui mõiste tähistaja) üle- ja alaüldistamine. Üleüldistamine on uue info ebakohane assimileerimine olemasolevasse skeemi, alaüldistamine iseloomustab ülemäärast akommodatsiooni. Peenhäälestamine. Teise eluaasta ilming, kus toimub keeleliste väljendite täpsustamine. Tüüpiline keele grammatika ülereeglistamine: „He goed home“, „badder“ etc. Eesti keeles padja asemel padit jne. Keele komplekssuse suurenemine. Umbes kolme aastaselt hakkab laps kasutama lauseid strateegilisemalt nagu sünade ümber paigutamine küsilausete moodustamiseks, eituse moodustamine jne. Arenenud keelekasutus paneb aluse lugemisele, kirjutamisele ja õppimisele üldse. 17
s. Bagdadis 8-13.s. Õukonda kuulusid nt enuhhid, poeedid, õpetlased, muusikud, kunstnikud, tantsijad, levisid aia- ja kirjakunst. Kõrgaeg oli 9.s, lagunes emiraatideks. Suuremad linnad-Kairo, Tunis, Toledo,Cordoba, Jerusalemm, Damaskus. Peateel paiknesid karavanseriad, peatus paigad. Kaubeldi siidi, portselani, paberi, lõhnaainete, vürtside, terase, vaipade ja vääriskividega. Araablaste kultuurisaavutused: araabia tähestik 4.s (28 konsonanti) loodi kreeka tähestiku alusel; grammatika. Tekstid papüürusel/pärgamendil/paberil. Kalligraafia- ilukiri, enim kaunistati esitähti. Raamatukogud õukonnas, mošeede ja medreste juures. Tarkuse maja (raamatukogu) Bagdadis (antiiksete tekstide hankimine ja tõlkimine (tänu sellele on antiiksed tekstid säilinud). Ülikool Bagdadis 11.s. Reaal-ja loodusteadused. Kartograafia (maa-alade kaardistamine) Al Idiris; meditsiin (Ibun Sina entsüklopeedia); astronoomiakoolid, tähetornid; araabia numbrid Indiast. Lisasid nulli; malemäng
1 http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_music 2 http://www.in2greece.com/english/historymyth/mythology/names/muses.htm 2 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 koos lugemise, kirjutamise, grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist kasutati vahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks ja ettekandmiseks. Muusikal oli tähtis osa religioossetes kultustes, abielu ja matuseriitustes ning pidulikel rahvakogunemistel. Teatris figureeris muusika tihti läbi kogu etenduse, kombineerides tegevust luulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osad skandeeriti või lauldi saateks. Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata
sündmusest kõrvale jääda. Seetõttu kannatas ka õppetöö. Kuid üks osa õppekavas ettenähtud programmist pakkus Tolkienile erilist huvi. Valikaine võrdlev filoloogia viis ta kokku silmapaistva õpetlase Joseph Wrightiga, kes andis Tolkienile edasi oma meeletu vaimustuse filoloogia vastu. Wrighti õhutusel süüvis Ronald kõmri keele saladustesse. Tudengipõlves avastas Tolkien enda jaoks ka soome keele. Ta leidis Exeteri kolledzi raamatukogust soome keele grammatika õpiku, mille abil ta hakkas ründama "Kalevala" originaalkeelt. Ta on öelnud:" Mul oli tunne, et olen leidnud veinikeldri, mis on täissenitundmatute maitsetega suurepäraseid veine." Ta õppis soome keele ära vaid sedavõrd, et sai läbi töötada osa originaalsest "Kalevalast", kuid selle mõju tema keeleloomele oli märkimisväärne. Ta hakkas looma tugevalt soome keelest mõjutatud keelt, mis hiljem ilmub tema raamatutes kui quenya, kõrghaldjate keel. Arvatavasti
Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo. Jutt Eesti muistsest ajast" hiljem tehakse sellest Eesti esimene ooper ,,Vikerlased" Eevald Aav. Ta koostas I Eesti kirjanduse ajaloo raamatu. Alustas ka Eesti entsüklopeediat. Keeleteadlasena. ,,Eesti keele grammatika ja eesti keele lause õpetus" eestlastele. Venelastele ,,Täieline vene keele õpiraamat". Uued sõnad haritlane, õpetlane, peide, täide, köide, aula, heliredel, magala, lehtla, rahvus, mitmus, maitsus(maitsma), ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev, keeleterminid (ülivõrre, asesõna, sidesõna, ainsus, mitmus, häälik, tähesti), helilooja, kolmkõla, helivältus, kolmkõla pöörded jmt. Paarkümmend aastat elu lõpust oli Tartu ülikooli õppejõud
lipikus. Teised arvavad mis õpilane näitab ja tõlkivad uuesti verbaalsesse. Kordamööda esitatakse pantomiimid. Õpilased demonstreerivad õpisituatsioonis,kuidas väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. -Te olete tublid! Lisa 1. Lipikud Artikli vaba refereering Võõrkeel on suhtlemiseks Tänaseks kuulub võõrkeelteoskus iga inimese põhioskuste hulka. Traditsiooniliselt on keeleoskuseks peetud õpitava keele grammatika (mor foloogia ja süntaksi), häälduse (fonoloogia) ja sõnavara (leksika) valdamist. Sellist keelestruktuurist lähtuvat arusaama keeleoskusest kohtab keeleõpetajate hulgas tänagi. Tagajärjeks on õpetuse grammatikakesksus. Euroopa keeleõppe raamdokumendis keskendutakse aga suhtluspädevuse kolmele komponendile: 1) Keelepädevus (leksikaalsed, fonoloogilised, morfoloogilised ja süntaktilised teadmised ja oskused)
kirjastaja ja Eesti esimese muusikaajakirja Laulu ja Mängu Leht väljaandja) tal ei olnud muusikalist haridust, juba noorena laulis Põltsamaa kooris ja käis esimesel laulupeol. Sealt saadud muljed mõjutasid teda läbi elu. Algatas suure üleeestilise rahvaviiside kogumise, kümne aastaga koguti u 2500 rahvaviisi. Lõpetas Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina. Ta kirjutas esimese eesti keele grammatika ja esimese kirjanduse ajaloo. Suurem osa eesti keelsest muusika terminoloogiast on Hermanni loodud (heliredel, helilooja, kolmkõla). Ta on kirjutanud ligi tuhat laulu. „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ „Oh laula ja hõiska“ Eesti esimesed professionaalsed heliloojad Suurem osa Eesti vanema põlve heliloojatest sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumist. Seal õpiti orelit ja kompositsiooni. Johannes Kappel Miina Härma eesti esimene naishelilooja
aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti" Cyprianus (srn 258) (septem artes liberales) Arnobius (srn u 330) grammatika, Lactantius (u 240320) dialektika Ambrosius (u 340397) retoorika Hieronymus (u 347420) aritmeetika Prudentius (348arv 413) geomeetria Augustinus (354430) astronoomia muusika Hilisantiigi kirjandus: paganlik (lad.) Antiigi kirjavara Ausonius (u 310395) säilimine/hävimine
10/12/18 elukuud Toimub ala laiendamine esialgu, ühte sõna kasutatakse liiga kitsalt (nt koer on ainult oma koer); siis toimub laienemine ja laps kasutab sõna liiga laialt (nt kõik inimesed on tädid) peale seda leiab laps õige kasutusala Alguses on enim teada üldnimed (emme, issi, venna jms), tegevussõnad (anna, lähme jne) ja piiritlevad sõnad (siia, taha, ette jne) 3. Lihtsate lausete periood: 2 eluaasta II pool Vigane grammatika, lihtlaused 3/4 aastane laps on grammatika suhtes uudishimulik ning tahab õppida keelt korrektselt kasutama. 4/5 aastane laps valib sobivaid sõnu sõltuvalt vestluskaaslasest. Õppimisteooriad ja õppimine Vt biheivorims tugevas seoses hea mudel õppimiseks, kuid peak olemas olema õppimissüsteem Õppimisteooriad seletavad keskkonnategurite mõju õppimisprotsessile. Üldjuhul tähtsustatakse assosatsioone ja struktureerimist. Õppimine on
õige ja tegelikkusele vastav. Keel on adekvaatne siis, kui suudab grammatilisi lauseid toota. · Süva- ja pindstruktuurid. Nad eksisteerivad keelelises väljenduses lahus. Süvastruktuur on mingite mõtete omavaheline kombinatsioon, mis leiab keeles väljenduse pindstruktuuriks muutumise kaudu. Süvastruktuuril võib olla mitu erinevat vastet pindstruktuuride tasandil. Keel kui generatiivne grammatika on süsteem, mis suudab lauseid toota. 38. Mis on "teisene modelleeriv süsteem"? Lotmani teostes käib läbi selline väide, et kunstilised ja keerulisemad kultuurilised nähtused, et nende näol on tegemist ,,teiseste modelleerivate süsteemidega". Teisene modelleeriv süsteem näiteks kirjanduses, kus esmane modelleeriv ja kirjeldab süsteem on keel ning teisene modelleeriv süsteem on miski, mis asetub keele peale.
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
Keskaja lõpuks kasutati soome keelt igas elusfääris ja seda rääkisid nii vaimulikud kui ka kaupmehed, seetõttu oli vaja emakeelset vaimulikku kirjandust, eelkõige Piiblit. Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04.
pole püsivat kulgu, see aga viib kultuurimälu fragmentiseerumiseni ning ainelisuse (materjalismi) süvenemisen. 8. SLAIDSHOW Kirjandusteaduse ajalugu: suundumused, koolkonnad (koolikonnad = kumuleeruvad teadused; suundumused = teadmised arenevad) -antiik: retoorika, poeetika, tekstoloogia / Platon, Aristoteles + üldfilosoofiline = esteetiline fenomen; palju (tähenduslikke) algatusi, nt Artes liberares 7 (3+4), st 3 edasi keskaega -keskaeg: grammatika, dialektika, retoorika (on ülikooli aluseks) -renessanss: Julius Caesar Scaliger (antiikteaduste juurde tagasi, kirjanduse nihe samas rahvakeelsuse suunas (vt keskaeg - 3 vaba kunsti ülikooli alus) -klassitsism ja barokk: Nicolas Boileau, Martin Opitz (Boileau sõnastab klassikalise esteetika reeglid) · kirjandusajalugu (on ajalooline, traditsiooniline ja teoreetiline) · interpretatisoon (kriitika, tähistab sünkroonilist kirjandusteadust)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
