MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr : 6 Kaitstud: PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL SKEEM Tööülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi ning ühendatakse lihvi abil aparatuuri külge. Selle hermeetilisus kontrollitakse. Lülitatakse sisse kolvi küte nii, et vedelik hakkaks keema u 10 min jooksul. Märgitakse keemistempe...
Filosoofia otstarve 1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus
Filosoofia otstarve 1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus
Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? - Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka selline suund sotsiaalsete probleemide uurijate hulgas on olemas kes ütleb, et ei ole, ning et SP uurimine saabki piirduda ainult selle uurimisega, mida tegelikkuse kohta VÄIDETAKSE, aga ei ole mingit alust hinnata, kas need väited ka paika
86. Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? V: pluralism, aktualism, realism. 87. Mida väidab tõe koherentsiteooria? V: väide on tõene, kui ta on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 88. Mis on tunnetus? V: protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 89. Mis on teadmine? V: on tähis ja selle vaste. Filosoofia seisukohalt põhjendatud tõene uskumus. 90. Mis on aprioorne teadmine ja empiiriline teadmine? V: aprioorne teadmine kogemusele eelneb teadmine, mis kogemusest ei sõltu. Empiiriline teadmine - kogemuslik teadmine. 91. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? V: ei saa. 92. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? V: loogiline teadmine ja konvensionaalne kokkuleppeline. 93. mille pooles erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? V: argiteadmine ei ole süstematiseeritud ja neid on raske ümber lükata. 94
xi x1 x2 ... xm pi *=ni /n n1 /n n2 /n ... nm /n Variatsioonrea lühendamiseks rühmitatakse elemendid sageli klassidesse: [a0 ; a1) [a1 ; a2) ... [am-1 ; am] pi *=ni /n n1 /n n2 /n ... nm /n Võimaluse korral valitakse kõik klassid ühesuguse ulatusega. Soovitatavaks klasside arvuks on m = 1 + log 2 n Empiiriline jaotusfunktsioon Kui oleme fikseerinud valimi ning moodustanud mingit tunnust mõõtes variatsioonrea, saame moodustada üldkogumi empiirilise jaotusfunktsiooni: F * ( x) = P( X * < x) = ni / n, xi < x kus X* on diskreetne juhuslik suurus, mille jaotustabel on moodustatud variatsioonrea abil. Teoreem Valimi mahu n tõkestamatu kasvamise korral koondub empiiriline jaotusfunktsioon F*(x) tõenäosuse järgi üldkogumi jaotusfunktsiooniks F(x).
Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele, mis oli esitatud Kierkegaard'i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses "Philosophie" (1932) andis Jaspers oma vaate filosoofia ajaloole ja tutvustas oma põhiteemasid. Alustades moodsa teaduse ja empirismiga, tõi Jaspers välja, et kui me kahtleme reaalsuses, seisame piiride ees, mida empiiriline ja teaduslik meetod ei suuda ületada. Sel hetkel hetkel seisab inimene valiku ees, kas langeda meeleheitesse ja loobuda või teha saatuse hüpe, mida Jaspers kutsub, Ületamise poole. Seda n.ö hüpet tehes astub inimene vastu oma piiramatule vabadusele, mida Jaspers kutsub Eksistentsiks, ja võib nii lõpuks kogeda tõelist olemasolu. Jaspers kirjutas laialdaselt ka ohust inimese vabadusele, mida kujutab endast tänapäevane teadus ning kaasaegsed majanduslikud ja poliitlised asutused
Kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimus Kvantitatiivses uurimuses otsitakse teavet, mida on võimalik väljendada arvude kujul. Kvalitatiivne uurimuses otsitakse teavet, mida arvuliselt väljendada on ebaotstarbekas või võimatu. Kvalitatiivne uuring keskendub mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele; vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ja defineerimisele. See meetod püüab pigem vastata küsimusele - mis? miks? või kuidas? Kvantitatiivne uuring Empiiriline uurimiskäik on täpselt ette määratud, kindlapiirilime, eesmärgistatud. kõik on mõõdetav ja kontrollitav. Empiirilise materjali analüüs. Andmed antakse numbrite ja tabelite kujul Statistiline andmeanalüüs Tänapäeval kasutatakse ka filmi katse jäädvustamiseks. Näide: uuring on kvalitatiivne kui eesmärk on hinnata, kuidas tervis on seotud elukorraldusega. Elukvaliteeti on defineeritud kui indiviidi rahulolu oma elu ja heaoluga. Tegemist on
MEREVAIK Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega mineraloid. Tekkinud mitut liiki muistsete puude ( Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide- Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis
Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näitekshinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka. Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast. Majandusteadus hõlmab v...
Õigluse kuldreegel-võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28.Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? 29.Mida väidab tõe koherentsiteooria? Koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 30.Mis on tunnetus? Tunnetus on protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31.Mis on teadmine? Teadmine-on põhjendatud tõene uskumus. 32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33.Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Ei saa, kuna üks kuulub teise sisse. 34.Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? matemaatiline, kogemustele eelnev (pyth. Teoreem) :konventsionaalne ehk kokkuleppeline ;loogiline e mõistuspärane 35.Mille poolest erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest?
(“disaininud”). William Paley (1743-1805) – inglise teoloog, moraalifilosoof • Loodusobjektide keerukus, peen ülesehitus ja toimimine on tõendiks, et see kõik on kavandatud/kujundatud Jumala poolt. Kõik klapib maailmas nagu kellavärk. Kell on kellassepa kavandatud ja tehtud. Loodusobjektid, eriti elusorganismid on kellast palju keerukamad. Järelikult on olemas Jumal ehk looduse lõputult tark ja kõikvõimas Looja. Teoloogilise argumendi loogiline iseloomustus • empiiriline – lähtekohaks on vaatlus • tugineb analoogiale (kui kaks asja on mõnes suhtes sarnased, siis on nad sarnased ka mõnes muus olulises suhtes) • kell – kellassepp • silm, mollusk, universum tervikuna - Looja • tagajärjelt põhjusele - vaatame nt silma, kirpu, tähistaevast (tagajärgesid) ja ütleme midagi nende põhjuse kohta. Teoloogilise argumendi kriitika 1. Kes kavandas kavandaja? 2. Nõrk analoogia 3. Kurjuse probleem 4. Ühistöö argument
tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist. 5. Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida
inimesega. Meie kehad on materiaalsed objektid, mis eksisteerivad ruumis ja liiguva aegruumis. Kui nende liikumine oleks lõpuni määratud füüsikaseadustega, poleks olemas sellist asja nagu vaba tahe. Ometi uskus Kant, et meil on vaba tahe - ja mis veelgi olulisem, et seda saab tõestada. Tema lahendus probleemile oli see, et meie vaba tahe ei toimu mitte teaduslike seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. Kõlblus On empiiriline tõsiasi, et meil on olemas kõlblusmõisted nagu hea, peab ja õige, ning kõlbelised veendumused selle kohta, mis on hea või kuri, mida me peaksime ja mida ei peaks tegema. Et neil mõisteil üldse oleks mingi sisu või tähendus, selleks peab meil vähemalt mõnikord olema valikuvabadus midagi teha või tegemata jätta. Igaüks, kes tõesti usub inimsaatuse ettemääratusse, jõuab nende järeldusteni, kuid paistab olevat tõsi, et me ei suuda asju nii võtta. Kui me usume vaba
leia antud valimi andmeil normaaljaotuse parameetrite hinnangud µ ja 14,439216 2. Leia antud valimi andmeil ja eelmises ülesandes leitud parameetrite hinnanguid kasutades teoreetilised sagedused (ülaltoodud tühjadesse lahtritesse) 3,756273 3. Et kontrollida, kas antud empiiriline jaotus võiks pärineda normaaljaotusega 4 üldkogumist, leia 2-statistik, vabadusastmete arv ja P-väärtus 0,4399943 4. Kas toodud empiiriline ja teoreetiline jaotus (normaaljaotus) on sobivad või sobimatud? sobivad Olgu proovitüki andmeil leitud männi diameetri aritmeetiline keskmine 35,2 cm ja standardhälve 5,1 cm (ülesannete 5 kuni 8 algandmed) 5. Eeldades männi diameetri normaaljaotust,
– kogumi keskväärtus μ ≠ μ0 kehtib sisukas hüpotees? ● Ehk: kui palju võib juhuvalimi keskväärtus erineda nullhüpoteesiga püstitatud väärtusest, et võime öelda: nullhüpotees ei kehti? ● Vaja kriteeriumi! Statistiline kriteerium ja teststatistik ● Otsustamiseks vajaliku statistilise kriteeriumi leidmiseks kasutatakse teststatistikut. ● Valimi andmete põhjal arvutatakse teststatistiku empiiriline väärtus – sõltuvalt sellest, mida kontrollitakse, on konkreetsed arvutusvalemid erinevad – z-test, t-test, F-test, χ 2 -test, …. ● Empiirilist väärtust võrreldakse vastava kriitilise väärtusega ja võetakse vastu otsus. Kriitilised väärtused ● Nullhüpotees lükatakse tagasi, kui valimile vastava teststatistiku empiirilise väärtuse esinemise tõenäosus on väiksem kui olulisuse nivoo α
Lisades edasi filosoofia mõistele eessõna sotsiaal täpsustub vaid filosoofiliste küsimuste ring ehk teiste sõnadega see, et sotsiaalfilosoofia huvitub eelkõige ühiskonnast kui tervikust ning inimesest selles ühiskonnas. Laiendades aga hüve ja õigluse küsimusi ühiskonnale, on filosoofia ka sotsiaalteadus. 3) Sotsiaalfilosoofia ja sotsioloogia: sarnasus ja erinevus? Võib eristada kolme lähenemist: 1. mingit erinevust ei ole 2. sotsioloogia on empiiriline teadus, filosoofia aga mitte. 3. otsitakse kompromissi esimese ja teise vahel. Sotsioloogia põhiülesannet nähakse empiiriliste uurimuste tehnika ja erinevate võtete välja töötamises. Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole objektiivseid seduspärasusi, on vaid huvid ja eesmärgid (K. Marx). 4) Milline on tsiviilühiskonna ja riigi vaheline suhe demokraatlikus ühiskonnas? Kas Eesti
FK 24. 1. Reaktsiooni kiirus: püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab ära reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Tähis on v ühik (mooli liitri kohta sekundi) Saab kiirendada kui: tõsta temp, segada, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, lähteainete konts tõstmine, katalüsaatori lisamine. 2. Reaktsiooni järk on (empiiriline)suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 3. Reaktsiooni järgu näiline vähenemine võib toimuda siis, kui ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni ajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsioonijärgu näilise järgu vähenemine. 4. Reaktsiooni aktiveerimisenergia Ea on energiahulk, mida on vaja anda keskmise energiavaruga osakesele, et muuta nad reaktsioonivõimeliseks ehk aktiivseks. KK 1. 1. Pindpinevuseks...
1. üks 2. kakssada kaks 3. üle tuhande 4. hulgaliselt, vastavalt püstitatud probleemülesandele VII Tunnuste tüüpideks on arvtunnus, järjestustunnus, nominaaltunnus ja binaarne tunnus. Too üks binaarse tunnuse näide ja kirjuta see punktiirjoonele! Sugu VIII Vali täpseim definitsioon miniuurimistöö (MU) jaoks! 1. MU on probleeme lahendav lühike praktiline uurimus, mille koostamisel kirjutaja toetub internetiallikatele. 2. MU on probleeme tekitav lühike empiiriline uurimus, mille koostamisel kirjutaja toetub isiklikele kogemustele. 3. MU on probleemi lahenduse otsimisel põhinev lühike teoreetiline uurimus, mille koostamisel kirjutaja toetub kirjandusallikatele. 4. MU on probleeme püstitav lühike kvantitatiivne uurimus, mille koostamisel kirjutaja teeb statistilise analüüsi ja toetub loogilisele mõtlemisele. IX Uuringu valiidsust ja täpsust illustreeritakse tihti märklaua abil. Millise täpsusega ja valiidsusega on uuring, kui
Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused: 1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks koostati. 2) Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, ta peab küll avama uued rajad teaduses, kuid ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud resultaatidega. 3) Hüpotees peab olema kontrollitav. 10. Maailma tunnetuse kolm võimalust (kaemuslik, empiiriline, teaduslik) olemus, kuidas infot, fakte hangitakse, erinevused, näited. Objektiivsuse ja subjektiivsuse mõiste. 1) Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega vahetult vastuvõetud informatsioonil. Me kuuleme, näeme, haistame, maitseme, kompame, orienteerume, hoiame tasakaalu ning meil on intuitsioon meelte kaudu. Kõigi nende meelte kaudu võtab inimene pidevalt valikuta vastu tohutut informatsiooni hulka.
Kvantitatiivne uuring põhineb statistiliselt usaldusväärsetel empiirilistel andmetel. Uurimismaterjal kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist (nt standardiseeritud test, ankeet) ja järeldused tehakse statistilise analüüsi põhjal (nt aritmeetilised keskmised, korrelatsioon). Kvalitatiivsete meetodite uuringu eesmärk on välja selgitada inimeste motiive, arvamusi, hinnanguid, suhtumist, reaktsiooni, hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile. Uuringu läbiviimisel kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad pikemaid isikupäraseid kirjeldusi (nt vestlus, vaatlus) 3 Uurimisstrateegiad Vaatame nüd erinevaid uurimisstrateegiaid ning toome välja nende plussid ja miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised: · Juhtumianalüüs (Case Study) · Võrdlev analüüs (Comparative Research Method) · Eksperiment (Experiment)
ning mitmest kehast koosnevate süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur. ________________________________________________________________________________ Eksaktne teadus reaalne, olemas olev loodus täpisteadus Empiiriline teadus kogemuslik Kuidas on need mõisted seotud füüsikaga ? Sellepärast et eksaktnes teaduse kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika meetoteid. ________________________________________________________________________________ Kas poliitika on osa loodusest ? ei ole ________________________________________________________________________________
süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur. ________________________________________________________________________________ Eksaktne teadus reaalne, olemas olev loodus täpisteadus Empiiriline teadus kogemuslik Kuidas on need mõisted seotud füüsikaga ? Sellepärast et eksaktnes teaduse kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika meetoteid. ________________________________________________________________________________ Kas poliitika on osa loodusest ? ei ole
Teaduslik maailmavaade Esimest teksti lugedes täienesid minu teadmised sellest, et mis on empiiriline teadus ja mis on aprioorne. Empiirilises teaduses on teadlase ülesanne kirjeldada, seletada ning ette näha. Aprioorne teadus põhineb faktidel. Teadusliku teadmise otsingut reguleerivad teatud kriteeriumid. Nendeks kriteeriumiteks on: kontrollitavus, usaldusväärsus, selgus ja täpsus, süsteemsus ning ulatus. Intersubjektiivne kontrollitavus on täpsem sõnastus sellele, mida tavaliselt tahetakse öelda, kui räägitakse teaduse ,,objektiivsusest". Siin ei peeta silmas ainult
ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Maailm on lõhestatud ja kaootiline · Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, püüab ühendada konservatiivsust ja mässulisust, arukust ja narrust, meelelisust ja müstitsismi, · Vastandati näilikku tegelikuga · Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist · Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) · baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism
20-40 40 4 6 5 0,013783 0,01 0,008886 40-60 60 6 7 5 0,012142 0,01 0,006077 60-80 80 4 5 5 0,006543 0,01 0,004156 80-100 100 4 2 5 0,002157 0,01 0,002842 kokku 25 25 25 Empiiriline 8 6 4 2 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 44,84 keskväärtus 28,53 standardhälve Normaaljaotus k Xm ui ni (ui) pi ni' 1 20 -0,870662 7 0,1922 0,1922 4,805 2 40 -0,169646 4 0,4325 0,2403 6,0075 3 60 0,53137 6 0,7019 0,2694 6,735
selles, et nad tegutsevad teadlikult ja on seetõttu ,,kõlbelised olendid". Inimeksistentsi peamine koostisosa ei ole mitte mõistus, vaid kõlbeline tahe. Kuid olemaks teadlikult toimiv olend, peab inimesel olema tegevus- ja valikuvabadus. Et minul oleks see võimalus, peab eksisteerima mingi reaalsus, mis ei ole mina, mis mingis mõttes vastandub minule, kuid kus ma ometigi toimin ja mõju avaldan. See ongi empiiriline maailm; ja tõsiasi, et reaalsus on oma põhiolemuselt moraalne, võimaldab empiirilisel maailmal olla moraalsete faktorite looming see tõsiasi teeb tegelikkusele õigupoolest võimatuks olla midagi muud kui ta on. Niisiis ego ehk tahtev mina loob empiirilise maailma, mis kujutab endast selle mina võimalike teadmiste koguhulka, selleks, et olemuselt moraalsele minale jääks võimalus kõlbeliseks eneseteostuseks. [2] Kõlbluse eesmärgiks on, et iga
10 3.1 H0: = 50; H1: 50 Kontrollimiseks kasutame t-statistikut: f = N 1 = 24 Kriitiline t-statistiku väärtus t0.95(24) = 1.711 Kuna t < , siis võtame hüpoteesi H0 vastu. 3.2. H0: 2 = 800; H1: 2 800 Kontrollimiseks kasutame 2-statistikut: Kriitilised väärtused: 20.05(24) = 13.848 20.95(24) = 36.415 Et hüpotees vastu võetaks peab jääma kahe kriitilise punkti vahele seega hüpotees võetakse vastu. 4. Leida valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega 0-20, 21-40, 41- 60, 61-80 ja 81-100 ning kontrollida 2- testi järgi olulisuse nivool = 0,10 järgmisi hüpoteese. Intervalli Vahemi element tõenäosus intervalli nr k e pi* keskmine k ni xi 1 0-20 6 0,24 9,83 2 21-40 7 0,28 33,00
40-60 60 2 6 5 0,010312 0,01 60-80 80 5 4 5 0,00692 0,01 80-100 100 5 2 5 0,003374 0,01 kokku 25 23 25 Empiiriline 10 8 6 Column D 4 2 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 7 0,012 6 0,01 5 0,008 4
Inimesed kasvavad üles, hoides tähelepanu all aistinguid ning mõtlevad harva järele selle üle, mis toimub nende sees. Locke eristab teineteisest lihtsad ja komplekssed ideed. Keerulised ideed sünnivad lihtsatest, kui aru on neid töödelnud. Aru võib näiteks ühendada mitmed lihtsad ideed ja saavutada niiviisi komplekssed ideed, aga kõigil juhtudel on lõplikuks tugipunktiks üks või mitu lihtsat ideed, mis põhinevad aistingutel või enesevaatlusel. Locke puhul säilib alati range empiiriline baas, ta ei taha lubada arul kontrolli alt välja minna. Locke jaoks tundub aru olevat lihtsalt objekt, millele vaatlus infot annab. Mulle tundub Locke mõtteviis väga range ja kõhklev. Ta proovib tõestada kõike olemasolevat ning püüab vältida liigset indu või fantaseerimist.
Kunstiajaloo periodiseering 1. Ürgaeg(koopamaalid ~20 000 a tagasi) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. 6. sajand e.m.a 3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a 715 e.m.a 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; II Klassikaline ehk õitseaeg - ...
tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinevat väljendit · Emotsioonidest arusaam erineb individuaalselt (lilla, kosmos, lehm, jess, Sven jne) · Väike osa sõnadest esines 2/3 nimetamis- juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused Emotsioonisõnavara vorm · Substantiivid (ligi kolmveerand), adjektiivid, verbid · Omasõnad
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod.
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3
3.2 H0: σ2 = 800 alternatiiviga H2: σ2 800 s 2 ( N −1 ) 1073,2 ∙ (25−1 ) χ 2= = = 32,2 σ2 800 χ 20,05=36,42 χ 20,95=13,84 Et hüpotees vastu võetaks, peab χ2 jääma 13,8 ja 36,4 vahele. Seega hüpotees võetakse vastu. 4. Leida valimile vastav empiiriline histogramm. Intervalli Intervall Tõenäos keskmine m ni us xi 0-20 7 0,28 8,7 20-40 5 0,2 31,6 40-60 5 0,2 45,6 60-80 1 0,04 62 80-100 7 0,28 90,9 Valimi histogramm 8
Luterlus- Skandinaavia maad, Põhja-Saksamaa. Kalvinism – Madalmaad, Šveits, mõned Saksa vürstiriigid. Anglikaani kirik – Inglismaa. 10.Milliseid ülesandeid täitis kirik varauusajal lisaks usulistele? Nimeta kiriku kolm täiendavat ülesannet ja selgita. V: Kirik haris inimesi, kiriku kaudu anti inimestele teada uusi seadusi ja nende kohustusi, hoolitseti haigete ja vaeste eest. 11.Mille poolest erinesid skolastiline ja empiiriline meetod? V: Skolastilises meetodis kasutati loogikat ja filosoofilisi arutlusi. Empiirilises kasutati eksperimente ja teisi meeltega kogetud andmeid. 12.Mis iseloomustab varauusaegset merkantilistlikku majanduspoliitikat? Nimeta merkantilismile iseloomulikke tunnuseid ning selgita. V: Riikide rikkuse põhiline allikas oli kaubandus. Tähtis oli, et kauba veetaks rohkem riigist välja, kui sisse. Selle tagajärjel koguneb riiki rohkem raha.
6.1 Empiirilise jaotuse histogramm punktis 4 leitud grupeeritud valimile 6.2 Hüpoteetilise normaaljaotuse histogramm kooskõlas punktiga 5 6.3 Hüpoteetilise normaaljaotuse tihedusfunktsiooni f(x) graafik 6.4 Parameetritega a=0 ja b=100 hüpoteetilise ristkülikjaotuse tihedusfunktsiooni f(x) graafik 6.5 Kahe ristkülikjaotuse parameetritega a = 0 ja b = 100 summeeritud tihedusfunktsiooni f(x) graafik Hüpoteetiline jaotusfunktsioon Empiiriline jaotusfunktsioon Hüpoteetilise normaaljaotuse tihedusfunktsioon 14 0.018 0.016 12 0.014 10
• Teoreetilised mudelid vahetuskursi määramiseks – Keynes – Mundell – Fleming – Ostujõu pariteet – Intressipariteet – Ülehindamine (overshooting) – Portfelliteooria – Varade hinna teooria – Mullide teooriad • Ükski neist ei suuda vahetuskursside tegelikku liikumist täielikult seletada Režiimi valikud • Teooriad: – Võimatu kolmainsus = trilemma – Optimaalne valuutapiirkond • Empiiriline olukord – Vabaks laskmise hirm (fear of floating) – Bipolaarne vaade – De jure vs de facto Fikseeritud kursi valimine • Valida fikseerimise süsteem ja interventsioonide valuuta – Kas fikseerida ühe valuuta või valuutade korvi suhtes • Madala inflatsiooniga kaubanduspartner • Kaubandusega kaalutud korv • Kursi taseme valik • Kursi vormi valik Empiiriline info kursirežiimidest • Riikidel, mis aktiivselt kauplevad, on
40 20-40 4 0,16 5 5 0,013265 0,01 60 40-60 8 0,32 7 5 0,014542 0,01 80 60-80 2 0,08 6 5 0,009042 0,01 100 80-100 7 0,28 3 5 0,003189 0,01 kokku Empiiriline 25 1 24 25 10 8 6 Column D 4 2 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 12 12
tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga ,Vastandati näilikku tegelikuga Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist ,Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) 5.*valm-õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.*satiir-pilge; pilkav kirjandusteos.*huumor-heatahtlik nali; heatahtlik-naljatlev suhtumine,*dramaturg-TEATER kirjandusnõuandja.*aforism-), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.*robinsonaad-õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused inimtühjal saarel. 6
o Rõhutatakse inimväärtusi o Antiikaja taassünd(elu keskpunkt on inimene) o Võtab kasutusele sõna keskaeg 3. Muutub ellusuhtumine o Inimene eksisteerib iseenese jaoks o Inimese võimeid peetakse piiramatuteks ("Mona Lisa" Leonardo da Vinci, skulptor, kunstnik, insener, teadlane jne...) o Memento vivere- pea meeles, et sa elad( võib elust rõõmu tunda) o Kõik elu- ja kultuutivaldkonnad "õitsevad" Empiiriline meetod- vaatlus, katse( Galileo Galilei "Mõõte kõike, mida saab mõõta ja muuta mõõdetavaks see, mida veel mõõta ei saa" Tehnika - kudumismasin, ravimid, pesumasin, trükimasin, (saastatud ja haigused) Eluolulised muudatused- nuga ja kahvel, mööbel, taskurätik Maailmapilt- Kopernik(maa ja päike, nende tiirlemine ja
määratles valgustust inimese väljumisena ,,omasüülisest alaealisusest" ning kui püüet alati ja igas olukorras ise mõelda. Valgustuse motoks sai minu meelest vägagi tabav fraas sapere aude, mis tõlkes tähendab julge mõelda. Uuendusmeelsetes ringkondades levis mõtteviis, et teadmatus on põhiline ühiskonna hädade põhjustaja. Oluline oli panna inimene taas ise mõtlema, arendada tema sünnipäraseid oskusi. Empiiriline teadus rõhutas vajadust jõuda ise teadmisteni, mõelda kaugemale Piibli tõlgendamisest ja Aristotelese mõtete kordamisest. Kavalad prantslased d´Alembert ja Diderot ravisid rumalust entsüklopeediatega, mille juhtmõte oli, et informatsiooni võrreldes ja levitades on võimalik saavutada ühiskonna üleüldist paranemist. Arvati, et inimesed võivad saada maailma isandateks, kasutates mõistust, mis on inimesi kõigist teistest loomadest eristav joon. Põhimõtteliselt tähendas see
Juhul, ku lahus on hägune, tuleb seda uuesti filtrida. Määran nelja filtraadi optilise tiheduse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nanomeetrit. 2 Vastavalt optilise tiheduse väärtusele leian kalibreerimisgraafikult proovides sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Katseandmete põhjal koostatakse graafik. Jälgitakse, et see moodustaks ühtlase sirge. Andmed Türosiini kontsentratsioon C (mg) 0.022 0,033 0,05 0,069 Graafik on illustratiivne, sest empiiriline graafik ei andnud rahuldavaid tulemusi. Arvutus: A = CTyr · 103 · V1 · V2 · 2 / t · 181 · V3 · g A1 = (0,069-0,022)*1000 * 26 * 5 * 2/ 916 * 181 * 1 *0,02 = 3,68 kat/g A2 =3,56 kat/g A3 = 3,44 kat/g Katseandmed tulid sarnased, katse võib lugeda õnnestunuks. Kokkuvõte ja järeldused Teoreetiliselt peaksid katses saadud türosiini kontsentratsioonid graafikul kanduma ühele sirgele. Käesoleva katse empiirilised andmed erinevad veidi . Selle põhjuseks võivade eelkõige olla:
haare 24,25 cm rühmade arv k 6 rühma orienteeruv kl. Intervall (samm) 4,041666667 cm esimese klassi ülemine piir 22,1 cm tegelik samm 4,1 cm viimase klassi ülemine piir 42,6 cm pool sammu 2,05 cm Joonis 1. Diameetri jaotushistogramm. 5 Joonis 2. Diameetri empiiriline jaotusfunktsioon. 5. Kvantiil, täiendkvantiil Leian diameetri kvantiilid tõenäosuste 0,1; 0,9; 0,75; 0,25 ja 0,5 jaoks. Rühmitamata andmed: 0,1-kvantiil: cm; 0,9-kvantiil: 35,59 cm; 0,75-kvantiil: 30,9 cm; 0,25-kvantiil: 23,8 cm. Rühmitatud andmed: 0,1-kvantiil: 11,5 cm; 0,9-kvantiil: 21,5 cm; 0,75-kvantiil: 21,5 cm; 0,25-kvantiil: 15,5 cm. Täiendkvantiiliks nimetatakse juhusliku suuruse q-täiendkvantiili suuruse sellist väärtust
Teiseks näiteks saab tuua lühim tee kahe punkti vahel on sirge, analüütiline oleks see lause kui kahe punkti vahel on sirge, sest kaht punkti ühendades tekib nende vahele sirge. Lisades lausesse juurde lühim tee, muudab selle analüütilise tunnetuse sünteetiliseks, sest on mõeldud kaugemale kvaliteedist, mida sirge väljendab ehk on mõeldud ka suuruse tähenduse peale. Analüütilise otsuse puhul on tegemist mõistega, mis on aprioorne, kuid ei ole oluline, kas ta on empiiriline või mitte. Sünteetilise otsuse puhul on tegemist mõistega, mida on võimalik edasi mõelda, lahti mõtestada või jaotada nn alamüksusteks ning kindlasti pole sünteetilise otsustuse puhul tegemist aprioorsusega. 3. Mis on Kanti järgi kogemus- ja tajuotsustus+ selgitage nende vahelist erinevust Kanti poolt kasutatud näidete najal- tooge välja vähemalt kaks erinevust. Tajuotsustus põhineb kellegi hetkelisel tajuseisundil ehk mida keegi tunneb teatud ajahetkel
kokku 25 8 25 25 0,014 7 0,012 7 Empiiriline 6 6 0,01 5 0,008
alla kõik teised konkreetsemad ettevõtmised peaksid asuma. Nii moodustub lõpuks süsteem. Kuidas me leiame need üldised mõisted? Leida üldiseid mõisteid empiiriliselt ehk otsida ülesse mõisted, mis tulevad esile igas kogemustunnetuses. Üldistame tajusid ehk paigutame tajutavad asjad üldisemate mõistete alla (punane, sinine jne on värv). Edasi saab võrrelda neid, et osa mõisteid on üldisemad kui teised – empiiriline võrdlustee. Katse leida üldisemaid mõisteid, et leida seostamise tee. Mis on siin probleem? Empiiriline võrdlemine ei anna universaalset ranget teadmist. Nii palju kui kogeme oleme, selle alusel saame võrrelda. Kogemus on aga piiratud. Konglomeraat - ?. Aristotele kategooriateõpetus (10 kategooriat+5). Selline menetlus on aga ebapiisav ja see ei anna ranget universaalsust ega ka objektiivsust. Puhas on see, mis empiirilist ei sisalda. Puhtaid mõisteid saab rakendada hiljem empiirikale.
2 705,69∙ ( 25−1 ) χ= =21,17 800 2 χ 0,05 =36,42 2 χ 0,95 =13,84 Et hüpotees H0 vastu võetaks peab χ2 jääme kahe kriitilise väärtuse vahele: 13,85 < 20,25 < 36,42. Hüpotees võetakse vastu. 4. Leida valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega 0-20, 20-40, 40-60, 2 60-80 ja 80-100 ning kontrollida χ - testi järgi olulisuse nivool α = 0,10 järgmisi hüpoteese. Intervalli Vahemiku Intervalli keskmine nr k d Elemente ni Tõenäosus pi ni 1 0-20 4 0
213077463 3.470116 14-28 6 0.1 0.3383731463 5.510644 28-42 8 0.133333 0.3940531723 6.417433 42-56 12 0.2 0.3648274729 5.941472 56-70 11 0.183333 0.2651878962 4.318771 70-84 7 0.116667 0.1181846795 1.92472 84-99 9 0.15 Hüpoteetiline jaotusfunktsioon Empiiriline jaotusfunktsioon Hü F(x)emp ni' ni(tihedus) 0.116667 0.818775 0.0037174676 0.216667 2.307237 0.0082621812 0.35 4.576167 0.0131205816 0.55 6.388425 0.0152796014 0.733333 6.277228 0.0141463608 0.85 4.341344 0.0102827883 1 2.113307 0.0045826678 ne jaotusfunktsioon Hüpoteetilise normaaljaotuse tihedusfunktsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
