INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet
sularaha vastuvõtmine koristamine toidutellimuse vastuvõtmine tellimuste edastamine kulleritele menüü tundmine transporditööd menüü tundmine arveldamine ja kassatöö kõnede vastuvõtmine klientide teenindamine firma arvepidamine finantsdokumentide korrashoid aruannete koostamine majandustehingute kandmine registritesse või raamatupidamisprogrammi Töötaja palk ja maksud Nr. Nimi Brutopalk 1 kokk 703.5 2 kokk 703.5 4 kuller 650 5 kuller 650 6 operaator 500 7 operaator 500 8 rmtpidaja(osaline) 600 Kokku: 3435 Tööandja kulud ja maksud Nr
108,11 4,59 13,76 32,76 16,38 29,48 361,67 410,81 m a ak sm is el e ku ul uv su m m a 700,00 600,00 500,00 400,00 Brutopalk 300,00 Column N 200,00 100,00 - 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 1: Brutopalk
1. Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda suurem on kauba kasulikkus 2. Igal järgmisel kaubaühikul on teatud kogusest alates kahaneb kasulikkus 3. Tarbija püüab kombineerida kaupade tarbimise suhte selliselt, et tema koguvajadused oleksid maksimaalselt rahuldatud. TARBIJA TULUALLIKAD: · Tulu tööst : Brutopalk väljateenitud palk Netopalk kättesaadud töötasu. Brutopalk, millest arvestatakse maha maksud. · Tulu varast : rent, intress, dividendid · Muud : loterii võit, pärandus jne. Lisaks tarbijate eeltoodud tuluallikatele võib ka sekkuda riik tulude jaotusesse ning paljd saavad ka ümberjaotatud makseid : lastetoestus, pension jne. Eelarve piirang määrab need kaubakombinatsioonid, mida tarbija saab endale lubada. Absoluutsed hinnad on need, mis on kirjutatud kauba hinnalipikule ja mille me seda kaupa ostes peame maksma.
riiklikku pensioni. NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda. A/Ü liige maksab vastavat maksu Juba üle aasta korraldab Maksu- ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat. Maksupettused (ümbrikupalk, arvevabrikud jms) halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha, puhkusetasu, emapalk, töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne). Väljateenitud palk on brutopalk, palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Tulumaksuvaba miinimum 2010. a. 2250. kuus Mida me tagasi saame? Õpik lk. 14 Teenused 1. Tervishoiuteenused 2. Haridus. 3. Munitsipaaleluase 4. Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru? Ühishüved, riigikaitse Väljamaksed 1. Kindlustusväljamaksed (vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse 2. Toetused eelarvest
asp] (19.09.2008) . 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000- 2007 võrreldes Eesti keskmisega Brutopalk ehk kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist (Arrak 1995.a, lk 60). Võrreldes üldistavalt selle perioodi kolme aastat, perioodi esimest, 2000., keskmist, 2004. ja viimast, 2007., on näha, kuidas töötasud Eestis jõudsalt kasvasid ning perioodi lõpuks oli algne number juba kahe ja poole kordistunud. 2000.aastal oli Eesti keskmine brutopalk 4907.krooni (joonis 1). Kõrgem kui keskmine oli tasu Harju maakonnas (5918 kr) ning ka Rapla maakond küündis keskmise lähedale (4167 kr). Ülejäänutes piirkondades olid palganumbrid väiksemad. Kõige vähem teeniti sellel aastal Põlva ning Võru maakonnas maakonnas (vastavalt 3480 ja 3517 kr). 2004.aastal oli Eesti keskmine ületanud juba seitsme tuhande piiri. Endiselt oli kõrgeim teenitav tasu Harju maakonnas, samuti olid jõudsalt arenenud ka Tartu, Saare ning
pole kahjuks midagi teha, aga inimestel ei jää midagi muud üle kui teha seda tööd. Kuid on ka inimesi nagu mina, kes ei jaga seda seisukohta, et peab olema töö, kuigi see töö ei vääri seda nimegi. Ehk jõuame selleni, et paljuski inimeste heaolu seisneb nende palganumbrist, kuid kuidas me saame nimetada ennast heaolu ühiskonnaks, kui palk mida makstakse ei anna inimestele võimalust elada täisväärtusliku elu. Koguaeg saad lugeda jälle uudiseid, et Eesti keskmine brutopalk on jälle kasvanud ja ,et kui hästi meie rahvas elab, kuid minu arvates see on täielik absurd. Inimeste maksejõukus ei kasva mitte mingil moel, lähed poodi ja näed, et asjad kallinevad palju kiiremini kui inimese palk jõuab kasvada. Nagu ma eelnevalt mainisin tühipaljas uudis, et kõik on hästi ei muuda tõsiasja, et reaalsus on täielikult vastupidine. Viimasel ajal on uudistes ka juttu olnud sellest, et see ilusioon keskmisest palgatõusust ei
Mitu protsenti ettevõtetest oli munitsipaalomanduses? Munitsipaalomanduses oli (%) Selleks, et leida, mitu protsenti moodustab suuruse muut a selle suuruse esialgsest väärtusest A, tehakse tehe Tulemus saadakse protsentides. Ülesannete lahendamisel tuleb hoolega jälgida, missuguse suurusega muutu võrreldakse kas esialgse või muutumisjärgsega. Näide 4. Töötajate brutopalk ühes firmas tõusis 970 eurolt 1350 euroni. Mitme protsendi võrra muutus brutopalk? algatõus (palga muut) 1350 970 = 380 EUR. Muut esialgse brutopalga suhtes protsentides rotsendid leiavad rohket rakendamist mitmesuguste suuruste (näiteks hinnad, palgad, maksud) muutumise kirjeldamisel ja võrdlemisel. Kui mingit arvu on vaja suurendada p%, siis võib selle arvu korrutada teguriga kui aga on vaja vähendada p% võrra, siis korrutada teguriga
Töölepingu alusel makstud tasudelt: peab tööandja kinni: · töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%), · tulumaksu (20%) · kogumispensioni makse (2%) ning tasub juurde: · sotsiaalmaksu (33%) · tööandja osa töötuskindlustusmaksest (0,8%) Tööandja peab töötaja ravikindlustustuse säilitamiseks maksma igakuiselt sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem seaduses näidatud miinimummääralt. Töövõtja jaoks = brutopalk - töötuskindlustusmakse - II samba ehk kohustuslik pensionikindlustusmakse - maksuvaba tulu Tööandja jaoks = brutopalk + sotsiaalkindlustusmaks + töötuskindlustusmaks Brutotasu ( töötuskindlustus%- pensionikindlustus% - tulumaksuvabamäär 180) x 20% Töötuskindlustus on sundkindlustus, mille eesmärgiks on: · kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine;
PALK JA MAKSUD - majandusmatemaatika B brutopalk N netopalk TK töötuskindlustus PK pensionikindlustus 1,6 % töötaja 2% 0,8 % tööandja TM tulumaks MV maksuvaba 20% I Gr MV= 500 II Gr MV= 500-500(B-1200) 900 III Gr MV= 0 I Gr II Gr III Gr
olemasolevad töötajad peavad tegema ka need tööd ära kuhu töötajat leitud pole. Teiseks rändavad õed Eestist välja madalate palkade pärast, (minimaalne brutopalk 3,83) Viide 60+, 2004 Iivi Luik, 2012 allikale 2. Väide: Õe eriala ON eesti Väide: Õe eriala EI OLE eesti Argume ühiskonnas ja ühiskonnas ja nt tervishoiusüsteemis tervishoiusüsteemis väärtustatud väärtustatud Seletus ja tõestus Seletus ja tõestus
PUHKUSETASU Kuu Kalendripäevi Pühasid kuus Brutopalk märts 29 kuus 0 5 398,00 aprill 31 1 14 753,00 mai 30 1 14 179,00 juuni 31 2 6 722,00 juuli 30 0 12 114,00 august 31 0 12 668,00
Kullamaa Keskkool Kalaküla Ivo Rohula Madis Aavik 09. detsember 2011 SISUKORD 1. IDEE JA MISSIOON 1.1 Idee tutvustus 1.2 Missioon 1.3 Visioon 2. JUHTKOND 3. PERSONAL 3.1 Töötajatel 3.2 Palk 3.3 Töösüsteem 3.4 Ajaplaneerimine 4. AMETIKOHAD 4.1 Personal 4.2 Keskm. brutopalk 4.3 Palgakulu aastas 4.4 Sots. maksud 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 5.2 Keskmise pikkusega eesmärgid 5.3 Pikaajalised eesmärgid 6. SWOT ANALÜÜS 6.1Strenghts - tugevused 6.2 Weaknesses - nõrkused 6.3 Opportunities - võimalused 6.4 Threats- ohud 7. TURUNDUS 7.1 Strateegiad 7.2 Reklaam 7.3 Hinnad 8. FINANTSEERIMINE 8.1 Toetus 8.2 Omaosalus 9. KASUMIPLAAN 9.1 Sissetulekud 9.2 Väljamikeud 9.3 Lõppkasum 1 . IDEE, VISIOON JA MISSIOON 1.1 Idee ja tutvustus
· Tööjõud ehk inimkapital-(oskused, haridus, ettevõtlikkus jms) · Kapital -(raha, masinad jms) varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid. · Maa ehk loodusressurssid-(maa, vesi, loodusvarad jms) mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks, mille eest inimesed oleksid valmis maksma. 3) Palk ja palgatüübid Palk ehk töötasu · Brutopalk ehk kogupalk- välja teenitud töötasu enne maskude maksmist · Netopalk- jääb maksudest üle, inimene saab reaalselt kätte Veel palgaga seonduvat · põhipalk- kujuneb ametikoha kvalifikatsiooni nõuetest · lisatasu kvaliteedi eest · lisatasu mitmesuguste lisa-/eritööde eest · Lisatasu töötamise eest eritingimustes · Juurdemaks · Preemia · Ümbrikupalk Palgast arvudega 74,76 · 2012
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 1 200 eurot kuus, siis mitu eurot erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta on liitunud mõne kohustusliku kogumispensioni (teise samba) pensionifondiga või mitte? Tulumaksu määraks võtta 21%, seejuures tulumaksu ei arvestata järgmistelt summadelt: tulumaksuvaba miinimum 144 € k pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast). Andmed Brutopalk 1200 eur Tulumaksu määr 21% Tulumaksuvaba miinimum 144 € kuus Pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Tulumaks = (Bruto -Maksuvaba- Pensionikindlustus-töötuskindlustus) x tulumaksu määr Tulumaks 211.68 Netopalk = Bruto -Tulumkas - Pensionikindlustus-töötuskindlustus Netopalk 940.32 B) Tulumaks Ilma pensionita Tul...
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 10 000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2009. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Tulumaks = Tulumaksumäär*(Brutopalk-maksuvaba tulu) tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus töötuskindlustusmakse - 2,8% brutopalgast; TkM=10000*0.028=280kr pensionikindlustusmakse - 1% või 2% brutopalgast; Pk=10000*0.01=100 kr - kui ei esitanud 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Pk=0.02*10000=200kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-100-280)=1547.7kr kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-200-280)=1526.7kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=10000-1547.7-100-280=8072,3 kr - kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=1000-1526.7-200-280=7993,3 ...
seob teda FC Barcelonaga kuni 2014. aastani. Messi’t võrreldakse tema pikkuse, kiiruse ja ründamisstiili poolest kuulsa Argentina jalgpalluri, Diego Maradonaga. Parima mängijana on Messist saanud mitmete ettevõtete reklaamnägu, nende hulka kuuluvad näiteks Adidas, Pepsi, EA Sports ja Turkish Airways. Septembris 2012 teatas FC Barcelona, et Messi on klubiga sõlminud lepingu pikenduse järgnevaks viieks aastaks. Dokumendi alusel on kuni aastani 2018 tema brutopalk 16 miljonit eurot. Klubist väljaostmisklausel on lepingu alusel 250 miljonit eurot. 2007. aastal lõi Messi fondi, et arendada puuetega noorte spordivõimalusi. 2010. aastal nimetas UNICEF Messi heatahtlikuse saadikuks, sest ta keskendus laste õiguste eest võitlemisele terves maailmas.
Turu tasakaal : tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil Nõudluse/pakkumise kõveranihked: Nõudmise hinnaelastsus: näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest Muutusest. Pakkumise hinnaelastsus: näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest. Nõudmine Pakkumine 7. Tööjõu nõudlus ja pakkumine, neto ja brutopalk ja selle arvutamine, ametiühingu roll ühiskonnas, streik Tööjõu nõudlus ja pakkumine: tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palga eest tööle võtta (väljendab firma huvi) tööjõu pakkumine näitab, kui palju inimesi tahab töötada mingi kindla palga eest (väljendab töötajate huve). Neto ja brutopalk ja selle arvutamine: brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist. netopalk palk, mis jääb inimesele
Mida teeb riik vaesuse leevendamiseks? Viib ellu vaesus vastast poliitikat kahel eesmärgil: vaeste inimeste toimetuleku parandamine vaesuse ennetamine Meetmed Toimetulekutoetuse maksmine vaesuse ennetamine hariduse, perepoliitika, majanduspoliitika jne. kaudu. Raha teenimine ja kasutamine Brutopalk palk, mis on töölepingus kokku lepitud (maksud pole veel maha arvestatud) Netopalk palk, mis kantakse töötaja pangaarvele (maksud maha) Netopalk = brutopalk maksud Maksud, mis palgast maha arvestatakse Tulumaks -21% Töötuskindlustusmakse -0,6% Kogumispensioni makse (II sammas) -2% NB! Tulumaksuvaba miinimum 2250.- (kuus) BrutoPalk-2250*0,236=palju maksudena palgast maha läheb (maksud) Palk-Maksud=Netopalk
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti maksusüsteem Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti maksud............................................................................................................................... 4 Eesti riigi kehtestatud maksud................................................................................................ 4 Kohalikud maksud.................................................................
olema kahekordne, kuna leiame veotöömahtu, siis see tähendab et koorem on peal ainult kuni 3 mahalaadimiseni, mitte tagasisõidul.Tagasitulles on veok tühi ja seda ei saa arvestada veotöömahus, kui täiskoormaga sõitu). Aastane veotöömaht on 283 362,28 tonn kilomeetrit. Leiame tööjõukulu: TJK = 11700 (1+0,33+0,003)*12= 187 153,20 kr/aastas kus, 11700kr/kuus on brutopalk 33% on sotsiaalmaks 0,3% on töötuskindlustusmakse, et leida tööandjakulusid tuleb brutopalk korrutada 1,333 (sots.maks+töötuskindlustusmaks+1). Aasta tööjõukulude leidmiseks peame saadud ühe kuu tööandja kogu palgakukud korrutama 12 kuuga. Tükitöö: Brutopalgast moodustub tüktiöö hinne tonnile 23% ja kilomeetrile 77%. n TJK TJKq = Q = 17kr/t n TJK TJKp= = 1,59kr/tkm P Leiame aastase veotöömahu haagisel: Haagise massH = 2,2 tonni
Hinnakujundus: netohind=Sisseostu hind+juurdehindlus(kulud+kasum) müügihind=Netohind+käibemaks(20%) Palgad: Brutopalk=Netopalk+töötuskindlustus(2%)+pensioni maks(2%) +tulumaks(21%) Tööjõukulu(brutopalgast)-sotsiaalmaks(33%)+töötuskindlustusmaks(1%) Lihtintress: S-Lõppsumma I=Prt P-põhisumma S=P+I r-intressi määr aastas S-P(1+rt) I-teenitav intress Liitintress: S log n= P n-kapitalisatsiooni periood log (1+i) i= √ n S P j-aasta intressimäär S=P(1+i)n m-kapitalisatsioonide arv aastas I=P[(1+i)n-1] i-intressimäär kapitalisatsiooni perioodi kohta J=mi t-tehingu kestvus aastates t=N/K N-tehingu kestvus päevades K-päevade arv Raha nüüdisväärtus: S Liht...
Ettevõte ei ole eelnevalt saanud EAS-i stardi- ja/või kasvutoetust. Ettevõtte osanikud ei ole samas valdkonnas tegutsemiseks eelnevalt Töötukassast toetust saanud. Ettevõtte vähese tähtsusega abi ei ületa 200 000 eurot. Ettevõtte müügitulu peab kolmanda aasta lõpuks ulatuma 80 000 euroni. Ettevõte kohustub looma kaks uut töökohta, mille brutopalk on vähemalt 70 protsenti Statistikaameti poolt viimati avaldatud aasta keskmisest brutopalgast (01.07.2018 854,70). Ettevõttel peab olema suutlikkus kasvada vähemalt 20 protsenti aastas. Lisaks pakub Eas palju praktlisi toetusi, näiteks "Alustava ettevõtja baaskoolitus"; "Nõustamine maakondlikes arenduskeksutes" Sarnastest toetustest on ilmselt tohutult abi igale alustavale ettevõttele, sest teadmised on olulised ja igasugune abi on ilmselgelt tere tulnud.
Tööjõumaksudeks loetakse makse, mis arvestatakse töötaja brutopalgast maha ning mis laekuvad riigile maksutuludena. Nendeks maksudeks on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmaks. Tööjõukulude alla lähevad tööandja personalikulud ehk tööandja kulud oma töötajate eest, mis nagu tööjõumaksud, laekuvad riigile maksutuludena. Tööjõukulud koosnevad palgalistest ja mittepalgalistest kuludest. Palgaline kulu on töötaja brutopalk ning mittepalgalised kulud on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Mittepalgaliste kuludena võib veel välja tuua ka järgnevad kulutused, mida tehakse töötaja eest: töötaja koolituskulud, töölevõtukulud, tööriiete soetamise kulud ja muud sarnased kulutused, mida tehakse töötaja eest. Tööjõumaksude ja tööjõukulude suurused võivad riigiti märkimisväärselt erineda ning nende konkreetne suurus määratakse vastava riigi poolt, kus need maksud kehtivad. Samuti ei
tunduvalt suurenenud. Tööpuudus 2005.a alguseks oli tööpuuduse tase Lätis 10,4% töövõimelisest elanikkonnast (ca 118,6 tuhat inimest). Võrreldes 2004.a. alguse on olukord 0,2% võrra paranenud, kuid võrreldes töötuse näitajatega 2001-2002 on olukord halvenenud. Suurim tööpuudus on Rezekne (26%), Balvi (21%) ja Ludza (20%) rajoonis. Väikseim on tööpuudus Riias (3,7%), Salduse (5,5%) ja Jelgava rajoonis (6%). Elanikkonna sissetulekud 2004.a. moodustas Läti keskmine brutopalk ühes kuus 211 LVL (ca 5000 EEK) ja netopalk 150 LVL (ca 3500 EEK). Pea kolmandik Läti töövõimelisest elanikkonnast sai 2004 ühes kuus netopalgana vähem kui 100 LVL. Viiendik töötajaist said netopalgana ühes kuus 100- 150 LVL. Kümnendiku töötajate netopalk jäi 200-300 LVL vahele. Vaid 4-5% töötajate palgad ulatuvad 400-500 LVL vahemikku (9500-11750 EEK). Sealjuures oli keskmine brutopalk avalikus sektoris 245 LVL. Erasektori keskmine palk 2004.a oli 194 LVL. 2004
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
• Ühisüritused = 2700 eek/aasta 2 Kodutöö 2, arvutamine Kaudsed tööjõukulud EEK/aasta EEK/kuu Otsesed tööjõukulud EEK/aasta EEK/kuu Töölepingujärgne Toitlustamiskulud 600,00 kr brutopalk 22 000,00 kr Koolituskulud 26 400,00 kr 2 200,00 kr Igakuised tulemustasud 0,00 kr Kulutused sportimisele 900,00 kr Aasta tulemustasud 32 000,00 kr 2 666,67 kr Töökoha maksumus 400,00 kr Sotsiaalmaks 6 600,00 kr
2016.aasta seisuga elab Karula vallas 959 inimest ja Mäetaguse vallas 1748 inimest. Seetõttu on nendel valdadel ka eelarve kulud ja tulud väiksemad. Mäetaguse ja Karula vald asuvad suhteliselt kaugel suurtematest Eesti linnadest seetõttu on nendes valdades ka aastased keskmised palgad madalad kui Rae vallas. Rae vald asub aga Tallinnale lähemal ning seal on toimunud eeslinnastumine ning elanikke on seal 2016. aasta seisuga 15 794. Ka keskmine brutopalk on seal üle 1300 euro. Kuna Karula ja Mäetaguse vallas on vähem inimesi on seetõttu ka maksutuludest tulev tulu väiksem kuna tööl käivaid inimesi on vähem. Rae vallas on inimesi rohkem ning ka sündimus on kõige suurem, seega peab vald panustama inimeste heaolu parandamisel, ehitatades uusi hooneid, lasteaedu ja koole. Seetõttu on ka kulud suhteliselt suured. Samas vaid 2% kogukuludest läheb sotsiaaltoetusteks, mis näitab et on vähe töötuid ja töövõimetuid inimesi
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
Tavamajandus - majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmistegu...
1)18% arvutamine 420-100% 420x 18 X 18% = 100 = 75,6(75) 2)13% arvutamine 345-100% 345x13 x-13% = 100 = 44,85 (45) 3)Mitu sigarit oli Hashil järgmisel päeval? 420-75+45=390 Vastus: Hashil oli 390 sigarit järgmine päev. Erinevad intressidega % ülesanded ja leia nende liigtus 1.Neto ja bruto Kui palju saab rekkajuht palgapäeval palka, kui tema brutopalk on 3800 euri? Sellest arvestatakse maha tulumaks 21%. 1) Kui suur on tulumaks? 3800 79% 3800x100 3800st 21%=V:1010,12 X - 100% 79 = 4810,12 2) Kui suur on netopalk? Tulumaks: 1010,12 3800-1010,12=2789,88 Vastus: Rekkajuht saab palgapäeval 2789,88 eurot. 2.Intress Õpilane pani panka hoiule 35000 eurot kuueks aastaks intressimääraga 10% aastas. Kui palju raha saab ta tagasi kuue aasta pärast?
2) Inimressurss (tööjõud) 3) Kapitaliressurss (tööriistad , hooned, rahalised vahendid). Tootmistegurid on: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida) 75. Kuidas nimetatakse tootmise tagajärjel tekkivat vee ja õhu saastamist? Tootmise tagajärjel tekkivat vee ja õhu saastet nimetatakse heitmeteks. 76. Millised on ettevõtja palgakulud töötajale, millest need koosnevad? Ettevõtja palgakulud töötajale on brutopalk, töötuskindlustus ja sotsiaalmaks. Brutopalk on töötajapalk koos tulumaksu ja teiste seadusest tulenevate maksudega. Töötuskindlustus on sotsiaalkindlustuse liik, mille eesmärgiks on töö kaotanud kindlustatud isikule sissetuleku tagamine uue töö otsimise ajaks. Sotsiaalmaks on Eestis riiklik maks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse rahastamiseks. Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad töötajatele väljamakstud töötasudelt ja muudelt tasudelt 77
Ettevõtlusega seotud põhiterminid Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes Aktsiisimaks - erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa Aktsionär - aktsia omanik Bilanss - raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Brutopalk - lepinguline töötasu, millelt ettevõtja arvestab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Brutopalgast peetakse kinni üksikisiku tulumaks, osa töötuskindlustusmaksust ja kogumispensioni maksed Dividend - aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa; omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
kvalifikatsioonist. Tööjõupuuduse olukorras, kus tööandjal on järjest väiksem võimalus leida vabale töökohale töötajat, suurendab see töötaja võimalust küsida järjest suuremat palka. Teistpidi suurendab see ettevõtte kulusid, mille kompenseerimiseks kergitatakse toote hinda. Üldjuhul tekib turul mingi töö palga suuruse vahemik vastavalt nõudlusele ja pakkumisele, mis on omane turumajandusele. Joonis 1. (Keskmine brutopalk 2013 III kvartal) Joonis 2. Tööpuudus ja tööjõupuudus Tööpuudus Töötus ehk tööpuudus on töötute osatähtsus tööjõus. Tööpuudus on tihedalt seotud inimeste oskuste ja haridusega (hariduspoliitikal on oluline roll tööpuuduse vähendamisel). Eraldi saab välja tuua struktuurse tööpuuduse, kus tööotsijate kvalifikatsioon ei vasta pakutava töö nõudmistele (puudus oskustöölistest). Majanduspoliitika peamisi eesmärke on saavutada täistööhõive
Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2 1. Mis tähendab tööjõud? Tööjõud hõlmab kõiki tööealisi, kes töötavad või on registeeritud töötutena. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed. 2. Brutopalga ja netopalga erinevus Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. 3. Miinimumpalga olemus ja suurus Eestis aastal 2012 Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 1,80 eurot tunnis. Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus. 4. Tööpuuduse olemus Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele. Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langus...
Kirjelda ettevõtte hinnakujundust ja võimalusel täida tabelivorm oma planeeritavatest hindadest. Toode/ Hind teenus 1.a. 2.a. 3.a. 11.2 Müük ja turustamine. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust. 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Ametikoht Kuude arv Brutopalk Sotsiaalma Töötuskindlus Tööjõukul Palgakulu kuus ks 33% tus 1,4 % u kokku kokku kuus aastas. 13. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevd tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte
töökoolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm).[ http://www.stat.ee] Joonis 1 3 Allikas: statistikaameti andmebaas, www.stat.ee/majandus/palk/keskmine brutopalk tegevusalade järgi Joonisel 1 on näha, kuidas on kasvanud avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse osakaal. Kui aastal 1992 on avaliku halduse keskmise brutopalk 533 EEK ja selle osakaal võrreldes teiste tegevusalade keskmisest (549 EEK) on 3 % võrra väiksem, siis 2001. aastal on see juba 23 % võrra suurem tegevusalade keskmisest, kus tegevusalades keskmine on 5510 EEK ning avaliku halduse keskmine 6958 EEK. Seega
Kuna kaubad ja tooraine kallinesid, siis puudujääk SKP suhtes paranes. Eluasemekulud suurenesid kaugküttele kehtestatud käibemaksu määra tõus ja energiakandjate kallinemine maailmaturul. Sel aastal kallines ka toidukaup. Aasta lõpul netotootemaksud kasvasid kiiresti, sest aktsiisimaksu tõusu eel soetati palju tubakatooteid ja kütust ning selle pealt palju aktsiisi. Kuna palk kasvas, suurenes ka maksukoormus. 2006 2007 Keskmine brutopalk 601,2 724, 5 Kogutulu 4829, 3 mln 5843, 8 mln Kogukulu 4499, 7 mln 5460, 2 mln Eksport 7718, 8 mln 8033, 5 mln Import 10711, 4 mln 11439,1 mln Laenu andmine/võtt 329, 5 mln 383, 5 mln 10
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Kulufunktsioon: C(q)= CF + Cvq Cvq=500/50ühikut C(q)=1 800+(500/50)q=1800+10q Tulufunktsioon: R(q) = q*p p(q)=-q+150 R(q) =q(-q+150)= -q2 +150q Kasumifunktsioon: P(q) = R-C P(q)= -q2 +150q-1 800-10q= - q2 +140q-1800 Vastus: kasumi sõltuvust tootmismahust on - q2 +140q-1800. b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800 P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaa...
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
MAJANDUS MAJA NDUS POLIIT IKA RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinist...
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
eki.ee/knab/knab.htm Eesti ettevõtete ja MTÜde nimed http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7&id=40 Eesti riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste nimed http://register.fin.ee/register/index.php 2. Paranda keelevead. 1) AS Apelsinid ja Ananassid sai eile ajavahemikus 1012 kokku 3 tellimust. 2) Üleeestiline üritus tähendab tavaliselt MandriEesti üritust. 3) Finantsvahenduses ulatus 2005. a keskmine brutopalk 16384 kroonini kuus, tänavune tunnipalk on sektoris aga 8.80 EUR. 4) Sportlased naasesid meistrivõistlustelt, loodame medali võitusi edaspidigi. 5) Börsi tabanud krahhi üksikasju mäletab ta veel päris hästi. 6) Väike palganumber sunnib pritsimehi töölt lahkuma, kui nende palka 7% ei tõsteta. 3. Moodusta igast nimest üks tuletis omal valikul (lik, lane, ism vmt).
Riigilõiv- maks mida tuleb maksta kodanikutehingute eest, nagu passi id-kaardi taotlemine. Aktsiisimaks- erimaks, mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, mis ohustavad väliskeskonda. nagu alko, tubakas, bensiin. Olulisemad EV kehtivad maksud, tuleb osata arvutada! No arvutad mingeid värke, mida õpsiga tegime tahlvil, et vabaraha on 144euri, ja 21prossa on tulumaks, sealt korrutad midagi oma palgaga, ja saad järelejäänud palga, et netopalga, ja ennem seda oli brutopalk või bruutopalk. LIHTNE. Tuludeklaratsioon. On inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Sotsiaalsed toetused ! Seda antakse puudust kannatavale või sotsiaalsesse raskustesse riskiolukorda sattunud inimesele, olenemata tema sissetulekutest. Sotsiaalhoolekanne. Kõik meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad ühist nimetust.....sotshoolekanne. Pension. regulaarne väljamakse vanaduse, töövõimetuse või toitjakaotuse korral.
1. Tootmisressursid -loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. 2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeeste...
töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Palk tasu tehtud töö eest ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahul/ damiseks miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta keskmine palk teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta)
Aktiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt. luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega. Passiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt. maksab töötu abiraha. 22. Tööhõiveamet koht, kus tööta jäänud inimene peaks ennast registreerima; (koht, kus töö otsijad ja töö pakkujad kokku saavad) 23. Brutopalk väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist (pensionikindlustuse- ja töötuskindlustuse makse) 24. Netopalk palk, mis laekub töötaja pangaarvele; palk, millest on maksud maha arvestatud 25. Alampalk e. miinimumpalk tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Praegu 4350 kr! 26. Deebetkäive vaadeldaval perioodil kulutatud summa 27. Kreeditkäive vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha 28. Aktsia e
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused. Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik (hariduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika). Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi-ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus. Eesmärgiks tagada riigi tõhus toimimine....
Tarbija vajadused Maslow vajaduste hierarhiline struktuur 1. Füsioloogilised- toit, puhkus 2. Turvalisusvajadus-ohutus, rahulikkus 3. Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästuko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
