madalam. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. Immuunsüsteemi osad: lümfisõlmed, põrn, harkelund. Immuunsüsteemi liigid: kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus- kujuneb elujooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel, ei pärandu vanematelt järglastele. Jaguneb kaheks aktiivne: kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad. Passiivne: kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Aktiivne kestab kauem kui passiivne.
Komplemendi süsteem seeria plasmavalke, moodustavad ensümaatilise kaskaadi · Spetsiifiline immuunvastus Põletiku tunnused Immuunsüsteem · Immuunsüsteem koosneb neljast lümfoidorganist: Tüümus Lümfisõlmed Põrn Limaskestades paiknevad lümfisõlmekesed (MALT - mucosa associated lymphoid tissue) · Rakud Makrofaagid Humoraalne immuunvastus Dendriitrakud B-lümfotsüüdid => antikehad Lümfotsüüdid Rakuline immuunvastus T-lümfotsüüdid Lümfotsüütide tüübid · B-lümfotsüüdid (B = bone marrow; Bursa Fabricii) · T-lümfotsüüdid (T = tüümus) · T- ja B-lümfotsüüte ei ole võimalik nende morfoloogia järgi eristada, küll on see võimalik immunotsütokeemilistel meetoditel identifitseerides spetsiifilisi pinnamarkereid · CD-4 => helperid; CD-8 => efektor rakud jne.
arenevat loodet), (lootekott, vesi), 3) kõldkest (platsenta), idulane arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub, idulases moodustunud rakkude kogumid, mis tulevaste organite algmeteks, areneb kiirelt pea, hiljem jäsemed, lootelie areng 280 päeva lõpeb sünnitusega, platsenta (ainevahetus ema ja loote organismi vahel), (nabanöör - loote ühendamine platsentaga) kasulik: hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, kahjulik: mürgid (alkohol, tubakas, nikotiin, narkootikum), haigustekitajad (viirus), ravimid, ema laps: hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, mürgid, haigustekitajad, ravimid, laps ema: süsihappegaas, jääkained, vesi, hormoonid, 1) imikuiga 0-1 kiire kasv, kõndimine, paraneb liigutuste kooskõlastamine, hambad, 2) lapseiga 2-13/15 vaimne ja füüsiline areng, iseloom, väljakujunenud inimene, jäävhambad, lugemine, kirjutamine, refleksid, 3) murdeiga 13-
Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. V...
segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks. Aglutinatsiooni tekkimise või mittetekkimise järgi saab veregrupi kindlaks teha. AB0 süsteem. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal asetsevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiniinid). Kui A- antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku ehk aglutineeruvad. See aga toob kaasa hemolüüsi ja seega ei saa täita nad enam oma põhiülesannet gaaside transportijatena. Lisaks ummistaksid nad ära väiksemad veresooned, mille tõttu elutähtsate organite talitlus häirub ja organism võib hukkuda või saada püsivad kahjustusi. Inimese veres punalibledel võivad esineda nn
muutused kromosoomide arvus 33. Mis on mutageenid? Nimeta viis mutageeni. Mutageenid on organismivälised tegurid, mis põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenid on näiteks: radioaktiivne kiirgus, viirused, keemilised ühendid, narkootikumid, mõned ravimid jne. 34. Millistes rakkudes toimunud mutatsioonid päranduvad järglastele? Sugurakkudes 35. Mis on inimese veregruppide erinevuse põhjus? Kuna esinevad arinevates veregruppides erinevad antikehad ja antigeenid, 0 veregrupis puuduvad antigeenid ja antikehad. 36. Miks ja millistel vereülekannetele tekivad konfliktid? Konfliktid toimuvad, kui ülekantavas veres on teised antikehad. Konfliktid toimuvad, sest antikehad hävitavad üksteist ja punalibled kleepuvad kokku(selle tagajärjel võib surra). 37. Mis on kombinatiivne muutlikkus? Tuleneb sugurakkude sugulisest paljunemisest: sugurakkud juhuslikust kohtumisest,
Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus on kaassündinud ning päandub samaliiki järglastele ja on igal ligil erinev nt. inimesed on immuunsed koerte katku tuhtes jne. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse või vaktsineerimise tagajärjel. See ei pärandu vanematelt järglastele. Aktiivne immuunsus on see kui vaktsineerimise tagajärjel moodustuvad organismis antikehad. Passiivne immuunsus on see kui organismi viiakse valmis kujul antikehad konkreetse haigustekitaja vastu Lümf on värvuseta vedelik mis sisaldab eri tüüpileukotsüüfe ning peensoonst sinna imendunud rasvade lõhustumis saadusi.
Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENAT...
kleepuvad ja tekivad trombid A- veregrupp I I või I i B- veregrupp I I või I i ema on Rh-, loode Rh+, 1. O veregrupp ii lapse sündimise ajal platsenta AB veregrupp I I puruneb, loote vere antikehad Reesüsteem jäävad ema verre. Teise lapse Alleel R määrab reesusantigeenide tekke erüttrotsüütides sünni puhul satuvad antikehad Alleel r määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni lapse verre ja tekib konflikt Rh- reesusnegatiivne rr (genotüüp)
palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui patogeeni ei hävita ei juhtu midagi, et märklaudua hävitada võib kasutada ka komplemendi süsteemi, ilma T lümfotsüütide ja antikehadeta. Immuungeneetika osas ennetavast immuunsussüsteemist. Immunoloogilise kaitse põhimehhanismid: Geneetiline polümorfism, 1
7.Kus asub harkelund? 8.Mis on fagotsütoos, kes seda teostavad? Fagotsütoos õgirakk, mis tõmbab bakteri,viiruse enda sisse ja hävitab selle lagundamise teel. 9.Mis on sööde, selektiivsööde? 10.Mille poolest erinevad kasvajarakud tavalistest? #p53, apoptoos, -õigeaegne kontrollitud suremine ja moone, HeLA rakud 11.Mida taheti saada, kui liideti valged vererakud kasvajarakkudega? 12.Mille poolest erinevad monokloonsed antikehad tavalises antiseerumis sisalduvast antikehade segust (polükloonsed antikehad)? 13.Kus ja milleks saab monokloonseid antikehi kasutada? Nimeta 3 erinevat kasutusala. #gonaadid, gonadotroopne hormoon Inimese paljunemine. 1.Mis on nende elundite ülesanne, umbkaudne paiknemine organismis:munandid, munandimanus, eesnääre, seemnepõieke, munasari, munajuha, emakas. 2.Mille poolest erineb menstruatsioon menstruaaltsüklist? 3.Kus toimub inimese viljastumine? 4.Mis on ovulatsioon
sünteesivad antikehasid 15) Millised on immuunsusvormid ja kuidas nad tekivad? V: a) Kaasasündinud immuunsus - on organismi bioloogiliselt eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. b) Omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. 16) Kuidas tekib aktiivne ja passiivne immuunsus? V: a) Aktiivne immuunsus - Kui vaktsineerimise tulemusel moodustud organismis antikehad b) Passiivne immuunsus - Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad.
Koorionihatud rebenevad sünnitusel = oeri. Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval, toimima aga 2. Arengukuu keskel, see kaalub u pool kilo, pindala võib olla u 15 ruutmeetrit, see moodustab sagarikke. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3. Toodab hormoone (progesteroon kontrollib sünnituse aegust) Lk 122 tabel pähe Lootejärgsed arengustaadiumid: 1. Noorjärgne ehk juvehiilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium (enamik ei jõua siit kaugemale) 3. Vananemis periood, millega kaasneb raukumine Vananetakse kõikidel tasemetel (DNA, hormoonid, ensüümid). See haarab tervet organismi.
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist j...
Ensüüum on valk , mille tunnusteks on spetsiifilisus ja keskkkonna tundlikus, nt seedib tärklist. (biokatalüsaator) VALGUD koosnevad aminohapetest, e proteiinid. *Primaarstruktuur(määrab ära valgu ülejäänud omadused) amonihapete järjestus. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. *Sekundaarstruktuur seotus vesiniksidemetega.(juuksed, küüned, karvad, soomused) * Tertsiaarstruktuur Keraja kujuga ja gloobuli ( ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) nimetust. Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. *Kvaternaarstruktuur kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. Nt hemoglobiin, ühendatud vesiniksi. ÜLESANDED ensümaatiline kiirendavad reaktsioone. Ehituslik rakumembraanide ehitus, küüned, karvad, suled, sarved. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Retseptoorne edastavad välikeskkonna infot raku sisemusse.
Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu. Antikehad leiavad üles haiguse ja suunavad sellele valgeliblede (makrofaagide) tähelepanu. Pärast sissetungija hävitamist salvestab organism info haigustekitaja kohta immuunsüsteemi (antikehadega). Vaktsineerimine põhineb mälurakkudel. Organismi viiakse nõrgad haigusetekitajaid, immuunsüsteem käivitub, tekivad mälurakud, antigeenile luuakse vastavad antikehad, mis säilivad organismis. Järgmisel korral on antikehad olemas ja haigus ei saa areneda. nt. vaktsiinid rõugete, teetanuse, polio, puukentsefaliidi vastu.
Ülevaade Krooniline põletikuline tundmatu põhjusega sidekoehaigus, mis haarab liigeseid, neerusid, serooskelmeid, veresoonte seina ning mis põhiliselt esineb noortel naistel ja ka lastel. Esinemissagedus on 1-7 inimest 100 000 kohta. Naised haigestuvad ligi 5 korda sagedamini kui mehed. Tekkepõhjused ja mehhanismid Luupus on autoimmuunne haigus ehk teatud inimese rakud ei tee enam vahet oma keharakkude ning võõrvalkude (näiteks bakterid ja nende mürgid) vahel. Selle tulemusena tekivad antikehad ehk vastuained, mis asuvad hävitama organismi enda kudesid. Taoliste haiguste tekkepõhjus ei ole teada. Väga harva on kirjeldatud luupuse teket ravimite tarvitamise järgselt. Sümptomid ehk avaldumine Kliiniline pilt on erinevatel patsientidel varieeruv vastavalt sellele, millised elundid või süsteemid on kahjustatud. SLE võib avalduda äkki kõrge palavikuga imiteerides ägedat viirusnakkust. Samas võib SLE areneda mitmeid kuid ja isegi aastaid harva esinevate palaviku ja halva
Elundid on : · Lümfisõlmed veri rikastub lümfotsüütidega, hävitatakse kehasse sattunud mikroobid. o Põrn moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad vananenud erütrotsüüdid, vere varupaik. o Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid,lümfotsüüdid,mis sünteesivad antikehi. · Õgirakud söövad haigustekitajaid(fagotsütoos), antikehad nõrgestavad haigustekitajaid. Vere hüübimine trombotsüüdid liiguvad veresoone vigastuskohta, nendest eralduvad ained, mille lõpptulemusena tekib fibriin. Tekib võrgustik, millese takerduvad vererakud, nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on sisemiselt vigastatud, võib võrgustik veresoone sulgeda, mood tromb,kui tromb ummistab veresoone, siis see org osa,mida veresoon hap ja toitain varustab, sureb.
(lagundab peremeesraku), lüsogeenselt (liitub peremeesraku pärilikkuse ainega ja võib olla pikka aega mitteaktiivne ja mingil põhjusel võib ta end avaldada-siis läheb lüütilisele tsüklile üle). Viirused on redutseeritud organismid. Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused). Nende vastu on ainult antikehad. Bakterid kui patogeenid: Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad
· Sekundaarstruktuur- valguahel keerdunud spiraaliks ehk heeliksiks/ kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel ehk 2 valguahelat omavahel ühinenud. Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. (juuksed, küüned, ämblikuniit, siid) · Tertsiaarstruktuur- enamasti keraja kujuga, nim gloobuliks. (osad ensüümid, munavalk, antikehad · Kvaternaarstruktuur- mitu erinevat gloobulit põimunud. (peaaegu kõik ensüümid) Denaturatsioon ja renaturatsioon: · Denaturatsioon- valk kaotab ära oma struktuurid kuni primaarstruktuurini, kõrgemalt madalamale. Tegurid: kõrge temp, mehhaaniline kloppimine, happeline keskkond.
on võimelised kahjutuks tegema haiguse tekitajaid. b) Vere hüübimine - muidu jookseksime verest tühjaks. c) fagotsütoosi võime. 5. Kommunikatsiooni funktsioon seondub tema hormoonide vahendamise võimega. 6. Homöostaatiline funktsioon- vere ülesandeks on keskkonna püsivuse säilitamine: pH regulatsioon, temperatuur, osmootse rõhu tasakaalu säilitamine. VEREPLASMA KOOSTIS · Vesi (Lahustab aineid, annab verele voolavuse) · Erinevad valgud: Antikehad e. immuunglobuliinid (Antikehad bakteriaalsete antigeenide ja kehavõõra valgu vastu) Hormoonid ( Reguleerivad organismi kudede ja elundite talitlust; hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka; kannavad edasi infot. Insuliin võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudess; Insuliin osaleb veel aminohapete imendumisel rakkudesse, auurendab ka
Näppudega silma. Viirus infitseerib hingamistrakti, seedetrakti, konjunktiivi ja kornea limaskestaepiteeli rakke, põhjustades otsest rakukahjustust. Haiguse määrab serotüübi koetropism. Viirus persisteerub lümfoidkoes (tonsillides, adenoidides, Peyeri naastudes). Vireemia võib tekkida pärast algset lokaalset replikatsiooni, kuid disseminatsioon on tõenäolisem immuunkompromiteeritutel. Profülaktikas ja haiguse taandumiseks on olulised antikehad. Antikehad kaitsevad ainult sama serotüübiga reinfitseerumise eest. Rakuline immuunsus on oluline viiruse paljunemise pärssimises. Peremehe immuunmehhanismide eest kaitsevad väiksed viirus-seotud RNAd (VA RNAd), mis takistavad IFN-indutseeritud proteiini kinaasi R põhjustatavat viiruse valgusünteesi inhibeerimist. Valgud E3 ja E1A blokeerivad apoptoosi (vastusena T- rakkudele, tsütokiinidele). Mõned tüved suudavad inhibeerida CD8+ rakkude tööd, takistades MHC I molekulide ekspressiooni,
7. Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) Inimeste kaitse viirushaiguste eest 1. Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad, rakumembraanid) 2. Palavik - viirusvalkude denaturatsioon 3. Agressiivne keskkond- happeline maosisu, sapp 4. Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus) 5. Aktiivkaitse - a) antikehad, b) õgirakud, mis hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke c) interferoon tüüpi valgud 6. Vaktsineerimine a) viirusosakestega b) vaktsineerimisel viiakse organismi ka valmiskujul antikehad (marutõve karmil kujul) Viiuste jaotus Nukleiinhappest 1. DNA - rõuge, herpes, papilloom 2. RNA - gripp, HIV, marutõbi Tõvestavast objektist - omad viirused on kõigi 5 riigi esindajatel 1. Bakteriviirused ehk faagid 2. Protistide 3. Taimede 4. Seente 5. Loomade
· Spoor Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veedisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud, need on bakterid mitteaktiivses olekus. · Vaktsiin - Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. · Antibiootikum Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. · Antikeha - Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. · Siirutaja Siirutajaks nimetatakse tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile ) · Aeroob Aeroobsed bakterid elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid leiduv kõikjalt, mullapinnalt, esemetel, organismidel jm.
ei tohi istutada vana põllu serva 10. Mis on hübridoomid ja kuidas neid saadakse? Milline roll on hübridoomi loomises kasvajarakul? Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriid; toodetakse hübridoomitehnoloogiaga; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 11. Millised probleemid lahendas hübridoomitehnoloogia loomine. (Milleks kasutatakse monokloonseid antikehi?) Monokloonsed antikehad on spetsiifiliste omadustega antikehad, mida saab kasutada: * kindla valgu väga täpseks määramiseks * kindla valgu väga puhtaks eraldamiseks * meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas (võimaldavad väga täpselt eristada patogeeni kitsamat tüüpi)
Valkude funktsioonid *Kõik biokeemilised reaktsioonid on juhitud valguliste ensüümide abil *Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt sellele rakk kas võtab neid vastu või mitte *Näiteks kui retseptorid ei tunne ära insuliini ei pääse see rakku ja inimene on diabeetik, olgugi et insuliin on olemas Liikumisfunktsioon *Kõik keha lihased on valgulised
Valgustruktuurid: · Kõikidel valkudel on primaarstruktuur · Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. · Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. · Aminohapete rida määrab valguomadused. Sekundaarstruktuur · - heeliks · - struktuur · seotud vesiniksidemetega (kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.) Tertsiaalstruktuur: · Seotud vesiniksidemetega · Gloobul ensüümid, antikehad, vereplasma valgud · Fibrill verhüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Kvarternaarstruktuur: · Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. · Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus: · Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. (juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine, palaik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke) · Mehhaanilisel teel · Kõrge temperatuuriga
Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Kõikidel valkudel on primaarstruktuurSelle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuurseotud vesiniksidemetegaKõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud. TertsiaarstruktuurSeotud vesiniksidemetega. GloobulEnsüümid, antikehad, vereplasma valgud FibrillVerehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. KvaternaarstruktuurMitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin.Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutusHävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel.
sünteesitud lümfotsüütide poolt. Vereplasma valgud tagavad selle, et vereplasma osmootne rõhk on suurem, kui rakkuvahelise ruumi vedeliku osmootne rõhk. See on peamine jõud mis normaalselt hoiab vereplasma vee kudede verekapillaaride valendiku sees, vesi ei liigu kudedesse, ei tekiturset, ja veri püsib vedela ja hästi voolavana. 14) Millisesse gruppi kuuluva verega on AB0 süsteemi järgi tegu, kui vereplasma esinevad A antikehad ja erütrotsüütide pinnal B antigeenid? V. B 15) Kui veregruppi määramisel panna kokku uuritavast verest pärit erütrotsüüdid ja teada oleva grupiga verede plasmad ning aglutinaadid tekivad seal, kus erütrotsüütid on lisatud A grupi ja 0 grupi plasmale. Millise veregrupiga on tegu? V. B
Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,...) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) · Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) · Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. · Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud) · Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur- tekib mitme ...
* Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapsiidid. * Transport: hemoglobiin transpordid hapnikku, membraanides valgilised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumine: algloomade viburid ja ripsmed, lihaskoe valgud. * Varuaine: munavalge, piim. * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: mürgid, liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa. * Energeetiline: väga madal, 1 g valke -> 17,6 kJ. Lihtvalgud ja liitvalgud. 1. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest, nt. munavalge. 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt. kromosoomid ja hemoglobiin. Valgustruktuurid 1. Primaarstruktuur - selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2
Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat Avitaminoos - vitmaiinipuudusel tekkiv haiguslik seisundLuude tugevus Ca ja D, D piisavalt ei suuda ‚
6.4 Kirjeldage transition state analoogide inhibitsiooni põhimõtet. Transition state analoogid on ühendid, mis sarnanevad ensüümkatalüüsitud reaktsiooni substraadi transition state-iga. Analoogidele on iseloomulik kõrgem afiinsus, ku tava inhibiitoritele. Seega need analoogid-inhibiitorid paremini seonduvad ensüümidega, takistades substraadiga seostumist ning blokeerides ensüümi aktiivtsentri. 6.5 Mis on katalüütilised antikehad? Katalüütilised antikehad on sageli kunstlikult (võivad olla looduslikud; nt.eraldatud haige inimese verest=autoimmune haigus) tehtud antikehad, mis osaliselt täidavad ensüümi rolli, katalüüsides konkreetset keemilist reaktsiooni. Need antikehad seostuvad transition state molekulidega. Näit. antikehad, mis on tehtud kasutades ferrokelataasi transition state analoogi, katalüüsib Fe 2+ iooni
(nimeta vähemalt 5 eesti- ja ladinakeelset nimetust)? Pärm Saccharomyces Cerevisiae, varbuss Caenorhabditis elegans, kolibakter Escherichia coli, puuviljakärbes Drosophila melanogaster, koduhiir Mus musculus. 48. Millised on teadaolevalt suurimad ja väikseimad genoomid? Varem oli suurim teadaolev marmorjal (?) kopskalal (133 miljardit bp), nüüd aga protist Polychaos dubium (670 mld bp). Taimeviirus rice yellow mottle virus satellite (220 bp) väikseim. 49. Mis on antikeha? Antikehad on immuunsüsteemi efektiivsed tööriistad kahjustavate haigustekitajate ja võõrühendite spetsiifiliste struktuuride äratundmisel ja eemaldamisel. Antikehad on B lümfotsüütide ehk B rakkude poolt produtseeritud glükoproteiinid, mis tunnevad ära antigeene, mitmekesise struktuuriga makromolekule (peamiselt valke, polüsahhariide, vähem lipiide), mis enamasti on kehavõõrad. 50. Milline on antikehade struktuur ja selle erinevate osade funktsioonid? Detailsed kirjeldused
◼Esiteks peab viirus peremees raku leidma, ehk kus ta paljuneda saab ◼Seejärel siseneb ta rakku ja korraldab raku ainevahetuse ümber ◼Siis saab viirus paljuneda ◼Rakk läheb katki ning paljunenud viirus saab oma tööd edasi jätkata VIIRUSTE MUUNDUMINE ◼Viirused on pidevas muutumises. Iga hooag on viirused teistsugused. ◼Haigeks jäädes, toodab keha antikehasid, et viirust välja tõrjuda kehast. Kuid kui uued viirused tungivad kehasse, siis antikehad ei tunne uut viirust ära ja keha haigestub uuesti. ◼Vanemad antikehad, aga võivad pakkuda osalist kaitset uute viiruste vastu. ◼Sellepärast on ka teadlastel raske arendada tõhusat vaktsiini viiruste vastu kui viirused tihti muutuvad. VIIRUSTE LEVIK ◼Loomadel (inimene, koduloomad, imetajad, putukad) ◼Taimedel (kultuurtaimed, õistaimed) ◼Bakteritel (faagid) ◼Seentel ◼Viirused leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas
asuvad. Termin ,,antigeen" tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: anti vastu ja gennan tekitama. See tä-hendab, et antigeen on struktuur raku pinnal, mille vastu inimese kaitsesüsteem reageerib, kui see struktuur ei ole kehale omane. Kehale omased on need antigeenid, mis on juba sündides olemas. Kui kehasse satub rakk, millel on teistsugused antigeenid, hakkab organism kohe selle kui võõra sissetungija vastu võitlema.Üheks võitlusvahendiks on antikehad, mis toodetakse täpselt selle võõra antigeeni vastu, nad seonduvad antigeeniga ja aitavad hävitada rakku, mis kannab seda võõrast antigeeni.Inimese kõige olulisem veregrupisüsteem on ABO, mille järgi A gruppi kuuluvad need, kelle punalibledel on antigeen nimega A, B gruppi B-antigeeni omanikud, AB gruppi need, kellel on punalibledel mõlemad antigeenid ja O (null) gruppi need, kellel pole kumbagi.ABO süsteem erineb kõigist teistest veregrupisüsteemidest selle poolest, et antikehad
· transportülesanne hemoglobiin transpordib hapnikku, transportvalgud rakumembraanis · retseptorülesanne alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele (toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil · regulatoorne ülesanne hormoonid insuliin ja glükagoon reguleerivad vere suhkru sisaldust, kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist · kaitseülesanne organismi kaitsevalgud antikehad on väga spetsiifilised ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga antikehad tekivad vere valgelibledes e leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides antigeenid organismi sattunud võõrained (valk, nukleiinhape), mis kutsuvad esile antikeha tekke · liikumisülesanne lihasvalgud nn kontraktsioonivalgud, lihasraku valgud (aktiin, müosiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, osalevad ka raku jagunemisel
energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad siseelundied, halb ainevahetust, lihatsetöö, soojuskjuht, infovahenamine, rasvlahtustuvatele kaitsefunktioon, antikehad vitamiinidele lahustiks jne Testosteroon – tagab sugulise Glükogeen- Laktaas- ensüüm, mis aitab arengu varuaine,organism kasutab laktoosi kätte saada nälja ja tugeva töö korral Östrogeen Tärklis – glükoosi varu Insuliin- reguleerib vere glükoosisisaldus
Läbi platsenta siirduvad loote verest ema verre mitmesugused jääkained (süsihappegaas, kusiaine) Platsenta on omalaadne kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. Platsenta eritab naise organismi erinevaid hormoone, mis reguleerivad emakalihaste kokkutõmbumist, st sünnitegevuse algust. Emalt lootele: · Hapnik · Toitained, sh vesi · Antikehad · Hormoonid · Ravimid · Osa mürke · Haigusttekitajaid Lootelt emale: · Süsihappegaas · Kusiaine · Jääkained · Vesi · Hormoonid Lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse (looterakud on väga veerikkad) ja temperatuurimuudatuste eest. Idulane- Varaseimas arengujärgus olev inimorganism, kellel pole inimesega välist sarnasust. Loode- Inimorganism alates kolmandast arengukuust, tal on teatud väline sarnasus inimesega.
Valkude tähtsus inimorganismile Valgud Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides. Valkude ülesanded organismis Struktuurne ehk ehitusmaterjali roll - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks. Biokatalüütiline roll – ainevahetuse juhtimine. Regulatoorne roll – ainevahetuse reguleerimine valguliste hormoonide poolt, näiteks insuliin. Kontraktiivne roll - keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks, lihaste töö. Retseptoorne roll – info vahendamine. Energeetiline roll - valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Transpordifun...
1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium.
VIIRUSE EHITUS JA ELUTEGEVUS. Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega. Kahjustatud elund/elundkond: s...
VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt.
VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt.
-4- Paljunemise hiline staadium- Raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsioon (5) ja struktuurvalkude süntees (6). Ribsoomides toodetud struktuurvalkudest moodustub viiruse kapsiid (7,8); rakust väljudes saab viirusosake rakumembraanist tükikese kaasa, millest moodustub ümbris. Kui viirusosake on rakust väljunud, asub organismi immuunsüsteem viirusosakeste vastu antikehade abil võitlema (9). Antikehad seonduvad viirusosakestega ja suunduvad nad lagundamisele. Kas viirused on elus ? Sellele küsimusele vastamisel tuleb tuua analoogiaid teistest teadustest. Füüsikas käsitletakse valgust kui elektromagnetilist lainetust, samas aga kui valgusosakeste voogu. Seega tuleks ka bioloogias käsitada viirusi kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleerivaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida
Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’. Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA JA MONOKLOONSED ANTIKEHAD 1960.aastate keskel leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See on somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. Laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui 1975a. leiutati hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks.
Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’. Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA JA MONOKLOONSED ANTIKEHAD 1960.aastate keskel leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See on somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. Laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui 1975a. leiutati hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks.
B struktuur (küüned) 3. tertsiaalstruktuur ( gloobulid või fibrillid ) 4. kvaternaalstruktuur( hemoglobiin ) mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine Renaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride taastamine VALKUDE ÜLESANDED: · ensümaatiline funktsioon( ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust) · ehituslik funktsioon rakuorganellides · kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest aktiivne kaitse-antikehad passiivne kaitse küüned,juuksed · regulatoorne funktsioon-valgulised hormoonid(insuliin) · liikumisfunktsioon · transportfunktsioon hemoglobiin albumiinid · retseptorfunktsioon · energeetiline funktsioon valkude lagunemisel vabaneb energiay 17.6kJ/g NUKLEIINHAPPED(A,T,C,G) DNA- desoksüribonukleiinhape DNA on polümerr,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid.
Kolestorool- on inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. Valgud- Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Biopolümeerid- Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Valgu aminohappelist järjestust nimetatatkse esimest järku struktuuriks. Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Antikehad- Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade (sealhulgas (inimese) immuunsüsteemi(täpsemalt B-lümfotsüütide) poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Antigeenid- Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab
Õgirakud ründavad valikuta kõiki haigustekitajaid, et neist võimalikult kiiresti lahti saada. Kuid tavaliselt organism kõiki haigustekitajaid sel viisil kahjutuks teha ei suuda, mistõttu läheb käiku teine viis (aeglasem ja täpsem reaktsioon) haigustekitajast vabanemiseks. 2) Aeglasem ja täpsem reaktsioon lümfotsüüdid hakkavad valmistama erilisi kaitsevalke antikehasid - mille ülesanne on organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemine. Antikehad on spetsialiseerunud hävitama konkreetselt just seda haigustekitajat (näiteks tuberkuloosi vastu toodetud antikeha on võimeline hävitama vaid tuberkuloosi tekitajat) mistõttu nende tootmine võtab natuke aega. Kui antikehad on toodetud, seonduvad nad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 9. Miks ei sobi energia saamiseks maratoni ajal energiajoogid ja mida peaksime kasutama, miks? Kombinatsioon kofeiini diureesi tõstvatest omadustest, higistamisest ning vedeliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
