Keskaja linnad hakkasid kiiremini arenema majanduse ja kaubanduse kasvamisel ning hiljem ka alates Ristisõdadest (1096-1270), mil kogu Euroopa kattus tiheda linnade võrguga. 2. Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid Keskaegsete linnade tekkimist on püütud nende arenguskeemi põhjal jagada kolme grupi: 1. Antiikaja linnade asemele kerkinud asumid Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad, sest nad olin kaljusesse pinnasesse süvendatud. Keskaegne linnamüür , mis on tänaseni osaliselt säilinud,rajati Rooma-aegsele vundamendile. Näiteks: Bordeaux Prantsusmaal, Viin Austrias, Köln Saksamaal, Chester Suurbritannias. 2. Sõjalise otstarbega linnad Keskajal tekkinud sõjalise otstarbega linnad olid rajatud ainult sõjaliseks
Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus 'inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal - antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutus...
maapealne elu on ettevalmistus hauataguseks eluks esmatähtis on maapealne elu Eitab antiiki Inimest tuleb arendada Huvitub antiigist, võtab eeskujuks 2. Dante - ,,Jumalik komöödia" 1265 1321 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp)" värsivormis nägemus sümbol arvud 3 põrgu/puhastustuli/paradiis/ põrgu põhjas on 3 kõige suuremat reeturit 9 põrgul on 9 ringi/ taeval on 9 tasandit
sajandi vaatajad tunnevad omi mõtteid lendamas jumalikule armastusele. Väline analüüs Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de'Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Maali keskmes asuv eenus on väga sarnane Praxitelese Aphrodite skulptuurile. Tema sünni versioonis saabub Veenus maale täiskasvanud naisena. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele. Botticelli veenuse poos meenutab Medici' Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Valik Valisin selle maali, kuna see maal on üks tuntumatest ja ma olen seda maali varem näinud. See maal kuulub minu lemmikute hulka. Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://abm- enterprises.net/artgall2/botticelli_birth_venus.jpg&imgrefurl=http://www.abm- enterprises.net/venus.htm&h=955&w=1506&sz=275&tbnid=4uFBxRSFlnMg0M:&tb
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE 1749-1832. Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i. Goethe tegeles ülikooli päevil luuletamisega, armastusest, tal oli palju armumisi, naisi, kes teda inspireerisid. Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen" aadlik, rüütel esindab kangelast, kellest edasised tormi ja tungi tegelased võtsid eeskuju. (Torm ja tung oli vastuliikumine, mõistusega ei saa kõike selgitada, ...
alguse ning õnneliku lõpuga teos; ''jumalik'' lisati alles 16. sajand ülima luulemeisterlikkuse rõhutamiseks) Francesco Petrarca (1304-1374) - humanismi suurkuju Itaalias; silmapaistev poeet, mõtleja ning teadlane - uuris antiikkrijandust - mahukaim värsstoos: ''Africa'' (Romma ja Kartaago võitlus, kus Rooma tuleb võitjaks) - hinnatumad loomingud on koondatud ''Laulude raamatusse'' Giovanni Boccaccio (1313-1375) - kirjutas novelle - huivtus antiigist - kohtus suursuguse daami Maria d'Aguinoga, kellest sai inspiratsiooniallikas (loomingus kutsus ta teda Fiametta nime all) - arendas erilist jutlustajasoont - ''Fiommetta ehk Eleegia madonna Fiammettale'' õnnetu armastuse lugu; esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopas - ''Dekameron'' tõi kuulsuse ning pani aluse Itaalia ilukirjandusliku proosa arengule Niccolo Machiavelli (1469-1527) - ajaloolane, poliitik - ''Valitseja'' räägib inimeste kirgedest ja puudustest
........................................................................12 Kirjandus.........................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Referaat põhineb viiel teosel: Jean Paul-Pigeat „Gardens of the world: Two Thousand Years of Garden Design“, Ehrenfried Kluckerti „Eurepean Garden Design“, Diana Marroni „Aiad ja pargid: Aiakunst antiigist tänapäevani“, Rolf Tomani „Barokk: Arhitektuur, skulptuur, maalikunst“ ja Penelope Hobhouse’i „Aianduse ajalugu“. Referaat kirjeldab läbi kahe Prantsuse pargi, Vaux-le-Vicomte ja Versailles’ inglise pargi tekkimise põhjuseid: poliitiline, kunstiline ja looduslik. Referaadi sisu koosneb neljast peatükist, millest esimene tutvustab arhitektuurilise pargi mõistet ning kirjeldab Versailles’ eellugu. Teine peatükk käsitleb Versailles’ pargi looja
" Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli laseks kah neil ära vedada," vastas Madis, nuuskas maamehe moodi nina tühjaks ja lisas, ,,ahh, ei viitsi mina siin sinuga plärada, ma lähen vaatan mis Maris teeb, äkki viitsib sellisel palaval ilmal ujuma minna, aga kui antiigist tullakse roosteplönni väärtust hindama, siis
Klassitsism 1) Mis aastatel valitses varaklassitsism? 1770-1800 2) Mis aastatel valitses kõrgklassitsism? 1800-1830 3) Millisteks stiilideks jaotatakse Prantsuse klassitsism? Louis XVI stiil, direktooriumi stiil, ampiirstiil 4) Mida tähendab sõna ,,klassitsism" ladina keeles? Esmaklassiline, parim 5) Pole vaja! 6) Millised muudatused toimusid arhitektuuris? Võeti eeskuju antiigist 7) Kes oli see arhitekt, kelle mõju kasvas klassitsismis? Palladio 8) Millist ehituslikku detaili toodi klassitsismi palju üle? Sammas, ümarkaar, kuppel 9) Milliste sõnadega iseloomustad klassitsistlikku arhitektuuri? Lihtsus, rangus, reeglipärasus 10) Kes olid 2 kuulsaimat vene arhitekti ja mille nad on kavandanud? Antonio Rinaldi kavandas Marmorpalee Neeva kaldapealsel Carlo Rossi kavandas Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee (praegune Vene
kõik rahvad on oma rahvaluulelt erinevad. Seda mõttekäiku vahetas ta oma sõbra GOETHEga. Kirjanik avastas enda jaoks ka SHAKESPEARi. Ülikoolipäevil alustas luuletajana. ARMASTUS on temale väga iseloomulik: oli palju naisi, armumisi, kes teda inspireerisid, õhutasid luuletama. Esimene suurem teos: `'GÖTZ VON BERLICHINGEN'', mis iseloomustab `'Torm ja tungi'' kangelaskuju. Enne `'Torm ja tungi''valitses klassitsism (lähetus antiigist, olid selged normid, millest lähtuti tragöödiate kirjutamisel). Enne valgustatust oli valgustatus, indviidi tähtustati, mõistust, aga TT ütleb, et mõistus ei saa ainult tähtsaimaks pidada. Ei saa olla neid nii rangeid ühisk reegelid. Herder astub nende reeglite vastu, võitleb ülekohtuga, tõe ja õiguse eest. 1774a ``Noore Wertheri kannatused''. Selles pole nii palju kirjeldamist ja seletamist.
Toolimaterjalna kasutatas ta mahagoni. toolijalad olid sirged, tavaliselt allapooe ahanevad, kannelleeritud samba kujulised. Ta sidus jalgu istmeraamiga kuubikukujuline akantuserosetiga kaunistatud detailiga. Toolipõhjad olid ümaralt kumera servaga. toolileen oli ovaaalne või kilbikujuline, harva nelinurkne mõnikord ka azuurne. Seljatoest lähtuvad käetoed olid kaarduvad. Ornamendid nikerdatud raamil, käetugedel ja leeniraamistikul oli laenatud antiigist - pärlinör meander, tamme ja akantuseeht, looberipärg.
Iga inimene sünnib siia ellu üks kord. Elu on kordumatu nähtus ning igaüks küsib kord enese käest, mis on tema elu mõte. Vastust sellele küsimusele ei leia aga kõik. Osa inimesi ei vaeva üldse end sellega ning elavad elu endale pingeid kaela riputamata. Mis võiks siis olla siia ilma sündinud inimese elu eesmärk? Või kas elu mõte kui selline ongi üldse olemas? Inimeste elu mõtte määratlus on sajanditega varieerunud, kuid ühiseks nimetajaks on alati olnud õnn. Antiigist postmodernismini on kultuuriloo põhiteemasid olnud õnnelikuks saamine ja õnnelik olemine. Mõistel ,,õnn" on alati olnud erinev tähendus, aga ajastuid ühendab alati üks ja see sama abstraktne mõiste. Enamus muinasjutte lõpeb sõnadega ,,ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni". Õnnelik elu kui inimese ideaal kerkib silme ette tavaliselt lapseeas. Suur osa inimestest, kes soovivad otsida oma elu mõtet, valivad just õnne poole pürgimise tee. Leitakse, et käed rüpes elul
aimata keha. Klassitsism: 3. Tähe võidukaar Pariisis Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal , et ülistada keisri ja tema armee sõjalist vaprust. Tööd kestsid ligi 30 aastat kuna vahetati arhitekte ja muudeti plaane. Kui Napoleon Waterloo lahingu kaotas ja Santa Helena saarele pagendati, kadus selle triumfikaare vastu huvi täiesti. 1836. a. ehitati see siiski valmis. 4. Madeleine`i kirik Arhitektuur võttis antiigist üle seal valitsenud reeglid nagu sümmeetria ja harmoonia. Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine valitsus- ja ühiskondlike hoonete juures aga ka tavalistel elumajadel. Täiesti kreeka templite jäljendamine oli siiski erandlik. Üks selline on Madeleine`i kirik Pariisis. Juugend: 5. Antoni Gaudi Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale
Historitsism Historitsism tekkis romantismi mõjul 18401900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki. Läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti
· vikerkaarevärvides Kristuse taevasse tõusmine · maalid on ekspressionistlikud maailma jäljendamine on allutatud tunnete väljendamisele · maaliti haigla seinale vaevlevatele patsientidele ALBRECHT DÜRER · mitmekülgne kunstnik ja teadlane graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja · detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistusega · pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ilu ideaal mitte antiigist, vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest · täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi · lai levik puulõikesarjadel kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu · kunsti võluks fantaasiaküllus, inimtüüpide valik ja tunnete ustavus · esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a'') · ühel kujutab end kui Kristus "Autoportree karusnahkses rüüs" enese väärtustamine
Jacques Derrida http://assets.cambridge.org/052135/8779/cover/0521358779.gif 3 4.2. Üldiseloomustus 4.2.1. Relativismi tekkeloost Esimesena sõnastas relativismi sofist Protagoras (u 480410 eKr), kes arvas, et inimene on kõikide asjade mõõt. Seda võib mõista nõnda, et millisena asjad kellelegi näivad, sellised on need tema jaoks. Paljudele on tuttav juba antiigist pärit ütlus Ilu on vaataja silmades, mis tähendab, et erinevad Protagoras inimesed peavad erinevaid asju/nähtuseid/isikuid ilusateks. Ka igapäevaelu kinnitab lisaks sellele, et inimesed näevad maailma erinevalt, veel seda, et ühe ja sellesama inimesegi arvamus sõltub meeleoludest ja erinevatest hetkeolukordadest. See viitab sellele, et paljud asjad on suhtelised. Kas ka tõde? 4
Piiblist ja selle ajaloost. Koosneb neljast osast, tuues välja Piibli tegelased ja loomise. Piiblit austatakse ja peetakse väga tähtsaks. Sinna on koondunud erinevate autorite looming üheks tervikuks. Piibel on pühakiri, kus on kirjas väga tähtis jumalasõna. Kasutatud kirjandus 1. Avispea vabakogudus http://avispea.edicypages.com/materjalid/piibel 2. Vana Testament http://et.wikipedia.org/wiki/Vana_Testament 3. Nahkur, A. 2005. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Lk 68. 4. Uus Testament http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/uus_testament.php 5. Nahkur, A. 2005. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Lk 69. 6. Piibel http://et.wikipedia.org/wiki/Piibel
esialgu rokokoolikku pehmust o "Amor ja Psyche" o ,,Kolm graatsiat" Napoleon I õde kujutav o "Paolina Borghese puhkava Veenusena" Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Klassitsistlikud põhimõtted ühendas tõetruudusega o Istuv Voltaire`i kuju Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Järgis klassitsismi põhimõtteid o Jason o Karjapoiss Maalikunsti tunnused: · Antiikskulptuuri imiteerimine · Poosid, relvad, kehakatted antiigist · Teemad antiikajaloost, -mütoloogiast, portreed · Ühtlane valguskäsitlus, värv teisejärguline · Teosed õpetusliku sisuga kõlbluse ja moraali rõhutamine · Teostus ülev, suursugune, Vaoshoitud tunded · Akadeemiline kunst Jacques Louis David (1748-1825) · Järgis kõiki klassitsismi tunnuseid "Horatiuste vanne" *esikteos · enamasti võttis ainet kaasajast Pr.revolutsioonist "Tapetud Marat"
1) Renessanss- 14-16. Saj. Lääne-Euroopas, antiigist ja loodusest , isiksuse vabanemine, esindajad: Petrarcam Boccaccio, Rabelais, Shakesphere, Cervantes, Dante Aligheri. 2) Sonett-on luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. 3) Novell- on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 4) Romaan-on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 5) Dante- 1265-1321, sündis Firenzes, isa oli aadlik (aadlike ja paavstide vastuseis), 1302 pagendati, ei saanud naasta Firenze, suri Ravennas. 'Jumalik komöödia' 3 suurt osa, 33 laulu, kokku 100 laulu. Põrgu, puhastustuli, paradiis. Leiutas 'tertsiini'. Eksib metsa, lõvi, panter, hunt, pages mestast ning talle tuli appi Vergiliuse vaim, kes juhatab ta paradiisi. Põrgus 9 ringi, lehtri kujulin...
humanistlik psühholoogia (Carl Rogers, Abraham Maslow) keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele; kognitiivne psühholoogia (Jean Piaget) uuritakse info vaimset töötlemist; psühhobioloogia (erinevad teadlased) seletatakse käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia kui teaduse ajalugu. psühholoogia algeid leiame juba antiigist ja mis seostub nii Hippokratese, Galenose kui Aristotelese nimega. Nad töötasid välja kehamahlade teooria, mille järgi saab väita, milline on inimese temperamenditüüp. Tempramendi määravad inimese põhimahlad veri, lima, must sapp ja sapp. See, milline neist on ülekaalus, on ka selle inimese temperamenditüüp. Praeguse psühholoogia algust arvetatakse 1879. aastast, kui Wilhelm Wundt lõi Leipzigis laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks.
1.Romaani basiilika põhiplaan. 2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile. Tihtipeale on kirikutes olemas peaportaal ja kõrvalportaalid. 4 .Romaani kunst oli seotud .......................................................(institutsioon). 5. Ehitati .................
Keskaeg Renessanss · Inimene on patune · Inimene on hea maapealne elu on ettevalmistus hauataguseks eluks esmatähtis on maapealne elu · Eitab antiiki · Inimest tuleb arendada · Huvitub antiigist, võtab eeskujuks Millal tekkis renessanss? o Peetakse keskaja lõpuperioodiks o On omaette periood o On elulaad, mida iseloomustavad suured muutused o Itaalia kirjanduses 14. sai, kui Francesco Petrarcale anti loorberipärg(antiikaja komme auhinnata luuletajaid) o Mujal Euroopas hiljem(15.- 16.saj) Mis on humanism? o Inimene on täiuslik, harmooniline o Jätab jumalad tagaplaanile
Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker
Klassitsism valgustajate ideoloogia, kindlad vormitunnused, eeskuju antiigist, õilis lihtsus, vaikne suurus, kord, selgus, mõõdukus. Romantism üksindust kogev inimene, omapäevane ellusuhtumine, tähtis üksikisik, imetleti keskaega, eksootiliste maadeimetlus, väljendab kahtlust/pettumust valgustajate ideaalides, tunded tähtsad, sai alguse Inglismaalt. Ühine tekivad kunstinäitused ja kunstikriitika, kunstitellijate osatähtsus väheneb, kiriku autoriteet langeb, läbi põimunud, Pompei
Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel: ''Rüütel, surm ja kurat'', kus on teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis ''Melanhoolia'' Samuti iseloomustab tema töid detailirohkus ja peenus. Detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistusega. Ääretu jõu ja väljendusrikkusega kujutas ta kodumaa ja ajastu vastuolusid. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega - ilu ideaal mitte antiigist, vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Siit on pärit ka tema jõuline, kuid rahutu joon, üldine pingestatus ning kiindumus dramaatilistesse teemadesse, kus võib näidata inimlike kirgede kokkupõrget. Ta tegi ka vase- ja puulõikeid ja täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi
William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates antiigist ja isegi idamaadest, kuni tema oma ajani."- Benedetto Croce "filosoofiline posija"- Arthur Schopenhauer "tema kogu mõtlemine põhineb võltsprobleemidel"- Rudolf Carnapi "müstik, kes soosib müütilis-poeetilis- religioosseid kujundeid"- Anders Wedberg Hegel... on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade kategooriate alla tema kõiketeadev koondsüsteem on ühe filosoofia ajaloo kõige kuulsamatest kogu tema hiigelperioodi filosoofia on ühe ja sama
Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi niivõrd kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - samuti ilma akendeta. Rohkelt loodi ka tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, näiteks auväravaid, võidukaari. Näited: · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar Pariisis · Valge Maja Washingtonis · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone Klassitsistlik skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama võitu, armastust, õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna
varakapitalistlik linnaühiskond. Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inimese usku iseendasse. Väljakaevamised Itaalias tekitasid huvi antiigi vastu ( kus peeti lugu ilmalikust elust) Renessanss pr.k renaissance tähendab tõlkes taassünd võetakse eeskuju antiigist. Peale pikka keskaega, kus kogu kunst oli pühendatud Jumalale, tekib jälle huvi inimese vastu. Vaimuliku prof. kunsti kõrvale astub ilmalik professionaalne kunst. Kunst sai inimesele loomulikuks väljendusvahendiks. Väidetavalt iga teine haritud inimene oli 16.saj. lõpul maalija või muusik. Iga haritud inimene oskas noodist laulda ja pilli mängida ning luua mitmehäälset laulu. Kõik uus muusikas ilmub alates 14.saj keskpaigast ilmalikes zanrides
KLASSITSISM KUNSTIS Klassitsism KUNSTIS Ühine kõikides kunstiliikides on: Klassitsism väärtustab antiikmaailma Peened ja järsud jooned. Esikohal vorm, mis domineerib värvi üle Kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (ehk liigsed kaunistused), on kurjast Kuldlõike printsiip Ülesanne: jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse MAALIKUNSTIS... ...Otsest eeskuju antiigist pole. Stseenid küll antiikajast, mida seostati KAASAJAGA maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süeesid Teosed pidid olema ÕPETLIKUD ja EESKUJU ANDVAD ·Külm, klassikaline ilu, kirgedest vaba ·Asketism, lakoonilisus, vähe detaile Marie-Denise Villers "Madame Charlotte du Val d`Ognes" ARHITEKTUUR Sümmeetrilised, Siledad seinapinnad
· Tooni andjaks oli Balti-Saksa aadel. · kustialaks Eestis oli arhitektuur (mõisaarhitektuur). · Eesti kunsti eripärakson see, et kunst kandub linnast maale. · Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. Tartu raekoda. Nikolai kirik Vene tn. Tallinna ja Võru kirik Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone Kernu mõis Skulptuur · Olis sõltuv antiigist · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena · eelistatud olid alastifiguurid. · Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna · Materjaliks marmor · peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti oli Allegooria, antiikmütoloogia · Tuntuim skulptor oli Antonio Canova , kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tuntuim teos on ,,Kolm graatsiat". Antonio Canova. Kolm graatsiat Antonio Canova
· Teaduse arenemine ja maadeavastused · Arhitektuuri kõrvale tõusevad skulptuur ja maalikunst · Kunstnikuid hakatakse tundma nimepidi · Tekib 2 kunstikeskust:Itaalia(Firenze, Rooma ja Veneetsia) ja Madalmaad · Iseloomustab:realistliku ja looduslähedase käsitusviisi kasutuselevõtt, tunti anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks · Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal · Endiselt domineerib religioosne ainestik, luuakse antiigist elurõõmsamaid teoseid Renessanss Itaalias: 1)Vara- · Boticelli-,,3 kuningat", ,,Primavera" (kevad), ,,Venuse sünd", pildid Madonnadest, peenus ja graatsia, sujuv liikumine, kaunid hingestatud näod · Masaccio-,,Paradiisist väljaajamine", värvid tumedad ja sügavad, kehade kumerus kombatav · Maalijad lähtusid loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulikke poose ja mitmekesiste tunnete edasiandmist
Klassitsism pöördub tagasi vana-kreeka ja vana-rooma kultuuride poole(antiik).Klassitsismi periodiseeritakse: 1)varaklassitsism(umbes kuni 1800). 2)kõrgklassitsism(pärast seda). Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole,sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate-suurriikide valitsejate maitsele. Klassitsismi arhitektuuris pääses maksvusele stiil,mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi,niihästi üldlahendustes kui ka üksikasjades.Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.Lihtsus...
Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis
äärmuslik, - kõige barokilikum. Milline näeb välja it tüüpiline kirik 17.saj- isel tunnused läänefassaadil, mis on 3osast koosnev, keskm osa kõrgem ja külgmised osad madalamad on keskm kõrgema osaga ühendatud spiraalsete kaunistuste- voluutidega, tornikiivrid nt Raekoja hoone- ümarad paisutatud vormid 2. Prm- kuningas ning kunstiteosed telliti õukonnalt, kun tahtis näidata oma võimu, ei sobinud It pärane ülepaisutatus, antiigist eeskuju- nim. barokilik klassitsism- ühtlane valgus, ideaalmaastik. Arhitektuur- lossid olid olulised, millede juurde kuulus lossipark mis mood terviku. Arhitektuuri iseloomustab sümmeetriline, range, antiikeeskuju( kolmnurgad, sambad), ei olnud usuteemalisi pilte. Park oli sümmeetriline ja värviline, geomeetrilisteks vormideks lõigatud puud ja põõsad. N 2 olulisemat baroki aegset lossi: Versaille loss koos pargiga, Louvre loss 3
7. Iseloomustage romantismi põhimõtteid kirjanduses. Romantism murdis klassitsismi rangeid piire. Kirjanduses oli iseloomulik fragmentaarsus, grotesk, 1 iroonia, zanrite segunemine. Poetiseeriti minevikku, müüte, tundeelu 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss ja barokk võtsid kunstis mõlemad ainestiku antiigist ning ka jäljendasid seda. Stiililt aga jõudis renessanss jäljendamisele lähemale. Baroki kunst oli kujutatud liikuvamalt, rahutumalt, dramaatilisemalt, renessansi tagasihoitud emotsioonidega lihtsalt stseenide kujutamise asemel. 9. Kelle kohta käivad järgmised Alfred Tennysoni luuleread: To follow knowledge like a sinking star, / Beyond the utmost bound of human thought. / ... / Made weak by time and
PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks
kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Kokkuvõte Lükati ümber käibelolnud stereotüüpsed kujutelmad ning pöörduti
kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. maailmapildi avardumine > näit.Ameerika avastamine 1492. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuur, puhkesid õitsele mitmed suured uhked linnad. Linnriigid. Linnastumine. Linna arenemine > linnaarhitektuur >ilmalikud ehitised (paleed, raehooned, gildihooned jne) Ehituskunsti eeskujud antiigist antiikehitiste mõõtmine, uurimine, selle kohandamine kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus.
rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone, kanneleeritud pilastreid ka ümarkaarseid seinanisse. Põhiobjektiks olid taas seinad, moodsaks peeti laevalgendamist ja stukkdekoori paigutamist selle nurkadesse; keskele paigutati lühtrirosett. Hakkati kasutama tooli materjalina mahagoni. ( prantsusmaal). Nikerdatud raamistikul, käetugudel ja leeniraamistikul kasutatud ornamendid olid täielikult laenatud antiigist: Pärlinöörid, meandrid, tamme- ja akantuselehed, loorberipärjad.mööbel oli enamasti kas kullatud või valgeks värvitud.tooli põhi on ümar kumera servaga, toolileen ovaalne või kilbikujuline, harvemini nelinurkne. Lihtsus, rangus, reeglipärasus. Selgus vormi koos kõlastus. Kõige paremini õitses klassitsism absoluutse monarhiaga riikides. Selgus oli hoonetes, ümarkaarte ja kuplite kasutamine. Sambad ruumides. Konstruktsioon kerge, õhuline. Jalad muutusid sirgeteks
pisut erinevast vaatenurgast. · Nii uurib eetika, millistest printsiipidest peab oma käitumises ja otsustes lähtuma üksikisik; · poliitika - millistest printsiipidest tuleb lähtuda riigielu korraldamisel; · argitasand aga - kuidas leida õiglane lahendus mõnes konkreetses situatsioonis. 2500 aastat tagasi esitas Sokrates Platoni teoses "Riik" küsimuse "mis on õiglus?" ning täna kõlab see just niisama aktuaalselt. Antiigist pärit klassikaline lähenemine seostab õiglust inimese õiguste ja kohustustega. Sealt ka väide, et õiglaselt toimima tähendab anda igale inimesele "oma" ehk millele tal õigus. Sel ajal ei seostatud õiglust inimese (või ühiskonna) heaoluga. Õiglus kujutas endast eelkõige negatiivset väärtust, mis ei lubanud ligimesele kurja teha ehk ehk tema sotsiaalsest staatusest tulenevaid õigusi keelata (sotsiaalne staatus tekib kuna erinevatel rollidel on
ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad ning gootika oli antiigi säilmed ja traditsioonid puutumata jätnud. Tegelikult säilis klassikapärand läbi keskaja kreeka ja rooma kirjanduse lugemist jätkati, palju oli kunstnikke, kes polnud ükskõiksed klassikaliste legendide ja ajaloo vastu. Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. Kasvas huvi kõige maise vastu. See soodustas teaduse arengut ja lõdvendas usukammitsaid. Sellele aitasid kaasa teaduse areng, naturaalmajanduse lagunemine ja tootmise areng.
- kired ja tunded on madalamad kui nõrkus - mõistuse ja tunnete vastandamine - kõige levinumad: luule(epigramm, idüll, ood, v.a. Sonett ülejäänud antiigist) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas valm, eepos. - Kirjanduses käsitleti tähtsaid inimlikke ja riiklikke probleeme - uue suuna rajajaks oli Corneille: kirjutas komöödiaid, sai kuulsaks tragöödia ,,Cid"´iga. - Racine suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist Moliere: - see ta varjunimi, pärisinimi Poquelin - keskklassist, isa oli käsitööline - läks ülikooli sai juristiks, kuid meeldis teater - asutas sõpradega teatri tabas pankrot - elas veidi aega Lõuna-Prantsusmaal - tuli tagasi Pariisi kuninga õukonda. Lavastas ,,Naeruväärsed eputised" Commedia del arte mängimine sai kuulsaks - ,,Don Juan" 1665. aastal - ,,Misantroop" - ,,Tartuffe" - naerda inimpahede üle, peategelane lipitsev ja salakaval
Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust
Kunstiajalugu Renessanss 1. Kus sündis renessanss ja mis oli selle eelduseks? Renesanss sündis Itaalias, Frienzes. Selle eelduseks olid rikkad riigikesed Itaalias, mille elulaad erines ülejäänud Euroopa kultuurist, mis tugines veel peamiselt külaelule ja naturaalmajandusele (seal arenes kaubandus ja rahamajandus, pandi alus uusaegsele pangandusele) 2. Nimeta viis renessansi tunnust. Kirjelda neist kolme! 1. Vastandumine keskajale 2. Antiigist eeskuju vätmine suure õhinaga õpiti tundma antiigi kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Siiski polnud eesmärk korrata ja jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. 3. Humanism Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnata niivõrd päritolu kui isilike omaduste järgi (tarkus, ilus jms). Ideaalis polnud enam liha suretav munk, vaid ennast iseseisvalt ja edukalt teostav üksikisik. Kehtis
Kirjanduse KT kordamine 1/2)Renessanss (pr. keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige LääneEuroopas(Itaalias) XIVXVI sajandil. Kunst: peamine huviobjekt antiikkultuur Kirjandus:filosoofid, kunstnikud, kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass maade avastamine; relvad, püssiroht
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Arhitektuur Arhitektuur võttis antiigist üle seal valitsenud reeglid nagu sümmeetria ja harmoonia. Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine valitsus- ja ühiskondlike hoonete juures aga ka tavalistel elumajadel. Täiesti kreeka templite jäljendamine oli siiski erandlik. Üks selline on Madeleine`i kirik Pariisis. Populaarseks sai ehitiste peasissekäigu ette ehitada sammasportikus. See on peaukse ette ehitatud sammastega ja kolmnurkviiluga eeskoda. Armastati ka kupleid ja ümarkaari
Palazzo Farnese, Rooma (1534--45) Itaalia: humanistid ja antiigi taasavastamine, kunstikirjanduse sünd - eeskujuraamatud Arhitektuuriteooria 1414. aastal avastati Vitruviuse "10 raamatut arhitektuurist" ( u. 30-14 e.Kr.) Sankt Galleni kloostrist Sveitsis 6 17.10.2011 Giorgio Vasari: eesmärgiks on antiigist lähtumine, mitte selle kopeerimine Konkreetsed eeskujud antiikarhitektuurist 15. sajandi itaalia arhitektuuris ·Rooma Colosseum ·Rooma triumfikaared, eriti Constantinuse triumfikaar 7 17.10.2011 Uue arhitektuuri eeskujud Santa Maria del Fiore San Lorenzo Palazzo
.. Kõik on peensusteni väljamõeldud ja Taavet mõjub tõepoolest väga meheliku, suursuguse ning elavana. Teiselt poolt on ta aga nii ilus, liigagi ilus, lausa naiselikult ilus: lopsakad huuled, kohevad juuksed, graatsilised jalad ja varbad. Samuti leidub ta pilgus sellist naiselikku igatsust ja armastust ning lähemal uurimisel ilmnebki, et pupillid on tal südamekujulised. See suurem kui 5-meetrine hiigel-Taavet kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid on siin omanäoliselt ümber töötatud. Ka Quattrocento skulptorite samanimeliste teostega on vahe suur, sest Michelangelo töös on igal pisimalgi detailil oma roll ning miski pole ülearune. 7 JUMALUSED BACCHUS Jumalused, eriti Bacchus-Dionysus, on jällegi antiikaja lemmikteemasid ja kujutamise objekte. See Kreeka-Rooma jumal on ka Medicite uue residentsi aias, Giardino dei Bobolis.
Toimus mitme stiili kokkusobitamine, seda põhimõtet nimetatakse eklektikaks ning vastavalt tekkinud arhitektuurilaadi eklektitsismiks. Seoses tööstuse tormilise arenguga 19. sajandil kasvasid linnad tohutu kiirusega ning täitusid just selliste loominguliselt vaeste eklektiliste ehitistega, millel siiski ei puudunud õnikord ka oma võlu või põnevus. Küllalt palju leidub neid ka Eestis. Klassitsism 18. sajandi teisel poolel Klassitsism. Eeskuju antiigist. Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Hiljem aga, kui kindral Napoleon Bonaparte aastal 1804 end keisriks kuulutas, hakati klassitsistlikus kunstis väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
