Keemia alused kordamine Mateeria kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass ühe mooli aine mass Segu komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
toimub reaktsioon metall1 + vesi -> metall1OH + H2(üles). Tekkinud hüdroksiid reageerib passiivsema metalli soolaga ning lõpptulemusena tekivad aktiivsema metalli soolad, passiivsema metalli hüdroksiid ja vesinik. Kokkuvõtlikult: Metall1 +metall2sool + vesi -> metall2OH(alla) + metall1sool + H2(üles) 5. HNO3 ja konsentreeritud H2SO4-ga Tavaliselt tekib metalli reageerimisel happega sool ja vesinik, aga lämmastikhappes ja kontsentreeritud väävelhappes on happe anioonid tugevamad kui vesinikuioon. Seetõttu ei teki vesinikku. Reaktsiooni tulemuseks on tavaliselt sool + vesi + vastavalt väävli või lämmastiku madalama o-a'ga ühend või lihtaine, sest metalli loovutatud elektronid liidab endaga anioonis olev lämmastik või väävel ja seetõttu tema o-a kahaneb. Reaktsioonivõrrand vaja teha elektrobilansi meetodil. Nt: 1) 3Pb + 8HNO3 -> 2NO + 4H2O + 3Pb(NO3)2 2) 5Co + 12HNO3 -> N2 + 5Co(NO3)2 + 6H2O 0 2
Kuna siin läks jutuks toitumisest, siis ei saa enam üle ega ümber põhjavee keemilisest koostisest. Teadagi on vihmavesi väga mage. Sisaldab olenevalt paikkonnast 20...30 mg/l mitmesuguseid sooli. Ookeanivesi on oluliselt soolasem ca 35000 mg/l. Põhja- ja pinnavesi on enamasti nende kahe äärmuse vahel. Joogiveeks loetakse kõlblikuks vett, mille soolsus ei ületa 1 g/l ehk 1000 mg/l. Vees lahustunud soolad esinevad anioonidena ja katioonidena. Peamised anioonid on OH , Cl-, SO42-, NO2-, NO3-, HCO-3, SO32-, PO43-. Levinumad katioonid on Na+, K+, - NH4+, Mg2+, Ca2+, Fe2+, Mn2+. Meie tingimustes oleks vajalik teada et SO 42- satub põhjavette sageli püriidi ehk FeS2 oksüdeerumisel, mis omakorda on tingitud maavarade kaevandamisega, mil püriit satub kokku hapnikurikka veega. NH4+, NO2-, NO3 vastavalt ammoonium-, nitrit-ja nitraat-ioonid näitavad põhjavee
........................................................................................................ c) Elektrolüüsi korral on katood negatiivse laenguga ning anood positiivse laenguga elektrood. ........................................................................................................ d) Elektrolüüsiprotsessi korral liiguvad elektrolüüdi lahuses olevad katioonid elektriliste jõudude toimel anoodi ning anioonid katoodi suunas. ........................................................................................................ 26. Vaata joonist 4 ning kirjuta lünka elektronvõrrand või sobiv sõna õiges käändes. Sõnade valik on järgmine: katood, anood, liidab, loovutab, elektrolüüs, korrosioon, oksüdeerumine, redutseerumine, vask, vesinik, kloor. K(-) A( +) Cl 2 2+
Nimetage pump, mis ei kasuta ainete transpordil ATP hüdrolüüsi pürofofataas H+ PPi- aas (aktiivne kui taim on stressi tingimustes ja ATP hüdrolüüsi energia saamine on pärsitud) Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside peamised erinevused *Tonoplasti omal ühe ATP hüdrolüüsil kahe H+ transport, rakumembraani omal ühe. *Tonoplasti struktuuriks 400-500 kD, rakumembraani omal 2x100 kD *pH optimum on tonoplasti omal 7,5, rakumembraanil 6,5. *Aktivaatoriteks on tonoplastil anioonid, rakumembraanil katioonid. *Tonoplasti oma transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli, rakumembraani oma aga tsütoplasmast väliskeskkonda. Kirjeldage tonoplasti H+ATPaasi funktsioneerimist. Millised ained liiguvad vakuooli selle pumba tekitatud gradiendi arvel? Miks on ainete/ioonide liikumine vakuooli taimede jaoks oluline? Tonoplasti prootonpunp ehk v – ATPaas transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli.
Rakus: Vesi on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Vesi aitab säilitada organismides püsivat temperatuuri. ... 4. Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis. Katioonid: Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid leidub ka veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Raual oluline roll selgroogsete loomade hingamisel vajaliku hapniku sidumisel. Anioonid: Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaatrühmad on nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 5. Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Nende koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. 6. Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos ja desoksüriboos (RNA, DNA), glükoos ja fruktoos (organismidele põhilised energiaallikad.) 7. Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? 8. Too 3 näidet oligaosahhariididest
erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kunaioonid on elektriliselt laetud, siis see ioonide üleminek põhjustab faaside laadumise. Kui selletagajärjel metallifaas omandab positiivse laengu, siis kuloniliste tõmbejõudude tõttu tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis püüavad neutraliseerida metalli positiivset laengut. Need negatiivse laenguga anioonid omakorda põhjustavad ka metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tekib plaatkondensaatoriga sarnane erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht. Elektrilise kaksikkihi poolt tekitatud potentsiaalihüpe tasakaalustab metalli ioonide keemiliste potentsiaalide erinevuse metalli- ja lahusefaasis. Nii tekib elektrokeemilinetasakaal metalli ja lahuse vahel. Elektrilise kaksikkihi paksus d on
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi k...
Elektriline võimsus näitab kui palju tööd tehakse elektrivoolu poolt ajaühikus. Elektrivoolu tööd mõõdetakse džaulides ja võimsust vattides. 13. Joule’i – Lenzi seadus? Ütleb, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolu tugevuse (I) ruuduga, juhi taksitusega(R) ja voolu kestusega(t). 14. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. On valmistatud elektrolüüsi teel. Kui vedelikuks pole vedel metall, on vabadeks laengukandjateks ioonid. Negatiivsed ioonid ehk anioonid liiguvad positiivse eletroodi ehk anoodi poole. Positiivsed ioonid ehk katioonid liiguvad negatiivse eletroodi ehk katoodi poole. 15. Mis on Galvano tehnika? Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 16. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides? Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad
Kordamine keemia KT'ks - sulamid, korrosioon jms 1. Sulamid sulam koostisosad kasutusala Duralumiinium alumiinium + vask, magneesium, lennukitööstus mangaan Silumiin alumiinium + räni keemiatööstuse aparaadid Amalgaam elavhõbe + hõbe või mõni muu hammaste täidised metall Ehtehõbe hõbe + vask Ehtekuld kuld + vask Melhior vask + nikkel laevade aurujõuseadmete kondensaatoritorusi, arstiriistad, lauanõud, metallraha Messing e. valgevask vask + tsink puhkpillid, antiseptik, padrunikestad Pronks vask + tina ...
Organismide koostis Anorgaanilised ained- eluta loodusest leiame. Orgaanilised ained- elus loodusest leiame. Rakkudes on kõige enam hapniku, lämmastikku, vesinikku, süsinikku. Anorgaanilistes ainetes on kõige enam vett. Orgaanilistes ainetes on kõige enam valke. 1. Milline tähtsus on vee molekulidel organismide koostises? Vesi osaleb paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides: (Võib esineda nii lähteainete kui ka lõppainete produktide hulgas.) *Vesi täidab rakud erinevaid ülesandeid: ta on heaks lahustiks, osaleb enamikus reaktsioonides, aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Katioonid on positiivselt laetud ioonid. H+, NH+4, K+, Na+, Ca+2, Mg2+, Fe2+, Fe3+. *Kaalium ja naatrium- osalevad närviimpulsi tekkes. Leidub veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. *Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak, mis rakus teiseneb ammooniumiooniks või mu...
* indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. Laengute summa = 0 . Siis on neutraalne aatom. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton: aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron: aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas) * elektron: elektronkatte negatiivse laenguga osake? (laenguga-1,mass 0,asub elektronkattes) Perioodilisussüsteem koosneb rühmadest ja perioodidest. * periood: tabeli horisontaalne rida * rühm: tabeli vertikaalne rida
3. Raku ehitus ja talitlus 3.1 rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Teadlased: Schleiden- kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude ...
piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis see ioonide üleminek põhjustab faaside laadumise. Kui selle tagajärjel metallifaas omandab positiivse laengu, siis kuloniliste tõmbejõudude tõttu tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis püüavad neutraliseerida metalli positiivset laengut. Need negatiivse laenguga anioonid omakorda põhjustavad ka metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tekib plaatkondensaatoriga sarnane erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht. Elektrilise kaksikkihi poolt tekitatud potentsiaalihüpe tasakaalustab metalli ioonide keemiliste potentsiaalide erinevuse metalli- ja lahusefaasis. Nii tekib elektrokeemiline tasakaal metalli ja lahuse vahel. Elektrilise kaksikkihi paksus d on ioonraadiuse suurusjärgus
reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ rakkude tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine jne Tähtsamad anioonid rakus OH- ja HCO3- tagavad rakusisese pH HPO4-2 ja H2PO4- nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises I- kilpnäärme hormooni koostises Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid - üksikmolekulid, milles on 3 -6 süsiniku aatomit - glükoos, fruktoos C6H12O6, riboos, desoksüriboos C5H10O5 - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) Riboos, Glükoos
Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp., väike lahustuvus ja lenduvus. 2 Molekulvõre - sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (võivad lisanduda vesiniksidemed). Tüüpiline anorg. ühenditele ja tahkestunud gaasidele; H2O, HF. Madal võreenergia kergsulavad, sublimeeruvad 3 Ioonvõre - sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid (seotud tugevate elektrostaatil. jõududega), kristallil minim. pot. Energia. Tüüpiline tugeva ioonsidemega (anorg.) ühenditele: soolad, hüdroksiidid, oksiidid. Erinimel. ioonide vahel. kaugus - määratud iooniraadiustega - võimaluste piirides maksimaalne koordinatsiooniarv Kõrge võreenergia rasksulavus, madal lenduvus, suur kõvadus - halvad elektrijuhid (tahkes olekus) Elektronegatiivsus- sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloom. aatomites (L
b. 2M HCl -s : kui lahustub, siis ei ole Ag+ ja Hg2+2, vähetõenäoline on Pb+2 ja SiO3-2 esinemine (puudub V rühm). c. 1M H2SO4-s : kui lahustub, siis ei ole Ba+2 ja Sr+2, vähetõenäoline on Ca+2,Pb+2 ja SiO3-2 esinemine (puudub II rühm). 5. Fe ja Fe+3 -ioonide tõestamine. +2 Analüüsi käik. Analüüsiks võetakse umbes 0,2 - 0,5 g ainet, jättes ülejäänud osa varuks.Aine lahustatakse sobival meetodil.Kuna mitmed anioonid segavad katioonide analüüsi ja vastupidi, siis asendatakse kõik anioonid nitraatioonidega ja raskmetallide katioonid Na+-ioonidega. Selline asendamine viiakse läbi kolmes etapis. 1. Algul sadestatakse II - V rühma katioonid ja Mg+2-ioonid keetmisel Na2CO3 konts. lahusega vähelahustuvate karbonaatide või hüdroksiididena.Lahusesse jäävad leelismetallide katioonid ja amfoteerseid hüdroksiide moodustavate metallide
konsentratsioonist, neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus. Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid. Kokku moodustavad need neelamismahutavuse, mida tähistatakse T. T=S+H Küllastusaste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastusaste näitab, mitu protsenti neelamismahutavusest modustavad neeldunud alused. Kui see näitaja on alla 50, siis on väga happeline keskkond.
Hingamise. Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides Ning alkoholides. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel Leidub kahes aminohappes metoiinis ja tsütseiinis, ka osades vitamiinides. 5. Mesoelemendid 1,8% organismi elementidest katioonid Na;K;Mg;Ca; anioonid Cl 6. Mikroelemendid organism vajab väga väikestes kogustes fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, El, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Ceu Naatrium Osaleb närvi-impulside moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude Kaalium Plasmas. Magneesium Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kulub magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisse.
negatiivne, tekib anioon. 2. energia jäävuse seadus energia ei teki ega kao kuid võib muunduda ühest liigist teise ja kanduda ühelt kehalt teisele. Massi jäävuse seadus saaduste mass on võrdne lähteaine massiga 3. peenestatus, lahuse segamine, temperatuur 4. temperatuur, peenestatus, segamine, ainete omadused 5. on elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Nd. HCl H+ + Cl- 6. alustes tekivad OH anioonid, pH on üle 7 7. tekivad H katioonid, pH on alla 7 8. ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust 9. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, milles vabaneb energiat soojuse ja valgusena (mille käigus aine ühineb hapnikuga) vajalik hapnikurikas keskkond, tekib CO2 ja H20 10. isomeerid sama kvantitatiivse koostise ja molekulaarmassiga ühendid, kuid erineva struktuuri ja omadustega Ülesanded 11. mitu g kaaliumpermangaati (KMnO4) on vaja võtta 12 liitri 0,5% lahuse
on asetatud tihendid (spacerid) vahemiku tekitamiseks ning geeli äravoolu takistamiseks servadest. SDS-PAGE elektroforeesi puhul kasutatakse kihilist kahe geeli kombinatsiooni. Esmalt valatakse kahe plaadi vahele lahutav geel ning järgnevalt kontsentreeriv geel. Kontsentreerivasse geeli asetatakse enne polümeriseerumist kammid, mille abil tehakse geeli taskud proovide jaoks. Lahutav ja kontsentreeruv geel erinevad puhvri konsentratsiooni ja pH poolest. Pinge sisselülitamisel liiguvad anioonid anoodile (alumine elektrood) ning katioonid katoodile (ülemine elektrood). Kui peenike joon liigub lahutava geelini algab eraldumine üksikuteks bändideks väga kõrge resolutsiooniga. Iga bänd vastab ühele või mitmele polüpeptiidi tüübile, mis omavad sarnast molekulmassi. Mida raskem makromolekul seda rohkem on tema liikumine takistatud. Kui proov tungib läbi lahutava geeli toimub eraldumine nn. bändideks, kusjuures raskemad polüpeptiidid jäävad
VESI Täiskasvanu ööpäevane vajatav veehulk on 2-2.5 l Imikutel 120-170 ml/kg 4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID Katioonid: Na+ naatrium, K+ kaalium, Ca2+ kaltsium, Mn2+ mangaan Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Funktsioonid Tagavad kehavedelike osmolaalsuse Moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale On ainevahetuse katalüsaatoriteks Määravad kehavedelike pH Stabiliseerivad teatud kudesid Moodustavad energia depoosid Osalevad vere hüübimissüsteemis SOOL Koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Soovitatav kogus ööpäevas on 5g. Liigne keedusoola tarbimine võib põhjustada:
Metallide korrosioon Metallilisi elemente tunneme ja kasutame prantikas eelkõige lihtainetena- metallidena. Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb lood...
Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga temperatuuril 4,15 K ülijuhiks (oli esimene aine, millel see nähtus avastati). Lineaarse soojuspaisumise tegur 6,04·10-5 K-1. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevustegur on 0,4865 N/m (võrrelge vee vastava väärtusega 0,0729 N/m).Tal on seitse stabiilset isotoopi mass...
Joogivesi on Joogivesi on joomiseks sobiv vesi. Joogivee tarvitamine ei tohi põhjustada vahetuid ega pikaajalisi tervisehäireid. Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse nii majapidamises, äris kui tööstuses, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks. Vesi on alati olnud inimestele tähtis jook. Kõigi organismide ellujäämiseks on vesi hädavajalik. Kui mitte arvestada rasva, siis koosneb inimese keha 70% massiprotsendi ulatuses veest. Vesi on ainevahetuse käigus toimuvate keemiliste reaktsioonide lähteaine või saadus ja toimib paljudes inimkehas olevates lahustes lahustina. Paljudes maailma piirkondades ei ole inimestel joogiveele piisavat juurdepääsu joogiveele. Nad peavad kasutama vett, mis on saastunud haigusetekitajate, mürgiste ainete või li...
elutegevuseks. · Vee põhifunktsioonid organismis? Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: see on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. · Mis tähtsus on katioonidel ja anioonidel? Osalevad organismi aineja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Katioonid Ca soolad annavad luudele tugevuse: Vanuritel palju, lastel Ca sisaldus luudes väike. Anioonid joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, CO2 vabaneb anioonide tõttu. · Milliseid aineid nimetatakse biomolekulideks ja milliseid bioaktiivseteks? Biomolekulideks nim org ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, vitamiinid, nukleotiidid. Bioaktiivseteks nim org ühendite eri klassidesse kuuluvaid ühendeid, mis juba väikestes kontsentratsioonides
Korrosiooni soodustavad ka happeline keskkond kokkupuude soolalahusega, kõrgem temperatuur, kontakt vooluallika positiivse poolusega. Elektrolüüdi vesilahuse korral toimub Katoodil Anoodil Väheaktiivsed metallid redutseeruvad Lihtanioonid oksudeeruvad, tekib vastav lihtaine Aktiivsemad metallid ei redutseeru, Püsivate hapnikhapete anioonid ei redutseerub vesi oksüdeeru, oksüdeerub vesi Liidavad elektrone 2H₂O - 4eˉ → 4H + O₂ 2H₂O - 2eˉ → 2OH + H↑₂ METALLIDE JA MITTEMETALLIDE VÕRDLUS METALLID MITTEMETALLID Väline ekektronkiht Enamasti vähe elektrone Palju elektrone (4-7 v.a Boor 1-3 B)
kõige lähema. Iga elektronkiht saab mahutada maksimaalselt teatud arvu elektrone. Esimesele elektronkihile mahub maksimaalselt 2 elektroni. Tuumast kõige kaugemat elektronkihti · PT tabel ja aatomi ehitus Aatomi järjenumber näitab aatomi tuuma laengut , elektronide ja prootonite arvu. Perioodi number näitab elektronide kihtide arvu.Rühma number näitab elektronide arvu aatomi väliskihis.Ioonid tekivad ,siis kui aatom loovutab või liidab elektrone .Kui aatom liidab siis tekivad anioonid ja kui aatom loovutab siis tekivad kationid.Väärisgaaside väliskiht on täis (oktett ,8kihti) Na +11 l 2)8)1) · Ioonde teke aatomist Väärisgaasidel väliskiht on täielikult täidetud elektronidega. Üldreeglina on väliskihis sel juhul 8 elektroni-elektron oktett ( v.a. heelium). Keemilise reaktsiooni käigus võivad aatomid loovutada oma väliskihi elektrone või teistelt aatomitelt elektrone juurde võtta. Elektronide
4)bioloogiline neeldumine-taimed ja mikroorganismid võtavad totiteelemente oma organismi ülesehituseks. bioloogiline aineringe 5)füüsikalis keemiline ehk asenduneeldumine-on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. pöörduv protsess,toimub kiiresti, toimub võrdsetes hulkades 22. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. neeldudnud katioonis ja anioonid mullas: katioonid: 1) neeldunud alused: Ca, Mg, K, Na, NH4 tähistus-S (head) 2)neeldunud vesinik ja alumiinium: H, Al, tähistus- H (halvad) suurel koguses halvad, pärisivad elutegevust ja viljakust anioonid: H2PO4, HPO4, PO4, SO4, HCO3, CO3, vähem Cl, NO3 neeldumise tugevus: tugevalt seotakse Al-Ca-Mg-K=NH4-Na-H-nõrgalt seotakse 23. Mulla neelamismahutavus.
mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi Bioloogiline neeldumine- taimed ja mikroorganismid võtavad toitelemente oma organismi ülesehituseks Asendusneeldumine- mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse huga lahuse ioonide vastu MULLA PIDEVALT IOONIDE VAHETUS TAHKE JA VEDELA FAASI VAHEL 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid- neeldunud alused Ca2+, Mg2+,K+;Na+ Neeldunud vesinik ja heelium H+, Al3+ Põhjustab happelisust Anioonid- Po4 3-, HCO3-, CO3 2-, H2PO4 - , Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja 1 mullaviljakuse näitajat Neelamismahtuvuse all 1kg mulla poolt max neelatud ioonide hulk Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust
Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.Nüüd siis lähemalt kuidas liigub elekter vedelikes, gaasides ja tahketes ainetes. Kui vedelik pole just vedel metall, siis on vabadeks laengukandjateks vedelikusioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit (hapet, alust või soola), mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laet...
Lahustuvuskorrutis Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const Hüdrolüüs lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Ei hüdrolüüsu nn tugeva happe ja tugeva aluse soolad NaCl, KNO3. Tugeva aluse katioonideks võib lugeda Li+, K+, Mg2+, Ba2+, samuti tugeva happe anioonid. Hüdrolüüsuvad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Veega reageerin nõrga happe anioon: CO32- + H2O HCO3- + OH- (lahus aluseline); nõrga aluse ja tugeva happe soolad veega reageerib nõrga aluse katioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ (lahus happeline); nõrga happe ja nõrga aluse soolad veega reageerivad nii katioon kui anioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ ; S2- + H2O HS- + OH- Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada tugeva aluse ja
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine ...
Nõrkade elektrolüütide lahustes, kus vastasmõju puudub e = 1. Nende lahuste korral / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti Kc. = / 0 2 CM Kc = 1- 2 C Kc = 0 ( 0 - ) Ioonide liikumiskiirused Kui lahusesse viidud metallelektroodidele rakendada pinge, liiguvad katioonid elektrivälja mõjul katoodi suunas, anioonid anoodi suunas. Ioonide liikumiskiirus v sõltub nende laengust ja suurusest, elektroodidele rakendatud pingest, temperatuurist jm faktoritest. Iooni liikumiskiirust elektrivälja tugevusel V = 1 V/cm nimetatakse iooni liikuvuseks (u). Ühikuks tuleb (kiirus väljatugevuse ühiku kohta): kiirus : väljatugevus cm/s : V/cm = cm2 V1 s1. Ioonide liikumiskiirustest sõltub lahuste elektrijuhtivus. Lahuse ühe iooniliigi j erijuhtivus on avaldatav kui = z C u F
Kursust peab petama rhmatunnis (maksimaalselt 18 pilast), et iga pilane saaks praktilisi tid ise teha. Keemilise analsi valikkursuse ainekava . (Jaotus tundide kaupa.) 1. Analtilise keemia eesmrgid , kvalitatiivne ja kvantitatiivne anals. Analsi meetodid: keemilised, fsikalised ja fsikalis-keemilised. Sstemaatiline ja ositianals. 2.-3. Mningaid vajalikke eelteadmisi: ioonreaktsioonid (koos harjutamisega), komplekshendid, pH, puhverlahused, molaarsus, katioonid, anioonid. 4. Philised toperatsioonid keemilisel analsil. Uuritava aine viimine vesilahusesse (reageerimine tugevate hapetega, sulandamine, komplekseerimine). Ainete eraldamine segudest ja lahustest (sadestamine, tekkiva reaktiivi meetod, ekstraktsioon). Maskeerimine. 5.-7. Tvtted , tvahendid ja ohutusnuded kvalitatiivsel analsil. Tilkanals filterpaberil ja klaasplaadil, gaasikamber, leekreaktsioonid, pH vrtuse kontroll, lahuste soojendamine ja keetmine, tsentrifuugimine,
Keemilised omadused Tsingi alarühma metallidest on elavhõbe kõige väiksema aktiivsusega. Eelviimase elektronkihi täitumise tõttu on elavhõbeda oksüdatsiooniaste II. Soolhape, lahjendatud väävelhape ning leelised ei mõju elavhõbedale. Ta reageerib kergesti lämmastikhappega. Kontsentreeritud väävelhape reageerib elavhõbedaga kuumutamisel. Hg asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast hapetest vesinikku välja. Ta reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevad oksüdeerijad. Tekkida võivad nii Hg(II) kui ka Hg(I) ühendid. Näiteks tekib kontsentreeritud HNO3 toimel elavhõbedasse Hg(NO3 )2: Hg + 4HNO3 = Hg(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O. Kui Hg liiasse toimida lahjendatud lämmastikhappega, tekib Hg2(NO3)2: 6Hg + 8HNO3 = 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O. Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2.
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioon...
Anorgaanilised ained - Vett on organismis rohkem kui kõiki teisi anorg ja org aineid kokku. · Vesi täidab rakus järgmisi funktsioone: hea lahusti osaleb keemilistes reaktsioonides aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri. · Lisaks veele esineb happeid, aluseid, ja sooli. - Need ühendid on enamasti dissotsieerunud olekus. - Nendest moodustuvad ioonid: katioonid ja anioonid. · Katioonidest on olulised H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe2+ ja Fe3+. - Kaalium- ja naatriumioonid (K, Na): osalevad närviimpulsi moodustumises. - Ammooniumioon (NH4): tekib valkude lagundamise käigus. - Kaltsiumisoolad (Ca): annab luudele tugevuse. - Magneesium (Mg): rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA ja RNA-ga). - Raud (Fe): punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll O2 sidumisel. · Anioonidest on olulised OH-, HCO3-, CO3-, HPO4-, Cl-, I-.
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
Katioonaktiivsed detergendid Teine klass detergente omab positiivseid ioone ja neid nimetatakse "katioonsed" detergendid. Lisaks heale puhastusvõimele, on neil bakteritsiidsed omadused, mis teeb neid kasutuskõlblikuks ka haiglates. Enamik neid detergente on tuletatud ammoniaagist. Katiooonseid detergente on kõige tõenäolisem leida sampoonist või riietest. Eesmärk on neutraliseerida staatilise elektri negatiivsed inoonid. Anioonid tõukuvad ning samal ajal katioonid neutraliseerivad selle. 7 Mitteionigeensed detergendid Mitteioonseid detergente kasutatakse nõudepesuvahendites. Kuni detergendil ei ole ühtegi iooni rühma, ei reageeri see raskete vee ioonidega. Lisaks sellele mitteioonsed detergendid vahutavad vähem kui ioonsed detergendid. Detergentide molekulil peavad olema mõned polaar osad, mis
Elavhõbe Elavhõbe ( Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui teda õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest,
CaCO3 b. Ca2(PO4)2 c. Mg soolad c.i. Nt: luudes c.ii. Lubikoda c.iii. Lubiskelett korallidel 2. Lahustunud a. Katioonid a.i. Ca+2 (vere hüübimine), lihasrakkude lõtvumine a.ii. Fe3+, Fe2+ (hapniku transport) a.iii. Na+, K+ - närviimpulside liikumine a.iv. Mg2+ - klorofülli koostises, kromosoomides a.v. NH4+ - eritumisprotsess b. Anioonid b.i. Cl-1 raku siserõhu segul b.ii. H2PO4-2 energia ülekanne b.iii. HPO4-2 kilpnäärme hormoonis Süsivesikud ehk sahhariidid Molekul koosneb süsinikust (C), vesinikust(H) ja hapnikust(H) Jagunevad: 1. MONOSAHHARIIDID molekulis (3-7) 5-6 C aatmonit a. Glükoos C6H12O6 ÕPI PÄHE (nt õpik lk 29!!!!) b. Fruktoos - C6H12O6 maitse poolest magusam kui glükoos c. Riboos ja desoksüriboos 2
Organismide koostis Org ühendid iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku, vesinikku. Põhilised elemendid (O, C, H, N, P, S) on makroelemendid. Anorg ainete põhiosa VESI, org ainetest VALGUD. Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Ol...
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
Nõrkade elektrolüütide lahustes, kus vastasmõju puudub e = 1. Nende lahuste korral / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti Kc. = / 0 2 CM Kc = 1- 2 C Kc = 0 0 ( - ) Ioonide liikumiskiirused Kui lahusesse viidud metallelektroodidele rakendada pinge, liiguvad katioonid elektrivälja mõjul katoodi suunas, anioonid anoodi suunas. Ioonide liikumiskiirus v sõltub nende laengust ja suurusest, elektroodidele rakendatud pingest, temperatuurist jm faktoritest. Iooni liikumiskiirust elektrivälja tugevusel V = 1 V/cm nimetatakse iooni liikuvuseks (u). Ühikuks tuleb (kiirus väljatugevuse ühiku kohta): kiirus : väljatugevus cm/s : V/cm = cm2 V1 s1. Ioonide liikumiskiirustest sõltub lahuste elektrijuhtivus. Lahuse ühe iooniliigi j erijuhtivus on avaldatav kui = z C u F
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 „Lauavee sortiment erinevate tunnuste alusel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Joogivesi...................................................................................... 3 2.Lauavee sortiment erinevate tunnuste alusel.............................3 Tallinna Teeninduskool 2.1Karboniseeritud......................................................................3 2.1.1Nõrgalt gaseeritud vesi (Saaremaa)................................4 2.1.2 Everin joogivesi...............................................................4 2.2 Karboniseerimata..................................
2) vereõhu tõus 3) tursed 4) väsimus 9. Mis on: Isotooniline lahus – rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga Hüpotooniline lahus – vereplasmast madalama osmootse rõhuga Hüpertooniline lahus – vereplasmast suurema osmootse rõhuga 10. Selgitage mõisted: Anabolism – sünteesimisprotsessid Homöostaas – elutegevuseks vajalikud sisetingimused Katabolism – lõhustumisprotsessid 11. Nimetage katioonid: Na K Ca Mn Nimetage anioonid: kloriid vesinikkarbonaat sulfaadid fosfaadid Nimetage põhibioelemendid: C H N O P S Nimetage organismis leiduvad makroelemendid: süsivesikud, lipiidid (10-20%), valgud (15%), vesi Nimetage organismis leiduvad mikroelemendid: vitamiinid, mineraalained 12. Milles seisneb: 1) süsiniku tähtsus organismis? : Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti 2) raua tähtsus organismis? :
190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mis on mullalahus, selle konsentratiooni reguleerimise võimalused ? Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid.Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mineraalühenditest anioonid, katioonid. Mulla konsentratsioon sõltub *Mulla vee sisaldusest. * Temperatuurist, *Süsihappegaasi sisaldusest bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks ? Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus ? 1
4) Kristallvõre tüübid 1.aatomvõre-kristallvõre sõlmpunktides aatomid(seotud tugeva kovalentsete sidemetega).Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilisel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus.Teemant. 2.Molekulvõre-sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waasi jõududega(võivad lisanduda vesiniksidemed).Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele.3.ioonvõre- Sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid. Kristallil minimaalne pot,energia. Tüüpiline tugeva ioonsidemetaga ühenditele(soolad,oksiidid). Madal lenduvus, suur kõvadus, halvad elektrijuhid. 5) Bohri postulaadid - *Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsel ringorbiitidel. *Statsionaarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga. *Elektron kiirgab või neelab energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele seejuures energiakvandi suurus hv=E1-E2. Oma postulaatidega lahendas N
190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mis on mullalahus, selle konsentratiooni reguleerimise võimalused ? Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid.Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mineraalühenditest anioonid, katioonid. Mulla konsentratsioon sõltub *Mulla vee sisaldusest. * Temperatuurist, *Süsihappegaasi sisaldusest bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks ? Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus ? 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
