Esialgu ei suutnud nördinud kuningas ordule kuidagi kätte maksta, sest ordut kaitses paavst. Kuid paavst oli surelik, ja kuningas võis tema elu otseste või kaudsete meetoditega lühendada. Tegelikult läks vaja koguni kahe paavsti kõrvaldamist, et saada paavstitoolile kuulekas isik, Clemens V. Viimane oli sunnitud nõustuma Templirüütlite ordu hävitamisega. Võib-olla tundis kuningas templirüütlite ees mingit kompleksi. Iga salapärane ühing tekitab alaväärsustunde käes vaevlevas kõrvalseisjas hirmu ja vaenu. Alates 18. sajandist on samasuguseid tundeid tekitanud vabamüürlased ja tekitavad siiani. Võib-olla oli kuningale kõrva sosistatud pahatahtlikke kuulujutte mitmesugustest jõledustest, mida templirüütlid salaja harrastavat. Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa peal kui ka taevas. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ning Kreeka ja lõpuks jõuti Konstantinoopolisse
haigusliku tungi seda ainet ikka uuesti ja uuesti tarvitada. · Tugevatoimelised narkootikumid kahjustavad inimest tervikuna, muutes ta lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt invaliidiks. Liigsöömine · Rasvunud inimeste kehaline aktiivsus väheneb. · Liigsöömine on lohutav mõnuallikas mille nautimine lubab ajutiselt vabaneda närvipingest, unustada oma hädad ja alaväärsustunde. · Tegemist on mugava asendus tegevusega, mis lubab tegelikud probleemid kõrvale jätta. Kokkuvõte NO STRESS, NO PROBLEMS ;)
2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi (1-3 a): kas vanemad toetavad last tema tegemistes või hakkab laps oma suutlikkuses kahtlema 3) Initsiatiiv või süü (4-5 a): kas vanemad soodustavad lapse algatusvõimet ja küsimusi või tekitavad temas süütunde 4) Edukus või alaväärsus (6-11 a): kas last kiidetakse tehtud tööde eest või lapsest ei peeta lugu, tekitades alaväärsustunde 5) Identsus või rolliähmasus (varane noorukiiga): Enda leidmine, terviklik ego-identiteet 6) Intiimsus või isolatsioon (hiline noorukiiga): Eeldus, et noor inimene loob lähedase sideme teise inimesega, võib areneda üksindus või isoleeritustunne 7) Generatiivsus või stagnatsioon (täiskasvanuiga): Järgmise põlvkonna soetamine või endassesulgumine, stagnatsioon
Väidetavalt on Adlerit mõjutanud Saksa filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene osalisi (suhtelisi) tõdesid, kasutades neid kui kasulikke konstrukte või fiktsioone, kuna lõplik, absoluutne tõde jääb alati kättesaamatuks. Adleri järgi võimaldavad niisugused konstruktid inimesel elada oma igapäevast elu: ta käitub, nagu teaks, missugune on maailm tulevikus. Adleri isiksuseteooria aluseks on kahe tungi alaväärsustunde (tema tõigi psühholoogiasse mõiste ,,alaväärsus") ja üleoleku- ehk võimutungi vastastikune mõju. Need tungid saadavad inimest lapsepõlvest peale. Alaväärsustunne ehk -kompleks on kaasa sündinud, kuid seda ei tohi mõista ainult negatiivsena, see on lihtsalt isiksuse osa. Kõik lapsed tunnetavad mingil määral oma orgaanilist alaväärsust, kuid füüsilised puuded korvatakse teiste võimete arendamisega. Orgaanilised iseärasused võivad põhjustada ka psüühilist alaväärsust
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevate...
hõbepaberiga. Kuna Warholil oli haruldane omadus tõmmata ligi rikkaid, kuulsaid ja andekaid, siis tehasest saigi New Yorgi kultuurieliidi kohtumispaik, kus peeti pidusid, tarbiti ohtralt narkootikume ja toodeti filme. Andy nimetas oma filmides esinenud tundmatuid inimesed superstaarideks, näitamaks, et igaüks võib olla 15 minutit kuulus. Enese pidev seostamine ilusate inimeste seltskonnaga ning endast ja portreteeritavatest ,,superstaaride" loomine pidi olema seotus Warholi alaväärsustunde ja puudujääkide kompenseerimisega.Ta tootis oma karjääri jooksul üle 60 filmi. Üks kuulsaimatest filmidest on näiteks ,,Sleep", mis kestab 6 tundi ja kujutab luuletajat John Giornot magamas. Pea kõik ta filmid lubasid vaatajal paar tundi eemal olla ja tagasi filmi juurde tulles ikka kõigest toimuvast aru saada. Andy filme näidati Tehases ja mõndades üksikutes põrandaalustes kinodes. Ta filmid olid
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
sissetulek on alla vaesusepiiri; Ühiskonnas tähendab see laste suuremat suremust, suurem risk seaduserikkujaks saada, vaeste lastel kehvem arengukeskkond, suurem tõenäosus et võimed jäävad välja arenemata ja üksikisikuliselt tähendab see piiratud valikuvõimaluste tunne loob teise järgu inimese tunde, Isiksuse kasv on emotsionaalsetel põhjustel pidurdatud, Põlguse talumine endiste vaeste poolt loob alaväärsustunde. 3. Inim- ja sotsiaalõigused õigused, millest peab sotsiaaltöötaja oma töös lähtuma (õigus sotsiaalabile, emade ja laste õigus sotsiaalsele ja majanduslikule kaitsele, õigus elule, õigus inimväärsele kohtlemisele, sõnavabadus jne.) 6 1. Sotsiaaltöötaja tegevus kohalikus omavalitsuses arvestuse pidamine vallas elavate puudega inimeste, pensionäride, töötute, paljulapseliste, üksikvanemaga ja väikeste lastega
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellum...
o Püüa mõista neid, kes sind on solvanud või jätnud sulle vajaliku abi andmata, anna neile mõttes andeks o Anna endale andeks oma vead ja nõrkused · Luba endale olla ,,mina" ise · Püüa mõista probleemide põhjuseid süüdistamata ennast ja teisi · Ole salliv teiste inimeste vaadete suhtes · Kritiseeri inimese käitumist, mitte teada ennast · Ära haletse ennast · Püüa vältida inimesi ja olukordi, mis tekitavad alaväärsustunde · Ebameeldivuste korral võta endale aega rahunemiseks · Tunne rõõmu mõnusatest inimestest ja kõigest sellest, mida pakub meeldiv suhtlemine · Märka ja naudi olukordade ja inimeste kordumatust, aga ka naljakaid, kummalisi olukordi · Raskeid tüüpe kohates mõtle sellele, millised hirmud neid endid kimbutavad · Ära tunne liialt muret oma ego pärast · Ära toimi rohutirtsuna, kes peab pidevalt hüplema, et talle peale ei astutaks. Rasked inimtüübid
mitmesuguste väärastunud ühiskondliku tõekspidamistega. Põhjus, miks paljud noored hakkavad alkoholi tarbima See on küsimus, millele üheselt vastata ei saa. Kogu probleemi mõistmiseks, peab vaatlema noorukiea eripärasid. Alates noorukieast seisab meil ees rida kriitilisi arengumuutusi, mis kestavad läbi elu. Toimuvad nii füüsiline, seksuaalne, moraalne ja tunnetuslik areng. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et toovad endaga reeglina kaasa alaväärsustunde paljud noored kannatavad selle all. Samas püüab igaüks seda tunnet varjata. End alaväärsena tundev noor püüab seda varjata, näidates end hoolimatu, lõbusa, muretuna. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega. Olulisemad tunnusjooned noorukieas on: vajadus eakaaslaste poolt tunnustatud olla (tunnustusvajadus on selles vanuses suurem kui kunagi varem)
rahulolu eluga. Selle teooria kohaselt peetakse eduka vananemise eelduseks aktiivsuse säilitamist ja võimalike kaotuste korvamist mingil aktiivsel viisil. On kolme tüüpi aktiivseid tegevusi: suhtlemine sõprade ja naabritega, aktiivne osalemine vabatahtlikus tegevuses ja huvialane aktiivsus. Kui indiviidi poolt väärtustatud tegevusi ja huvisid piiratakse, võib see selle teooria kohaselt kutsuda esile kriise, mis viivad alaväärsustunde tekkimiseni ja masenduseni (Tulva, Viiralt 2003). Vananemisega seotud probleemid on meestel ja naistel erinevad, ka eri sugupooltele suunatud kultuurilised ootused erinevad üksteisest. Naistelt on hakatud ootama kortsude peitmist ning oma kalendrieast nooremana näimist. Meestele on see eest antud ,,luba" vananemiseks. Nõnda on bioloogiline vananemine seotud naise eaga. Mis sunnib naisi kasutama rohkem kosmeetikat ja isegi plastilist kirurgiat. Vananemise käsitlemisel tuleb
mäleta hiljem suurt midagi. Arusaamist takistab veel mõni muugi asi. Näiteks see, kui õppides püüda mingit abstraktset tõde sõna-sõnalt mõista. Asjade täht-tähelt võtmise püüd on ka üks pikaldase lugemisviisi keskseid põhjusi. Mõne aine, teema, tarkuse omandamise teeb vaevaliseks arusaam, et tegemist on käsitamatult keeruka asjaga või et antud vallas lihtsalt napib andekust. Näiteks on arvutu hulk põhikoolide õpilasi kujundanud endas ebateadlikult alaväärsustunde matemaatika suhtes. Toome järgnevalt neli võtet, kuidas arusaamist halvavad kaitsepidurid õppimisel maha võtta. Kui mõni peatükk või tekstiosa on väga raske, lepi sellega, et püüad lugedes kas või midagi endale selgeks teha: näiteks mõne seletuse, seaduspärasuse, väite, elulise näite jm. Ilma heitumata, et hulk loetust jääb kas uute mõistete või keeruka käsitluslaadi tõttu ähmaseks, tee endale siiski mõned olulised asjad klaariks
sigarett süüdata. Suitsetamine toob kaasa kerge köha, kahjustab näonahka, suurendab kopsuvähi ja südame-veresoonkonnahaiguste tõenäosust. · Liigsöömine. Seda peetakse üheltpoolt stressi tagajärjeks, teiseltpoolt selle põhjustajaks. Rasvunud inimeste kehaline aktiivsus väheneb. Liigsöömine on lohutav mõnuallikas, mille nautimine lubab ajutiselt vabaneda närvipingest, unustada oma hädad ja alaväärsustunde. Tegemist on mugava aendustegevusega, mis lubab tegelikult probleemid kõrvale jätta. · Narkootikumid. Igasugune uimasti tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet ikka uuesti ja uuesti tarvitada. Tugevatoimelised narkootikumid (heroiin, kokaiin) kahjustavad inimest tervikuna, muutes ta lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt invaliidiks. Stressi mõjutab kogu keha.
Kujutlusperioodi lõppedes on laps rohkem kui üheski teises eas valmis kiiresti ja ahnelt õppima, saama "suureks", et võtta endale kohustusi, alluda distsipliinile ja täita ülesandeid. Tekib huvi jälgida ja matkida erinevate ametialade esindajaid, kellega lapsel võib olla kokkupuude. Varem või hiljem saabub aeg, kus rahulolu saavutamiseks tahab ta ise midagi ära teha ja seda võimalikult hästi. Tal on vaja tunda töörõõmu. Selle staadiumi ohtlikkus seisneb alaväärsustunde tekkimise võimaluses. Põhjus võib olla eelmiste astmete eesmärkide realiseerimatuses. Oluline on õpetaja osa selle tunde ohjeldamises, sest tema peaks tundma lapse võimeid, suutlikkust ja oskama neid rõhutada, et ennetada õpihuvi langust. See aste on tähtis sotsiaalses mõttes, sest nõuab algelist tööjaotuse ehk koostöö oskust. Töö väärtustamist ainsa rahulolu- ja tunnetusallikana mõjub pärssivalt noore inimese identsuse arengule. Temast võib K.
Kasvab huvi filosoofiliste probleemide üle. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse. (http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_2:Noorukiiga) 5 Alaväärsuskompleks Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et need toovad kaasa alaväärsustunde. End alaväärsena tundev noor püüab näida hoolimatu, lõbus, muretu ja üsna sageli õnnestub tal sellega kõik ära petta. Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pärast on muidugi ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka minna, üritades seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis ohustab see tõepoolest tema mina arengut
täiskasvanutega. Laps kes oma käitumise ja eneseväljenduse poolest erineb normkäitumisega lapsest. Sageli on tegemist selliste käitumisprobleemidega, mis ohustavad tõsiselt nii lapse enda kui ka kogu kollektiivi tööd 10. Mis on kiusamine? Definitsioon? Kiusamine on väärkohtlemise (agressiivse ja negatiivse käitumise) vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valuvõi ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Füüsiline kiusamine - Löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine jms. Psühholoogiline kiusamine - Sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, pilkamine jms. 11. Miks kiusaja kiusab? Selgita, millised rühmad on ilmestunud klassis, kus esineb kiusamine? Oma arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid.
jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegeled. Dr. Maxwell Maltz on kirjutanud sellel teemal ühe suurepärase raamatu "Psycho-cybernetics". töötas ta 1900-ndate keskel ilukirurgina ja pakkus oma teenuseid inimestele, kellel tekitas väline viga mingi füüsiline kõrvalekalle alaväärsustunde. See ei lubanud neil elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. Ta opereeris paljusid inimesi, kellel oli ebatavalise välimuse tõttu kujunenud iseendast vähem väärtuslik arusaam. Paljudel inimestel, keda ta opereeris, ei olnud aga väga suuri kõrvalekaldeid, pigem oli see nende minapilt, mis suurendas proportsioone sellest, kuidas nad mõnd oma kehaosa nägid. Nad olid lihtsalt kasutanud oma kujutlusvõimet, et luua
ulatusest. (4) 5 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarbima. See on küsimus, millele üheselt vastata ei saa. Kogu probleemi mõistmiseks, peab vaatlema noorukiea eripärasid. Alates noorukieast seisab meil ees rida kriitilisi arengumuutusi, mis kestavad läbi elu. Toimuvad nii füüsiline, seksuaalne, moraalne ja tunnetuslik areng. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et toovad endaga reeglina kaasa alaväärsustunde paljud noored kannatavad selle all. Samas püüab igaüks seda tunnet varjata. End alaväärsena tundev noor püüab seda varjata, näidates end hoolimatu, lõbusa, muretuna. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega. (6) Olulisemad tunnusjooned noorukieas on: vajadus eakaaslaste poolt tunnustatud olla (tunnustusvajadus on selles vanuses suurem kui kunagi varem)
“ 6)Kaasmõjurid – kalduvused ja pärilikkus – tähelepanuhäirete ja tähelepanu defitsiidi sündroom. Ka intellektuaalse arengu puudulikkus ehk kehaline, ajutalitlusest tingitud puue. (Rüdiger Penthin, 2003, 23 – 27). Peamiselt on laste agressiivsuse põhjustajateks mitmed sotsiaalpsühholoogilised riskitegurid: Vanematepoolne vägivald – kehaline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine, verbaalne vägivald. Isegi üks väike laks tagumikule võib lapses tekitada alaväärsustunde ning neid sügavalt haavata. Vanemad on halvaks eeskujuks ja lapsed võivad samuti agressiivseks muutuda. Emotsionaalse läheduse puudumine – sõbraliku, sooja, mõistva perekondliku õhkkonna puudumine, lapse eemaletõukamine vanemate poolt, vanemlik halb eeskuju, vanemate omavahelised probleemid. Suurem võimalus selle ohvriks langeda on lastel, kelle vanematel endal puudus lapsena kodune turvatunne ja soojus. Nad ei oska seda ka oma
Inimese esmaseks motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule. Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja : 1. alaväärsuse adekvaatne kompensatsioon 2. alaväärsuse mitteadekvaatne kompensatsioon Võimalik ka hüperkompensatsioon, N. Napoleon. TOOB VÄLJA ELUSTIILID ALAVÄÄRSUSTUNDEGA VÕITLEMISEKS:: 1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos - idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest.
Põgenemine- Kui oled elus midagi väga valesti teinud (kuritegelikule teele sattunud), pead terve elu oma mineviku eest põgenema. Isegi kui tahad oma elu muuta ja oled oma vigadest õppinud. Allaandmine- Kui enam ei jaksa ja ei näe ees ühtegi lootusekiirt siis tekib tunne, et ei taha enam elada. Nii annab inimene alla ja lõpetab võitluse iseendaga. Alaväärsuskompleks- Kui sa tahad ennast muuta, aga keegi ei usu sinusse ja kõik näevad sinus ainult probleeme, tekitab see alaväärsustunde. Oled justkui mahasurutud ja ei suuda ennast tõestada. Lootus- Isegi kui on väga raske, on kusagil kaugel mingi lootusesäde, et kunagi leiab inimene rahu ja tasakaalu. Lootust ei tohi kaotada, muidu kaob ka elu mõte. Pääsemine- Kui elus ei leia inimene rahu loodab ta leida seda peale surma. Reetmine- Kui ühel hetkel sõbrad su hülgavad ja pöörduvad sinu vastu on see reetmine. Pettumus- Kõige suuremat pettumust valmistab see kui inimesed keda sa oled
Ei lähe kokku N-ga aga üksikisiku rõhutamine ja võimutahe- Adler räägib alati ühiskondlikust tundest, sotsiaalsusest. Võib pidada keskkonna psühholoogiks; keskkonnaga kohanemine elu eesmärk. Ent samas liialt üldine. Inimene vajab selgemaid ja täpsemaid eesmärke. Elu eesmärk. (mõiste, mida kasutab isiksuse kujunemise puhul). Luuakse väiksemad eesmärgid, millele püüdlustes keskenduvad. Alateadlikut nt, varases lapsepõlves tekkinud. Tihti ka alaväärsustunde kompensatsioon abituse ja ebakindluse vastu. Sageli ebareaalsed või liialdatud, eriti kui alaväärsustunne on tugev. Nende põhiülesanne on kindlustada suund meie tegutsemisele. Usub, et iseloom ei ole kaasa sündinud ja need jooned kujunevadki vastavalt elu orientatsioonile. Elustiil. Meetod(id) mida inimene kasutab eesmärkide saavutamiseks. Ühe selle osana loob inimene kujutluse endast ja maailmast. See kujutus määrab ära inimeste käitumise
Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese esmaseks motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule. Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja : 1. alaväärsuse adekvaatne kompensatsioon 2. alaväärsuse mitteadekvaatne kompensatsioon Võimalik ka hüperkompensatsioon,N. Napoleon. Toob välja elustiilid alaväärsustundega võitlemiseks:: 1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos- idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest
(riietumine, käitumismaneerid, puhtusearmastus, mängueelistus) E. Eriksoni isiksuse arenguastmed. J. Marcia identiteedi kujunemise tüübid. ERIKSONI teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, mis avalduvad spetsiifiliste arengukriisidena. I aste – üldise usalduse ja usaldamatuse konflikt; II aste – suureneva autonoomsuse ja häbi ning kahtluse konflikti ; III aste – laieneva initsiatiivi ja süütunde ning ettevaatlikuse konflikt; IV aste – töökuse ja alaväärsustunde konflikt; V aste – identiteedi ja identiteedi hajumise konflikt; VI – intiimsuse ja isolatsiooni konflikt; VII aste - generatiivsuse ja stagnatsiooni konflikt; VIII aste – integraalsuse ja meeleheite konflikt J. MARCIA identiteedi kujunemise neli seisundit: I seisund - identiteedi hajumine (kujunemata identiteediga noorukid ei suuda muutuvates oludes jääda iseendaks; II seisund - ennetav sulgumine (võib hiljem kaasa tuua uue kriisi); III seisund - moratoorium (nooruk
keskenduma. Elu eesmärgid ei ole sugugi mitte selgelt ja teadlikult valitud. Adler arvab, et need elu eesmärgid formeeruvad lapsepõlves juba ja jäävad suuresti alateadlikuks. Näide: Adler näiteks arvab, et paljud arstid valivad oma tulevase elukutse, et saada hakkama oma surmakartuse või abitusega. Näiteks tema valis meditsiini, kuna ta oli lapsena väga haige ja tundis pidevalt alaväärsuskompleksi. Elu eesmärgid tekivad kompensatsioonina abitus- või alaväärsustunde vastu (nt ebakindlus, ohutunne jms). Elu eesmärgid võivad olla tihtipeale ebareaalsed ja ka liialdatud. Liialdatus ja ebareaalsus on seotud sellega, et alaväärsustunne on olnud liiga suur. Adler väidab ka seda, et inimese iseloom kujuneb enamasti vastavalt sellele, et millised elueesmärgid tal kujunevad. Näiteks kui inimene püüdleb isikliku võimu poole, siis kujunevad tal välja ka vastavad iseloomujooned. Elustiil Elu eesmärkidega sarnane mõiste
lahendamine. lasti vale arvata, et andekate laste maksimaalse arengu kindlustamisel mängi- vad motivatsioon ja jõupingutus väga olulist rolli. Juba Termani longituud- uuringus kõrge IQ alusel valitud 150 edukamat ja 150 vähem edukat ini- mest erinesid eeskätt visaduse, eesmärkide saavutamise, eesmärkidevahelise integratsiooni, enesekindluse ja alaväärsustunde olemasolu või puudumise poolest. Ka Nobeli laureaatide elu ja tegevust käsitlevates uuringutes ning intervjuudes on nad ise nimetanud oma edus olulisena märkimisväärselt suuremat töö ja jõupingutuse määra kui nende vähem edukatel kaaslastel (Shavinina, 2004). Sõltumata sellest, kas nende anne avaldus varases noo-
Üks tuntuim uurimus on nimeka Vene psühholoogi N. Ananjevi "Psihhologia pedagogitseskoi otsenki" (1980). Empiirilistele andmetele tuginedes väidab autor, et hindamine on asendamatu nii õpilase kui õpetaja edukaks tööks. Hinne aitab lapsel orienteeruda omaenda võimetes ja oskustes. Hindamise puudumine on ühe või teise tegevuse seisukohalt (tegevuse edukust silmas pidades) halvim variant, sest see desorienteerib õpilast. Tulemuseks on ebakindlus, tegevuse eesmärkide ähmastumine, alaväärsustunde tekkimine. Hindamise puudumisel hakatakse tagasisidet otsima ebaolulistes detailides, millele omistatakse suur tähtsus. Vastust otsitakse õpetaja miimikast, zestidest, intonatsioonist. Ühesõnaga, õpilane on teadmatuses oma tegevuse tulemuslikkusest. Hindamine on lapse arengu seisukohalt hädavajalik tegevus - selline on klassikalise pedagoogika seisukoht. Lapsekeskne pedagoogika on Ellen Keyst alates olnud igasuguse hindamise vastu. Miks?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
