ära läks tuulessa, tuul meelest tusa viis -- kõik oli korras siis. Oleks saand süda ka tuulesta terveksa! Armid ei tuulesta ega kao tuulessa. Luuletus räägib armumisest, kõik saab alguse tahtmatult ning keegi ei tea kunagi ette, kuidas see kõik lõppeb. Seekord lõppes, ning üldsegi mitte hästi. Vastupidi, lahkuminek oli kurb, kuid aeg ravib haavad, aga mälestused ei unune. Kõik jääb meelde ning ilmub piltidena edasises elus ja uute armastustega võrreldakse alatihti seda esimest ja kõige tähtsamat. Esimest kahte rida lugedes tulevad ette pildid ameerika romantilistest komöödiatest, mille ainestikuks on gümnaasiumi õpilaste omavahelised suhted. Filmi alguses "populaarsed" ja "nohikud" teineteist ei salli, kuid lõppeb film ikka nii , et populaarseim õpilane armub nö. nohikusse ja kõik elavad õnnelikult edasi. Üks suu Üks suu, nii vana kui mullake; ja mõtteis nägu nii vagune. Ja mõtteis nägu, nii aus ta; nii vaikne, valul
Ehk, mis teeb pagulase elu raskeks. 4. Ravic Oli ükskõikne ja tundus, et klapib kõikide inimestega, kuigi ise boheemlasliku ja ükskõikse käitumisega. Ta elas tänases päevas, ega mõtelnud homsele. Joan Oli planeerija ja unistaja tüüp. Ta tahtis oma elu rajada kindlale plangule, mitte aga elada juurteta ja teadmatuse, mida edasine elu toob. Veber Ravic`i hea sõber, kelle kliinikus Ravic töötab. Ta on küllaltki heasüdamlik ning tunneb kaasa Ravic`ile alatihti. Marozov Ta oli kaval ja tark ja pühendunud mees, kes armastas väga malet mängida. Oli Ravic`ile nagu venna eest. Haake Julm,sest ta piinas ja tappis inimesi kõige julmematel meetoditel. Ta lasi piinata ja nautis seda. 5. Ravic pigem muutub paremaks. 6. Et elu pole alati nii nagu muinasjuttus. See, mis toimub on reaalne. Ning alati ei saa olla koos sellega, kellega tahad. 7. Mulle meeldis see raamat, sest see ei lõppenud nagu tüüpiline seebiooper. Ning autor ei ilustanud
Kas mõeldakse ainult materiaalselt ja arvatakse, et rikkus = jõukus? Või mõeldakse selle all hoopis õnne? Neile küsimustele on raske vastata ja arvatavasti pole ükski neist ka tegelikult vale. Arvatavasti on rikkusel igale inimesele erinev tähendus. Aga keelteoskus, kas seda võib samuti pidada rikkuseks? Minu arvates on nüüdseks väga tähsalt kohal oskus rääkida. Oskus suhelda erinevate inimestega erinevates situatsioonides on alatihti edukuse võtmeks. Enam ei elata ainult oma perega kuskil sügavas metsasopis, kus kilomeetrite raadiuses pole ainsatki hinge. Puhtalt oma põllulapikese harimisega on raske, kui mitte võimatu, ära elada. Ükskõik milleks on vaja kellegagi suhelda ja tänu ülemaailmsele, kiirelt arenevale, infovahetusele tuleb seda ka võõrkeeltes teha. Lisaks sellele, et neid on vaja, on nad huvitavad. Ma arvan, et nii mitmedki on kasvõi korra oma elus unistanud hiina, või mõne muu eksootilise
Ta püüdis oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestus tal hästi, kuid kui ta kuskilt külast lahkub murdis ta alati kellegi naise südame. Sageli jäid lootusrikkad tüdrukud teda ootama, kuid ta ise ütles: "Ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Sageli oligi nipernaadi ilmumine inimestele tõukejõuks, mis võimaldas teistel tegelastel end avada, samas ise jääda pealtvaatajaks, seda ka looduses. Nipernaadi imetles loodust, ta armastas alatihti mööda aasu ja metsi ringi joostes. Minu arvates oli Toomas Nipernaadi suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus.
Gümnaasium kellele ja milleks? Eks iga gümnaasiumi õpilane siin on kuulnud õpetajailt küsimust, miks nad siin on? Tavaliselt on vastus, et õppimiseks. Aga kas see ka päriselt nii on, või valetavad õpilased silmaaauku? Peale põhikooli lõpetamist peab ju tegema selle suhteliselt suure otsuse mida edasi teha. Vailkuid tegelikult ju väga palju polegi: gümnaasium, mingisugune kutsekool või minna kohe tööle. See viimane ei ole minu arust just kõige parem variant, sest kes tahaks omale tööle võtta põhikooli haridusega inimest. Mitte just eriti paljud. Samas, kes otsib, see leiab, aga kindlasti pole see parim variant. Ning osadel, kaasaarvatud minul, on midagi kutsekoolide vastu. Nagu see oleks kool neile, kes ei saa gümnaasiumis hakkama. Tegelikult seal saab ju gümnaasiumi ja mingi kutselise hariduse kohe kätte ajavõit missugune. Kuigi millegipärast eelistatakse siiski gümnaasiumi. Paljud jäävad gümn...
On levinud arvamus, et rikas kodu on suur, ilus ja võib-olla ka uus maja koos suure tagahoovi ja parklaga, mis pakub peatumispaika nii mõnelegi kallile ja uhkele autole. Kindlasti peidab rikas kodu endas tohutul hulgal kallist mööblit, muidsuguseid sisustustarbeid ja suurt rõõmsat pere. Usun, et kui tegemist on rikka koduga, võib olla tegemist ka suure uhke villa ja kalli sisustusega, aga minu arvates on rikastes kodudes elavad inimesed alatihti ennasttäis ja egoistlikud. Tavaliselt ei oska seesugused inimesed hinnata seda, mis neil on ning leiavad, et rahaga saab osta kõike - kaasaarvatud õnne, armastust ja inimesi. Hoopis raske on võtta seesugust seissukohta, kui endalgi tutvusringkonnas seesugu inimesi leidub. Olen õppinud, et rikastest kodudest pärit inimesed ei ole eriti usaldusväärsed ja nende peale ei saa loota. Neil on kujunenud arvamus, et raha on kõikvõimas ja raha teeb ka inimesest kõrgemaväärse olendi
Ehk, mis teeb pagulase elu raskeks. 4. Ravic Oli ükskõikne ja tundus, et klapib kõikide inimestega, kuigi ise boheemlasliku ja ükskõikse käitumisega. Ta elas tänases päevas, ega mõtelnud homsele. Joan Oli planeerija ja unistaja tüüp. Ta tahtis oma elu rajada kindlale plangule, mitte aga elada juurteta ja teadmatuse, mida edasine elu toob. Veber Ravic`i hea sõber, kelle kliinikus Ravic töötab. Ta on küllaltki heasüdamlik ning tunneb kaasa Ravic`ile alatihti. Marozov Ta oli kaval ja tark ja pühendunud mees, kes armastas väga malet mängida. Oli Ravic`ile nagu venna eest. Haake Julm,sest ta piinas ja tappis inimesi kõige julmematel meetoditel. Ta lasi piinata ja nautis seda. 5. Ravic pigem muutub paremaks. 6. Et elu pole alati nii nagu muinasjuttus. See, mis toimub on reaalne. Ning alati ei saa olla koos sellega, kellega tahad. 7. Mulle meeldis see raamat, sest see ei lõppenud nagu tüüpiline seebiooper. Ning autor ei ilustanud
vähem aru, kui näost näkku rääkides. Iga laps aga peaks olema õnnelik selle üle, et tal on vanemad või vanem kes hoolib temast. Kuna paljud lapsed on lastekodus ning nemad ei tea mis asi on vanema armastus või hoolivus. Nad unistavad ajast mil ema hellitab, hoiab ning kallistab. Kuid miks on see nii, kuna lapsi ei saa ju lillepähe kinkida? Turvatunnet minnakse otsima kellegi teise juurde, kurbusest aga võib tekkida viha. Kuid on noori kellel on vanemad olemas soovivad alatihti just, et nad elaksid lastekodus või kusagil mujal kui kodus. Nende vanemad on joodikud ning paljudes peredes on väga tuntud koduvägivald. Pekstakse lapsi või pannakse neid käituma nii nagu nad oleksid orjad. Kuid mitte keegi ei soovi endale sellist elu ning kahjuks vanemaid ei saa valida. Minu elus on perekond tähtsal kohal, kuna mul on mõistev ema ning hooliv isa. Nad tunduvad küll vahest tüütud ning tekitavad kurjust täis viha, kuid siiski nad on armsad
Mida inimene peaks teiste heaks tegema või saab teha on huvitav küsimus. Inimene peaks olema kindlasti abivalmis ja toeks perele, sõpradele ja tuttavatele. Samas peab olema inimene viisakas ja eeskujuks teistele noorematele. Inimene peab austama teisi ja arvestama, et ta ei ole üksi siin maapeal. Muidugi peab olema igal inimesel mingi eesmärk mida ta elus saavutada tahab. Ning näitab teistele, et elul peab olema eesmärk, et siin toime tulla. Alatihti on kellegil vaja abi või tuge, näiteks su oma pere,sõbrad või keegi kolmas. Pere on siiski kõige tähtsam kuna sõbrad võivad minna ja tulla kuid pere jääb kogu eluks ja seda valida ei saa. Siis peab vahepeal jätma oma mured ja olema abivalmis teistele. Kui sa oled toekas isik teistele siis ka kindlasti ollakse toekas sulle just siis kui sull on abi või tuge vaja. Inimese viisaksus on alati eeskujuks teistele. Kasvõi kõige lihtsam viisakus, tulles
hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes aastate jooksul liikunud on. ,,Hingring" algab arusaamisega inimesest kui universiumi keelest, kui keelpilli keelest, mis kuidagi helisema pannakse: ,,Kõik me oleme keeled, universiumi unes". (lk 3) Luuletaja kirjutab armastusest nii tundepuhtalt, mida ta mõtestab suurima inimliku lähedusena: ,,Iga ta suudlus on elukeelne". (lk 56) Doris Kareva luulet lugedes tabab mind alatihti ülev kurbus, kuid ,,Hingringis" mõjub see rahulikumalt ning eemalolevamalt. Raskustest tuleb luuletaja välja üsna tugevana, tõdedes ikka ja jälle: ,,Valgus, millest me võetud, ei hävi". (lk 50) Tema luules vastanduvad aina päev ja pimedus, hetk ja igavik, tõde ja vale, valgus ja vari. Esile tõusevad ka põlised küsimused elu ja surm, ajaline ja igavikune. Ühel toel sai esile tõsta teist. Kareva luules on väga vähe ebakindlushetki: ,,Võib-olla valu võlujõud vaid
Nii nagu langeb Euroopa elanike arv, langeb see ka üle maailma. Näiteks Hiina või India, kus on iive kõrge seetõttu, kuna tarvis läheb hulganisti töökäsi. Tööd aga rügatakse selleks, et rahuldada Euroopa nõudlust. Kui aga pole kauba soovijaid, pole ka vaja enam töötajaid. Sellest tulenevalt väheneks kenasti ka idamaade rahvaste arv. Rahvastiku vananemine puudutab küll kogu Euroopat, kuid see on paratamtu siht tuleviku suunas. Tõuse ja mõõne on esinenud ajaloos alatihti, kuid ega sellest inimkond välja sure. Hoopiski tuleks vaadata ülerahvastumist, kui ülemaailmset probleemi, mis võib tulevikus kaasa tuua enneolematuid sõdu ja õudusi.
lähevad võtted lahingus. Inimkond on omandanud julmi viise, kuidas maailma ja elu lõpetada ning on tõestanud sihikindlust saavutada eesmärgid olenemata tagajärgedest, millel on võivad olla laastavad tagajärjed inimeste olemusele- inimlikkusele. Romaanis ,,Läänerindel muutuseta'' käsitleb Remarque eelkõige just inimlikkuse küsimust esitades lugejale võikaid pilte lahinguväljadelt ning jõudes mõtetega alatihti sõja destruktiivse mõjuni inimlikkusele. Ta ei ole kindlasti leebe kirjanik, kes ilustaks võikaid sündmusi, vaid räägib asjadest ausalt tehes isegi 21.sajandil elavale noorele võimalikuks saada aimu mineviku lahingutest. Raamaturidade vahelt kõlab tugevalt välja sõnum, et sõjas ei ole kohta inimesele, vaid robotilaadsele sõdurile, kes ei tohi tunda emotsioone. Minategelane juhtis nii mõnigi kord oma mõtteid suurtelt asjadelt ära mõistes, et mõeldes nende olemusele ajaks
hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes aastate jooksul liikunud on. „Hingring” algab arusaamisega inimesest kui universiumi keelest, kui keelpilli keelest, mis kuidagi helisema pannakse: „Kõik me oleme keeled, universiumi unes”. (lk 3) Luuletaja kirjutab armastusest nii tundepuhtalt, mida ta mõtestab suurima inimliku lähedusena: „Iga ta suudlus on elukeelne”. (lk 56) Doris Kareva luulet lugedes tabab mind alatihti ülev kurbus, kuid „Hingringis” mõjub see rahulikumalt ning eemalolevamalt. Raskustest tuleb luuletaja välja üsna tugevana, tõdedes ikka ja jälle: „Valgus, millest me võetud, ei hävi”. (lk 50) Tema luules vastanduvad aina päev ja pimedus, hetk ja igavik, tõde ja vale, valgus ja vari. Esile tõusevad ka põlised küsimused – elu ja surm, ajaline ja igavikune. Ühel toel sai esile tõsta teist.
Teoses tundsin ära minule iseloomulikke jooni ära mõlemas peategelases. Isebel leidis, et võib-olla tema ja Justus ei sattunud kokku juhuslikult, vaid mingid tundmatud niidid olid neile ette punutud. Leian ennast isegi tihti mõtlemas n.ö saatuse kavatsustele ja mulle meeldib asju näha sellises valguses, et järelikult pidigi nii minema, kui saatus seda tahtis. Justus väljendas imelikke mõtteid, kaitses arusaamatuid seisukohti. Lisaks mõtles ta alatihti üle ja muretses asjade pärast, mille pärast üldse muret tunda polnud vaja, nagu minulgi kombeks on. Kui ta naine ja Astrid talle maalt postkaardi saatsid, kartis mees paaniliselt, et nad on tema armuloost teada saanud. Sama kartis ka naabrite tühistest pilkudest. Tegelikult ei teadnud keegi midagi, kuid mees tundis, et peab sellest tütrele rääkima. Mulle jäi mulje, et Justus isegi ei süüdistanud ennast niivõrd, et Isebel enesetapu sooritas. Neiu surm
Juuksed on tal küll tumedad, aga ehk anti siis midagi muud mõista. Kevin on uus kõigi jaoks. Ta on omamoodi poiss. Ta ei räägi eriti inimestega, aga kui räägib, siis liialdab alati. Küsitluses vastati, et kutt peab ennast liiga targaks, aga on alati abivalmis ja asjalik. Vahest ülbe, aga hoolitsevus ja austuslikkus ületab selle kindlasti. Teda jäädakse mäletama kui väikese venna Rasmuse sõpra ja krossikameest. Nikolai on väga laisk, magab alatihti. Meeldib omapärane muusika, tema suust tuleb alati normaalset juttu. Nikolaid jäädakse mäletama kui kutti, kes on 24/7 facebookis ja, et ta mõistab piire ja oskab lõbutseda. Nikolai pidavat tihti käsi väänama. Leho on kõigil meeles kui parima sõbra ja lummava häälega. Pikkus on samuti kõigile muljet avaldanud. Leho jäädakse mäletama kui muusikut, kellel on mustad juuksed ja prillid. Aga mõned väitsid kaa, et kutt ei arvesta teistega, vaid ainult iseendaga.
Kuna me polnud kaua näinud, rääkisime ka muudest asjadest. Hiljem kui Olümposele tagasi jõudsin, nägin, et Hestia ja Hera vaidlevad. Mul oli endal liiga kiire, et neile vahele segada ja see tüli lõpetada. Läksin kiiresti oma troonisaali ja istusin troonile, et kuulda uusi kaebusi ja kirju, mis on vahepeal saabunud. Õnneks polnud neid palju ja sain jätkata oma tegemistega. Suundusin Arese juurde, et anda talle nõu sõja osas. Ta tegi alatihti valesid otsuseid, kuigi pidi inimesi kaitsma ja sellepärast paljudele inimestele ta enam ei meeldinud. Loodan, et sellel korral läheb tal ilusti ja inimesed hakkavad teda uuesti austama. Päev oli juba õhtusse jõudnud, aga ma pidin veel ühes kohas käima. Ma olin päeva läbi palunud, et Artemis ja Athena tuleksid õhtul mu troonisaali, et nad saaksid aru anda, mis toimus hommikul. Jõudes tagasi Olümposele ootasid nad juba mind ja ma hakkasin neid kuulama
vormiks temast väärika mehe. Franzi elu oli jaotatud kui kolme faasi: esimeses oli tema kui ori, kes elas seaduste järgi, teises maailmas elas isa ja kolmandas maailmas elasid vabana teised inimesed. See kõik tekitas poisis muret vaimse eksistentsi tõstmiseks. Lugedes seda kirja isale, leian minagi mõned seosed oma isaga. Nimelt minu isa on kogu elu olnud sõjaväelane. Seega ei ole ka minu lapsepõlves sõjaväeline kord mööda läinud. Alatihti pidid kõik asjad korralikult omal kohal olema ja vastuvaidlemist ei saanud ollagi. Kui miskit viltu läks peeti selle kohta korralik loeng ja karistus toas istumisega. See kõik tekitas vimma. Aja möödudes olen mõistnud, et isal oli kindlasti mingil määral õigus.
Meie ja teie Meie ja teie. Neiud ja noormehed. Noored, kes on kohati nii sarnased ja samal ajal nii erinevad. Inimesed, kellel seisab ees suursugune tulevik ja pikk elu. Meid kõiki ühendab soov leida sõpru ja kaaslasi kogu eluks. Me soovime kõik kedagi enda kõrvale. Kuid kuidas näevad suhteid erinevad sugupooled - meie ja teie? Liikudes mööda ühiselamu pikki koridore kohtab väga palju erinevaid noori, keda kõiki seob üks ühine tunnus- nad kõik on kas meie või teie tervikliku grupi üheks liikmeks. Tungides nende masside hingeellu on näha üks suur erinevus. See seisneb omavahelistes suhetes. Meie, tüdrukud, sõbruneme kiiresti. Meile piisab vaid paarist tühisest minutist, et jutt jooksma hakkaks ja meie vahele tekiks sõprus või ühtekuuluvustunne. Me leiame kiiresti ühise keele, kuid me suudame selle ka ruttu lõhkuda. Tütarlaste puhul on tavaline, et sõbrannadena käiakse igal pool koos, tehakse kõike ühiselt- ollakse nagu sukk ja ...
käituda nii, nagu kõik teised seda ootavad, muutes ennast selle üksluise elu ja rutiini orjaks - inimeseks, kes on kaotanud oma vabaduse. Et elada vabalt, ilma rõhuva raskustundeta südames, jõutakse küsimuseni, kas olla, või mitte? Lihtne oleks ju minna kergema vastupanu teed ja teha bioloogilise surma ees ninanipsu, ning saata kõik kus see ja teine. Nii valiks me mitte olemise. Või siis lihtsalt hulluks tembeldamine, alatihti tunnevad inimesed ennast piiridesse surutuna, kui peatakse päevast päeva üht ja sama rada käima, taluma rõhuja kalkust ja põlatud armu piinu. Arvatavasti on kõige hullem teadmine, et muuta ei saa midagi. Või äkki vaev lõpetada? Oleks kergem pigistada silmad kinni ja vaadata sellest ebatäiuslikust maailmast mööda. Terve elu koosneb valikutest. Elada või surra? Alla anda või võidelda? Samahästi võiks elada siis koos oma sisemise hullusega. Ja kas see muudaks midagi
,,Kõrboja peremees" Autor: Anton Hansen Tammsaare Pealkiri: ,,Kõrboja peremees" Lühike sisukokkuvõte: Raamatu sündmustik hakkab kulgema Katku Villu elukäänakute ja Kõrbojale peremehele otsimisega. Villu naaseb kodutallu. Ta oli just pääsenenud vangist. Katku Villu oli nimelt vangis istunud inimese tapmise pärast. Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus enesetapu teeb, ütleb ta isa, et see oli mehe ainus õige tegu
juttu tuleb väga hellitatud tüdrukust . Kuidas sujus raamatu lugemine ? Raamat sai läbi imekiiresti. Lugesin seda igal õhtul enne magama jäämist ning vahel ka koju jõudes, enne õppimist. Iga peatüki lõpp lausa nõudis järgmise algust. Seega juhtus vahel nii, et kui lubasin, et see on viimane peatükk, suudsin ikka paar veel lugeda. Peategelane Tal oli vähe sõpru, sest ta oli kinnine. Ta tujutses alatihti, hiljem jõudis see talle kohale ning ta püüdis seda vältida. Kooli ajal ta ei maganud peaaegu üldse, kuigi enamjaolt suutis ta neljadeviitega lõpetada. Kui talle mainiti, et ta on korralik, otsustas ta hakata elu nautima, nagu kõik ülejäänud noored tegid: peod, narkootikumid, seks, alkohol, needistamine jne. Ta unustas armastuse ning tegi poisile väga haiget, hiljem aga armus temasse ise ära. Sel hetkel muutus ta jälle korralikuks
Kohtumine Molière'iga pani aluse uue zanri komöödiaballeti tekkele. Kuninga balletivaimustuse raugemisega pühendus Lully ooperite kirjutamisele. Süvenesid ka Lully tervisehädad, mistõttu pärast 1670. aastat ta enam tantsida ei saanud. Pereelu 4 Jean-Baptiste de Lully abiellus oma sõbra ja kolleegi Michel Lambert'i tütre Madeleine Lambert'iga. Tema vabameelsus põhjustas õukonnas alatihti intriige ning pingelised olid suhted ka kuningaga, ent tänu oma talendile Lully viimase ebsoosingusse ei sattunud. Lullyl oli teadaolevalt kolm poega Louis, Jean-Louis ja Jean-Baptiste Lully II. Surm 8. jaanuaril 1687 juhatas Lully Louis XIV tervenemise auks Ambroosiuse hümni, mille käigus põhjustas jalga tabanud taktikepp põletiku. Hoolimata haava ohtlikkusest keeldus Lully jala amputeerimisest, mistõttu levis gangreen peagi üle terve keha, põhjustades helilooja surma 22.
väärikuse seda nii teksti autor, kui ka halvemal juhul uudiste väljaandja. Selliseid situatsioone on olnud pigem vähe, ning seetõttu jääb tsensuuripuuduse kaalukauss siiski tugevalt positiivsuse poole. ,,Halvimatest parim..." Kuid mida peetakse siis demokraatia miinusteks? Kas niivõrd paindlikul valitsusvormil saab olla negatiivseid külgi? Kahjuks küll. Kui suur on aga ,,rahva võim," mida igal pool alatihti kuulutatakse? Demokraatliku süsteemi puhul on tihtipeale nii, et tugevamad võidavad ning vähemus saab oma tahtmise. Riigikogus on alati mingi osa inimesi puudu, ning nii võibki sündida asjaolu, et mõne küsimuse poolt ei hääleta mitte 101 inimest, vaid mingi osa neist. Üks negatiivsemaid külgi on veel see, et kui mõni uus seadus ongi võetud arutellu, siis selle vastuvõtmine võtab liiga kaua aega. Maksimaalne seaduse vastuvõtmisaeg on Eestis 8 aastat,
Kuressaare Ametikool Karjääriplaneerimise arvestustöö Essee Koostaja: Maarja Strandson Töö juhendaja: Eveli Kallas Kuressaare 2007 1 Karjääriplaneerimine on väga keerukas otsus ja seda ei saa uisapäisa teha. Näiteks mina palusin abi oma emalt. Tema oli kõigega nõus mida ma ise valin ja meeldib edasi teha. Aga siiski ta eelistas et ma edasi keskkolli läheksin. Veel palusin ma nõu oma kooliõpetajatelt. Sealt tuli palju erinevaid pakkumisi mulle kuhu ma võiksin edasi õppima minna, kuna mul olid põhikoolis väga kõrged hinded siis soovitati mul keskkooli edasi jääda. Kuid minu kunsti õpetaja soovitas mul kunsti edasi õppima minna. Kuna tema arvates oli mul annet, see tuli mul loomulikult ja mulle meeldis sellega tegeleda. Mina tahtsingi midagi uut ja huvitavat proovida ja otsustasin Kuressaare Ameti...
Ma arvan, et see on midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugi jõudnud, nt. elu hammasrataste alla jäänud inimesed suudavad ka olla õnnelikud. Inimesi ei tee õnnelikuks raha, vaid õiglus, hoolitsus ja armastus teise inimese poolt. Mis on üldsegi õnn? Õnne võiks pidada hetkeliseks, kuid on ka inimesi, kes on olnud kogu oma elu õnnelikud ja võitlend raskustega, et ka jääda õnnelikeks. Õnn on alatihti saatus, kuid seda saatust saab ka ise endale tekitada. Paljud seostavad õnne rahaga, kuid nii see kindlasti ei ole kuna raha on siin ilmas põhjustanud palju õnnestust ja kurbust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse. Tegelikult on õnn erinev kõigi jaoks. Nelja aastase lapse jaoks on õnn see, kui ta saab endale uue jalgratta, kahekümne viie aastase täiskasvanu jaoks on õnn see, kui ta saab esimest korda
tunnete ajendil, võivad osutuda hiljem valedeks. Segaduses olles, ei mõelda mõlema vaatevinkli suhtes ratsionaalselt. Enamasti tunnete vallas olevad inimesed võtavad alateadlikult vastu otsuse, mis on neile kasulikum. Tuleb välja, et inimeses on mitu erinevat "mina" tegelast. Alateadvus, tunded ja mõistus, mis 1 räägivad alatihti erinevaid keeli. Nendest kõigist kokku tekib meeltesegadus ning edasi areneb rahulolematus, mis pidevalt inimesi piinab. Konfliktid inimeses eneses võivad välja jõuda psühholoogilise murdumise punktini. Selleks hetkeks usuvad inimesed peaaegu kõike, mis neile öeldakse, kui see sarnaneb sellega, mida nad kuulda soovivad. Nii ka Tuglase novellis "Inimese vari". Maret ootas pikka ega oma poega sõjast koju, kuid teda ei tulnud ega tulnud. Ühel päeval
Paraku tekitas asjaolu, et taksofoni metallkestas peitub sulaselge raha, head meelt ka kurikaeltele ja nii saidki lõhutud telefoniaparaadid igapäevaseks nähtuseks. Kahtlemata oli see üks põhjustest, miks aastate eest telefonikompaniid asusid aktiivselt välja töötama tehnoloogiat mis võimaldaks telefonikõnede eest tasuda nii, et aparaati ei jääks lõhkumisele ahvatlevaid münte. Tänapäev: Tänapäeval uuendatakse ja mudetakse asju alatihti. Sellepärast on neil aina vähem ühist algse telefoniga. Nii uuenduvad ja tulevad ka müügile uusi telefone. Millel on iga korraga aina rohkem uusi asju küljes või, et inimeste elu oleks mugavam. Kõige levinumad mobiiltelefonide tootjad tänapäeval on: · Nokia · Motorola · Samsung · Siemens · LG · Sony Ericsson Tänapäeval jagunevad veel telefonid kõige laiemalt kaheks: mobiiltelefonid ja tavatelefonid.
ta võimalikult kiiresti võlgadest vabaneda? Tema soov oli ikkagi, et lapsed ei peaks tema võlgu kinni maksma. Samas, kas ei jätnud Andrese pidev töö ja tegutsemine perekonda ilma millestki tähtsamast kui raha? Mida Andres üldse armastas? Kas oli selleks veel väljaarendamata talu? Või oli selleks naine või hoopiski lapsed? Kas Andres armastas maad, oma talu? Pealiskaudselt vaadeldes ütleks kohe, et naist ei armastanud Andres küll, kuna ta tema kallal alatihti füüsilist vägivalda kasutas. Sama loogika põhjal saaks öelda ka, et ta ei armastanud oma lapsi, sest lapsed pidid talus tööd tegema. Laste ja töö juures peaks meenutama, et raamatu Tõde ja õigus,, tegevus toimus ikkagi 19. sajandi teisel poolel. Sellisel ajal oli normaalne, et lapsed aitavad oma vanemaid talutöödel. Talu pidi tootma võimalikult palju kvaliteetset saaki ja kõik töökäed olid vajalikud, eriti kui pere oli suur.
Kohtumine Molière'iga pani aluse uue zanri komöödiaballeti tekkele.1660.aastal sai Lullyst kuningaperekonna muusikaõpetaja ja talle allus ka kogu õukonnamuusika. Kuninga balletivaimustuse raugemisega pühendus Lully ooperite kirjutamisele. Süvenesid ka Lully tervisehädad, mistõttu pärast 1670. aastat ta enam tantsida ei saanud. Pereelu Jean-Baptiste de Lully abiellus oma sõbra ja kolleegi Michel Lambert'i tütre Madeleine Lambert'iga. Tema vabameelsus põhjustas õukonnas alatihti intriige ning pingelised olid suhted ka kuningaga, ent tänu oma talendile Lully viimase ebsoosingusse ei sattunud. Lullyl oli teadaolevalt kolm poega Louis, Jean-Louis ja Jean-Baptiste Lully II. Ooperiteater 1672.aastal sai Lully õiguse luua ooperiteater ja temast sai ka ooperijuht tema asutatud Kuninglikust Muusikaakadeemiast kasvas Pramtsuse Rahvusooper. 1673. aastal valmis Lullyl esimene prantsuse stiilis tõsine ooper ehk lüüriline ooper (tragédie lyrique). Lully jäljendas
Nipernaadi Merilin Kauniste. Mina lugesin August Gailiti raamatust "Nipernaadi" kaks novelli . Esimesena lugesin novelli "Parvepoiss". Oli kevad ja jõeäärne rahvas ootas millal saabuvad uued parvepoisid. Nimelt iga aasta kevadel ,sõitsid mööda jõge, mis möödus Habahannese rikkast talust, mõningad parvepoisid. Nad peatusid alatihti Habahannese talu hoovil ning pidasid maha öise peo. Habahannes demonstreeris alati kõigile oma ilusat tütar kelle nimi oli Mall. Kuid Habahannese talu lähedal asetses ka teine talu. Seal elas vaene perekond mis koosnes tüdrukust ja tema isast. Tüdruku nimi oli Loki .Iga aasta vaatas Loki põõsaste vahelt parvepoisse ja tahtis nendega koos maid avastama minna. Kuid see aasta polnud Loki veel ühtegi parvepoissi näinud. Ka Mall ja
Ideaalid ja karm tegelikkus Igal ühel meist on oma plaanid eluga ja ideaalid, milleni me küündida tahame. Kuid mitte alati ei lähe kõik nii, nagu me soovinud oleme. Alatihti põrkutakseme karmi reaalsusega ja mõistetame, kuhu tegelikult jõunud oleme. Kuid millised siiski on need ideaale hävitavad probleemid ning kas ja kuidas on nad meie elu mõjutavad? Nendele küsimustele võib leida vastuse, kui analüüsida Tammsaare romaane. Vargamäe Andresel olid isakodust lahkudes ja Vargamäe Eesperet ostes suured plaanid: Ta tahtis oma töö ja vaevaga sellest poolsoisest ja igerikust talust tõelise meistriteose luua, kus oma perega tulevikus rahulikult elada
käimine nõuab palju arukust. d) Talle olid tähtsal kohal tema pojad ning see järel raha. Tedaldo ,Lamberto ,Agolante - a) nad olid teedo pojad,lamberto oli neist kõige vanem b) Ma arvan et nad olid oma isa moodi lapsed seega ka pikad ja kenad. c) Mulle tundust et vendadest kõige liiderlikum oli lamberto,tema haaras ohjad enda kätte, kui kriis oli lähedal.Teised vennad nõustusid vanema vennaga alatihti. d)Nad olid kõik pimestatud rahast. Allessandro, abt, - a) Allessandro oli pärit Itaaliast,mitte just kõige rikkamast perekonnast. Abt, osutus tegelikult Inglismaa Kuninga tütreks, seega oli suursuguse eluga harjunud. b) Noormees oli ilusa rühi ja näoga . Kuninga tütar oli ka väga veetlev ning kaunis tütarlaps. c) Allesandro oli Väga meeldiva käitumisega ja heade kommetega, ka
Alkoholi ja sõprade mõju Kõik saab alguse sõpradest. Sõbrad on need , kes annavad nõu , on moraalseks toeks ja aitavad endaga toime tulla. Tihti satuvad puberteedi eas olevatele teismelistele halvad sõbrad, kes tirivad meid halvale teele. Eelkõige saab see liigsest vabadusest ja vanemate usaldusest. Enamjaolt on teismelistel tunne, et tahaks kusagile kuuluda, see omab väga suurt tähtsust meie elus. Hakates suhtlema inimestega, keda peame oma sõpradeks , kes suitsetavad ning kellel pole kindalt hobi, et oma vabaaega veeta, muutud ajapikku nende suguseks. Tundub nagu oleksid leidnud inimesed , kes sind mõistavad ja kes hoolivad. Tunned ennast nendega koos vabalt. Varsti nendega koos olles avastad ka ennast suits ees suitsetamas. See saab halvaks harjumiseks , mida hakkame vanemate eest varjama. See viib juba vanematele valetamiseni. Koolis hakkavad tekkima alatihti probleemid õpetajatega , kes tabavad meid koolin...
vabakasvatuseks.Eks ema ikka kuulab mind,aitab ja suunab aga lõppkokkuvõttes teen ikka seda,mida ise heaks arvan. Kuigi ema jaoks olen ma ikka pisiketütar ,keda keelata,poputada ja kaitsta .Mina aga arvan,et sellisel käitumisel on juba aeg läbi ja ka mind tuleks hakata pidama rohkem täiskasvanulikumaks.Mitte ,et ma nüüd seda oleks aga päris beebi ma ka ju ei ole. Tean,et mu ema väärtustab väga minu ettepanekuid,soove kuid siiski alatihti tunnen ma ennast nagu väikese lapsena,kes ei oskaks õigeid otsuseid teha. Ma küll väitsin,et olen ära hellitatud kuid see ei käi kindlasti mitte iga asja kohta.Mõtlesin selle all vaimset hellitamist ja ka seda,et iga asi mis vaja oli-selle sain ilma pikema kärata. Kui paljudele lastele tuuakse ka söök hommikul voodisse ja koristatakse tuba siis minul nii olnud ei ole.Olen pidanud kõik tööd ise tegema ja kuna emal piisavalt
Vaatamata sellele halvale mis tegelane kunagi teinud oli sai ta lõpuks ikkagi õnnelikuks, ning see annab lugejale lootuse, et ka nende elus võib kõik lõpuks hästi välja kukkuda. Muidugi ei pea muinasjutu efekti saamiseks lugema mõnda muinasjuttu, sest igast raamatust on võimalik leida midagi mis kaasaelaja õnnelikus teeb. Filmid on ühed suurimad meelelahutajad 21. sajandil. Need on väga paljudel põhjustel isegi paremad kui raamatud. Raamatute lugemine nõuab alatihti tohutul hulgal aega, ning tavaliselt ei loeta neid järjest, vaid jäetakse pooleli ning alustatakse pooleli jäänud kohast siis, kui lugemiseks jälle aega on. Väga harva leidub aga filme, mis oleks üle kahe ja poole tunni pikkused ning need saab koheselt lõpuni vaadata, mis tähendab seda, et ka sisust saab paremini aru ning nende mõju jõuab kiiremini publikuni. Filmid ongi sellepärast toredamad, et nende vaatamiseks ei kulu palju aega ning pärast filmist saadud positiivset
olematut? Meil tekib hirm teadmatuse ees. Samas kuulmine paraneb või isegi on ülevõimendatud, väikese oksa praksumine võib meile tunduda nagu oleks elevant sellele astunud. See kõik on tegelikult meie alateadvus, tähelepanu suureneb pisidetailidele, mis meid hirmutavad tihti mõttetult. Meie psüühikat mõjutavad reaalsed ja paranormaalsed tegurid, millest oleme kuulnud lugusi või näinud filme. Pimedus võib olla meeldiv oma rahu ja vaikusega, aga siiski kujutleme alatihti üksi pimedas linnaosas või paksus metsatukas kõndides nurga või puu tagant välja hüppavat monstrumit, pätti või sarivägistajat. Kaabakate ja väärastunud elumõtlemisega isikute kui reaalsete tegurite olemasoluna ühiskonnas on meie hirm põhjendatud. Pahatihti kuuleme- näeme raadiost või televiisorist krimiuudiseid, kus räägitakse päriselt sündinud kohutavaid lugusi. Tänapäeva ühiskonda peetakse küll tolerantseks, aga ometi leidub nö inimkiskjaid, kes peavad end
Võõrad inimesed võivad minu „musta huumori“ peale solvuda Ma ei tea, mida elult ootan Puudub mind ümbritseb „sotsiaalvõrgustik“, vähe sõpru Kardan suuri muutusi Olen ohverdanud oma unistused, et olla preliikmetele toeks Minu tugevused jäävad kahjuks minu nõrkustele alla. Olles elus palju haiget saanud, on need olukorrad muutnud mu tegevamaks, kuid samas ka kartlikumaks. Mul on väga raske inimesi usaldada ja alatihti tekib olukord, kus mul tekib kerge paranoia, mille kestel mulle tundub, et mind ümbritsevad inimesed ei käitu just väga hästi. Tekib oht, et soovin teiste järele „nuhkida“, et olla kindel, et pole mingeid probleeme. 25- aastasena ei tea ma endiselt, kelleks ma tahan saada ja mida elult ootan, sest ma tean, et mul pole võimalusi oma unistusi täide viia ega leida ma sellist tööd, mida ma tõeliselt teha tahaks. Mul pole palju sõpru ja seega veedan
Türi Ühisgümnaasium [email protected] 55581338 Küsimus, milline oleks Eesti ülikoolideta on nii palju küsitud, et selle üle võib arutleda väga mitmeti ning väga pikalt. Eelkõige rõhutakse siin noorsoole, kellele pannakse alatihti südamele tõsiasi, et haridus on tähtis ning aina enam võime tunda seda, et ilma kooliskäimiseta me elus läbi ei löö. Milline oleks Eesti ülikoolideta? Tundub, et selle küsimuse all on peidus midagi enamat. Ma arvan, et niinimetatud alaküsimustena või õigemini öeldes peidetud küsimustena on selle all ka sellised mõtted: mis saaks Eestis elavatest inimestest, kui ülikoolid puuduksid? Kuidas mõjutab see Eesti riiki kultuuriliselt ning mis maine ülikoolide puudumine Eestile toob
Paraku tekitas asjaolu, et taksofoni metallkestas peitub sulaselge raha, head meelt ka kurikaeltele ja nii saidki lõhutud telefoniaparaadid igapäevaseks nähtuseks. Kahtlemata oli see üks põhjustest, miks aastate eest telefonikompaniid asusid aktiivselt välja töötama tehnoloogiat mis võimaldaks telefonikõnede eest tasuda nii, et aparaati ei jääks lõhkumisele ahvatlevaid münte. Tänapäev Tänapäeval uuendatakse ja mudetakse asju alatihti. Sellepärast on neil aina vähem ühist algse telefoniga. Nii uuenduvad ja tulevad ka müügile uusi telefone. Millel on iga korraga aina rohkem uusi asju küljes või, et inimeste elu oleks mugavam. Kõige levinumad mobiiltelefonide tootjad tänapäeval on: · Nokia · Motorola · Samsung · Siemens · LG · Sony Ericsson Tänapäeval jagunevad veel telefonid kõige laiemalt kaheks: mobiiltelefonid ja tavatelefonid.
maailamamajanduskriis ,on inimestel negatiivne arvamus selle kohta, aga nagu on ütlemine, et pole head ilma halvata, pole ka halba ilma heata. Alati leiab negatiivsest kasvõi väikse killukese positiivsust, mis kokkuvõtteks õpetab meid. Juulikuu jooksul oli töötuna arvel kokku üle seitsmekümne tuhande inimese, mis on ligikaudu neli korda suurem, kui eelmine aasta. Lood on küllaltki nukrad, kuna suur osa potentsiaalsest tööjõust istub käed rüppes. Kui tõusu ajal oli alatihti kuulda nurisemist oma palga ja töökoha üle, siis praeguseks on see tunduvalt vähenud. Põhjuseks on töökohtade vähesus ja töötusprotsendi suurenemine. Inimesed on hakanud oma töökohti austama ja on aru saanud, et praeguses olukorras on mõttekam teha väiksemaid ja läbimõeldumaid samme tuleviku suhtes. Reaalselt on hakatud järiest enam mõtlema mida osta, mis hinnaga ning selle otstarbekuse peale. Tänu sellisele
2.PRAKTIKA KÄIK 2.1 Tööohutuse alane instruktaaz Praktika esimene päev algas 18.mai 2010.a. Tallinki kontoris sadama 7 a. Kus vormistati lepingud ja kohustati lugema sisekorra eeskirja. Edasi suunati mind laeva Baltic Princess kus ma kohtusin peakokaga. Peakokk viis mind silda ja seal pidin lugema tööohutuse juhendit ja täitma sisekorra eeskirjade põhjal testi. Edasi viidi mind ringkäigule kööki ja näidati kus miski asub ja tutvustati kaastöölistega. Alatihti rõhutati, et kui ma millestki aru ei saa siis küsigu ma uuesti üle. Ja sellega oligi sisustatud minu esimene päev laeval Baltic Princess. 2.2 Õppepraktikal teostatud tööd Minu osa praktika ettevõttes oli täitsa ülesandeid, mis mulle hommikul anti esimesed kaks nädalat olin külmas köögis abitööline. Hommikuti kööki minnes tegin külmkapile kontroll tiiru ja vaatasin mis on olemas ja mida on vaja alt juurde tuua. Kontrollisin väljaminevate
Tavaliselt jääb naha külge kinnitunuks umbes nädalaks. Kui puuk on toitumise lõpetanud, vabastab ta ohvri, langeb maapinnale ja asub munema. Seejärel ta hukkub. Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, sammuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist. Nakkuste saamiseks ei peagi puuk hammustama, piisab sellest, kui ta üle naha jalutab. Lapsel on ju alatihti kätel või jalgadel mõni kriimuke, mille kaudu puugi süljes olev haigustekitaja organismi satub. Missuguseid haigusi puugid levitavad? Puugid kannavad edasi mitmeid haigustekitajaid. Nende tekitatud haigustest on inimesele ohtlikemad puukentsefaliidiviirus ja puukborreioos. Loomulikult ei kanna kõik puugid viirust või bakterit, kuid kahjuks ei ole neile otsa ette kirjutatud, kas nad on nakkuskandjad või mitte. Seega tuleb alati arvestada võimaliku nakkusohuga.
vanus, intelligentsus. Nad kohtuvad klubis juhuslikult rääkima hakates. Mees läheb rõdule ja Musi (nagu ta oma tüdrukut kutsub) järgneb talle. Nad lähevad tankla parklasse kohvi jooma ja esialgu tundub see neile mõlemaile tavaline õhtu, kus sai kohatud üks inimene. Mees töötab ise kilemüügimehena, kelle töökohaks on tavaline kontor, kus teised müügimehed jagavad omavahel saladusi ja sekretär oma laua taga alatihti abi vajab. Peategelane küll ei armasta oma tööd, aga üht ta teab ta oskab seda ja see lahutab ta meelt, ta saab kiita. Oskus inimestega telefoni teel manipuleerida on tal samuti käpas enne kilet müüma hakkamist tegeles ta raamatumüüjana, kes n-ö määris pähe koduperenaistele retseptiraamatuid. Siis võtab ühendust Elina (seesama Musi) üsna imetlusväärsel teel - ta kirjutab väikese kirja, teadmata täpselt tema aadressi, kuid juhuslikult läheb see täppi
õigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad meid teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad?Arvan,et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks.Kergem on alati kedagi hukka mõista, kui temast aru saada. Alatihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüdes iseend tema asemele asetada ja öelda siis: ,, Jah, ma mõistan ." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult pole võimalik mõelda kellegi teise mõtteid ja tunda, mida ta võis läbi elada ning muuta tema mure suurust. Seega sageli oleme me sunnitud ütlema ,, Ma ei mõista sind" või vähemalt mõtleme nii. Kuid kes on need inimesed, keda me ei mõista? Või õigem oleks küsida, kelle käitumisest ja mõtlemisest me aru ei saa?
mälupulgale, välisele kõvakettale, NAS'ile või lausa DVD/CD'le. Microsofti poolt on ka tasuta abivahend selle protsessi lihtsustamiseks nimega MS Synctoy. (Varundamine, 2013) Tähtsus Varundus on ka teatud teema kõigi arvutispetsialistide seas, sest inimesed ei mõista selle tähtsust ja kui palju see kõigi aega säästab, kui inimesed varundaksid oma andmeid regulaarselt ja mitmesse kohta. Põhjuseks on see, et alatihti külastavad arvutiprobleemidega kliendid spetsialiste tolle probleemiga, et arvutiga juhtus midagi, mida nad arusaadavalt kirjeldada ei oska ning siis paluvad neil rikutud andmed taastada. Vahetevahel on viga väike ning andmed suudetakse taastada väikse andmekaoga, aga enamus juhtudel pole see võimalik ning taastatakse vaid väike osa kadunud andmetest. (Varundamise komponendid, 2013) Kasulikkus On ka muid põhjuseid, miks varundamine on kasulik, milleks üheks on andmete
Teose lõpus saadab kohus Thomasele vastuse. Kuna Thomast ei ole kodus, rebib Niklas kirja ise lahti. Kohtu vastust teoses teada ei saa. Tegelased: Niklas: Niklas oli 13-aastane poiss, kellel ei olnud palju sõpru. Koolis ei läinud Niklasel hästi ja ta jättis kodutöid tegemata. Ta mängis Legodega ja oma muredest rääkis ta küülikule, kuigi ta teadis, et küülik temast aru ei saa. Niklas ei olnud korralik, tema tuba oli alatihti segamini. Karl: Karl oli 14-aastane poiss. Ta oli hea õpilane ja teadis palju ja ta oskas hästi ümber käia arvutitega. (Kui Karl teist korda Niklase juures käis, oskas ta Thomase arvutiga väga hästi ümber käia ja DOSi kasutada) Koolis ta oma taibukust välja ei näidanud. Algul oli Karl Niklasega sõbralik, kuid muutus siis järk järgult ebaviisakamaks. Koolis tegi Karl näo, nagu Niklas oleks õhk. Karl ei vastanud Niklase küsimustele
Ainuke protestiaktsioon, milles ta osales, oli koos kaaslastega veterinaariõpingutelt ajaloo ja dialektilise materialismi tundide vastane. Nad lihtsalt keeldusid minemast nendesse tundidesse. Muidugi see mingeid muudatusi kaasa ei toonud, sest eelkõige oli tähtis ikka stipendium saada. 1956.aasta revolutsioonidest Poolas ja Ungaris ei teadnud ta tollal midagi. Ta proovis ja kuulas sõpradega raadiot, kuid Ameerika häält kuulates olid segajad alatihti peal ning kosta oli ainult mingit suminat. Ajalehtedes kirjutati ainult tööliskangelastest ja spordist. Samas aga säilis Kunol alati usk nn „Valgesse laeva”, mis pidi läänest tulema ja Eesti vabastama. See usk oli tal kaua aega, kuigi mujal rahvademokraatiamaades kadus see pärast Ungari revolutsiooni, siis infosulus elanud Kuno ja tema sõbrad jätkasid lootmist. EPA ajast on tal hästi meelde jäänud iga-aastased
Ühel hetkel saab tal raha otsa, ta tahab ka vaadata, kuidas ta emal läheb, ja nõnda pöördub ta koju tagasi. Koju minnes saab ta kurva uudise: ta ema oli ennast üles poonud. Cärolyn hakkab ennast selles süüdistama. Cärolyn elab ema surma raskelt üle. Ta jääb koju elama, lõpetab alkoholi tarvitamise, sest ta ei taha lõpetada samamoodi nagu ta ema. Tia on kahekümnendates noor naisterahvas. Tal on kohvik nimega ,,Porgand". Selle tõttu on tal alatihti kiire ja kodus ei viibi ta peaaegu üldse. Ta käib seal ainult magamas ja riideid vahetamas. Ka temale meeldib pidutseda. Koos oma sõbranna Sigridiga mööduvadki nende päevad pidude, alkoholi ja kanepiga, ei puudu ka kokaiin. Annika, hoolitsev naaber, märkab seda ning soovitab Tial pöörduda arsti juurde. Algul Tia ei taha minna, aga väikse mõtlemise järel, tunnistab ta siiski lõpuks ka endale, et kui ta nii jätkab, siis ta kaua ei ela. Ta saab abi antidepressantidest. Ta
Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud
Hüperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel ja erinevates keskkondades IMIKUIGA Laps sageli erutatud ning närviline. Meeldib kui ema on läheduses. Kehalised oskused arenevad mõnikord kiiremini kui eakaaslastel. Pidevalt peab valvama. VÄIKELAPSEIGA Ärkab hommikul vara, õhtune uinumine venib pikale. Huvi tunneb asjade vastu, mida lapsel tavaliselt võtta ei lubata. Keelud ja korraldused ei mõju tihtipeale üldse- laps ei pane neid tähelegi. asjad ununevad alatihti kuhugile, tegevuses vähe sihikindlust ja püsivust KOOLIIGA Tuleb sageli koju märkustega päevikus. Tuba on alailma sassis, koristamisharjumus ei kujune ka pideval tagantsundimisel. Koduste koolitööde tegemine on viimane mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub- enne vaja välja minna, trenni minna, Tv-d vaadata jne. õpetajale jääb silma sellega, et unistab tunnis, kaotab järje, unustab alalõpmata kooliasju koju. Palju hooletusvigu. NOORUKIIGA Noorukieas h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
