Ellumõistetu "Hamlet" (3)

Ellumõistetu
„ Hamlet ”
Kõik on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes
tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab midagi muud. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises , saavutamises või tahtmises. Ma arvan, et see on midagi enamat ? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugi jõudnud, nt. elu hammasrataste alla jäänud inimesed suudavad ka olla õnnelikud. Inimesi ei tee õnnelikuks raha, vaid õiglus, hoolitsus ja armastus teise inimese poolt.
Mis on üldsegi õnn? Õnne võiks pidada hetkeliseks, kuid on ka inimesi, kes on olnud kogu oma elu õnnelikud ja võitlend raskustega, et ka jääda õnnelikeks. Õnn on alatihti saatus, kuid seda saatust saab ka ise endale tekitada. Paljud seostavad õnne rahaga , kuid nii see kindlasti ei ole kuna raha on siin ilmas põhjustanud palju õnnestust ja kurbust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse. Tegelikult on õnn erinev kõigi jaoks. Nelja aastase lapse jaoks on õnn see, kui ta saab endale uue jalgratta, kahekümne viie aastase täiskasvanu jaoks on õnn see, kui ta saab esimest korda ametikõrgendust ning kuuekümne aastase vanuri õnn on see, kui ta ei pea kogu oma raha kulutama ravimite peale, et haigustega võidelda. Õnn võib olla ka õnnelik perekond, sest perekonda ühendab armastus, hoolivus ja usaldus. “Hamletis” ei olnud perekonda ja neil ei olnud ka õnne. Claudius , kes krooniti Taanimaa kuningaks, tappis oma venna ning võttis omale naiseks Gertrudi, kes oli Taanimaa kuninganna ja Hamleti ema. Kuritegu saab alati tasutud ning nii sai seegi mõrv oma lõpp lahenduse. Hamleti isa vaim ilmutas end pojale ja käskis tal teo eest kätte maksta. Hamletile saigi see kohustuseks , sest ta armastas oma isa väga ning ta tappis Claudiuse.
Kas jääda iseendaks või mitte? Hamlet ei suutnud lõpuks enam jääda iseendaks kuna tema isa vaim soovis seda, et Hamlet tema eest kätte maksaks ja seda Hamelt tegigi. Hamletil polnud lihtne elada teadmisega , et tema isa mõrtsukas istub troonil-tema õige koha peal ning tahab kosida tema ema. Hamlet pidi lihtsalt midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Hamlet ei olnud tegelikult ahne mees vaid tahtis,et kõik oleks õiglane. Ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Ka tänapäeval on selliseid muresid . Kuigi need ei ole nii hullud . Linnas on noorte seas juba kombeks saanud kambad ja jõugud. Muidugi peab olema igas kambas jõugujuht ka. See valitakse tavaliselt ikka karmuse põhjal. Kes on kõige karmim ja ülbem sellest saab ka siis liider. Paljud noored näitavad ennast selle pilgu alt-ülbed, karmid ja ebaõiglased kuigi nad tegelikult ei ole seda. Nad kardavad, et kui neid ei teata piisavalt ülbena siis arvatakase nendest kui nannipunnidest ja saamatutest. See on väga vale ellusuhtumine . Kuigi Hamlet ei olnud vastik inimene ei saanud ta kättemaksu plaane ka unustada.
Olla või mitte olla? Paljud inimesed esitavad seda küsimust endale igapäev. Ka noorte seas on levinud juba vaikselt enesetapu mõtted kuigi nad ise vaatavad selliste mõtetega inimeste poole halva pilguga ei jää see mõte ka need peast välja. Hamlet leidis, et Olla kuna ta uskus, et vastasel korrale oleks elul lihtsalt mõtet. Ta suutis ka sellises reeturlikus kuningriigis jääda selleks, kes ta päriselt oli.
Kui sulle on elu antud siis ela see elu ka vääriliselt. Elu jooksul ei tohiks mõelda surma peale ning enesetapu peale. Tuleb elada väärikalt oma elu lõpuni ja vanadus põlves meenutada, kui õnnelik on olnud elu. Hamelt seda tegi ja ta ei andnud alla vaid elas oma elu väärikalt, kuni saabus tema lõpp. Ta oli ellumõistetu ja ta uskus sellesse.