Määratledes mõisteid “varem” ja “hiljem” kasutatakse põhjuslikkust, kui sündmus põhjustab uue olukorra, soos leiab ta aset teise sündmuse suhtes varem. Püüd aja mõistet lahti filosofeerida on tekkitanud sajandite jooksul palju erimeelsusi ning konsensuseni pole tänaseni täielikult jõutud. Kas aeg on absoluutne või põhineb suhtel või põhineb aeg inimese tekitatud meelepettel. Töö jaguneb teoreetiliseks ning uurimuslikuks osaks. Teoreetilise osa jagan kolmeks suuremaks alapeatükiks milleks on “Aeg füüsikalise terminina ja relatiivsusteooria”, “Aeg filosoofias” ja “Aeg psühholoogias” kõigi alateemade raames keskendun ka nende arengule läbi inimkonna ajaloo. Uurimuslikus leian vaste küsimusele "Mida teavad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased aja mõistest." Töö hüpoteesiks püstitan väite “Aeg on subjektiivne ning tema olemusele ei ole võimalik leida vastet kasutades vaid üht valdkonda olles selleks siis füüsika, filosoofia või psühholoogia."
...................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Töö eesmärk on anda lühike ülevaade Tartu linna ajaloost ja Tartus asuva Tartu Ülikooli ajaloost. Töö jaguneb kaheks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis käsitletakse Tartu ajalugu. Esimene peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse Tartu ajalugu erinevatel perioodidel. Teises peatükis käsitletakse Tartu Ülikooli ajalugu. Teine peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse ülikooli ajalugu erinevatel perioodidel. Töö koostamisel on kasutatud peamiselt Maie Salupere raamatut ,,Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn". 3 1. Tartu linn
käsitlevaid teoseid ja artikleid. Uurimistöö käigus selgus, et Eesti mõisaansamblite ilme kujundamisel oli mõisate kõrvalhoonetel märkimisväärne osa, millest kõneleb kõrvalhoonete arvukuski. Audrus oli 20. sajandi algul üle neljakümne hoone. Tänaseni on endistest Audru mõisa hoonetest suhteliselt hästi säilinud neliteist ehitist, mitmed neist muinsuskaitse all. Töö on liigendatud neljaks peatükiks ja kolmeks alapeatükiks. Audru mõisa ajaloost. Audru mõisa on esmamainitud 1449 a-l aegade jooksul on mõisa kingitud korduvalt erinevatele omanikele. Audru mõis on üks hoonete rikkamaid mõisaansambleid Pärnu ümbruses. Enamik mõisahooneid paikneb piki Audru jõge. Muinsus kaitse all on 14 hoonet. Omapäraseim neist on teenijate maja, mille loode nurka ilmestab kellatornina toiminud nurgatorn. Mõisal on säilinud tänaseni peaaegu kogu majapidamishoonete ansambel
Valisin selle teema, kuna tahtsin saada teada ,,Kalevipoja" sünnist ja kuidas see on kirja pandud ja kes seda üleüldse on kirjutanud? Referaat jaguneb kolmeks peatükiks: 1) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882); 2) Eepose algus; 3) Kalevipoeg rahva pärimuses. Esimene peatükk uurib Kreutswaldi elust ja tema tegemistest. Teine peatükk annab ülevaate eepose sündimisest ja kellele oli seda eepost vaja. Saab teada, kes seda tegid ja millest see koosneb. kolmas peatükk jaotub kaheks alapeatükiks: ,,Kalevipoja haud", mis analüüsib Kalevipoja surmapaigast. ,,Kalevipoja varandus", Kalevipoja varandusest ja kus see peaks paiknema. 1. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Friedrich Reinhold Kreutzwald on eesti kultuuuri loos tuntud eelkõige kui folklorist ja etnoloog. Ta sündis virumaal, Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas 1803 aastal 26. detsembril. Ta oli Eestis kirjanik ja arst.
sisuosaks: kohtusüsteemi struktuuriline areng, kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine, kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused ja personaliarvestus ja -areng. Käesolevas essees on töö autor analüüsinud tema hinnangul kõige olulisema tähtsusega arengu põhimõtteid võimalikult erinevatest kategooriates, andes muuseas endast parima, et jääda töö juhendaja poolt sätestatud maksimaalse tähemärgi piirangu mahtu. Töö on seega jaotatud kolmeks alapeatükiks, mis käsitlevad vastavas pealkirjas nimetatud kohtusüsteemi arengu põhimõtet. Igas alapeatükis on töö autor spekuleerinud, milliseid võimalikke muudatusi kindel põhimõte ette näeb ning millised võiksid olla hüpoteetilised tagajärjed. 1 Riigikohus. 2007. Kohtunike täiskogu otsus: kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Ptk. 1, p. 1-4. http://www.riigikohus.ee/?id=749 (18.05.2015) 3 2
materjali käsitletakse ja millise nurga alt materjalile lähenetakse. Samuti seletatakse referaadi eesmärki ja ülesehitust. Sissejuhatuses põhjendatakse ka teema valikut ja tähtsust. Referaadi põhiosa Referaadi põhiosa liigendatakse teemast ja materjalidest lähtuvalt peatükkideks ja alapeatükkideks. Tuleb jälgida, et iga lõik oleks loogiline tervik ja annaks edasi ühte mõtet. Lõigud peavad olema ühendatud sidusalt alapeatükiks või peatükiks. Tuleb jälgita, et ei esineks lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke. Seda välditakse, ühendades sellised peatükid eelneva või järgneva peatükiga. Referaadi keeleks on reeglina eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kokkuleppeliselt kasutatakse umbisikulist väljendust, v.a oma seisukohtade avaldamiseks. Ei sobi kasutada emotsionaalset ega kujundlikku stiili. Välditakse kõnekeelt ja võõrsõnadega liialdamist. Kokkuvõte
tulenevalt seadsin endale ülesandeks uurida loomist kui protsessi ning selle erinevaid etappe. Töö esimeses peatükis selgitan lähemalt, miks on oluline luua pakendit läbi protsessi ning kuidas on see seotud soovitud tulemuseni jõudmisega. Samuti on esimeses peatükis kirjas, miks ei tohiks jääda pakendi loomisel pealiskaudseks. Teises peatükis kirjeldan lähemalt pakendigraafika loomise esimest etappi ehk info kogumist. Peatükk jaguneb omakorda info kogumise meetodite järgi viieks alapeatükiks, mis käsitlevad kliendi poolt saadud infot, kliendi ajalugu, vaatlust, intervjuud, uurimistööd ning isiklikku kogemust kui info allikaid. Töö kolmandas peatükis on selgitatud emotsionaalse analüüsi tähtsust kui etappi pakendigraafika loomisel. See peatükk sisaldab ka mõningaid võimalikke lähenemiskülgi emotsionaalse analüüsi läbi viimiseks. Neljas peatükk kirjeldab ratsionaalset analüüsi kui üht pakendigraafika loomise peamist etappi
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid ...
Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme üldistavate tööde tegemises eesti keele ajaloolises sõnavaras kolleegidest maha jäänud. Siiski pole eesti keele sõnavara päritolu uurimine täiesti uurimata ala. Eesti sõnade algupära selgitamine on kestnud mitmeid inimpõlvesid. 1.2 Eesti keele sõnavara ajaloo uurijad
Släng on uurimistöö autori arvates keelepärand, mille kujunemisest ja kasutamisest peaksid teadma ka järgimised põlvkonnad. Töö koostamisel seadis autor hüpoteesiks, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Käesolev uurimistöö koosnebühest osast. Peatükis esitatakse keeleteadlaste arvamusi slängi kohta. Peatükk on jagatud viieks alapeatükiks, kus kirjeldatakse, mis on släng, kus ja kelle poolt slängi kasutatakse, kust saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid
internetimaailma avastavad. Uurimustöös uurib autor järgmisi hüpoteese: 1.Keskmiselt kasutatakse internetti 2 tundi päevas. 2.Kõige enamkasutatav otsingumootor on google. 3.Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. Töö eesmärgiks on uurida 5ndate klasside õpilaste interneti kasutamist- mis nad seal teevad ja kaua nad interneti igapäevaselt kasutavad. Selleks olen koostanud küsimustiku, mis koosneb 10 küsimusest. Uurimustöö jaguneb kaheks suuremaks alapeatükiks. Esimeses peatükis on käsitletud interneti olemust, selle põhialuseid, lühidalt on ära toodud interneti ajalugu. Teises peatükis analüüsin läbiviidud küsitluse tulemusi. 3 Mis on Internet? Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond DELFIINID Referaat Koostaja: Gerda Kunbeg LB-1 Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaat on kirjutatud teemal Delfiinid, kirjeldades lähemalt ühte liiki harilik delfiin lühikese nokisega ning üldisemalt delfiine ehk delfiinlasi. Kuna delfiinid on oma olemuselt väga sõbralikud inimeste vastu ning huvipakkuvad mereimetajad, leidub nende kohta palju erinevat materjali, mis on ka referaadi koostamise põhjusteks. Referaat koosneb seitsmest peatükist, millest üks neljas jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks. Esimesed neli peatükki ja neljandast peatükist esimesed viis alapeatükki kirjeldavad harilikku delfiini lühikese no...
..................11 SISSEJUHATUS Inimese areng kestab eostumisest kuni surmani ja erinevates eluetappides on areng erinev. Antud töö autor tugines teema valikul isiklikust huvist teada saada, millised muutused ootavad ees erinevates eluaetappides. Töö koostamiseks on tutvutud erinevate materjalidega inimese arengust ning leitud neid kõiki ühendavaid tunnusjooni. Töö koosneb kahest osast. Töö esimene osa defineerib lühidalt inimese arengut. Töö teine osa jaguneb üheteistkümneks alapeatükiks, kus antakse ülevaade inmese erinevatest elukaareetappidest ja arengutest. 2 1. INIMESE ARENG Looduse üldise seaduspärasuse järgi on isiksuse võimed, eeldused või häired mitmesuguste arenguprotsesside tulemus. Inimese elu arenguetapid on lapse, - nooruki- ja täiskasvanuiga, millest igaüks omakorda koosneb veel arenguperioodidest. Inimese psüühiline küpsemine ja areng sõltub bioloogilistest, psühholoogilistest kui
· analüüsida Eesti teeninduskultuuri; · anda ülevaade kahe ettevõtte külastustest. Uurimisülesannete lahendamiseks külastatakse viis korda üht ettevõtet ning viis korda teist ettevõtet ning külastuste ajal jälgitakse ja analüüsitakse nende ettevõtete teenindust ning teeninduskultuuri olemasolu. Teoreetilist materjali otsitakse teenindusfilosoofia loengu konspektidest ja õppejõudude koostatud materjalidest. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osa jaguneb kolmeks alapeatükiks, kus tuuakse välja ettevõtete külastuste ajad tabeli kujul ning Rakvere Põhjakeskuse Rimi ja Rakvere Põhjakeskuse Hesburgeri külastuste kirjeldused. Töö teine osa keskendub analüüsile ning seal antakse ka autoripoolne hinnang. Töö kolmandas osas on äratoodud ettepanekud teeninduse parandamiseks. 3 1. KAHE ETTEVÕTTE KÜLASTUSED 1.1. Külastuste ajad Külastuse kuupäev Kirjeldus Organisatsioon Kellaaeg 29.september lk 4 Rakvere Rimi 19.50-20.10
klassi õpilased, kes alles internetimaailma avastavad. Uurimustöös uurib autor järgmisi hüpoteese: 1.Keskmiselt kasutatakse internetti 2 tundi päevas. 2.Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. Töö eesmärgiks on uurida 5ndate klasside õpilaste interneti kasutamist- mis nad seal teevad ja kaua nad interneti igapäevaselt kasutavad. Selleks olen koostanud küsimustiku, mis koosneb 10 küsimusest. Uurimustöö jaguneb kaheks suuremaks alapeatükiks. Esimeses peatükis on käsitletud interneti olemust, selle põhialuseid, lühidalt on ära toodud interneti ajalugu. Teises peatükis analüüsin läbiviidud küsitluse tulemusi. MIS ON INTERNET? Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel.
Töö eesmärgiks oli võrrelda ennast, isa ja isapoolset vanaema läbi meie tähtsamate eluetappide. Lisaks sellele ka teada saada niipalju kui võimalik, isapoolse vanaema juurtest. Pean oma juurte tundmist väga tähtsaks, sest see annab inimesele jõudu, tugevust ja kindlust juurde. Uurimustöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldadakse isapoolse vanaema Erna Lebrehti juuri. See peatükk on jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimeses tuuakse välja andmed vanaema isapoolsest vanaisast ja vanaemast, teises vanaema emapoolsest vanaisast ja vanaemast ning kolmandas vanaema isast ja emast. Teises peatükis räägitakse pikemalt isapoolse vanaema eluloost. See on samuti jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab vanaema lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas on tema tööst ja perest. Kolmandas peatükis kirjeldakse isa elulugu. Peatükk on ka jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab
kohta. Samuti annab käesolev referaat üsna põhjaliku ülevaate J. Blacki poolt taasavastatud ja uuritud elemendi süsihappegaasi (CO2) kohta. Esimeses põhipeatükis räägitakse Joseph Blackist üldiselt ning nimetatakse ka paar katset ning leiutist, mida Joseph teinud on. Teises informatiivses peatükis võetakse ,,luubi" alla süsihappegaas. Element on meie elus väga tähtsal kohal ning seetõttu on selle kohta ka palju informatsiooni, seega peatükk jaguneb viieks alapeatükiks. Peatükis toodakse välja süsihappegaasi põhiandmed, räägitakse selle ajaloost ning kuidas Joseph Black sellega seotud on, räägitakse süsihappegaasi eraldumisest ja toomisest, kuidas seda tööstuslikult saab toota, samuti tuuakse välja CO2 kasutusalad ning kuidas süsihappegaasi kasutatakse söökides ja jookides. Kolmandast peatükist saab põgusa ülevaate erisoojusest. Saadakse lähemalt tuttavaks erisoojuse tähisega ning sellega seotud soojusbilansi arvutamise valemitega.
· prognoosida lähituleviku turismitrende. Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate allikatega turismivaldkonnast. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nisiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1. TURISM 1.1. Turismi mõiste ja liigitus Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende
Naiseks, emaks ja daamiks. Viimast soovitan kõikidel naisterahvastel lugeda, kuna seal on tohutult palju infot, mida tasub kõigil naistel teada. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kolmest peatükist, kokkuvõttest ning kasutatud kirjandusest. Esimene peatükk räägib abordiseaduse arengust, mis oma korda veel koosneb kahest alapeatükist. Teine peatükk on abordi füsioloogilised ja psühholoogilised tagajärjed, mis jaguneb samuti kaheks erinevaks alapeatükiks. Ning viimane ehk kolmas peatükk räägib abordi tegemisest Eestis, mis oli minu jaoks kindlasti väga huvitav, kuna tegu on siiski enda kodumaaga. 1 ABORDISEADUSE ARENG Inglismaa ja Wales'i abordiseadus põhineb 1861. aasta isikuvastaste kuritegude seaduse vastavatel sätetel, millega keelatakse raseduse katkestamine nii raseda enda kui ka kolmanda isku poolt, samuti raseduse katkestamiseks vajaminevate vahenditega varustamine. Nimetatud seaduses ei tehtud vahet kriminaalse ja
ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng. Tuuakse välja ka kolm põhilist mõjutegurit, mis lapse isiksust kujundavad. Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla soorollid ja nende mõjutatavus kasvatusest. Kolmas peatükk jaguneb kaheks alapeatükiks. 2 Kolmandas peatükis käsitletakse lapse arengufaktorina sotsiaalset keskkonda. Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E
Töö autorid valisid antud teema, sest ärivaldkonnas on coaching’u mõiste eestlaste jaoks üsnagi tundmatu. Teatakse, et see tähendab treenimist, aga tihti eksitakse täpse mõiste vastu ning samastakse mentorlusega. Referaadi eesmärgiks on tutvustada eestlastele coaching’ut. Teiseks eesmärgiks on teha võrdlus coaching’u ja mentorluse vahel ja kinnitada, et coaching ei ole sama, mis mentorlus. Töö jaguneb neljaks peatükiks ja kaheteistkümneks alapeatükiks. Esimeses osas seletatakse coaching’u mõiste lahti ja kirjeldatakse, kuidas jõudis coaching ärivaldkonda spordist. Lühidalt öeldes on coaching juhtimisstiil, mille eesmärk on küsimusi esitades, panna klient oma situatsiooni üle juurdlema ja sedasi jõuda lõpuks lahenduseni. Coaching jõudis ärisse tennisest, kui 1970. aasta kirjutas tennisist ja treener Tim Gallway raamatu, kuidas areneb sportlane kõige paremini – tuleb õpetada mängijat ise treenima
vastutajad, millised on säilitustähtajad. Selleks valiti internetist saadaval olevad dokumentide loetelud ja asjaajamiskorrad võimalikult erinevate tegevusvaldkondadega organisatsioonidest, et saada võimalikult põhjalik ja laiahaardeline ülevaade. Töö on jaotatud kaheks peatükiks, millest esimese eesmärk on tutvuda asjaajamiskordadega ning teises peatükis käsitletakse dokumentide loetelusid. Mõlemad peatükid on jaotatud omakorda kolmeks alapeatükiks. 1. ASJAAJAMISKORRAD 1.1 Konguta Kooli asjaajamiskord Konguta Kooli asjaajamiskord jõustus 31.08.2011 Konguta Kooli juhataja käskkirjaga. Kõik nõutud punktid ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" 1. peatüki § 4 alusel on välja toodud, kuid minu hinnangul on need üsna pealiskaudsed. Võiks arvata, et kohati on asjaajamiskord pigem formaalne. Kooli asjaajamiskord on üles ehitatud paragrahvidena, järjekord ja sõnastus on sarnane eelnevalt mainitud
Inimestel ei teki hetkekski kahtlust, et kogu see jutustus võib olla hoopis ühe kirjamehe soov muuta oma lugu lugejale atraktiivsemaks. Seetõttu ongi minu arvates oluline süveneda veidi rohkema ajaloo kirjutistesse ning leida sealt vastuolusid, mis aitaksid mõista keskaja tõelist olemust ning palet. Minu referaat koosneb kolmest peatükist: rüütlikasvatus, turniiride ja sõdade lahutamatu osa rüütli elus ning daamide kultus rüütlikultuuris, mis omakorda jaguneb üheks alapeatükiks. Läbi selle referaadi püüan lüüa keskaegse rüütli koondportreed ning tuua esile mõningased vastuolud, mille peale sageli ei tulda või siis lihtsalt ei märgata. 3 Rüütlikasvatus Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastaseks, kuid siiski ei olnud ka see veel piisav alus rüütliks löömise juures. Poiss pidi olema läbinud täieliku
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond............................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4. Sotsialiseerumine.......
ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng. Tuuakse välja ka kolm põhilist mõjutegurit, mis lapse isiksust kujundavad. Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla soorollid ja nende mõjutatavus kasvatusest. Kolmas peatükk jaguneb kaheks alapeatükiks. Kolmandas peatükis käsitletakse lapse arengufaktorina sotsiaalset keskkonda. Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E
seksuaalelu vahel. Uurimustöö ülesandeks on selgitada ühiskonna ja noorte seksuaalelu vastastikkust seost. Lisaks on töö eesmärgiks selgitada, millised stereotüübid mõjutavad seksuaalelu identiteeti ja kuidas noored satuvad nende mõju alla. Töö uurimusprobleem tänapäeva maailmas on selles, et ühiskonna stereotüübid on kõige enam mõju avaldavad faktorid inimvajaduste rahuldamisel, sealhulgas seksuaalrahuldamine. Kursusetöö koosneb ühest osast, mis jaguneb viieks alapeatükiks. Kursusetöö teoreetilises osas käsitletakse seksuaalsuhtlemist noorte seas ning ühiskonna stereotüüpide mõju sellele. Esimeses alapeatükis käsitletakse ühiskonna ideoloogia ja soo- ning sugupoolesüsteemiga seotud problemaatikat. Edasi uuritakse seksuaalkäitumise norme. Järgmises alapeatükis käsitletakse noorte seksuaalkasvatusega seotud probleeme. Viimases alapeatükis annab autor ülevaate
levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Töö eesmärk oli uurida 17-18 aastaste noorte slängi tänapäeval ja võrrelda seda selle slängisõnavaraga, mida kasutati minevikus. Käesolev uurimistöö koosneb kahest osast. Esimeses peatükis esitatakse keeleteadlaste arvamusi slängi kohta. Peatükk on jagatud viieks alapeatükiks, kus kirjeldatakse, mis on släng, kus ja kelle poolt slängi kasutatakse, kust saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. Teine peatükk annab ülevaate autori poolt läbiviidud uurimistööst ja selle tulemustest. Vaatluse all on kahest erinevatel aegadel koostatud slängisõnaraamatust ja töö autori poolt läbiviidud küsitlusest saadud andmed. Küsimustiku koostas uurimustöö autor ise.
htm Foto 27. Pildil WM Keck Observatory. Autor Rick Peterson , koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.mostinterestingfacts.com/technology/10-world-top-telescope-and-observatory.html 3 KOKKUVÕTE Minu uurimustöö teemaks on Tõravere Observatoorium. Töö eesmärk oli tutvuda Tõravere Observatooriumi ajalooga läbi väga pika ajaperioodi. Töö jaguneb kolmeks suureks peatükiks ja mitmeks alapeatükiks. Esimeses peatükis räägin Tõravere Observatooriumi rajamisest, algusaastatest, esimestest teleskoopidest ja teadlastest, kes observatooriumi rajamisega tegelesid. Teises peatükis räägin uurimissuundadest ja töötajatest, kes olid algusaastatel ja kes on ka praegu Tõravere Observatooriumis. Kolmandas peatükis räägin 1,5 meetrisest teleskoobist ning võrdlen teda maailma suuremate teleskoopidega.
osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal õppimisest, sealhulgas Taanis, on väga vähe trükimaterjali, seega on ka käesoleval uurimistööl suur väärtus. Tööd sirivides leiab välismaale õppima suunduda sooviv noor nii teoorial põhinevat materjali
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Pilveteenuse pakkuja sekundaarvastutus autoriõiguste rikkumise korral Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÜLDISELT PILVETEENUSTEST..........................................................................................4 2.SEKUNDAARVASTUTUSE OLEMUS.................................................................................8 2.1.TEISELE ISIKULE KANDUV VASTUTUS...........................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond xxxxxx xxxxx Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus Kursusetöö Juhendaja: xxxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Teose vaba kasutamise olemus.............................................................. 4 1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................
Sellega andis ta ülevaate nii karistusjärgse kinnipidamise olemusest kui vabaduskaotuslike mõjutusvahendite olemusest üldiselt. Nimetatud meetodit on kasutatud ka meetme põhiseaduspärasuse hindamisel ja olulisematest karistusõiguse printsiipidest kirjutamisel. Vähesel määral on töös kasutatud ka statistilist analüüsi ning ajaloolist ja võrdlevat meetodit. Töö koosneb kahest peatükist, mis omakorda jagunevad kolmeks alapeatükiks. Esimeses peatükiks antakse ülevaade mittekaristuslike sunnivahendite teoreetilisest käsitlusest ning seejärel ka äsja vastuvõetud karistusjärgse kinnipidamise olemusest nii nagu ta on täna Eesti karistusõiguses reguleeritud. Samuti toob autor esimeses peatükis välja olulisemad probleemkohad meedet reguleerivates seadustest, tehes ka ettepanekuid nende muutmiseks. Teises peatükis analüüsib autor karistusjärgse kinnipidamise vastavust Eesti Vabariigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
