Uus ühing võib jätkata tegevust ümberkujundatava ühingu ärinime all. Ümberkujundamisel võib ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Kui aktsiaselts kujundatakse ümber teist liiki ühinguks, osalevad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel. Eelisaktsiate omanikud omandavad uue ühingu osad samadel alustel ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud, kes ümberkujundamisotsusega ei nõustunud, võivad nõuda hüvitust.
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8
AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr KOKKU rühm 6
Ostjatelt laekumata arved 0 0 Ostjate vekslid 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) 0 0 Mitmesugused nõuded 0 0 Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 0 0 Nõuded sidusettevõtete vastu 0 0 Arveldused aktsionäridega 0 0 Muud lühiajalised nõuded 0 0 Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) 0 0 Intressid 0 0 Dividendid 0 0 Muud viitlaekumised 0 0
Lisaks ostjatele võib ettevõttel olla teisigi deebitore nt. aktsionärid, töötajad, laenu saajad jt. nendega seonduv debitoorne võlgnevus kajastatakse bilansikirjel Muud lühiajalised nõuded. Debitoorne võlg liigitub järgmiselt: ·kaubaline debitoorne võlg tekib kaupade müügil ja teenuste osutamisel; ·mittekaubaline debitoorne võlg tekib mittekaubaliste tehingute (nt. avansi andmise) puhul töötajatele, arveldustes aktsionäridega jt. huvigruppidega, samuti ka dividendide, intresside jm viitlaekumisel. 4 Dokumenteerimine Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid. Käibemaksukohustuslane peab järgima arve rekvisiidi nõudeid, mis on toodud Käibemaksuseaduse §37-s Arvele tuleb märkida:
võrdne kuluga, mis tuleneb finantsraskustesse sattumise tõenäosuse suurenemisest. Finantshierarhia teooria Põhineb informatsiooni asümmeetria eeldusel ettevõtte juhtkond on paremini informeeritud kui aktsionärid Investoritel võib olla põhjendatud või ka põhjendamata kartus, et aktsiate emissioon võib olla halb uudis ettevõtte kohta näiteks võidakse arvata et juhtkond (ning aktsionäride sisering) soovib väliste aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda. Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital
BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA · Raha ja pangakontod · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku · Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku · Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitelaekumised Kokku · Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku · Varud Tooraine ja materjal (soetusmaksumus) Lõpetamata toodang (omahinnas) Valmistoodang (omahinnas) Ostetud kaubad müügiks Ettemaksud hankijatele Kokku
laenude tagastumine, väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude kustutamine, väärtpaberite ost. Ettevõtte investeerimise alase tegevuse eesmärk on suurendada tema varade maksumust, mis on kapitalimahukas ning seetõttu investeerimistegevuse tulem on tavaliselt negatiivne. 3. Finantseerimisega seotud rahavood - mis on seotud väärtpaberite emissjoniga, nende soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. Sularaha laekub väärtpaberite müügist ja peamised väljaminekud on dividendi väljamaksed, varem emiteeritud oma aktsiate tagasiost ja võlakirjade kustutamine. Rahavoogude aruande koostamine toimub neljas etapis. a. Arvestatakse välja äritegevuse rahavoo saldo ehk tulem b. Leitakse investeeringute rahavoo saldo c. Finantseerimise rahavoo saldo d
Koodeks koosneb tavaliselt järgmistest osadest: 1. eessõna, milles esitatakse väga üldistatult need eetilised põhiväärtused, mida ettevõte oma töös järgida püüab. Siin toonitatakse tavaliselt ka seda, et koodeks on kohustuslikuks täitmiseks kõigile töötajatele. 2. ettevõtte tegevuse põhieesmärgid. 3. suhted tarbijatega: tänapäeval peetakse tarbijat valdavalt tähtsaimaks osaliseks ettevõtte elus, see eelistus väljendub ka siin. 4. suhted aktsionäridega: määratletakse investeeringute kaitse jms, näiteks hoiatus aktsionäridele, et osa nende investeeringust on ette nähtud reserviks ebasoodsate aegade jaoks. 5. suhted töötajatega: kohustused väljaõppe ja enesetäienduse tagamiseks. 6. suhted varustajatega: rõhutatakse tavaliselt pikaajalise koostöö eesmärke. 7. suhted ühiskonnaga ja keskkonnaga, selle hulgas näiteks ka suhtumine asukohamaa kultuurikeskkonda ja moraalsetesse veendumustesse.
on suurendada oma varade maksumust, mis on kapitali mahukas tegevus ja seetõttu on loomulik kui investeerimis tegevuse rahavoog on negatiivne (lõpptulemusena). Ettevõtte likvideerimisel ja pankroti menetluses peab kõik varad realiseerima ja siis tekb positiivne rahavoog. 7 3. finantseerimine on seotud väärtpaberite emiteerimise ja soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arvestustega. Sularaha võib laekuda väärtpaberite müügist ja dividendidest. Tüüpilised väljamaksed: dividendi väljamaksed, ettevõtte varem emiteeritud oma aktsiate tagasiost. Finantseerimise tegevuse rahavood võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed lõpptulemusena kuna see sõltub ettevõtte finantsmajanduslikust tegevusest mis sageli on seotud ühekordsete ja mitte sagedaste otsustega.
teiste aktsionäride suhtes ebaõiglaselt: greenmailer asetatakse Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene jälgimise võimalusest töötajat juba töölepingu sõlmimisel, et Mis vahe on ecostar ja ecolabel süsteemil? Kumba teiste aktsionäridega võrreldes eelisseisundisse ta teenib kui siis (tulevane) töötaja ei ole sellega nõus, võib ta soovitatakse hakata kasutama tulevases ühtses Euroliidu printsiip?Suurima võimaliku võrdse vabaduse printsiip selle oma aktsiate müügist rohkem kui teised turul, ka ettevõtte
SISSEJUHATUS Ainetöö eesmärk on anda ülevaade aktsiate liikidest ja nendega seonduvatest korporatiivsetest sündmustest. Teema valiku põhjuseks on arutori isiklik huvi erinevate aktsiate vastu. Kuna kooli programmis puudutatakse teemat väga üldistavalt, otsustas autor teha sellest teemast täpsema ülevaate. Töös antakse ülevaade võõrkapitali kaasamise võimalustest, sest tänapäeva majandussüsteemis on enamus suurettevõtteid üles ehitatud võõrkapitali kaasamisega. Töö annab ka ülevaate erinevatest kasutusel olevatest aktsialiikidest nii Eestis kui väljaspool Eesti õigussüsteemi ning milliste aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
sattumise tõenäosuse suurenemisest. Finantshierarhia teooria Põhineb informatsiooni asümmeetria eeldusel – ettevõtte juhtkond on paremini informeeritud kui aktsionärid Investoritel võib olla põhjendatud või ka põhjendamata kartus, et aktsiate emissioon võib olla halb uudis ettevõtte kohta – näiteks võidakse arvata et juhtkond (ning aktsionäride sisering) soovib väliste aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda. Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi
EKSAMIKS 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,oma...
Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel: - ostjatelt laekumata arved - ostjate vekslid - ebatõenäoliselt laekuvad arved - Mitmesugused nõuded – sisaldavad nõudeid tütar- (üle 50% aktsiatest), ema- ja sidusettevõtetele (20-50% aktsiatest). Suhteid tütar- ja sidusettevõtetega on oluline kajastada teistest eraldi, sest kontserni bilansist on vaja omavahelised võlgnevused välja lülitada. Peale selle kuuluvad sellesse rühma veel arveldused aktsionäridega, mis kajastavad nõudeid aktsionäridele (osanikele) märgitud aktsiate (osade) osas. Muude lühiajaliste nõuetena võib käsitleda väljaantud majandus- ja lähetusavansse nn. aruandvatele isikutele (avansistidele). Viiendas bilansirühmas “viitlaekumised” näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes tuludeks arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata: - intressid (pangakontodelt, võlakirjadelt); - dividendid (aktsiatelt); - muud viitlaekumised (üür).
on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagasisaamine ja väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud on põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude tagastamine ning väärtpaberite ost. Investeeringute eesmärgiks on varade väärtuse suurendamine, mis on kapitalimahukas tegevus ja järelikult investeeringute rahavoo saldo on reeglina negatiivne. 3. Finantseerimine, mis on seotud väärtpaberite emiteerimisega ja soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. sularaha laekub väärtpaberite müügist ja dividendidest ning väljaminekud on dividendi väljamaksed, oma aktsiate tagasiost, võlakirjade või muude väärtpaberite kustutamine. Tulemus võib olla nii negatiivne kui positiivne. Rahavoogude aruanne koostatakse järgmistes etappides: 1. Äritegevuse rahavoo arvestus 2. Investeerimise rahavoo arvestus 3. Finantseerimise rahavoo arvestus 4. Eeltoodud rahavoogude üldistamine ning aruande lõplik koostamine.
on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagasisaamine ja väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud on põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude tagastamine ning väärtpaberite ost. Investeeringute eesmärgiks on varade väärtuse suurendamine, mis on kapitalimahukas tegevus ja järelikult investeeringute rahavoo saldo on reeglina negatiivne. 3. Finantseerimine, mis on seotud väärtpaberite emiteerimisega ja soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. sularaha laekub väärtpaberite müügist ja dividendidest ning väljaminekud on dividendi väljamaksed, oma aktsiate tagasiost, võlakirjade või muude väärtpaberite kustutamine. Tulemus võib olla nii negatiivne kui positiivne. Rahavoogude aruanne koostatakse järgmistes etappides: 1. Äritegevuse rahavoo arvestus 2. Investeerimise rahavoo arvestus 3. Finantseerimise rahavoo arvestus 4. Eeltoodud rahavoogude üldistamine ning aruande lõplik koostamine.
Huvigrupid väga olulised (Global + Local = Glocal) 3. Milles seisneb integreeritud äriühingute valitsemise (Hilb 2006) põhiidee? 4. Milles seisneb agendi- ehk esindamisteooria (Jensen ja Meckling 1976) põhiidee? 1) ? Valdkonna arengule pani aluse 1976. aastal Michael Jenseni ja William Meckling'i poolt avaldatud uurimus, kus näidatakse mudeli abil, et igal ettevõtte juhil, kelle osalus ettevõttes on väiksem kui 100%, tekib potentsiaalne konflikt ettevõtte aktsionäridega. 2) ? Probleem tekib puuduliku või asümmeetrilise (ühel osapoolel on teisest erinev info/rohkem infot) informatsiooni puhul, kui principal palkab agendi ja nende huvid ei ühti. LOENG VII 1. Seleta oma sõnadega või too mõni näide, et selgitada eestvedamise mõistet. Eestvedamine = leadership Üksvärav 2004 Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama.
kompensatsioon 11.Aktsiaseltsil on juhtorganiks juhatuse kõrval nõukogu, kus peab olema vähemalt kolm liiget. NB! Põhikirjaga võib nõukogu pädevusse kuuluva üle anda juhatusele. Osaühingul peab nõukogu olema, kui osakapital on üle 25 000 eurot ja juhatuses on vähem kui 3 liiget; 12.Aktsiaselts võib emiteerida erinevat liiki aktsiaid (nimelised- ja eelisaktsiad) ning vahetusvõlakirju. Osaühing seda teha ei saa. 1. AS suhteid aktsionäridega on võimalik kujundada paindlikumalt 2. Aktsiatega tehingute tegemine vähem formaalsem 3. AS paremad võimalused kapitali muutmiseks, sh vahetusvõlkirjade instituut, kapitali kihtsustatud vähendamine (ÄS §§349, 351) 4. Aktsiate bärsil noteerimise võimalus 5. Kapitalinõue suurem 6. AS toimimine formaalsem (sh nõukogu kohustuslikkus, aktsiate registreerimise kohustus) 7. Ei ole võimalik kasutada kiirmenetlust (ÄS § 53) 45
ületavad nõuded. Lisaks ostjatele võib ettevõttel olla teisigi deebitore nt. aktsionärid, töötajad, laenu saajad jt. nendega seonduv debitoorne võlgnevus kajastatakse bilansikirjel Muud lühiajalised nõuded. Debitoorne võlg liigitub järgmiselt: kaubaline debitoorne võlg – tekib kaupade müügil ja teenuste osutamisel; mittekaubaline debitoorne võlg – tekib mittekaubaliste tehingute (nt. avansi andmise) puhul töötajatele, arveldustes aktsionäridega jt. huvigruppidega, samuti ka dividendide, intresside jm viitlaekumisel. 3. Dokumenteerimine. Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid. Käibemaksukohustuslane peab järgima arve rekvisiidi nõudeid, mis on toodud Käibemaksuseaduse §37-s. Arvele tuleb märkida:
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
mõlema kuu kohta, kuna toimingud on erinevad, näitamaks bilansis majandusaasta algusest toimuvaid muutusi bilansis. Bilansis on kasutatud lihtsustatud skeemi. Bilanss näitab perioodi alguse ja lõpu seisu. Vahepeal toimuvaid majandustehinguid ei kajastata. Need tuuakse kasumiaruandes ja rahavoogudes. Raamatupidamisbilanss jaanuaris KULUKIRJED Lõpuks Alguseks AKTIVA 1. Käibevara 1.1. Raha ja pangakontod 1.2. Arveldused aktsionäridega 1000 1.3. Varud 2. Põhivara 2.1. Materiaalne põhivara 30000 2.2. Akumuleeritud põhivara kulum(-) Põhivara kokku AKTIVAD KOKKU 40000 PASSIVA 3. Kohustused 3.1. Ostjate ettemaksed 3.2. Mitmesugused võlad 1948 4. Pikaajalised kohustused 5. Omakapital 5.1. Aktsiakapital 40000 5.2. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 5.3
mõlema kuu kohta, kuna toimingud on erinevad, näitamaks bilansis majandusaasta algusest toimuvaid muutusi bilansis. Bilansis on kasutatud lihtsustatud skeemi. Bilanss näitab perioodi alguse ja lõpu seisu. Vahepeal toimuvaid majandustehinguid ei kajastata. Need tuuakse kasumiaruandes ja rahavoogudes. Raamatupidamisbilanss jaanuaris KULUKIRJED Lõpuks Alguseks AKTIVA 1. Käibevara 1.1. Raha ja pangakontod 1.2. Arveldused aktsionäridega 1000 1.3. Varud 2. Põhivara 2.1. Materiaalne põhivara 30000 2.2. Akumuleeritud põhivara kulum(-) Põhivara kokku AKTIVAD KOKKU 40000 PASSIVA 3. Kohustused 3.1. Ostjate ettemaksed 3.2. Mitmesugused võlad 1948 4. Pikaajalised kohustused 5. Omakapital 5.1. Aktsiakapital 40000 5.2. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 5.3
mõlema kuu kohta, kuna toimingud on erinevad, näitamaks bilansis majandusaasta algusest toimuvaid muutusi bilansis. Bilansis on kasutatud lihtsustatud skeemi. Bilanss näitab perioodi alguse ja lõpu seisu. Vahepeal toimuvaid majandustehinguid ei kajastata. Need tuuakse kasumiaruandes ja rahavoogudes. Raamatupidamisbilanss jaanuaris KULUKIRJED Lõpuks Alguseks AKTIVA 1. Käibevara 1.1. Raha ja pangakontod 1.2. Arveldused aktsionäridega 1000 1.3. Varud 2. Põhivara 2.1. Materiaalne põhivara 30000 2.2. Akumuleeritud põhivara kulum(-) Põhivara kokku AKTIVAD KOKKU 40000 PASSIVA 3. Kohustused 3.1. Ostjate ettemaksed 3.2. Mitmesugused võlad 1948 4. Pikaajalised kohustused 5. Omakapital 5.1. Aktsiakapital 40000 5.2. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 5.3
K ebatõenäolised arved 2. Reserveerimismeetod eeldab ebatõenäolise laekumise hindamist enne seda, kui on selgunud, kes ostjatest ei tasu saadud kauba eest. Hinnangud tehakse lähtudes eelnevate perioodide andme- test. Kasut. 2 meetodit: - osatähtsus krediidimüügist; - aegumisprotokoll. Mitmesugused nõuded esit. 4 kirjel: · nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · nõuded sidusettevõtetele, · arveldused aktsionäridega, · muud lühiajal. nõuded. 3 3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks, 5) ettemaksed hankijatele. Kaubavarud - kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teelolevad kaubad.
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
põhjendusega tagatud igauhe õigusest vabalt valida tegevusala, tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusuhingutesse ja liitudesse (tinglikult omanikuvõim). Sekundaarne võimu all tuleb aga mõista primaarse võimu kandjate poolt delegeeritud võimu (täitevvõimu organid nagu valitsused, juhatused jt tinglikult täitevvõim). 32. Mis teeb OÜ osanikud juhtimise seisukohalt nii eriliseks võrreldes aktsionäridega? Osauhingu juhtimine (erinevalt aktsiaseltsist) on tavaliselt üheastmeline, kuna puudub kontrollorgan nõukogu. Osanike pädevust on võimalik põhikirjaga laiendada ja anda osanike pädevusse ka teisi kusimusi, mis seaduses otseselt nimetatud ei ole. 15 Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või
järgneval perioodil Ostjatelt laekumata arved Laenud krediidiasutustelt “-” Ebatõenäoliselt laekuvad arved Ostjate ettemaksed Mitmesugused nõuded Võlad hankijatele Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Mitmesugused võlad Nõuded sidusettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Maksuvõlad Viitlaekumised Viitvõlad Aruandeperioodi laekumata tulud Aruandeperioodi maksmata kulud Võlad töövõtjatele Ettemakstud tulevaste perioodide Pikaajalised kohustused kulud Võlakohustused Varud Mittekonverteeritavad võlakohustused
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte ül...
järgneval perioodil Ostjatelt laekumata arved Laenud krediidiasutustelt "-" Ebatõenäoliselt laekuvad arved Ostjate ettemaksed Mitmesugused nõuded Võlad hankijatele Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Mitmesugused võlad Nõuded sidusettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Maksuvõlad Viitlaekumised Viitvõlad Aruandeperioodi laekumata tulud Aruandeperioodi maksmata kulud Võlad töövõtjatele Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Pikaajalised kohustused Varud Võlakohustused Tooraine ja material Mittekonverteeritavad võlakohustused
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas,...
Viimaste juhtumitena saab nimetada näiteks erakooli pidamist ja vedelkütuse käitlemist. Aktsiaseltsidele kehtivate reeglite juures tuleb arvestada asjaoluga, et neile aktsiaseltsidele, mille aktsiad on noteeritud avalikul väärtpaberibörsil, kehtivad erinevalt teistest aktsiaseltsidest mitmed kõrgendatud nõuded, mis tulenevad väärtpaberituru seadusest ja börsireeglitest, samuti peavad need aktsiaseltsid rakendama Hea Ühingujuhtimise Tava. Erisused OÜst: 1. AS suhteid aktsionäridega on võimalik kujundada paindlikumalt 2. Aktsiatega tehingute tegemine vähem formaalsem 3. AS paremad võimalused kapitali muutmiseks, sh vahetusvõlkirjade instituut, kapitali kihtsustatud vähendamine (ÄS §§349, 351) 4. Aktsiate bärsil noteerimise võimalus 5. Kapitalinõue suurem 6. AS toimimine formaalsem (sh nõukogu kohustuslikkus, aktsiate registreerimise kohustus) 7. Ei ole võimalik kasutada kiirmenetlust (ÄS § 53) 4.2. Aktsiaseltsi asutamine
või osanikud võrdeliselt investeeritud vahenditele. Tulundusühistus on igal liikmel 1 hääl sõltumata tema poolt ühistusse investeeritud summast. Aktsiaseltsile kõige lähem äriühingu liik on seega osaühing. Kui ettevõtja alustab majandustegevust ning kaalub, kas asutada osaühing või aktsiaselts, peaks ta mõtlema alljärgnevalt: + Kui osaühingus on igal osanikul 1 osa, siis aktsiaselts saab välja lasta mitut liiki aktsiaid. Seega saab aktsiaselts reguleerida oma suhted aktsionäridega paindlikumalt. Aktsia on võrreldes osaga likviidsem. 24 Tehingute tegemine osaga on keeruline, kuna lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. Tehingud aktsiatega ei nõua notariaalset vormi. Võrreldes osaühinguga reguleerib ÄS aktsiaseltsiga seonduvat oluliselt rohkem. Täpsem regulatsioon vähendab võimalusi seadust erinevalt tõlgendada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
