Maapähkel kasvab lähisekvatoriaalses agrokliimavöötmes kus on peamiseks kliimatingiumuseks kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Suurimad tootjad 2008. aasta seisuga Toodang, Riik tonnides Osakaal,% Hiina 14 341 075 37,5 India 7 168 000 18,8 Nigeeria 3 900 000 10,2 USA 2 341 630 6,1 Myanmar 1 000 000 2,6 Indoneesia 773 797 2,0 Senegal 731 210 1,9 Sudaan 716 000 1,9 Argentina 625 349 1,6 Vietnam 533 800 1,4 Maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel on pärit paigast, kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Tänan tähelepanueest
Joonis 1. Pingejaguri skeem 2 = 1 + 2 Arvutatud takistite väärtused : Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 230 R1 = 213 R2 = 221.6 R2 = 205 Takistitel eralduv võimsus : R1P = 0.22 W R2P = 0.21 W Katse nr.2 Ostsilloskoop Signaali tuvastamine: T = 1.25 ms = 797 Hz Amplituud(pk-pk) 4.2 V Mis asi on ostsilloskoop? Tegemist on elektroonikas laialdaselt kasutust leidva mõõteriistaga. Ostsilloskoobid on väga multifunktsionaalsed tööriistad, neid kasutavad füüsikutest kuni elektroonikuteni. Ostsilloskoobi abil on võimalik vaadata talle sisse antava signaali kuju ja mõõta signaali parameetreid(sagedus/amplituud). Ostsilloskoobil on kaks telge: ajatelg, mis on horisontaalne ja pingetelg, mis asetseb vertikaalselt.
4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 27. juuni 1977 8. Egiptus 1 001 450 74 718 797 (2003) Kairo 28. veebruar 1922 km² 9. Ekvatoriaal-Guinea 28 051 km² 523 051 (2004) Malabo 12. oktoober 1968 10. Elevandiluurannik 322 460 km² 17 298 040 (2005) Yamoussoukro 7. august 1960 (Côte d'Ivoire) (Abidjan – tegelik) 11. Eritrea 121 320 km² 4 298 269 (2002) Asmara 24. mai 1993(4) 12
kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati välja Hispaania Kuningriik 1.jaanuaril 2002 - Peseeta – Euro, majanduse kiire kaasajastamine Rahvastik 44,1 miljonit inimest 77,4% elab linnades Suurimad linnad: Madrid: 3,1 milj Barcelona: 1,6 milj Valencia: 797 tuhat Gran Ganaria: 379 tuhat Hispaania keel Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: Katalaani keel (catalan) Baski keel (euskera) Galeegi keel (gallego Valencia keel (valenciano) Kõneleb u 300-400 miljonit inimest Kultuur Tantsud: Flamenco – „flamma“ - tuli Boolero Muusika: Viiulivirtuoos – Pablo de Sarasate Kitarrivirtuoos – Andres Segovia Laulja – Enrique Iglesias
KORISTUS Tõmmatakse põõsas käsitsi välja. Pannakse üsna pikaks ajaks järelkuivama. Koristamisel tulevad välja paljad kiulise kestaga kaunad. Keskvöönis on saagikus esimesel aastal 10 15 kauna, vastavalt 3040 pähklit taime kohta. TOODANG RIIK TOODANG, OSAKAAL, TONNIDES % HIINA 14 341 075 35,5 INDIA 7 168 000 18,8 NIGEERIA 3 900 000 10,2 USA 2 341 630 6,1 MYANMAR 1 000 000 2,6 INDONEESIA 773 797 2,0 SENEGAL 731 210 1,9 SUDAAN 716 000 1,9 ARGENTIINA 625 349 1,6 VIETNAM 533 800 1,4 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Maap%C3%A4hkel http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maapahkel_kadri.htm http://www.kliinik.ee/static/files/012/t470_maapahkel.jpg http://images.meredith.com/bhg/images/2008/10/p_101126992.jpg
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...
Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 23892 Laenukohustused 810 994 1 583 591 457539 Võlad ja ettemaksed 555 353 828 006 1 139 561 Kokku lühiajalised kohustused 1 366 347 2 411 597 1620992 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 797 475 2 116 557 1 693 514 Kokku pikaajalised kohustused 797 475 2 116 557 1 693 514 Kokku kohustused 2 163 822 4 528 154 3 314 506 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 110 000 110 000 110 000 Kohustuslik reservkapital 11 000 11 000 11 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 8881446
Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986 Hispaania lipp Hispaania vapp *Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2011. aasta seisuga 46,120 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2011. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. *Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest
810 kraadi ja augustis 1824. Lõunas vastavalt 1012 ja 2426 kraadi Religioon Peamine usund on rooma katoliiklus 76% on katoliiklased, 2% on kõik muud usundid ja 19% on ateistid Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu 66% toetab samasooliste abielu Asukoht Hispaania naaberriigid on Andorra, Prantsusmaa, Portugal ja Maroko Hispaania asub Lääne Euroopas Linnad Hispaania suurimad linnad: Madrid 3.155 miljonit elanikku Barcelona 1.593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Loodus Peamine muld on pruunmuld Tihe igihaljas võsa Metsloomi on tiheda asutuse tõttu väga vähe järele jäänud Inimtegevus Tiheda asutuse põhjused on soe kliima, viljakas muld ja mere lähedus Inimtegevuse tulemusena on hävinud looduslik taimkate, viljakas muld on kantud mäenõlvadelt orgudesse ja rannikute välisilme on põhjalikult muutunud Riigisümbolid Lipp, mis koosneb kolmest horisontaalsest
19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993
KOOLERA Koolera (Cholera) on äge kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid. Ajalugu John Snow formuleeris hüpoteesi koolera põhjustajast ja edasikandumisest Ta vaatles haigusjuhtusid ja tegi oma vaatlusest loogilisi järeldusi Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatutakse joogivee või toiduks ettenähtud mereandide (austrid, kalad) kaudu Tekkepõhjused ja mehhanismid Haiguse peiteperiood on 24-48 tundi Kõigepealt satub tekitaja mao happelisse keskkonda, mis on talle surmav Haiguse põhjustamiseks peab makku jõudma väga palju tekitajaid Tekkepõhjused ja mehhanismid Edasi ...
2001 724 3493,3 2003 4416,4 2001 732 1392,6 2003 1722,7 2001 735 2391,4 2003 2467,6 2001 736 2805,8 2003 2660,2 2001 750 4395,8 2003 2697,8 2001 754 3393,7 2003 3550,2 2001 755 2944,7 2003 2851,9 2001 756 2189,6 2003 4127,7 2001 767 6153,3 2003 9702,5 2001 771 4840,7 2003 10959,8 2001 776 1976,2 2003 3209,6 2001 780 3468,0 2003 4406,3 2001 784 5937,5 2003 7761,1 2001 797 3985,1 2003 5772,8 2001 802 3145,4 2003 3810,0 2001 805 3500,8 2003 3414,7 2001 808 9036,3 2003 6395,9 2001 823 6917,9 2003 6652,0 A B E F G J Piimatood Piimatood ang lehma ang lehma kohta, kohta, Aasta Ettevõte ts/lehm Aasta Ettevõte ts/lehm
1. David Fincheri film “Gone Girl“ Metaandmed: Pealkir: Gone girl Osatäitjad: Ben Affleck , Rosamund Pike, Neil Patrick Harris, Tyler Perry, Kim Dickens, Missy Pyle, Patrick Fugit, Sela Ward, Scoot McNairy Lavastaja: David Fincher Stsenaariumi autor: Gillian Flynn Tootja: 20th Century Fox Žanr: Draama, thriller, mystery Levitaja: Estonian Theatrical Distribution OÜ Kirjeldus: 149 minutit Ilmuimisandmed: 3.10.2014 USA-‐s Informatsioon: Päeval, mil nad oleks pidanud tähistama oma viiendat pulma-‐aastapäeva, annab Nick Dunne teada oma kauni abikaasa Amy ootamatust kadumisest. Juhtumi ümber kihama lööv meediatsirkus ja üha kahtlustavam s...
Mart Mõistlik AS Arvutite Tarkvara Kase 3 Rakvere Lp Epp Aasa Lao12-4 53449 Tartu Epp Aasa, Lao12-4, 53449 Tartu, Telefon 797-0994 13 mai 2009 AKTSIASELTS Kase Tarkvara liikmetele. Olete oodatud AKTSIASELTS Arvutite Tarkvara üldkoosolekule, mis toimub teisipäeval 4 juunil 2006 Kase 3 keldrisaalis faks 080109 AKTSIASELTS päevakord I. AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. II. 2008 aasta aastaaruande esitamine. III. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. IV. AKTSIASELTS juhatuse valimine. V. AKTSIASELTS audiitorite valimine. VI. AKTSIASELTS audiitorite tasustamine. VII. Muud jooksvad küsimused. ...
Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, mänd ja oliivipuu. Rahvastik: Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades . Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Kokku umbes 160 miljonit inimest üle maailma räägib hispaania keelt. Es rahvastikust 75% on hispaanlased, õlejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Es iive on positiivne. (0..0,4%). Majandus: Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa.
Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español).
824 1273 n= 62 829 klasside arv= 7,874008 9 854 haare= 1532 1388 klassisamm= 194,5642 200 1074 549 1049 1178 1159 456 461 525 544 895 726 summa: 1010 622 842 Tunnuse kirjeldus: 797 Tegemist on diskreetse tunnusega, mille väärtused kuuluvad vahemikku 400-2000. 914 Keskväärtus on 842,42. 1009 Andmete mediaan on 832,5. 744 Mediaani ja keskväärtust võib lugeda ligilähedaselt võrdseteks. 617 Tegemist ei ole normaaljaotusega. 754 570 1353 908 733 417 847 454 495 660 531 1031 865 1051 1074 860 614 1389 451 454 reetne tunnus.
KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MÕISTED................................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE................................................6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEE...
4.1. [3] 3617 2380 1902 2408 3031 3263 3110 3105 2953 7 458, 237, 205, 233, 250, 292, 397, 464, 4.2. Valminud eluruumide kasulik pind (tuh m2) 4 305 8 9 4 4 4 4 5 539 797, 425, 326, 473, 607, 626, 661, 803, 4.3. Valminud mitteeluhoonete kasulik pind (tuh m2) 1005 8 4 3 6 5 529 7 6 6 5 Tarbimine 634 5.1
huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
21,5 7,31 731 0,5 8 16 22,0 7,40 740 0,5 9 18 22,5 7,50 750 0,5 10 20 23,0 7,59 759 0,5 9 18 23,5 7,69 769 0,5 10 20 24,0 7,82 782 0,5 13 26 24,5 7,97 797 0,5 15 30 25,0 8,12 812 0,5 15 30 25,5 8,48 848 0,5 36 72 26,0 8,61 861 0,5 22 44 26,5 8,70 870 0,5 18 36 27,0 8,88 888 0,5 16 32 27,5 9,04 904 0,5 15 30
huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
2001 721 2966,4 2003 1587,0 2001 724 3493,3 2003 4416,4 2001 732 1392,6 2003 1722,7 2001 735 2391,4 2003 2467,6 2001 736 2805,8 2003 2660,2 2001 750 4395,8 2003 2697,8 2001 754 3393,7 2003 3550,2 2001 755 2944,7 2003 2851,9 2001 756 2189,6 2003 4127,7 2001 767 6153,3 2003 9702,5 2001 771 4840,7 2003 10959,8 2001 776 1976,2 2003 3209,6 2001 780 3468,0 2003 4406,3 2001 784 5937,5 2003 7761,1 2001 797 3985,1 2003 5772,8 2001 802 3145,4 2003 3810,0 2001 805 3500,8 2003 3414,7 2001 808 9036,3 2003 6395,9 2001 823 6917,9 2003 6652,0 .1. : 7) Kasutage eelmise ülesande faili hypoteesid.xls. Lahendada sed ülesanded: 2 - kontrollida t-testiga, kas üldkogumite keskväärtused on erinevad. gemist on samade ettevõtete andmetega erinevatel aastatel.) 3 - kontrollida üldkogumite dispersioonide ja keskväärtuste erinevusi.
2 Liiv (+ lehed, muld, ookkad Tumedam etanoolist Mittekõlblik Liiv katses nr. 1 on betooni valmistamiseks kõlblik. 6. Järeldus Katsetatud liiva keskmine puistetihedus tuli 1563 kg/m3 puistetihedus ei ole normitud. Samas, mida kõrgem täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse (1250...1400 kg/m3). (b) Katsetatud liiva keskmine näivtihetus tuli 2647 kg/m3 kirjandusliku on 2655 kg/m3. EVS 797:2000 [10] järgi peentäitematerjal liiv peab vastama terastikult alljärgnevas toodule: Sõela avaga 4 mm peab läbima 85...99% katseproovi massist, katse käigus läbis sõela avaga 4 mm 99,7% katseproovi massist. Sõela avaga 0,5 mm läbis katseproovi massist 37,8%, kirjandusliku allika järgi on liiv MP- keskmine kui antud sõela läbib 30-70% katseproovi massist. Katsetatud liiva peensusmooduliks tuli 2,8, kirjandusliku allika järgi on liivMP-keskmine kui
237886 -0.238398418 -0.436553 -0.1716546 -0.25380615 -0.256447 0.23506577 0.251881852 0.3553 det= -613464 0 24 -7696032 -4 3 -36 0 6 -4 -16 -6 x5= 18.47622028 1286 1622 954 491 1460 929 1002 1648 797 1194 662 815 2446 3252 -390 2610 -215332 -253086 detA+detB= -468418
Üldiselt valitseb riigis mandriline kliima: talv on lumerikas ja mõõdukalt külm, suvel aga tõuseb temperatuur kuni 23ºC. Rannikuribal valitseb mereline kliima. Taimestik koosneb peamiselt alpi heinast (taimekooslusest, mis kasvab puude kasvamiskõrgusest kõrgemal) Karpaatide tippudel, okas-, pöögi- ja tamme metsadest (6.8 millionit hektarit, 28% maa pindalast) mägistel aladel ja kõrgendikel ja stepitaimestik Kagu-Rumeenias. Põllumajanduseks kasutatav maa katab 14 797 tuhat hektarit, millest 83.1% on põllud, 32.9% karjamaa ja heinaväljad ja viimased 4% on viinamarjaistandused ja puuviljaaiad. Arenenud põllumajanduse juhtiv haru on taimekasvatus. Mandrilise kliimaga nõgudes ning tasandikel kasvatatakse maisi, nisu, suhkrupeeti, päevalilli ja kanepit. Oluline on ka loomakasvatus (veised, lambad, kodulinnud, hobused, ka siidiussid). Kalu saadakse peamiselt sisevetest: jõgedest, järvedest ja tiikidest.
toodang, ts ts/lehm kr/lehm kr/ha 490 40,83 4 378 445,1 573 40,93 2 047 326,2 746 57,38 15 979 599,4 452 41,09 13 414 128,7 448 42,67 8 777 238,1 797 69,30 10 835 235,3 742 49,47 1 876 213,0 658 65,80 3 730 463,2 520 52,00 3 770 595,8 577 52,45 22 796 586,8 596 59,60 9 645 507,0
Saksamaa rahvastik 1. Iseloomustage riigi rahvaarvu. Saksamaal elab 81 305 856 inimest juuli 2012.aasta andmete põhjal. Teiste riikidega võrreldes on Saksamaal sarnane rahvaarv Egiptuse (83 milj), Türgis (79 milj). Iraan (78 milj) Saksamaa on rahvaarvult keskmise suurusega riik. Ta asub 16.kohal rahvaarvu poolest ning erineb suurte riikidega mitmesaja miljoni poolest. Nt Hiina ja Saksamaa rahvaaru vahe on ligi 1.3 miljonit. Kuigi jälle Venemaaga on rahvaarv erinev 60 miljoniga. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. Saksamaal rahvastikutihedus on 235.75 inimest/ km² kohta. Saksamaal on sarnane rahvastiku tihedus Hollandiga (236 inimest/ km²) ja Pakistaniga (226 inimest/ km²). Saksamaaga võrreldes on Hollandil väiksem pindala ning selletõttu on seal tihedamini asustatud. Pakistan on suurema rahvaarvuga kui Saksamaa, kuigi pindala on Saksamaal veidi suurem. Joonis 1: Saksamaa rahvastiku tihedus 2000.aastal. A...
geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle- euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Asutatud: 01.06.1971 Pindala: 72 500 ha, Sellest maismaad 47 410 ha Sellest merd 25 090 ha Tsoneering: Reservaate 76 ha (0,2%) Sihtkaitsevööndeid 12 797 ha (26,1%) Piiranguvööndeid 36 052 ha (73,7%) Asukoht: Harjumaa: o Loksa vald (100%) o Kuusalu vald (osaliselt) Lääne-Virumaa: o Lihula vald (osaliselt) 3 o Kadrina vald (osaliselt) Kaitse-eesmärk: Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide,
2001 790 0,5 150 300 1999 790 1 290 290 1999 791 1 70 70 2002 791 0,5 100 200 2001 791 0,5 150 300 2000 791 1 200 200 2000 792 28 2240 80 2002 792 16 2400 150 1999 792 26 3640 140 2001 792 15 3750 250 2002 795 26 3120 120 1999 795 30 3600 120 2000 795 30 3600 120 2001 795 26 4174 160,5385 2001 797 2 350 175 2002 797 2 350 175 2000 797 3 380 126,6667 1999 797 1 400 400 2000 798 0,3 50 166,6667 1999 798 0,3 90 300 1999 799 0,5 125 250 2001 799 1 150 150 2002 799 1 180 180 2000 799 1 200 200 2002 800 0,3 60 200 2001 800 0,5 100 200 1999 800 0,8 130 162,5 2000 800 0,8 130 162,5
PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 500 000 kr 0 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 1 390 266 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 1 890 266 kr 0 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 410 268 kr 212 797 kr KOKKU rühm 13. 410 268 kr 212 797 kr 15. Maksuvõlad 91 401 kr 33 642 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 47 400 kr 21 725 kr 16.3. Intressivõlad 13 510 kr 0 kr 16.4. Muud viitvõlad 40 124 kr 0 kr KOKKU rühm 16
PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 500 000 kr 0 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 1 390 266 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 1 890 266 kr 0 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 410 268 kr 212 797 kr KOKKU rühm 13. 410 268 kr 212 797 kr 15. Maksuvõlad 91 401 kr 33 642 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 47 400 kr 21 725 kr 16.3. Intressivõlad 13 510 kr 0 kr 16.4. Muud viitvõlad 40 124 kr 0 kr KOKKU rühm 16
Näivtihedus aga ei arvesta kivimi sees olevaid tühimikke. Katsetatud liiva keskmine näivtihedus tuli 2690,5 kg/m3 kirjanduses on 2600 kg/m3(b). Liiva tühiklikkus saime 41,9%. Liiva tühiklikkuseks saime 40%, kusjuures soovitatav tühiklikkus on 40-42% (c). Kuna tühiklikkus, mis tuli soovituslikku vahemikku, arvutatakse puistetiheduse ja näivtiheduse kaudu, võib järeldada et nii puistetihedus kui ka näivtihedus on mõlemas soovituslikus piirkonnas. EVS 797:2000 [10] järgi peentäitematerjal liiv peab vastama terastikult alljärgnevas toodule: Sõela avaga 4 mm peab läbima 85...99% katseproovi massist (d). Meie katse käigus läbis sõela avaga 4 mm 98% katseproovi massist. Kõige rohkem oli liivas terasid suurusega 0,5 mm. Peenusmooduliks tuli 2,89. Seega on tegemist jämeda liivaga, kuna kirjanduses on jäme liiv defineeritud peensusmooduliga üle 2,5 (c). ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli
toodang, ts ts/lehm kr/lehm kr/ha 490 40,83 4 378 445,1 573 40,93 2 047 326,2 746 57,38 15 979 599,4 452 41,09 13 414 128,7 448 42,67 8 777 238,1 797 69,30 10 835 235,3 742 49,47 1 876 213,0 658 65,80 3 730 463,2 520 52,00 3 770 595,8 577 52,45 22 796 586,8 596 59,60 9 645 507,0
raha Ruumide rent ja 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 muud kulud Laen ja intress 14 000 14 000 14 000 14 000 14 000 14 000 Töötajate palgad 59 985 59 985 59 985 59 985 59 985 28 660 Kulutused kokku 78 585 78 585 78 585 78 585 78 585 47 260 Raha lõppjääk 131 460 772 875 942 290 863 705 845 120 797 860 Nimetus 7.kuu 8.kuu 9.kuu 10.kuu 11.kuu 12.kuu Raha agjääk 797 860 795 600 799 340 777 080 774 820 762 560 Müügitulud 45 000 51 000 25 000 45 000 35 000 7 000 Kasutada olev 842 860 846 600 824 340 822 080 809 820 769 560 raha Ruumide rent jm 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600
ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 3. Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku 5 Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español)
19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993
Peamised impordipartnerid on Hiina, Holland, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Suurbritannia, Sveits, Belgia, Austria ja Venemaa. Väliskaubandus (mln eurot, %) 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Eksport 786 266 893 042 965 236 984 140 803 312 951 900 Ekspordi kasv 7,5 13,6 8,1 2,0 -18,4 18,5 Import 628 087 733 994 769 887 805 842 664 615 797 600 Impordi kasv 9,1 16,9 4,9 4,7 -17,5 20,0 Transpordi geograafiline asend Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede kogupikkus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein,
linnades nagu Thessaloniki ja Larissas. Riigi territooriumist on umbes 80% mägine, see tõttu on paljud alad elamiskõlbmatud. Naaberriikidega võrreldes ei tõuse Kreeka tihedus teiste seast esile. Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvu faasis. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus toimus intensiivne immigratsioon. Kui 1990. aastal oli välismaalaste arv vaid 142 367, siis 2001. aastal oli see arv kasvanud 797 091-ni. Rahvastik kasvab 0,06% aastas. Kogu rahvastikust on 93% kreeklased ning 7% muurahvuslased. Kuid siiski on rahvaarvu suurenemine pidurdumas ja üsna pea on oodata selle vähenemist, mis on iseloomulik kõikidele Põhja riikidele. Meeste keskmine eluiga on 78 aastat ning naiste keskmine on 84 aastat. Üldine keskmine vanus on 81 aastat ning maailmamastaabis on Kreeka enda keskmisega 25
Kaheksandsüsteem Kaheksandsüsteemis kasutatakse 8 numbrit: 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7. Arvu 8 nimetatakse süsteemi aluseks ning kõik kaheksandsüsteemi arvud võib kirja panna arvu 8 astmete abil: 14358 = 1 · 83 + 4 · 82 + 3 · 81 + 5 · 80 = 512 + 4 · 64 + 3 · 8 + 5 = 79710 Kümnendsüsteemi arvude teisendamine kaheksandsüsteemi toimub analoogselt teisendamisega kahendsüsteemi, erinevus on ainult selles, et jagame 8- ga. 797 8 5 99 8 3 99 8 4 99 8 1 0 Kirjutades välja jäägid (alt üles), saame 1435. Aritmeetiliste tehete teostamiseks on jällegi vajalikud liitmis- ja korrutustabelid. 5 + 0 1 2 3 4 5 6 7 0 1 2 3 4 5 6 7 0 0 1 2 3 4 5 6 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0
TOIDUINFEKTSIOONID Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus.......................................................................3 Düsenteeria........................................................................4 Kõhutüüfus........................................................................5 Tuberkuloos.......................................................................6 Tuberkuloosi tekkepõhjused....................................................7 Tuberkuloosi avaldumine........................................................8 Brutselloos........................................................................9 Koolera............................................................................10 Listerioos.........................................................................11 Listerioosi sümptomid..........................................................12 Kampüloos............................................................
Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (kroonides) RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 97 838 184 823 83 498 900 433 680 920 328 12 341 655 416 1 253 270 861 63 437 785 96 584 913 962 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 98 474 096 013 84 140 137 040 677 235 666 12 341 655 416 1 253 270 861 61 797 030 97 220 825 152 RIIGIEELARVE FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -635 911 190 -630 585 773 -3 684 662 0 0 -1 640 755 -635 911 190 Osa 1. RIIGIKOGU
International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Hiina ja Tiibet Juhendaja: H. Koitel Tallinn 2008 Sissejuhatus Tiibet, millel on kümmekond sajandit pikk ajalugu, religioon ja kultuuripagas, oli aastatel 1913-1949 de facto iseseisev, rahumeelne ja budistlik riik, mis omas sõltumatut keskvalitsust, raha, maksusüsteemi ja sõjaväge. Peale seda kui Mao Zedongi juhitud kommunistid pääsesid võidule Hiina kodusõjas ja loodi Hiina Rahvavabariik (HRV) marssisid Hiina rahvavabastusarmee väed Tiibetisse. Mõistagi olid Hiina hästi treenitud ja varustatud väed mitmekordselt arvulises ülekaalus Tiibeti algse sõjavarustusega sõdalastest. Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates on Tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja tema kultuuril...
ja seeläbi säästu saavutamiseks ja teenuste kvaliteedi parendamiseks. ( Riigi...2011-2014) Aastatel 2011-2014 prognoositakse riigi kõigis sektorites sh avalikus- ja erasektoris, investeeringumahtude kasvu keskmiselt 10-12% aastas. Riigiasutuse investeeringud, kaasa arvatud investeeringutoetused kasvaavd 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 1 164 mln krooni võrra ehk 11,2% kuid vähenevad 2014. aastaks võrreldes 2010. aastaga 5 797 mln 9 krooni võrra ehk 45% kahenemine aastatel 2013 ja 2014 on seotud struktuurtoetuse perioodi 2007-2013 vahendite vähenemisega. Nelja aasta summas kavandatakse riigisektori investeeringuid 44 485 mln suuruses mahus, sh 28 559 mln krooni välisvahendite arvelt. (Sealsamas) Lisaks kavandatakse riigisektori investeeringuid Riigi Kinnisvara AS kaudu kokku 3 976 mln krooni eest. Suur osa investeeringute kogumahust suunatakse teehoidu (11,7 mld),
Holland 78 330 505 119 141 883 65,75 Austria 9 010 097 34 882 606 25,83 Poola 20 818 234 159 457 923 13,06 Portugal 11 070 556 38 347 408 28,87 Rumeenia 237 502 218 829 973 0,11 Sloveenia 1 509 476 5 095 797 29,62 Slovakkia 1 786 430 10 544 618 16,94 Soome 24 645 393 104 336 944 23,62 Rootsi 9 381 226 117 618 473 7,98 Inglismaa (s) 77 400 000 334 127 092 23,16 Norra 1 542 803 9 432 997 16,36
eksponeeritud peamised meil rändrahnudena esinevad kivimitüübid. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Lahemaa Rahuvuspargi andmed Asutatud: 01.06.1971 Pindala: 72 500 ha (725km) * Maismaa: 47 410 ha (474km) * Meri: 25 090 ha (251km) Tsoneering (jaotumine): * Reservaate 76 ha (0,2%) * Sihtkaitsevööndeid 12 797 ha (26,1%) * Piiranguvööndeid 36 052 ha (73,7%) Asukoht: * Lääne-Virumaa * Lihula vald * Kadrina vald * Harjumaa * Loksa vald * Kuusalu vald Reorganiseerimised: * 1973 - Pindala suurendamine * 1980 - Uus arengukava ning tsoneering * 1991 - seaduse "Lahemaa Rahvuspargi kohta" vastuvõtmine ja mereala lisandumine. * 1997 - kaitse-eeskiri, pindala vähendamine, Viitna maastikukaitseala ja Ohepalu looduskaitseala eraldamine. Matsalu rahvuspark
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Merilyn Ohtla INFLATSIOONI PÕHJUSED, LIIGID, TAGAJÄRJED JA JUHTIMINE Referaat Juhendaja: Nadežda Ivanova Tartu 2015 1 Gh SISUKORD Sd................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1.INFLATSIOON............................................................................................... 4 1.1.Põhjused................................................................................................ 4 1.2.Liigid..................................................................................................... 6 1.3 Tagajärjed...................
ühtib kapitalisatsioonide sagedusega ja maksed on perioodide lõpus. Seega A5 1 000 000, p i 10% 0,1, n 5, L0 A5 1 000 000. Laenu tasumise graafik esitame järgmise tabelina: Aasta k Võlajääk Lk-1 Aastane osa- Põhisummat Intressid Ik makse R = dk + 1k kustutav osa dk 1 1 000 000 163 797 (3) 100 000 (2) 2 836 203 (4) 180 177 (6) 83620,3 (5) 3 658 026 (7) 263 797 (1) 198 155 65802,6 4 457 831 218014 45783,1 5 239 814 239 816 23981,6 Esitame mõned arvutused (jälgi numbreid tabelis): 1 1,15
Pimekoopia Tarbijanumbrisiseselt eristatakse grupid ühe tühikuga. Teema (vajadusel koos KASUTUSMÄRKEGA) 7-kohalisi tarbijanumbreid grupeeritakse alates tagantpoolt 4 ja 3 Tekst kaupa: 679 xxxx; 797 xxxx; 385 xxxx Seosviit Kuupäev ja viit Dokumentides, mis on mõeldud Eestis riigisiseseks kasutuseks ja milles on vaja kirjeldada valimiskorda detailselt (st kus ei piisa Adressat (või pöördumine) ainult rahvusvahelise riigikoodi väljatoomisest, vaid on vaja esitada Sisu
germaani hõimude ulatuslik sissetung hunnide survel Lõuna- ja Lääne-Euroopasse ning Põhja-Aafrikasse. Alarichi (loe aalarih) juhtimisel laastasid läänegoodid Makedoonia ja Kreeka ning tungisid Itaaliasse. 410. a jõudsid kuningas Alarichi väed Rooma alla, tungisid linnas elanud orjade abil linna ja rüüstasid kolm päeva suurimat antiiklinna, kust oli aastasadu valitsetud peaaegu kogu tsiviliseeritud maailma. Tervelt 797 aastat, Brennuse gallide rünnakust saadik, polnud Rooma tänavaid tallanud võõra vallutaja jalg. Gootide saak oli tohutu, kristlastest röövlid säästsid ainult kiriku vara. Pärast Alarichi surma rajati lühiaegsed läänegootide riigid Lõuna-Prantsusmaa (kuni 507. a) ja Hispaania (kuni 711. a) aladele. Liikvele läksid ka teised germaani hõimud. Hunnidest aetuna tulid nad hõimude kaupa Lääne-Rooma riigi aladele ja keisritel ei jäänud üle muud kui sellega leppida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
