Tuumajõud - maailma tugevaim jõud m.ü. kohta. Tänu neile on tuum tohutult püsiv kooslus, lõhkumiseks vaja suurt energiat. Need mõjuvad ka väljaspooltuuma väikses raadiuses. Seosenergia - energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks osadeks. Tänu tuumajõule on see suur. Massidefekt - tuuma seisumass on alati väiksem tema modustavate osakeste seisumasside summast. Energia jäävuse seaduse põhjal eraldub samasugune energia nagu seosenergia tuuma moodustamisel, see energia tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon,...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Ele Kõnussaar 9.a klass Referaad Tuumaenergia ja selle kasutamine 2014 Sisukord Sissejuhatus……………………………… …………………………………………………..3 Tuumareaktsioonid......................................................................................................................4 Tuumalõhustumine.Ahelrektsioon..............................................................................................6 Tuumareaktor..............................................................................................................................8 Tuumaenergeetika.......................................................................................................................8 Looduskaitse ülesanded............................................................................................................10 Kiirguste mõju elusorganismidele....................................
Vietnam Viet Nam tähendab lõunamaad. Lipu tähe viis nurka sümboliseerivad- talupoegi, töölisi, haritlaskonda, noorsugu, sõjaväelasi Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge. Peale nende elab Vietnamis rohkem kui 50 rahvusrühma, sh-s taid, thaid, nungid, laod, miaod, jaod ja gelaod Asustus on ebaühtlane. 90 %
............................................................................................................................7 Üldist...........................................................................................................................................8 Kasutaud kirjandus......................................................................................................................9 Sissejuhatus Ghana on riik Lääne-Aafrikas Ginea lahe rannikul. Pindala 238 500 ruutkilomeetrit, rahvaarv 10,6 miljonit elanikku. Pealinnas Accras umbes 2 miljonit elanikku. Konstitutsioon kohaselt on riigipeaks viieks aastaks valitav president. Seadusandlik võim kuulub presidendile ja ühekojalisele parlamendile-Rahvuskogule. 1966.aastal toimunud riigipöördega tuli võimule sõjaväeline rühmitus, president tagantati ja rahvuskogu saadeti laiali. Loodus. Põhi osa Ghanast on madalik. Edelas kerkib kuni 500 meetri kõrgune Ashanti platoo, kagus on Akvabimi ahelik
Päikesesüsteem Päike · Päike tekitab Maal magnettorme, ilmastikumuutusi ,virmalisi, biosfääri muutusi ja raadiohäireid. · Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfää...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................... 2 TUUMAREAKTOR.................................................................................3 AATOMIELEKTRIJAAMAD................................................................6 TUUMAJÄÄTMED................................................................................. 8 KOKKUVÕTE......................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 TUUMAREAKTOR Tuumareaktorid on seadmed, milles toimuva uraani- või plutooniumituumade juhitava lõhustumis-ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutu hulk soojusenergiat (miljoneid kordi rohkem kui sama koguse parima kütuse põletamiseks). Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. d...
Tuumaenergia Cattenomi tuumajaam Prantsusmaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on tuumaenergia? Tuumaenergiat saadakse kontrollitud tuumareaktsiooni käigus. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese kokkupõrge, mille käigus tekkib tuumalõhenemine ning energia vabanemine. Tuumaenergia avastas prantsuse füüsik Henri Becquerel 1896. aastal. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid Tuumalõhenemine Click to edit Master text styles Secon...
Swissotel Tallinn Swissôtel Tallinn on luksuslik hotell Tallinna kesklinnas, 10-minutilise autosõidu kaugusel lennujaamast. Hotell pakub konditsioneeri, lameekraaniga televiisori, kaabeltelevisiooni ja tasuta WiFi-ühendusega tubasid. Olemas on ka spaakeskus. Swissôtel Tallinn asub Tallinna kõrgeimas hoones ning pakub tänapäevase sisekujunduse ja seifiga tubasid. Enamikust tubadest avaneb vaade hotelli ümbrusele - vanalinnale ja Soome lahele. Hotellitoad: 238, Hotellikett: Swissôtel. Toatüübid : Swiss Advantage-tuba Swiss Executive King-tuba Ühe magamistoaga sviit Swissotel Tallinn pakutavad mugavused Restoran, Baar, Ööpäevaringne vastuvõtt, Ajalehed, Toad mittesuitsetajatele, Toad/vahendid erivajadustega külalistele, Lift, Kiire sisse-/väljaregistreerimine, Seif, Küte, Disainhotell, Pagasihoid, Suitsetamine on eraruumides ja avalikes kohtades keelatud , Konditsioneer, Restoran (à la carte) Tegevused :
1845-47. aastate suurest näljahädast 1960. aastate keskpaigani rahvaarv vähenes, eeskätt tööpuudusest tingitud väljarände tagajärjel. Pärast seda on loomulik iive suurenenud ja väljaränd vähenenud, seetõttu on rahvaarv hakanud kasvama. Iive on 1,16% Vanuseline jaotus Inimesed jaotatakse kolme rühma: 0-14 seal on kogurahvast 21,1%. Selles vanuse rühmas on 503 921 meest ja 483 454 naist. 15-64 seal on kogurahvast 67,3%. Selles vanuse rühmas on 1 581 959 meest ja 1 560 238 naist. 65 ja rohkem seal on kogurahvast 11,6%. Selles vanuse rühmas on 246 212 meest ja 295 192 naist. Andmed pärinevad 2011. aastast. Sooline koosseis Vanuseklassis 0-14 on mehi rohkem kui naisi, vanuseklassis 15-64 on samuti mehi rohkem kui naisi, kuid vanuseklassis 65 ja rohkem on naisi rohkem. Kokkuvõttes Iirimaal 2011. aasta andmetel on naisi natukene rohkem kui mehi. Rahvastiku püramiid Suuremad linnad Galway 28 in/km2, pindala: 17 713 km2, inimesi elab seal 503 083
Kriitiline mass: · Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Sõltub nt tuumkütuse tihedusest, geomeetrilisest kujust, temperatuurist, puhtusest · Tuumkütuse massi kriitilisust mõõdetakse neutronkordaja (k) abil, kus: · k = ntekkinud - nkaotatud · k on väiksem kui 1 -> alakriitiline. Kiirgab neutronkiirgust, selle suurus oleneb k'st. · ..suurem..->ülekriitiline. · Kõik tuumarelvad vajavad plahvatamiseks ülekriitilise massi saavutamist. · K=1 on kriitiline. Kõik tuumajaamad töötavad selles reziimis. Tuumakütuseks sobivad elemendid: · Enamuse reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238 · Mõnedes reaktorites üritatakse ...
Sisukord Füüsikalised omadused Ajalugu Rakendused ja saamine Katsetused uraaniga Kasutatud allikad Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: 232 poolusteaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat
U tuuma siseneb vaba neutron, mis viib tuuma tasakaalust välja ja selle tulemusel tekib: *2 kildtuuma (sagedaseimad Ba, Kr) *vabaneb kuni 3 kiiret neutroni, mis võivad tungida järgmistesse *radioaktiivne kiirgus *vabaneb energia ~200MeV 8. Ahelreaktsioon, milliseid isotoope kasutatakse, kus? Ahelreaktsioon toimub tuumareaktorites ja aatompommis ning on lõhustuvate tuumade järsk suurenemine. Kõige sobivamad isotoobid on 238 92 U 235 92 U 239 94 Pu 9. Kriitilise massi mõiste. Kriitiline mass on mass, mille korral hakkab toimuma tuumade iseeneslik lõhustumine. 10. Neutronite paljunemistegurite eri väärtused ja ahelreaktsiooni kiirus. k<1 siis ahelreaktsiooni ei teki
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimine Külli Viks MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Ainetöö Juhendaja: Anita Agabus Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid .................
ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). ...
Praetud fritüüris ribadena: 1. sept- 31. okt 333 25 250 60 100 1. nov- 31. dets 357 30 250 60 100 1. jaan- 28-29. veebr 385 35 250 60 100 1. märtsist 417 40 250 60 100 Praetud tükkidena: 1. sept- 31. okt 191 25 143 30 100 1. nov 31. dets 204 30 143 30 100 1. jaan- 28-29. veebr 220 35 143 30 100 1. märtsist 238 40 143 30 100 Praetud küüslauguga: 1. sept- 31. okt 208 25 156 36 100 1. nov- 31. dets 223 30 156 36 100 1. jaan- 28-29. veebr 240 35 156 36 100 1. märtsist 260 40 156 36 100 Kartulikrõpsud: 1. sept- 31. okt 392 25 294 66 100 1. nov- 31. dets 420 30 294 66 100 1. jaan- 28-29. veebr 452 35 294 66 100 1
veelgi. Aastaks 2000 oli teada 18 kuud, kolm võimalikku kuud oli vaatluse all. Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks suurim kuu on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck. Uraani rõngaste süsteem, mis koosneb 11 või enamast suurest rõngast, näib olevat peaaegu püsti ümber planeedi. Põhjuseks on see, et Uraan on külje peale kaldu. Rõngad sisaldavad ligikaudu ühemeetrise läbimõõduga tükke. FÜÜSIKALISED OMADUSED Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: · 232 poolestusaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat · 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% · 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% · 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat
1.Tuuma ehitus.nukleon. Tuum: *on kerataoline keha aatomi keskmes,mille ümber tiirlevad elektronid *mõõtmed 10- 15 m *koosneb prootonitest ja neutronitest *nukleon on prootoni ja neutroni ühisnimetus *prootonil positiivne laeng *neutron on elektriliselt neutraalne tuuma osake Tuuma ehitus: *tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel *ühel energiatasemel saab olla piiratud arv osakesi *prootonite ja neutronite energiatasemed on üksteisest sõltumatud *prootonite seoseenergia on väiksem kui neutronitel *seoseenergia-energia, mis oleks vaja osakesele anda,et teda täielikult tuumast vabastada 2.Isotoobid *Ühel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi ehk isotoope. *massiarv-neutronite ja prootonite koguarv (A=Z+N)(Sama Z juures võib N, seega ka A olla erinev) 3.Stabiilse tuuma tingimused 1.Tuuma võimalik suurus on piiratud 2.Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest 3.Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid 4.Radioakti...
Peaspetsialist 4 4 VÕRU KESKUS Keskuse juhataja 1 1 Keskuse juhataja 1 1 asetäitja Juhtivinspektor 1 1 Peainspektor 14 14 Peaspetsialist 3 3 KOKKU: 238 4 242 Põllumajandusameti põhiväärtused: HOOLIME JA OLEME USALDUSVÄÄRSED Austame ja tunnustame oma kolleege ning partnereid. Väärtustame üksteise mõtteid ja ideid. Üheskoos tagame asutuses sõbraliku ja töise õhkkonna. Oleme oma tegevuses ausad ja eetilised. Oleme nõudlikud enda ja teiste suhtes. Peame kinni lubadustest ja oleme valmis võtma vastutust. Julgeme avaldada oma arvamust. HINDAME KOOSTÖÖD JA OLEME PÜHENDUNUD
1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6.1 konstitutsioonitüübilt: töö näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali ...
5 0 0 2 4 6 8 10 12 14 Uk, V Graafik 2 Lühisvoolu katse karakteristikud 3.Koormusvoolu katse Valemid Katse U 1, P1, U2, P2, nr. V WI1, A V I2, A W , % 1 234 31.3 238 1.1 255 82.25 1 0 2 234 1.45 3 236 1.25 290 82.86 5 0 3 234 1.6 3 236 1.37 325 83.33 9 5 0 4 234 2.05 5 234 1.82 425 85 0 5 0
1 2 29.0 0.15 4.4 3 Bituthene 29.8 0.15 4.5 293 138 65.7 31.2 4 4000 29.5 0.15 4.4 5 30.2 0.15 4.5 238 130 52.5 28.6 6 30.3 0.15 4.5 1 240 232 29.9 0.14 4.2 57.3 55.4 2 3 Bituthene 249 236 30.4 0.16 4.9 51.2 48.5 4 8000 5
Tavaliselt isotoope on väga vähe antud elemendil ja väljaarvatud kloor - 35,5 ( pool on 35ga / pool on 36ga) Vesinik - H jrk. nr. 1, am. 1, st temas 1 prooton (põhiaine) Lisaks 2 isotoopi: 1) deuteerium jrk. nr. 1, a.m. 2 , st 1 prooton ja 1 neutron - teda on u 1/4500 vesiniku aatomitest. Tema ühedit hapnikuga nim raskeks veeks. 2) triituim jrk. nr. 1, a.m. 3( 1 prooton ja 2 neutronit) - tema on beeta radioaktiivne ja poolestusaeg on u 12 aastat. Uraan - jrk. 92, a.m. 238 (92 prootonit ja 146 neutronit) Isotoop U(jrk.nr. 92 üleval, a.m.235 all) ( 92 prootonit ja 143 neutronit) see istoop on põhielement tuumapommis ning tuumareaktoris. Teda on u 1/140dik osa looduslikust uraanist. Üldiselt on isotoope alati tunduvalt vähem, kui põhiainet, nad on sageli radioaktiivsed ning seetõttu ongi neid vähe, et nad ka lagunevad. Sageli isotoobid leiavad füüsikas rohkem rakendust, kui põhiaine. Nt: Uraan-235- tuumakütusena, vesinik H-3- raskevee
Tavaline vesi haarab ise neutroneid ja muundub raskeks veeks.Heaks aeglustiks on ka grafiit, mille tuumad neutroneid ei neela. (uus)Tuumareaktor-seade, milles kulgeb juhitav tuumade lõhestumise ahelreaktsioon. Tuumareaktori neotonite paljunemistegur võrdub ühega, st reaktrsiooni kiirus hoitakse konstandina. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neeldumist 235U poolt. Selleks tuleb vaid vähendada neutronide kasutut neeldumist põhimassist, so 238 U-st. Viimane neelab palju kiireid neutrone, kui aga neid aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb mitmekordselt. Aeglustajaks sobib graniit või deuteerium. Reaktorsiooni kiiruse reaguleerimiseks viiakse reaktorisse neutroneid neelavat ainet, nt kaadiumi. Kaadiumist juhtvarraste nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivita, hoida paraja võimsuse juures ja vajaduse seisata. Reaktoris on ka
9 18 230 1292 838 6,7310181 0,0033247 10 20 232 1298 832 6,7238324 0,0033271 11 22 234 1304 826 6,7165948 0,0033295 12 24 236 1309 821 6,7105231 0,0033271 13 26 238 1315 815 6,7031881 0,0033299 14 28 240 1320 810 6,6970342 0,0033278 ... 989 2100 2312 2130 0 Keskmine: 0,0026167 Et algjuhtivust pold võimalik otseselt määrata, siis on see leitud järgmiselt graafikult, kus 0 on arvutatav
2 Frangi riigi kujunemise peamised etapid on keltide Gallia, mis kestis kuni 1. sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased. Teiseks tähtsaks perioodiks on Rooma-Gallia, mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgiti frangi hõimu 238. aastal kuid juba 15 aasta pärast oli see hõim nii tugevaks saanud, et suundus alemannide hõimuga ühinenuna Rein'i jõe aladele. 6-nda sajandi algul, kui valitses Chlodovech, olid frangid juba Gallia valitsejad. Chlodovech võttis aastal 496 vastu ristiusu katoliikluse vormis ning see pani aluse koostööle gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulike vahel, kes nägid Chlodovech-is jõudu, millele toetuda raskeil aegadel.
8 12.08.2014 4 301 2 151,00 € 7,14 € 9 13.08.2014 10 6621 47 076,00 € 7,11 € 10 14.08.2014 5 341 2 443,00 € 7,16 € 11 18.08.2014 1 140 1 007,00 € 7,19 € 12 21.08.2014 3 259 1 859,00 € 7,18 € 13 22.08.2014 2 238 1 706,00 € 7,16 € 14 25.08.2014 2 975 7 008,00 € 7,18 € 15 26.08.2014 6 835 5 947,00 € 7,12 € 16 27.08.2014 2 115 818,00 € 7,11 € 17 28.08.2014 3 4241 30 155,00 € 7,11 € 18 29.08.2014 1 6 43,00 € 7,17 €
Kuressaare Ametikool Ehitus ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Heigo Näälik T2 TUUMAPOMM Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2010 Sisukord Tuumarelvade ajalugu............................................................................................................................ 3 Võidurelvastumine................................................................................................................................. 4 Tuumapommide liike.............................................................................................................................. 5 Plutooniumipomm.................................................................................................................................. 5 Vesinikupomm ...........................................................................
9 % 241 141 103 998 2420 100 100 277.46 5 7 26.4 239 139 104 995 2405 100 100 110.90 4 9 10.5 t=-300C 238 139 105 RH=100 989 2409 100 100 117.04 11.0 2 3 11.1 % 241 141 106 996 2423 100 100 120.65 3 7 11.5 222 125
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi va...
Tuumaenergia Koostas: Juhendas : Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektr...
Kiirestiringlevad kaubad telliti : Smartenilt , Salestar , Remecom , Kaupmees , Kalev , TERE , Valio Alma , Selver , Maag piim , E-Piim , Leibur , Hagar , Fazer , As Pere ,Eesti Pagar , Rakvere , Wõro , Nõo Lihatööstus , Vastse-Kuuste lihatööstus , Oscar , Tallegg jne . 3.2.Kaupade vastuvõtt Kauba saabudes kontrollisin arvelt kauba saajat. Veendusin, et arvel oleks maksjaks märgitud A-Selver AS, Pärnu mnt 238 Tallinn, saajaks Põlva Selver . Kauba koguselisel vastuvõtul kontrollisin kauba koguseid ja EAN koode ja kontrollisin kas tellitud kogus ühtib saatelehega . Lisaks pidin pöörama erilist tähelepanu kaupade realiseerimisaegadele ja kas kaup on terve . Kui kaup oli praak , siis asetasin selle mahakandmis riiulile ja teavitasin assistenti . 4.Kaupade paigutus ja väljapanek Kaupade paigutusel on omad põhimõtted . Suured tooted alumistel riiulitel, kus nad on
The Royal Family Gustav Adolf Grammar School Form 10 D Regina Siniorg 2012/13 The uk Monarchy and parliamentary Click to edit Master text styles system Goverment based on the Second level Westminster system Third level Fourth level A legacy of the British Empire Fifth level Prime minister is the UK's head of government The Queen respects the prime minster's choices Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level...
GHANA Evelin Pärn 10. Klass Üldandmed · Pindala: 238 540 km² · Rahvaarv: 23 837 000 (2009) · Pealinn: Accra · Pealinna elanike arv: 3 963 264 · Riigikeel: inglise keel · Rahaühik: cedi · Naaberriigid: Elevandiluurannik, Burkina Faso ning Togo 30.12.12 Evelin Pärn 2 Ghana president: John Atta Mills 30.12.12 Evelin Pärn 3 Geograafiline asend · Asub Guinea lahe ääres · Esineb tasandikke ja madalaid mägesid · Rannik on enamasti madal, kallas liivane
ioniseeriv toime,ei kaldu kõrvale elektri- ja magnetväljast . 22. Osata kirjutada tuumareaktsioone. 23. Mille toimel lõhustuvad rasked tuumad? Reaktsiooni tulemused? Milleks neid reaktsioone kasutatakse? Rasked tuumad lõhustuvad neutronite toimel ning selle tulemuseks on kildutuumad, 2-3 vaba neutronit ning vabaneb energia 24. Milliseid tuumkütusi kasutatakse? Tuumkütuseks kasutatakse rikastatud 235 U ka 238 U segu. 25. Mis on termotuumareaktsioonid ? Millistel tingimustel toimuvad, miks , kus nad looduses toimuvad? Kergete tuumade ühinemine kõrgel temperatuuril, kõrget temperatuuri on vaja, et tagada tuumade kiire liikumine, mille tulemusel saavad tuumad läheneda üksteisele nii, et hakkaksid mõjuma tuumajõud. Looduses esineb tähtede sisemuses. 26. Miks raskete tuumade lõhustumisel ja termotuumareaktsioonidel vabaneb energiat? 27.Mida tähendab ioniseeriv kiirgus? Mis selleks on?
tihedusele ning jahutusvedelikule. Aga tema väljalülitamisel jääb fassaadi suur hulk radioaktiivset ainet, mis on ohtlik. Magnoxi ehitusest annab ülevaate joonis 3. Joonis 3. Magnoxi tuumareaktori ehitus. 11 7.2 Teine põlvkond II põlvkonna reaktorid kasutavad tuumkütusena peamiselt looduslikku või 235 U suhtes väherikastatud uraani ja osaliselt reaktori töötamisel 238 U neutron-kiiritamisel tekkivat plutooniumi. [9] On kasutusel ühekordne tuumkütuse tsükkel ja kasutatud kütus läheb kohe ladustamisele. PWR reaktor on väga stabiilne tänu oma kalduvusele toota vähem energiat kui temperatuur tõuseb, tänu sellele on ta stabiilsuse seisukohalt kergemini reguleeritav. CANDU reaktorid on väljatöötatud nii, et kütuse elemente saab vahetada reaktorit seiskamata. [9] Kütuselemendina kasutatakse looduslikku uraani
1.1.1. TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia Õpperühm: TEI-21 Tallinn 2015 SISUKOR Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.Ajalugu........................................................................................................................ 4 1Eelnev....................................................................................................................... 4 1.2.Maailma esimene tuumareaktor............................................................................5 1.3.Areng................................................................................
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei
Lehekülje miinuseks leidsin ma, et leheküljel sai valida ainult kahte keelt inglise ja vene keelt. Kuigi nad müüvad oma toodangut ka Lätti ja Leetu. Rimi Eesti Food AS Ettevõttest Rimi hüper- ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevõtte Rimi Baltic AB kaupluste hulka. Eestis on ettevõtte ärinimeks Rimi Eesti Food AS. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 238 kauplust (Eestis 82, Lätis 110 ja Leedus 46), sealhulgas Eestis: - 10 hüpermarketit - 13 supermarketit - 59 odavmüügikauplust Eestis kannavad Rimi odavmüügikauplused nime Säästumarket, Lätis ja Leedus on nimeks Supernetto. Rimi Baltic on tööandjaks rohkem kui 10 000 inimesele. Rimi Eesti Foodis töötab neist 2700. Rimi Eesti Food AS osaleb aktiivselt ühiskonnaelus. Juhtiva jaekaubandusettevõttena tunneme suurt sotsiaalset vastutust
võõrandamisel uuele omanikule üle Teatud konkreetse isiku kasuks seatud reaalkoormatis ei lähe üle kinnisasja uuele omanikule. § 236. Reaalkoormatisest tuleneva kohustuse aegumine (1) Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega. (2) Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul, arvates ajast, mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks ( § 238. Reaalkoormatise üleantavus (1) Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist võib teisele isikule üle anda, kui reaalkoormatis oma olemuselt on üleantav ega suurene sellega. (2) Reaalkoormatis ei ole üleantav, kui üleantav ei ole reaalkoormatisest tulenev üksikkohustus. Üldiselt võib õigustatud isik oma õiguse üle anda. Üleantavad ei ole näiteks ülalpidamise nõue, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või
Kuidas saada meisterotsijaks? Enamik internetikasutajaid kasutavad Google-i otsingumootorit. Kuid vaid vähesed neist on tõelised meistrid, kes suudavad kümne sekundiga leida veebist seda, mida enamik ei suudaks terve nädalaga. Kuidas nad seda teevad? 1. Fraasiotsing Esimene ja kõige vajalikum trikk, mida iga otsingumeister teab, on see, kuidas teha fraasotsingut, ehk kuidas tagada, et Google ei leiaks mitte veebilehti, kus esineb vaid mõni sisestatud otsingusõnadest vaid lehti, kus esinevad kõik sõnad just täpselt sisestamise järjekorras. Selleks tuleb otsitava teksti ümber panna jutumärgid. Otsinguga targad lapsed leitakse lehed, kus esinevad küll mõlemad sõnad, kuid need ei pruugi olla samas lauses ega isegi samas tekstis. Kui sind huvitavad konkreetselt targad lapsed, siis kasuta jutumärke: "targad lapsed". 2. Sõnade kaasamine ja väljaarvamine Kui saad oma otsingule vastuseks miljon veebilehte, millest 99,9% pole asjakohased,...
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
1. Missugusesse hobuste Equus perekonda kuuluvad järgmised: Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata. Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927. Siis tuli meil 1 ha h...
kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880. aastal Saksamaal peale mida silikaattooted suurt populaarsust võitsid. Eriti palju hooneid on ehitatud Hollandisse ja Saksamaale, aga ka mujal Euroopas on see materjal väga hästi kasutust leidnud. Eestis hakati silikaattelliseid tootma 1910. aastal. Tegelikkuses sai Tallinnas Järvel asuv Silikaat alguse juba 7. märtsil 1899. aastal, kui Martin Böckler ostis praegusel aadressil Pärnu maantee 238 oleva 76 500 ruutmeetri suuruse maalapi. Valede tehnoloogiliste võtete tõttu aga jõuti tootmiseni alles aastal 1910, mil vabrik läks uue omaniku kätesse ning sai nime Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja KO kohe muutus see ehitusmaterjal ka populaarseks. Tähelepanuväärsemate silikaatkivist ehitatud hoonetena on Eesti ajalukku kindlasti läinud 1913. aastal valminud teater Estonia ja 1939. aastal Baltimaade kõrgeimasse punkti püstitatud Suure Munamäe vaatetorn.
Aineõpetaja nimi: Maria Savina Õppeaine: matemaatika Veerand: I Klass: 9 klass Õpitulemused: 1) Tuletada meelde 8.-klassis õpitud; 2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid; 3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid; 4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted. Õppesisu: Õpitulemuse Jrk kontrollimise Kuupäev Ulatuslikum teema Olulisemad alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppekirjandus ja muu õppematerjal nr ...
Toodang(2012),to Osakaal(20 Riik Import (2014/2015), Riik nnides 12)% tonnides Hiina 9 600 000* 14,3 Türgi 18 304,16 USA 6 661 820 9,9 Poola 1 563,16 Itaalia 5 819 010 8,7 Moldova 668,22 Prantsusma 5 338 512 8,0 Itaalia 533,88 a Hispaania 5 238 300 7,8 Peru 247,37 Türgi 4 275 659 6,4 Kreeka 209,02 Tsili 3 200 000* 4,8 LAV 196,78 Argentiina 2 800 000* 4,2 Egiptus 102,92 Iraan 2 150 000* 3,2 Hispaania 74,19 LAV 1 839 030 2,7 Vendri 47,49 Maailm
2000 204 18 540 30 2000 209 1,7 56 32,9411765 2000 213 17,11 425 24,8392753 2000 215 2 40 20 2000 216 30,45 242 7,94745484 2000 218 13,6 100 7,35294118 2000 219 5 82 16,4 2000 221 7,7 150 19,4805195 2000 224 32 1104 34,5 2000 229 2,8 84 30 2000 230 5,6 117 20,8928571 2000 237 2,7 72,9 27 2000 238 1 20 20 2000 240 46,3 980 21,1663067 2000 242 36 1100 30,5555556 2000 243 8,5 205 24,1176471 2000 244 3 65 21,6666667 2000 247 15 230 15,3333333 2000 248 55 1270 23,0909091 2000 250 10 378 37,8 2000 252 80,9 1220 15,0803461 2000 253 17,3 230 13,2947977 2000 255 7,5 75 10 2000 257 27,6 330 11,9565217 2000 259 16,3 400 24,5398773
TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. ...
Ida-Viru Avinurme 86 19 153 276 864 3497 2668 Ida-Viru Erra 86 19 112 248 1018 4008 1824 Ida-Viru Iisaku 86 16 146 297 721 3439 1555 Ida-Viru Juuni Vit 86 28 190 302 449 3811 2185 Ida-Viru Kaljurand 86 27 208 349 542 4680 1891 Ida-Viru Kohtla-Järve 86 22 195 245 1272 4001 1687 Ida-Viru Lüganuse 86 28 238 259 1256 3917 3342 Ida-Viru Mäetaguse 86 29 207 195 1181 3419 3458 Ida-Viru Narva 86 17 157 240 1169 3753 2226 Ida-Viru Tammiku 86 31 246 231 571 3989 2969 Ida-Viru Tudulinna 86 21 200 276 467 3484 1025 Ida-Viru Viru Maidla 86 30 232 318 682 4163 2451 Ida-Viru Avinurme 87 15 74 213 928 3306 2620 Ida-Viru Erra 87 18 75 189 1068 4184 1779
|||||||||||||||||||||| | |||.|...||| || EMBOSS_001 53 gaattcccattgatcacttgaa---tgaaaaaacaaggtatcaaactggc 99 EMBOSS_001 140 -ggggcaatctccaagaattatggaaagagttgttaggtaaaaataggga 188 |.||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 100 tgtggcaatctccaagaattatggaaagagttgttaggtaaaaataggga 149 EMBOSS_001 189 tgatgctatcgttaaggcaattacaactgactatgacgcttacaaacaag 238 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 150 tgatgctatcgttaaggcaattacaactgactatgacgcttacaaacaag 199 EMBOSS_001 239 cgcataagcctccttatcaaaa------------actgtt-gattacaga 275 |||||||||| .||.||| ||.||| ..||||||| EMBOSS_001 200 cgcataagcc----ctctaaagattttattgggacagttcctttacaga 244 EMBOSS_001 276 agtgaactcttgtcttgaacagttgaaaaaacaaggtatcaaactggctg 325 ||||||||||||||||||
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Kaisa Elbrecht KAADMIUM Referaat Õppejõud: Olga Mazina Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
