Füüsika Arvestus (0)

1.Kuidas valgust kiiratakse?
1900 a Esitas kvantteooria, mille järgi valgust kiiratakse üksikute valgusportsjonite ehk valgusosakeste kaupa
2. Kuidas valgust neelatakse?
Valgust neelatakse tervikuna
3.Mis on footon ?
Footon on valgusosake, valguskvant, kujutab endas valgusportsjonit
4. Footoni energia valem. Mis määrab ära footoni energia ?
E= h x f Sagedus määrab ära footoni energia, mida suurem sagedus,seda suurem energia. Fotoni enegia on võrdne valguse sagedusega ja on pöördvõrdeline valguse lainepikkusega
5.Footoni omadused
1)Footon omab kindlat energiat
E= hf h= Planci konstant = 6.63 x 10 astmes -34
f- sagedus( 1 Hz)
c=lamda x f c- kiirus
E= hc/lamda lamda – lainepikkus
2)Esineb ainult liikumises, paigal seisvaid footoneid ei esine
3)Eri värvi valgustel on kvandi enegia erinev (violetsetel valgustel on suurim ja punastel väikseim)
4)Footon omab kindlat massi
E= mc2 m=E/c2 = hf/c2 c- valguse kiirus vaakumis , 3 x 10(8) m/s
5)Footonil on kindel impulss
P= hf/c
7.Milles seisneb fotoefekti nähtus ?
Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel
8. Fotoefekti võrrand ja selle selgitus
Hf= A+ mv2 / 2 A- töö (Väljumistöö) hf- footoni energia
m- elektroni mass v-kiirus
9. Punapiiri selgitus sageduse ja lainepikkuse põhjal . Valem. Fotoefektipunapiir see on sellisest lainepikkusest, millest pikemaid laineid ei ole suutelised ainest elektrone vabastama.
10. Bohri postulaadid.
Aatomis on kõikemõeldavate elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. Aatom võib olla vaid kindlates olekutes, millest igaühele vastab energia En . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga
Aatomi üleminek ühest stasionaarsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega.
Väiksema võimaliku energiaga olekut nim. Aatomi põhiolekuks. Teised olekud on ergastatud olekud.
11. Tuuma ehitus
12. Mis on massiarv ,kuidas teda leida perioodilisus tabeli järgi?
A – massiarv . A= Z+N (prootonite arv + neutronite arv)
Massiarvu saadakse aatommassi ümardamisel täisarvuni.
13. Kuidas leida prootonite arvu, neutronite arvu ja elektronide arvu neutraalses aatomis? Prootonite arv on sama, mis järjekorra number ja tuuma laeng. Neutronite arv võrdub massiarv – prootonite arv või järjekorranumber.
14. Missugused jõud hoiavad koos 1) tuuma ja elektronkatet? 2) Tuumaosakesi?
15.Iseloomusta tuumajõudusid.
1) Mõjuvad nii prootonite kui neutronite vahel
2) Nad on väga tugevad
3) nad on väikese mõjuraadiusega
16. Mis on seoseenegia?
Seoseenegia võrdub tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks
17. Mis on massidefekt ? Massidefekt tekib selle tõttu, et prootonite ja neutronite ühinemisel vabaneb energia. Massidefekt seisneb selles, et tuumamass on alati väiksem kui tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summa.
18. Milles seisneb looduslik radioaktiivsus ?
Looduslik radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgumine
19. Radioaktiivsete kiirte liigid .
Alfa, beeta, gamma
20. Mis on alfa kiirgus, Beeta kiirgus, ja gamma kiirgus?
Alfa- He- tuumad 4/2 He ,, Beeta kiirgus – elektronid 0/-1 e ,, gamma kiirgus – elektromagnetlained.
Alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja mass väheneb 4 aatommassi ühiku võrra, selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis 2 koha võrra ettepoole .
Beeta lagunemisel kaotab tuum laengu -1e ja mass ei muutu. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis ühe koha võrra ettepoole
Gamma lagunemisel –
21 Radioaktiivsete kiirte tähtsamaid omadusi ?
Alfa- kiirgus : Suur mass, positiivne laeng, suur kiirus, tugev ioniseerimis võime,läbimisvõime väike, kaldub kõrvale elektri ja magnetväljast, nähtamatu.
Beeta kiirgus : Kerge osake , negatiivse laenguga, suure kiirusega, suurema läbimisvõimega, väiksem ioniseeriv toime, kaldub kõrvale eletri – ja magnetväljast, nähtamatu.
Gamma kiirgus: Suure lainepikkusega, kiirus vaakumis 300km/s , suur läbimisvõime, tugev ioniseeriv toime,ei kaldu kõrvale elektri- ja magnetväljast .
22. Osata kirjutada tuumareaktsioone.
23. Mille toimel lõhustuvad rasked tuumad? Reaktsiooni tulemused? Milleks neid reaktsioone kasutatakse?
Rasked tuumad lõhustuvad neutronite toimel ning selle tulemuseks on kildutuumad, 2-3 vaba neutronit ning vabaneb energia
24. Milliseid tuumkütusi kasutatakse?
Tuumkütuseks kasutatakse rikastatud 235 U ka 238 U segu.
25. Mis on termotuumareaktsioonid ? Millistel tingimustel toimuvad, miks , kus nad looduses toimuvad?
Kergete tuumade ühinemine kõrgel temperatuuril, kõrget temperatuuri on vaja, et tagada tuumade kiire liikumine, mille tulemusel saavad tuumad läheneda üksteisele nii, et hakkaksid mõjuma tuumajõud. Looduses esineb tähtede sisemuses.
26. Miks raskete tuumade lõhustumisel ja termotuumareaktsioonidel vabaneb energiat?
27.Mida tähendab ioniseeriv kiirgus? Mis selleks on?
Ioniseeriv kiirgus on kiirete osakeste voog ja lühilaineline elektromagnetkiirgus
28. Ioniseeriva kiirguse bioloogilisest toimest. Iseloomusta..
Ioniseeriv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Organismi moodustuvad võõrad molekulid, tekivad vähirakud, hukkuvad vajalikud rakud. Mõjutab ka pärilikust, toimuvad mutatsioonid .
29. Mis tekitab loodusliku kiirgusfooni ?
1) Maapõuest pärinevast radioaktiivsete elementide kiirgusest
2) Kosmilisest kiirgusest
3) Toiduga saadavast sisekiirgusest
30. Kiirguskaitse

• Tuleb jälgida radioaktiivse kiirguse ohumärke
  
• Tuleb kasutada radioaktiivset kiirgust neelavates materjalidest tõkkeid
  
• Tuleb hoiduda radioaktiivse kiirguse allikast võimalikult kaugel